Vaba eestlane , October 2, 1979

              Nr. 73
V A B A JiasisTiiÄWÄi (teisipäeval, 2/cfetoobril — Tuesday, Octobar 2, im . 3
;>le, midagi seie
laa juhtkond, kes
laailmasõda on väga
)lnud relvastamise I
oma sõjaväe iüe§°
nüüd tõsiselt haka^
ima sõjaväe tugev-selle
varustamisele
ijakohaste relvade-lees
relvastamine
vajalikum mida pa-
Lüt uusi tanke ja
iLutseerib ning neid
riikidesse oma ja
diviisidele saadab.
täiendamine pn
f-järgulise operatslr
?b maksma 77 mjl-
See on fantastili­sa,
mis võtab p©!-
Jsegi sellistel nõnda-iperjõududel
nagu
[ilka Ühendriigid ja
see aukartustäratav
takse konventsio-ttusele,
kuna Lääne-
5äa oma põhiseadu-odutseerida
tuuma-
L-elvi. :
maa kaitseministee-dr.
Carl SchneB
äavi Pakti divüside
lak toimub kõigi
šelt süulrte soomus-iste
toetusel ning
la tuleb riigikaitse
lel pühendada eri-
|u soomusmasinaid
jlvadele. Saksa eks-jndunudj
et vene
mõjuvamaks vasta­ja
võimsam saksa
la arvestades haka-varustama
uute tu-omustatud
kiirete
illiseid on esialgu
^ tankide produtsee-iakse
erilist rõhku
rakettide arvu suu-tenldtõrje
rakettide
jjikse tõsta viiekord-
Drögramm kavatse­ge
viiakse, on saksa
ises 100.000 tanki-
Kuid plaanide koos-ainult
tankitõrjele tõrjele, milleks mu-urde
suure! arvu!
5id ja rakette. Öhu-
|>m 1 kasutusesse mõ-
5t 210 uut Tomado
^nnukit ning nende-
Alpha tüüpi lennu-
.ääne-Saksamaa me-kaitsemä
Laaneme-ja
Põhjamere laeva-
^uretsetakse juurde
^Ipaate ning moder­nel!
hayitajat. Peale
(atakse^münilaevade
arvu ning modemi-irejõudude
lennuvä-on
tellinud ka 18
[allveelaeva Balti- Ja
Witseks.
suhtuvad nendesse
»apu näoilmega ning
tatakse juba kartma
(Järg lk. 3)
S., 7. ja.8. okt. dir.. M . Leesment,
M 481-6834.
13., Ja 14.. ;okt dff.; Kasari,, tel.
(Algus lk. 2)
Lääne^aksamaa tasTiim!s-kalIa!&-
Rootsis jufoa suvel ilmunud Eesti Kirjanike Kooperatiivi uus raamat, Salme Ekbaum! romaasi
„Kohtumine lennujaamas* on jõudnud nüüd Põhja^Ameerikasse. Kirjastus nimetas selle eeSteates
armastusromaaniks, kus vahekorrad hargnevad mehe ja naise. Õe ja poolõe vahel. Peamine tege­vus
toimub ühes iesmujaamas pärast kotmekiimne-aastast lahusolekut, time raamatu pulliul vest»
!es „Vaba Eestlane" kirjanikuga Soomes veedetud suvest Ja uuest mmatust.
Salme Ekbaum ütleb, et ka sel­le
šuVe siMamikul viis teda Toron­to
Soome ühispanga gnipüend
Soome. 'Põhjala suvedelt ja met-tungi.
Nüpea kui I^äne-Saksamaal^?^^^ ^"^^ V ™ ^
kaitseministeerium 1 om£ uued^*^^®J^^^. Ta onis©metsagapu-relvastamise
plaanid teatavaks te­gi,
tühistasid venelased oma t i ­tus,
vaid ta vaatleb inimesi nen-
- de Mastamatus' üksiolekus.
Tingitud olikorraist, mida me ole­me
abitud.muistma, 'aga osalt ka
inimese pahiojemusest, on teose
taani saadetised Lääne-Saksamaap
le, lama seda nietaM kasutatakse
moodsate vÕitlusIenniuMte Ja all­veelaevade
ehitamiseks. Ja nagu
juba eelmises „Vaba Eestlases"
mainiti, on
asunud ründama Lä^e-Saksamaa
kristlik-demokraatliku partei juh­ti
Jos^ Straussi, kartes tema või­mule
tulekuga Läane-Saksamaail
uusi poKitiUsl venelastele valusa­maid
tuuli Need tuuled mõjuvad
kahtlematai Kremlis väga häiri­valt,
kuna Jošef Strauss ön hoo­pis
teisest kaliibrist mees kui se-oli
endine kantsiör Wüly
ja on praegune ksntsler
Helmut. Schmldi ^ '
on
münlstlikud rezhiimid teevad
oma süst^miülistamiseks j a ta©-
vani kiitmiseks tohutut propagan­dat.
K u i p a l j u d propaganda aga
praegu kasvavat noorust mõju­tab
j a Jmi palju seda opiaks võe-t&
kse, ' on iseküsimus. Igatahes
kinnitab üks hiljutS Ida-Euroopa
riikides noorte hulgas teostatud
Fingküsimus, et noortele jääb sel­lest
propagandast väga vähe kül­ge
nhig md ei tahai midagi teada
Ja teavad väga vähe komniunis-mist
ja selle rezhiimi prohveti­tega
Ankeedi tulemused olid seda
üllatavamad, et ringküsimus kor­raldati
peamiselt komnoorte or^
ganisatsiooni juhtivate t^elasSe
; hulgad.- . .; • I . .
Kui näiteks küsimusele, kes oli
Nikita Hrushtshov, saadi väga
kummalisi ja rabavaid vastuseid,
üks vastaja arvas, et see mees oli
1960-nendate aastate algul Ühend­riikide
president, teine väitis, et
ta oli esimene mees maaihnaruu-eestlaste
vahel. Sild on siisiki.' ole­mas.
. ,. ... ^ . ,
, SeHe sMa me ehitame igaüks
ise oma hingejõuga, juurenar-snaste
ja usuga eestlusse.
on see side mul raiid-neb
neis end i x Ä em enesiena M ;
sageli inimeste hulgas.
"''7'TrT'*T "7^^^ i peategelasel Gunnar Teevaa-il või-r
a tM toodutalus feasvanud ja tarn- \ , ^ „ , K o . , « i o f o ^ « ,vrv^.,niiia
matu maha^ata onm k ^ i ^ a , ^ ^ ^ ^ ^^
i na^s^ n o o r i ^ ^ j a l a s t e ^ ^ feodu-
U ta^gida^abieiu külalise m õ n ^ r a kilitiiiš-
Ka liele Helsingi oma tuttavate siduv. M on uim. ja ^ l ^ ^ ^ - ' t e sumadega'vaba maailma Pea
Jalajälgedegä'on saanud m ! ^ j ^ juhtub k u i ^^^me-im ^^gi kuineü silmadel on vaki ufe^
- te külastustega/omaseks. j a vere® oma pooloe külalisena '
. V V [•kodumaiait ihmib, cileneb suurel
Soonies^oli^suuOT^
s e t e s - s i i ^ i ^ t e kirjandus, vaid^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^^^
tutvumine Pohjamaadie keiskusaga'
Tänavusest kultuuriseminai;lst osavõtjad Tallinnas Kaddora ic®-
si ees eesti kunstile pühendatud päeval.
Suomianiinnä endistes ümberehi- Küsides, (kuivõrd ön teose Ikiir-tatud
käsamiuis. See on jksunagi- j jutamisel kaisutatud reaalseid im-ne'
Rootsi aegne kindlus Svea-' mesi, ta seletas, et itõuge on säa-horg,
miHe soome raihvasuü iko- dud tegelikust elust. Montreal ja
hendas Viapurlks, milline nimi Toronto on tegelikud tegemsko-nüüd
saarestikul asuvale ikindlu- had. Antud intriig pole meie olu-seletahetaikse
tagasi anda. Pära- des eriti erakordne ega tuulest
jasiti toimus seal nelja skandlnaa^ võetud. Kui lähedal sellele autor
via 'kunstnfim' n ä t e l Omapära-1 on otseselt olnud {|?ole eihk oluline,
seim neist oli Ikimstnlk Olavi L a -
nu, ifeelle tö5de temaatika haaras
Soome metsi; sama näitusega U
esindas Soomieikiijutavikunsiti ralh-vusvaihelisel
näitusel Veneetsias.
Kohe näitushaiUi šlseesc^
piõdrasamblaga (kattunud elusuu­rune
immikarass, mülest heledad
ja elavad jänesekapsad üle ikasva-nud.
Teisel sirutavad murdunud
kännutüvikud ©mbavaifäs inimikiä-
Kivimürakad lasevad aimata
; perekonnaelu inimkpnflikte Js
armastust. ^
Sellise näituse transporteerianine
raskelt saavutatav, eesmärk
kohata feolmekümne läiiuaasta
järel oma meest. Inimene, tema
üksildus, arm ja kiitsaskohad on
aiinmendamatu^ millist ta­hes
raamlstikius.
Ja lopuiks jõ-Txaimje v^eel ühe väik­sema
ja feaunima välimiusega uu­dise
juurde: StõkholmiBesti Las­teaed
iklrjas*as ikevadel lasteraa^
matu ,^asiteaia juturaamat". See
ilmus lasteaia 10. juubeliks. S.
Bkbauih 'ütleb, eit see on rõõmus, j
j õnnelik j a ilus väljaanne. Juttude
Igal juhuS tuli tal- asetuda kõige! juurde teibtud joonistused on las-kolme
peategelase mm, tundsite loodud, kuid need on värvirik-nende
südamega, elMa läbi kad ja fantaasiaküllased,
nencle kriisid j a lootused, räE-nata
koos nendega nende noo-nunaaley
õigustada ja mõista
neid elu Ja armastuse vangid©-
•:na..-
See on ikkag:
, Puudiutades
välis-eestlaste
Ta seltab, et eelmine kord kui
ta Stokholmi külastas, kinkis
Ema Klemmer talle lasteaia he»
liplaadl ja süs äkki tuli kiri. et
olen neile lubanud lastejutu kiir-
Paljudele väasiiilddes elavatele eest
liste ülesannetega tegeleb Tallinnas Väliseestlastega KiiltuurlsidG>
mete Arendamise ühing, lühendatult VEKSA, mille külaliseks
Eestis nüüd juba kahel suvel on olnud yäHsriiWdesit pärit eeslil
noorte grupid, kelledele Eestis on korraldatud körsusS mitmesi&o
gus^ teemadel ja ringsõite.
Eesti Nõukogude Ehtsiü!klop©&- j rolli aSla. Seega cn sdin tegemist
dia järele on Väliseestlastega kolnieasfemeiise välisijfTOpagaiÄ
Kultuiurisidtoete Arendamise siisteemiga; müle alama astme
Ühing asutatud 1960. aastal Välis- moödustab spetsiaalselt väliseest»
eestlastega Kultuurisidemete .laste mõjutamisetes mjatud
amiastusromami. ,
vesi kodumaa j a ' Sus tegingi selle siiiiste silmadega
suhteid ta ütleb ^^^'^""^^^^^^^^ Teiseifcs feaasauto-et
meie siiri ja n e m a d i ^ r s e e c ^ * on StoMiolmis dav Elmar
ajajooksul tinginud teatava ialh- ^ ^ ^ V
kukasvamise erimaaiimajagud^- Need kolm sündmust on olnud
se ja ©riöludesse, ka erioludess© suve sisuks. Palju ,r6õmu tekita­ja
ülespanek on omaette kunst, paisatud abielupoolte vahel on nud lasteraamat, oma vigadega
tuleb 'kogu kujundus ja taust • - - -
uuesti .'üles seada, kuid ei saa ku­nagi
samasuguselt korduda. Igal
juhul o l i see ürgseft soomelik, na­gu
kogu Suomenlinna saarestik
küomeetripikkuste rohtimud
kindlusmüüiidega, kuhu m ime­lihtne
ja imekaunis laevaga sõita.
Viimased päevad Soomes viibis
ta Vammalas, „yihmaas", Tampe­re
lähedal Olavipäeva suürpidus-
Arendamise Komiteena, mis nime­tati
1976. aastal ühinguks, ühin­gul
on koUeiktüvliiknied — loo-
VEKSA.
Mulised on nende cjorganjsa!
oonide tegevuse eesmärgid, sel
mingulised liidud, aetused, ette- j gub kõige piltlikumalt regoluitsi-iahkukasvamine
olnud vältima­tu,
ega ole otšesedt mõeldud lahu­na;
kodumaa eestlaste ja pagulas-kibedust
toonud armastusromaan
•ja ilusad päevad Põhjalas.. Kokku
vüjakas j a sisurohke. aeg.
tusel. Seal esitati Salme Ekbau-mis
j a kolmas tuli koguni välja!migi soömendatud värsisari nn.
Vammala; värsid paljude kõnede
kõrval. Külalisi arvestati 300 rin­gis
ja iga teine oli tütli või kraa­diga.
Nende hulgas Gallen-KalMa
lauljatarist minia jä kirjanik Hü-ja
Valtonen. Paik ise oli üks suur j
sugüsemaid ja stiilsemaid maa­kodusid
mida ta on olnud võimas,
luš rmha,. ;;
Salme Ekbaum ütleb, et sa-
.•mai- ajal Jõudis tema. uus TO-maan
Soome, mida sealsete tmt-tavate
poolt huviga loeti Ja
•.•.•hästi hinnaiti.
kirjanik ise on selle^ raamatu
juures siiski üsna õnnetu, kuria
kah.juks EIKK olukord palgalise
Engelsi kaasaegseks ja nende' tööjõu puudusel olevat selline, et
sõbraks. StaMni kohta mainis üks^ feorreiktuuripoognate puuduliku
noorkommunist. et see seltsimees lugemise itõttu on teksti pudene^
oli staliniOTii-ajastu! Ungaris ku-j nud •eksimisi ja trükivigu. Vae-berneriks.
Üks teine noor oli oma vait võib lugeja aimata kui puu-,
vastuses veelgi geniaalsem, väites, dutatud autor ise sellest ori, sest
et Stälin oli saksa .sõjajõudude j ühe teosie kirjutamine, niõtesta-ülem
juhata ja ja lasti lõpuks mar mine j a läbitundmine, kus iga
ha. I ^ : väljend on ikumatud läbi oma sü-
.Yugoslaavias kinnitas üks noor]damesõela ja arusaamade, on na--
kommunistliku partei, liige aya-1 gu tüifck loojast.\
meelselt, et ta ühines parteiga kar- . Uus, iraamait on. kodumaal :asu-rabava
ideega, et Nikita olt ühe
kolhoosi esimees!
Küsimusi esitati Ungaris kogu­summas
800-le noorte juhile, kelle­dest
17 protsenti ei teadnud mi­da
gi kommunistide ebajumalast
Leninist, 31. protsenti ei olnud
kuulnud Stalini nime või olid sel­le
endÜ kõrvadest mööda lasknud
jook^a j a 42 protsenti tegid imes­tanud
ja rumala näo kui nende
käest küsiti, kes oli Nikita
Hrushtshov. Kuigi Leni|i| nimi oli
paljudele ankeedile vastajatele
tuttav, ei teadnild paljud, milles
seisab selle mehe tähtsus ja mis
ta on saavutanud. Üks vastajatest
pidas nästeks Leninit Marxi ja
jääri pärast. Ta lisas iihflasi, et j
uute nooremate partellükmete
hulgas on vähe neid, keda huvi­tab
marksistlik Ideoloogia. Ning
paljud küsitatütest ei teinud sel­lest
mingit saladust, et nad tahak­sid
• elada .Jugoslaavia .'asemel
Rootsis või Shveitsis..
Selline :lioiak' • on . tõenäoliselt
veelgi drastilisem nieie kodumaal,
kus kommunism suruti meie rah­vale
peale masendava terrorismi­ga.
Kuid meie noore|l ei tee kaht­lemata
seda viga, et nad vaheta^
vad eesti rahva süstemaatilise hä­vitaja
Stalini ära mõne Saksa­maa
väejuhiga. Eesti noored ei
hooli marksismist^ ja leninismist
ning teistest inliiiloomu vastastest;
teooriatest, kuid samal ajal on
nad väga hästi teadlikud. Ja pea^
vad glati meeles, keS neid teoo­riaid
eestlastele peale on surunud
ning eesti rahva vž^baduse Ja ise-selsviis
©
väite ja väUseestlaste vahekordade
lahendamise katse. Kuid S. ' E k ­baum
leiab, et elul, eriti tänapäe-;
vasel segipaisatud ja raudrimbis-tatud
maiilmas. ei ole mingisugust
retsepti. Mingi lahendus m n i ^ -
dugi igal oluikorral, kas .õnnelik
või õnnetu; Voib-olls ,^dhivim'mB
lennujaamas" ei tee žeda käöga-katšutavamailt,
vaid jatab lugeja
otsustada.
Kuid nende vahekordade la­hendamine
pole teose
Insurance
Ägency
võtted. t)hirigu eesmärkide, kohta^
märgitakse,
et see organisatsioon tutvustab
väliseestlastele eesti ja teiste
nõukogude rahvaste saavutusi,
aitab neil luua kultuuriside-meid
kodumaaga ning annab
koostöös Välismaaga Sõprus®
ja Kultuurisidemete Arendami­se
Eesti Ühinguga välja ajaleh­te
„Kodumaa"w
Sellele informatsioonüe täien^
duseks võiks märkida, et Välis-
^ maaga Sõpruse ja Kultuuriside-
Imete Arendamise Eesti ühing,
kellega Välišeesitlastega Kultuuri­sidemete
Arendamise ühing tegut­seb
tihedas kontaktis, ning on
oonist, mis võeti 1966. aaötal vas­tu
Tallinnas peetud Völisimaaga
Sõpruse ja Kuiituiurisidemet8
Eesti Ühingu konvereihtsü. Beso-lutsioon
Idnnitab:
Konveremts on veendunud, eil
Nõukogude Eesti avaüka elu te»
gelased, võttes osa ühingu tööst,
võitlevad tulevikus veelgi suure^^'
ma energiaga Nõukogude liidia
Kommunistliku partei poolt seap
tud välispoliitiliste ülesannete
elluvfirtiise. eest, annavad omi pa^
nuse rahvaste vaheliste sõprussi­demete
tugevdamiseks, nõukogu­de
inimeste kasvatamiseks prole»
taarse intdrnatsionalism! vaimus
ja püüavad saavutada, ©t piiri ta-tõenäoliselt
eelmistele filiaal, kuu-' ga hakkab olema ikka enam Ja
lub oiriakordä Välismaaga S õ p r enam inimesi, kes koos nõukogu-ruse
ja Kultuurisidemete Arenda- de rahvaga on valvel rahu, pro-mise
Nõukogude ühingute Liitu' gressi Ja kommunismi Ideaalide
ning seega otseselt Mosifcva kont- eest^^^^^^^^^ '
K I R I P O S T I G A
SALME EKBAUM
STOKHOLM (EPL) - StokhoMs viibhiud kkjanücepaar Ees-tist
- Jaan Kross ja Ellen Niit esinesid neljap., 13. septembril
Muusikamuuseumi saalis korraldatud kirjandusõhtul kuhu oli
$58.
õhtuit alustati.Veljo Tormise
heliplaadiga, misjärele kirjanik
Baimond Kolk, kes oma Tallinna-reisidel
on külalistega tutvunud,
lühidalt tutvustas nende loomin­gut:
Kross silmapaistev luuleta­ja
intellektuaalse ja meheliku põ­hitooniga,
samal aj?f. k a silmapaistev pro­saist
airlooliste ning kiiltuuri-ajrlM^
ste teemadega, kus te-ma?
t^ka Ja andmed on pädevad,
: m*ffli.sega aga
i ini:
23 WESTMORE Dr., Sraite 200
RexdäK-Ont. ,MSV;3Y7
Tel. 745-4622
Niit lastekirjanik j a luuletaja, ik€s
oskab rääkida lastele laste keeles
ega jutusta neile täiskasvanuina
muinaslutte. luiuletäjana erandlik
oma optimistliku elu kontiriuitee-di
xiõhiuitamisega samal ajal kui
rasKemeelsed pessimistid.
Kirjanikud Eestist esitasid
oma loomingujt •— luulet ja Jaan
Kröss ka proosat, lugedes katke
oma teosest kauge mirieiviku
; kunstniku Micha^Sibtovi ümber.
Ta osutus heaks ettetkandjaks,
S^äänepoolse interpreedina', esi­tas
nende luulet eesti Ja rootsi
keeles S i i r i Kriisa.
Miapäieval, 9. septembril m i -
daii Jaan' Krossi romaani , ^ o l -
; me katku vahel" alusel vändatud
filmi Pilmhuseitis, te tutvusta­valt
sõna võttis praesju Uppsalas
elunev/ nalsrezhissöör • Aruoja
(ikes abiellumise teer Rootsi on
tutad), iamuti võttis sõna Jaan
Kross ise. Piini oM siisailt huvitav,
filmikvaliteedilt asja läänelise sü-iri^.
pa vaadates mitmeti soovida
LENNUPOSTIGA
Aastas |69,—, poolaastas $34.59, veerandaastas $ 1 8 . -
Aadressi muudatus 40 centi, üksiknumbri hind 40 ceati
Kamada: aa^essidele paltune inärMda ..POSTÄLCOpS'*
. U S A aadressMele „ZIP CODE"
Pangatshekk või posti rahakaart kirjutada
Ftee Estoiüan Publishers nimele.
Wllmim
PaluQ muile saata VABA EESTLANE
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
m - . TeHimise katteks lisan $
/ tshekiga /
/
il
sim juures