1979-11-20-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 86
[ustama kai
pite ajalehtedest
tte, mida servee-ienä.
Võtke kas
kud ja jutuajami-fhendrükide
saat-jid
terroristidega,
stamiseks nim&-
steks", mis peab
st tegevust kui-ja,
iimbritsema
I liiingisuguse au-ajaiehed
trüki-lentaarideta
ära
väited^ na-
[inapead saatkon-tunginud
ja sel"
|õik oli juhtimud
sunnil, impul-
>nnalioone vallu-tJlBvat
olnud i s ^
Jd paar üksikut
Räägivad üliõpila-ajakirjanikele,
leerika rahvast
ameeriklastega
— ainuke paha
I, et Ühendriikide
lur ja välismi-ära
kõik need
toetavad sellist
on shahh, kes
[irem kurjategija
p. räägi sõnagi
[tsuse politseime-loonest
välja
|itvange ei vabas-teinud
iga teine
täh rahvusvaheli-ja
seadusi ning
liutumaiust. Selle
lameedlaste dik-
Islooniline nõuko-
Jdriikide saatkon-igistamisele
ja
bsele oma täieü-
Jendas pantvangi-tist
tahvusvahel?»
fisvahendi, mida
oma nõudmiste
llufsioonilise nõu-ja
KhomeinI
Hskomia katsed
|ja taha oma ter-lanööverdada
on
[tiendes reflektee-iste
võimumees-listuseta
mäng,
I midagi peale jõi
ei austa ühtegi
kokkulepet ega
jainult imestada,
Je ajakirjandus ja
fdia vahendid nü
idriikide saatkon-brinud
terroristi-
|otsivad ja nende
|aloogiIisi „interv=
laailmas massii°
[õimiidega koMm-jaeestel
tuleb õrna
lisel olla erakord--
5est iga väiksem-rnm
kasutatakse
)ropagandameeste
(Järg lk. 3)
1
Nr. 8S ¥ABÄ üaij^TiAiMJji teisipäeval, 19'?9 _ ^^g^y^ Novömto 20,1979
24. ja 25.
493-7231.
nov.
1. ja 2. dets. dr. B . Tari.
liÕiiiha^Kamlinais, Limestone
kolledzhiš, fiaföieyš, lori^^^^^^^
eestikeelse luuletuse „Te&rm
vaa-iatsioonid". Eime auMndamist
ta luges teadusfecma ©es luuletuse
ette eesti (keeles. Luuletus on
avalcMUid Wedzhi öpiiykonna
ajjaikirjas ü h ^ üiglisäkeelse tolike-
Eestlus T@r@iat@ l^ptisti k@gydyse pasteri M\o laidigi^
25 aastat tagasi tuli Torontosse siinse T.E. Baptisti koguduse õpetajaks rohkem heliloojana W ^ai-mimlikuna
tuntud Kaljo Raid. Veerandsada aastat on kiu*esti möödunud ja nüüd tähistatakse 25. nov. oma
koguduse õpetaja 25-aastast ametijnubelit. „Vaba Eestlane" pöördus juuMari poole küsimustega, mis
tolmavad tema eiese, aga ka koguduse elus nende aastate jooksul tehtud tööd Ja saavutatud tulemusi.
ESTO-80 Sõjdvetem
Merike Šaamiit m I8p.petaimid
saima feoilledzhi sel sügisel BA
kiraadiga emn laude kumatilisie
graaf i k a alal. Ta töötab (kolledzlii
amettamas finantsilise abiandmise
boiiKJös abid ühtlasi
sel M g l s e l k c l e d ^ juurde
locxiud , ,Ööiiitimiirig Eduoation"
kursustel ta on valitud lektoriks
astrolGogia alal, mida ta on iseõppimise
korras öppinu(^^U aJas-itat.
Ta on arhitekt j a sitam. Elmax
j a Ester Saamüdi /tütar Lõuna^
Kamlinast.
(AI|us.lk.2)
poolt osavalt ara ja ohvriks
genult nõutakse pikaajalisest vangistusest
pääsemiseks punaste
prop^andavanfcri ette rakendumist.
•:•
Kujukaks näiteks selle kohta
Itaalia vaimuiiku
Küsimusele, kuidas ta siia koguduse
õpetajaks valiti, seletas ta, et
Richard Käups oli sellelt kohalt
lahkunud Kaliforniasse Ja kogudus
otsis temale järglast. Ta oli just
kooli lõpetanud, kui tema poole
pöörduti. Ta oli vareni külalisena
Toromtos olnud ja pidas ka paar
proovi jutlust. K. Raid ütleb, ©t tol
korral ta ei võinud teada, et nii
kauaks siia jääb, kuid südames oli
kutsumus midagi Jumalale teha,
kuid see oli veel kristalliseerimata.
!Kui kuftse tuli (ta palus kuni kind^
lus asus südamesse, Jumal oli vastuse
andnud. Ta ütleb, et „olin
noorem ja kartus oli südames, et
kuidas hakkama saaa. Aga kõik
on hästi läinud. Koguduse juures
oli vanemaid usklikke mehi, nagu
selleaegne koguduse jutlustaja
kohuste täitja Karl Välja, hiljem
pärast tema lahkumist uueks abi
jutlustajaks valitud Hillar; Palias,
kellega sain alati läbi raakida,
arupidada Ja kes toetasid kui oli
vaja. • ^ •
• Kuid oli ka-teisi vanemaid, kes
OÜd kodumaal Juba; koguduse
töös kaasa aidanud ja andsid
n ü ü d soiüdse baasi siinse koguduse
"
antud, omal ajal ka kodumaale. Ta
on rohkesti reisinud, mis teda on
aidanud end värskena hoida. Koostöö
teiste eesti yabakogudustega
on olnud hea, (ta on olnud vabakoguduste
allianskomitees esinie-heks,
kus üheks koostöö vormiks
an olnud ülemaaümne: alliansnär
dal. Selle aja Jooksul on kogudusel
olnud palju fcülälisjutlustajaid, k^^
na ta ise on (teinud külaskäike
teistesse eestlaste keskustesse,
kuid ka kanada kogudustessey sa-gelikoos
mõne kooriga. Selle otseti
se töö kõrvaa ta on aidanud ESTO
Vineenzo lugu. Venelaste andme^
itel arreteeriti itaallane j^õhjusel,
et ta üritas suuüema sunmia toimetamist
üle püri N. Liitu. Raha
oli ette nähtud varem Ukrainas
eksisteerinud kreeka-katoliku kiriku
ordude vainiulikele ja munkadele.
Lisaks-süüdistasid venelased
itaallast ukraina vaimulikega
sidemete Iooniks, et tõmmata
illegaalsesse tfegevusesseiMskon-navastaseid
elemente kiriku poolehoidjate
hulgast.
Esitatud süüdistuste põhjal ähvardas
Vincenzot pikemaajaline
vabaduse kaotus ja orjalaagrid.
Tekkinud olukorrast pääsemiseks
otsustas ta rakenduda venelastie
propagandavänkri ette jä avaldas
sügavat kahetsust, et ta oli i,oma"
kuritegelike aktstoonidega rikkunud
Nõukogude^iriigi seadusi, aga
saniüti ka kristliku moraali nõud
e i d . * ' J - V'
Kuid venelased ei leppmud ainult
sellega: Vineenzo pidi andma
LvOvis ka pressikonverehtsS
ning seal pidi ta piltlikult öeldes
maani kummardama ja bolshevik-kude,.
varbaid; suudlema. • Vene
ajakirjandus kinnitab, et Viriceh-
2,0 võttis pressikonverentsil õigeks,
et ta oli pime töörüsit välise
maal kanda kinnitanud Nõukogude
vastase vaimulikkonna ja Ukraina
kodanlik-natsionalistliku
pagulaskonna eestvedajate käes.
Ta ütlei et sõitude ajal W ö
Nõukogiide Liitu oli tal võimalus
olnud veenduda, et usklikel kodanikel,
oh seal teistega võrdsed õigused.
Tutvumine dokumentidega,
muu-hulgas fcp sõja a-astate film!-
• kroonikaga oli paljastanud tema
ees uniaadide kiriku juhtide tõelise
palge, kes olid teinud aktiivset
koostööd . fasiistidega ning
määrinud end sõja ajal,tuhandete
süütute inimeste • verega.
Kui Vineenzo sellele jutule veel
lisas, et teda oh kasutatud tööriistana
sellisel räpasel eesmärgil
nagu salakaubavedu hing ta ka-hetseb,
et ta töötas Nõukogude
riigi huvide kahjuks, ^iis otsustas
N. Li''du Ülemnõukogu Presiidium
N. Liidu ja Itaalia suhete kindlustamise
huvides teda mitte vÕtta
kriminaalvastutusele ja saata ta
N. liidust: välja.
Võib ka oletada, et kogäi süüdistus
-Itaalia usumehe vastu:,oli
KGB poolt koklm sepitsetud ja
Vineenzo võttis karmi karistuse
kartusel tema kaela veeretatud
. süüdistused :omaks. Ning ;KGB
sai mis ta tahtis: Vineenzo |tunnis-tas,:'
et usklikel-.on N. Liidus hea
elada ning et kreeka^ ja rooma
katoliku Mriku juhid olid fashis-üde
käsJlased ja mõrvanud süü-
:" tuid inimesi i. i
Mäletavästi öeldi, et uus pastor
püüab koguduse ellu tuua uuendusi.
Neüe vüdates ta ütleb, et ta
on alati pJMidnud midagi teha ja
mõned ta mõtted olid sellal tõesti
uued. Kui ta arutas neid läbi nõukogus
ja seal otsustati nende teos-_
tamine. :Kiiid ta titleb, et „neeä
polnud õpetuslikud, vaid töö praktilisel
poolel. Kuigi kogudus seda
jei ütle, näib ta süski dotavait, et
õpetaja tuleks uute ideedega ja
viiks töö edasi." -
üheks uuendusvahendiks ja vormiks
oli immsika. Ta ütleb, et
püüdsin rakendada uuemaid muusikavorme,
Muusika on alati eesti
vabakogudusites ohiud viljeletav ja
pikaajalise traditsiooniga. Kuid
minu läbi ön see rohkem esüe toodud.
Noored on siin saanud muusikalise
hariduse ja selletõittu:on koguduse
muusikaelu väga rikastu-
'nud.":;;.; . „
Küsimusele kuidas pastori elukutse
ja muusika loomine kokku
sobivad^ ta vastab,; et vaimuliku
'=töö on vähendanud muusika loomisele
jäävat aega. Mõlemad nõuavad
aega. ^gupärali ja kvalitee-
Veerandsadä aastat õn
inimelus ja koguduse töös
siiski
korraldada, on kirjutanud
^Eestlased Kanadas" artikli vabakoguduste
tegevusest ja eesti
muusikast, on dhiud Toroi^ baptisti
koguduste lüdu esimeheks ja
' niuud.-'-
Kui niiüd selle pika tegevusaja
künnisel küsida, mida ta teeks
teisiti, siis ta vastab, et ,,kui algaks
uuesti, võtaks rohkem aega,
pühenduks enam palvele,
meditatsiooniie Ja süvenemisele.
Küsides, liaida ta peab selle aja
Jooksul kõrgpunktideks, vastab
ta, et need on suursündmused
koguduse elus, mUleks on iile-maaOmsed
konverentsid, mis on
hõlmanud usklikkonda üle maail-
STOKHOM ESTO-80 SõijOr
veteranide Toiimikonna vairasemar
te otsuste .põhjal toimuvad alljärgnevad
üritused^^ pi-diustüste
immesr
1. Sõjaveteranide (kongress tioi-mub
neijapäevai, 10. juulil Tek-niska
Nämdeni ruumes, Plem-snimggatan
4, StcMiolmis^. Kongressi
ikavas on muu hulgas ettekanded
Rootsi, kaaiada ja USA
söjapoliitüistešt pr^^ ja
muid ettökandeid ning resoliitsi-ooinide
vastuvõtmine.
kongressi Jkava-ja päevakorra väljatöötamine
toimub koostöös üle-mereimaade
ja teiöte sõtjaveterani-de-
võitlejate organisabsioonidega.
2. „Söduriõ(hitu" toimub Messihalli
restoranis, Älvsjös, reedel,
11. juuiü algusega kell 20. Osalvõ-tumafcs
isikult 110 'krooni. Kangemad
joogid on siaadaival baaridest
csa^õtjaite cniai kulul.
tu" kavas on ettiäkandeid, laulu ja
tants. •'':y'\\:/y'''y_ '
Nü sõijaveteranide kongressi
kui ka ,jSõduri!õhrt^ tegelikuks
korraldajaks on Eesti Sõjavete^
ränide üiiing Rootsis.
3. ESTO-80 Sõjaveteianide
Toimfcand võttis oma ülesandeks
söjavigastatute esindajate kutsumise
ja vastuvõtu ESTO-80 pidustustel
ja ka nende osavõtu
majandusliku toetaimise.
ESTO-80 Sõtiaveteranide Toim-
Tänavu oli kõhnas selline. Esimene
ülemaaümne pii juba varem,
kui toimusid I ülemaailmsed Eesti
Päevad 1972. a. Torontos, kuid kä
selle ajal oli oma usklike konverents.;
: :• '••;::';
Üheks kõrgpunktiks oli oma kiriku
ehitamine j mis välmis 1963. a.
mais. „See oli ilus aeg koguduse
elüš, kus tuldi üksmeelselt ettevõttele
kaasa. Oma kiriku tõttu
oleme saanud ka suhteliselt suurt
noortetööd kaasa arendada koos
selle mitmesuguste kooridega ja
ansamblitega. Kuigi osa neist abiellumisega
lähevad teistesse kogudustesse,
tulevad nad vahetevahel
meidki külastama." :
Kõrgpunktideks on olnud ka suvelaagrid.
Need algasid Newtpn-vüles
Ä. Ehasoo talus, kuid vüma-sed;
kümmekond aastat ori ohiud
Kiviojal. Need on igaaastased erineva
õpetusliku teemaga suvepäevad,
kus on olnud kaastegevad E.
Mänd, E. Toompuu jt.
K; Raidi õpetajakutse on põunu-
Vahest tunnen suure tegevuse
tõttu mingit pinnapealisuse tunne-tust."-;
Mida ta äga soovitaks tulevikus kond pöördub Rootsi eestlaskon-pastori
kutsumust valijale, ütleb na poole',palvega toetuse saami-
Kr Raid, et „vahest arvatakse/et seks selle õüsa lülesande läbivü-pastor
peab olema kõnemees. Ar-:miseks ja loodab, et Rootsi eestr
van, et parem on hea kuulaja olla, lasikond heldekäeliselt toetab käi-püüa
kõiki kohelda ühesuguselt, masolevat ja tulevaid korjandusi;
sest Jumala ees on kõik samad., mis võimaldavad neile, kes kao-
Hinda oma kaastöölisi^ sest %e e^^^ parima — tervise
jõua midagi teha. Püüa tegija^^ ja rahva eest võideldes
ošaiVõtta aukülalistena ESTMO
pidustustest!
turinustust anda ja ära aja taga
-tühje jutte^ vaid ignoreeri neid."
Jä lõpuks ta ütleb, et „olen tänulik
Jumalale nende aastate eest,
et minul on olnud tervist, et kogudus
on mind toetanud ja mu kõrval
seisnud. Kiiid eestlaskond on 1
minusse alati hästi suhtunud. Mul' JJöukogmfe
on .ka üks laiem misjon eestlaskonnale,
kus need põhitõedt ümberpöördumisest,
uussünnist, usu-
KAIE M. OJAMAA
saavutas magistrikraadi (M.Sc*))
toitlustamise alal Mon!treäl!s
McGill University Macdonald Col-legels.
Jätkjib õpinguid Pennsylvania
State University's doktorikraadi
saavutamiseks. Akadeemiliselt
kuulub Eesti Naisüliõpilasite
Selts!.
ristimisest ja usklike:kogudusesti
on väljendatud. See nõue pürab
MOSKVA — Igor Kortsihnoi,
iidu malekuuüsuse
Viktor Kortsihnoi poeg, arreteeriti
Moskvas, teatati/dissidentide
allikaist. 20-äaštane Igor Kortsh-f
noi on olnud peidus, vältides kutsealusena
pupaarm^sše võtmist.
meie koguduse arvulist suurus~t, i Koos oma emaga, on ta andnud
Kuid me oleme olnud ffle 20 aasta ^ ' ' ^ f i " ^ J ^ ^ f
eesti kodudes oma raadmsaadete : . ^ t Z ^ ^ SS^t,^; ,k audJu , mi.d,a eri.t,i. ^h ai.g ed, 3. a u..k, si*- Ludu mar^le^m^Je^irs^tei r nu^m.wbeor. kaks
kud on heameelega hinnanud."
MARK TEOSE
lõpetas Montrealis McGill Univik»
sity Macdonald College'i BSc.
(Agr.) kraadiga ja tunnistusega
First Glass Honours, University
Scolar. Akadeemiliselt kuululB
Eesti-Üliõpilaäte Seltsi. ,;
maailmameistri tüth võtonist N.
Liidu malemeistrilt Anatolli Karpovilt,
kuid see ei õnnestunud.
Igor Kortshnoi oli Leiningradi^
Õpüane, kiiid lõpetas-kooliskäimise,
kui ta koos oma emiaga andis
sisse sooviaivaldiuse
seks. Kuid kooliskäimise katfc^
tamine tõi kaasa öajaväkke kütj
siumise, millest vältimiseks ta ira-
Viktor Kortshnoi hüppas • ära
1976. aastal ja on pärast seda saa-
Kogudus on hinnanud oma õpe- nudShveitsi kodakondsuse. Möö- lisenda^^v mi® siiski toi
taja tööd ja võimaldanud 'dunud aastal; Kortstinoi katseta
aastase
netus ja läbielamused.Kvantitee-düt
on kaotus, kvaliteedilt aga
dilt on IfWmiin^ tõusnud ^uusi- ^""^ "^f Ta kavatseb seda kasutada reisist
<m e^^S^ImM Sündmused, ^süneseks ^t^^S^S^ on kõrgpunktkieks temagi p ^ i k s Rootsi; Kuki ta tahab
n. kus on edasi antud usulme tun ^j^na^e veerandsaja aasta elus. hinge tagasi tõmmata, kirjutada
„Sim on veel talvised evangeelsed muusikat, oma käsikirja kohenda-äratusnädalad,
kus on eesmär- ^ j^^vas neist raamatu
giks5 et munene oma'elu Jumala- väljaandmine. Kuid jutul reisuni-le
annaks ja saaks Jumalaläi)se gest selgub süski, et ka need on
tunnistuse, misjärel ta aistitakse seotud kuulutustega neis eestlaste
ja võetakse koguduse lüfcmeks." 1 asukohtades, kus pole enam oma
,,tJheks elamuseks oli kui esma,-
kordselt kõneles meie ku-ikus Ees- K. Raidi^olekii ajal kutsutak-tist
tulnud vaimulik. Kuid mulle Torontosse igas kuus külalis-enesele
on suureks, elamuseks, et jutlustaja. Nn on. ettenäha det-keegi
abistah teist autoga Mrikus- lembris E. Mänd jaanuaris E. fi^!Öi^ S^??^ Heinmets, veebruaris
A.Proos, märtsis .jälle E.
Mänd, kuna kaks viimast kuud on
veel lahtised. Sügisel alustatud
muusikaõhtuid jätkatakse, nü on
Ta räägibki ^ oma sidemest
tshelloga, mis nõuaks päevas
tunniajalist harjutamist, et sõrmed
•oleksid liikuvad. . ...^
Kuid vaimuliku elu ei anna võhna-lusi
regulaarseks, ööks. Äkki tulebki
telefonikõne, sõnum haigusest
või surmast ja vaünulikul tuleb
kaasa aidata. „Hingehöolduse
töö on peaasjalikult oma koguduse
liikmete ulatuses, kui äga kutsutakse
kuhugi, kes vajab Jumala
julgustavat sõna ja palvet; siis ei
tee kunagi vahet, kuhu ta kuubib,
vaid püüan abistada."
Ja ta seletabki, et selle aja Jooksul
on koguduse liikmete arv kahekordistunud.
„Kui tulin siia, siis
ei ohiud ühtegi haiget, praegu on
30 pidevalt haiget, osa haiglas, osa
yanadefcodudes või oma kodudes.
Haigete hulk on suurenenud.
guduse juures öii külastuskomitee,
kes suure armastusega haigeid külastavad^
mis on suureks abiks
õpetajale. Seda tööd ei saa 'kunagi
Uiga palju tehtud, see toob inimestele
röõmu ja teeb nad
:kuks.^''-: ^v'^
Maksab Kanadas; as
$35. $38e"
$21.^
K I K I P-O S T I GA
Eanadass USA-SJ
leb kuulutada, et inimesed soovivad
üksteisele head t;eha."
Koguduses on palju tööd.
K. Raid räägib, et
jooksul on abijutlustajaiks ol- 2. dets. õhtul ,,Medri laste õhtu".
iiud peale varemnimetatute kar • kus ori.rakendatud kolm. tütart ja
he veel Victor Krabi, Harry EI- "neli poega, kes tuntud oma muusikaandega.
Sellest informatsioonist nähtub,
et K. Raid on siiski oma puhkusel
viibimise aja juba täitnud asendajatega,
et ise pärast veerandsaja-list
pingelist tööd teha seda» mida
ta on seni pidanud muUde kohustuste
tõttu tegemata jätma. Jä
i puhkama järgnevaiks aas-
$32.50
$17.
ja Osvald Medri.
Kuid ka neü on noorte õpetajate
ijäjrelkasvu probleem. Paar noort
tütarlast õpivad kanada koolis pü-hapäevakooü
õpetajaiks. Koguduse
toetusega töötab mis}önärm^
Fred Peipma^ Uus Gineas.
K. Raidi ajal alustati raadiosaadete
„ Vabaduse. Kuulutuse"
LENNUPOSTIGA ülemere-mäaclesse;^ •
Aastas $72^, poolaastas $36.—«veerandaastas $19^
Aadressi muudatus 50 centi. ^ ^ Ä hmd45 cenfcl
Kanada aadressidele palume märkida „PÖSTAL CODE" Ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart
Free Estonian Psiblisherš nünele.
tega. Neid on mitmel pool edasi tabümneiks.
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Statens Invandrarverket teatab, läbi aegade). Ülikooli väljaainne,
et aisutuse dokumentatsioonlsekt-siooinis
on moude sisserändaoaid,
vähemusi ja mitmeikeelsust puudutavad
materjali hulgas laenuta-tävad
ka kaks uut rarimust
lastelt:
34
Edith Mägiste on Stokholmi
ülikooli välj äarinetes publitseerinud
oma Joumad of Yeybäl ,Beha-viour'i
veergudel (vd. 18, 1,
1979) iknuriud mitmekeetlsust kä-artikli
^,The competing
Leonida Komas koos Bri^tta'IaJiguage systems of the multiUn-
Mölileriga on Göteborgi ülikooli
' ijÄjala keelte Instituudis koosta-
! nud uurimuse ,j>©nestni'ska ©kolan
gencan "
gual: a develoipemental study of
decoding and encoding process".
Väai.iaandia Stockholmis ülikooli,
11
- Palun mulle saata VABA EESTLANE
veerandaastaks — tavalise / kiripostiga alates
197 .Tellnni^e katteks lisan $
rahas'/ tshekiga /
/
i i
»»----
siinjuures
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 20, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-11-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791120 |
Description
| Title | 1979-11-20-03 |
| OCR text |
Nr. 86
[ustama kai
pite ajalehtedest
tte, mida servee-ienä.
Võtke kas
kud ja jutuajami-fhendrükide
saat-jid
terroristidega,
stamiseks nim&-
steks", mis peab
st tegevust kui-ja,
iimbritsema
I liiingisuguse au-ajaiehed
trüki-lentaarideta
ära
väited^ na-
[inapead saatkon-tunginud
ja sel"
|õik oli juhtimud
sunnil, impul-
>nnalioone vallu-tJlBvat
olnud i s ^
Jd paar üksikut
Räägivad üliõpila-ajakirjanikele,
leerika rahvast
ameeriklastega
— ainuke paha
I, et Ühendriikide
lur ja välismi-ära
kõik need
toetavad sellist
on shahh, kes
[irem kurjategija
p. räägi sõnagi
[tsuse politseime-loonest
välja
|itvange ei vabas-teinud
iga teine
täh rahvusvaheli-ja
seadusi ning
liutumaiust. Selle
lameedlaste dik-
Islooniline nõuko-
Jdriikide saatkon-igistamisele
ja
bsele oma täieü-
Jendas pantvangi-tist
tahvusvahel?»
fisvahendi, mida
oma nõudmiste
llufsioonilise nõu-ja
KhomeinI
Hskomia katsed
|ja taha oma ter-lanööverdada
on
[tiendes reflektee-iste
võimumees-listuseta
mäng,
I midagi peale jõi
ei austa ühtegi
kokkulepet ega
jainult imestada,
Je ajakirjandus ja
fdia vahendid nü
idriikide saatkon-brinud
terroristi-
|otsivad ja nende
|aloogiIisi „interv=
laailmas massii°
[õimiidega koMm-jaeestel
tuleb õrna
lisel olla erakord--
5est iga väiksem-rnm
kasutatakse
)ropagandameeste
(Järg lk. 3)
1
Nr. 8S ¥ABÄ üaij^TiAiMJji teisipäeval, 19'?9 _ ^^g^y^ Novömto 20,1979
24. ja 25.
493-7231.
nov.
1. ja 2. dets. dr. B . Tari.
liÕiiiha^Kamlinais, Limestone
kolledzhiš, fiaföieyš, lori^^^^^^^
eestikeelse luuletuse „Te&rm
vaa-iatsioonid". Eime auMndamist
ta luges teadusfecma ©es luuletuse
ette eesti (keeles. Luuletus on
avalcMUid Wedzhi öpiiykonna
ajjaikirjas ü h ^ üiglisäkeelse tolike-
Eestlus T@r@iat@ l^ptisti k@gydyse pasteri M\o laidigi^
25 aastat tagasi tuli Torontosse siinse T.E. Baptisti koguduse õpetajaks rohkem heliloojana W ^ai-mimlikuna
tuntud Kaljo Raid. Veerandsada aastat on kiu*esti möödunud ja nüüd tähistatakse 25. nov. oma
koguduse õpetaja 25-aastast ametijnubelit. „Vaba Eestlane" pöördus juuMari poole küsimustega, mis
tolmavad tema eiese, aga ka koguduse elus nende aastate jooksul tehtud tööd Ja saavutatud tulemusi.
ESTO-80 Sõjdvetem
Merike Šaamiit m I8p.petaimid
saima feoilledzhi sel sügisel BA
kiraadiga emn laude kumatilisie
graaf i k a alal. Ta töötab (kolledzlii
amettamas finantsilise abiandmise
boiiKJös abid ühtlasi
sel M g l s e l k c l e d ^ juurde
locxiud , ,Ööiiitimiirig Eduoation"
kursustel ta on valitud lektoriks
astrolGogia alal, mida ta on iseõppimise
korras öppinu(^^U aJas-itat.
Ta on arhitekt j a sitam. Elmax
j a Ester Saamüdi /tütar Lõuna^
Kamlinast.
(AI|us.lk.2)
poolt osavalt ara ja ohvriks
genult nõutakse pikaajalisest vangistusest
pääsemiseks punaste
prop^andavanfcri ette rakendumist.
•:•
Kujukaks näiteks selle kohta
Itaalia vaimuiiku
Küsimusele, kuidas ta siia koguduse
õpetajaks valiti, seletas ta, et
Richard Käups oli sellelt kohalt
lahkunud Kaliforniasse Ja kogudus
otsis temale järglast. Ta oli just
kooli lõpetanud, kui tema poole
pöörduti. Ta oli vareni külalisena
Toromtos olnud ja pidas ka paar
proovi jutlust. K. Raid ütleb, ©t tol
korral ta ei võinud teada, et nii
kauaks siia jääb, kuid südames oli
kutsumus midagi Jumalale teha,
kuid see oli veel kristalliseerimata.
!Kui kuftse tuli (ta palus kuni kind^
lus asus südamesse, Jumal oli vastuse
andnud. Ta ütleb, et „olin
noorem ja kartus oli südames, et
kuidas hakkama saaa. Aga kõik
on hästi läinud. Koguduse juures
oli vanemaid usklikke mehi, nagu
selleaegne koguduse jutlustaja
kohuste täitja Karl Välja, hiljem
pärast tema lahkumist uueks abi
jutlustajaks valitud Hillar; Palias,
kellega sain alati läbi raakida,
arupidada Ja kes toetasid kui oli
vaja. • ^ •
• Kuid oli ka-teisi vanemaid, kes
OÜd kodumaal Juba; koguduse
töös kaasa aidanud ja andsid
n ü ü d soiüdse baasi siinse koguduse
"
antud, omal ajal ka kodumaale. Ta
on rohkesti reisinud, mis teda on
aidanud end värskena hoida. Koostöö
teiste eesti yabakogudustega
on olnud hea, (ta on olnud vabakoguduste
allianskomitees esinie-heks,
kus üheks koostöö vormiks
an olnud ülemaaümne: alliansnär
dal. Selle aja Jooksul on kogudusel
olnud palju fcülälisjutlustajaid, k^^
na ta ise on (teinud külaskäike
teistesse eestlaste keskustesse,
kuid ka kanada kogudustessey sa-gelikoos
mõne kooriga. Selle otseti
se töö kõrvaa ta on aidanud ESTO
Vineenzo lugu. Venelaste andme^
itel arreteeriti itaallane j^õhjusel,
et ta üritas suuüema sunmia toimetamist
üle püri N. Liitu. Raha
oli ette nähtud varem Ukrainas
eksisteerinud kreeka-katoliku kiriku
ordude vainiulikele ja munkadele.
Lisaks-süüdistasid venelased
itaallast ukraina vaimulikega
sidemete Iooniks, et tõmmata
illegaalsesse tfegevusesseiMskon-navastaseid
elemente kiriku poolehoidjate
hulgast.
Esitatud süüdistuste põhjal ähvardas
Vincenzot pikemaajaline
vabaduse kaotus ja orjalaagrid.
Tekkinud olukorrast pääsemiseks
otsustas ta rakenduda venelastie
propagandavänkri ette jä avaldas
sügavat kahetsust, et ta oli i,oma"
kuritegelike aktstoonidega rikkunud
Nõukogude^iriigi seadusi, aga
saniüti ka kristliku moraali nõud
e i d . * ' J - V'
Kuid venelased ei leppmud ainult
sellega: Vineenzo pidi andma
LvOvis ka pressikonverehtsS
ning seal pidi ta piltlikult öeldes
maani kummardama ja bolshevik-kude,.
varbaid; suudlema. • Vene
ajakirjandus kinnitab, et Viriceh-
2,0 võttis pressikonverentsil õigeks,
et ta oli pime töörüsit välise
maal kanda kinnitanud Nõukogude
vastase vaimulikkonna ja Ukraina
kodanlik-natsionalistliku
pagulaskonna eestvedajate käes.
Ta ütlei et sõitude ajal W ö
Nõukogiide Liitu oli tal võimalus
olnud veenduda, et usklikel kodanikel,
oh seal teistega võrdsed õigused.
Tutvumine dokumentidega,
muu-hulgas fcp sõja a-astate film!-
• kroonikaga oli paljastanud tema
ees uniaadide kiriku juhtide tõelise
palge, kes olid teinud aktiivset
koostööd . fasiistidega ning
määrinud end sõja ajal,tuhandete
süütute inimeste • verega.
Kui Vineenzo sellele jutule veel
lisas, et teda oh kasutatud tööriistana
sellisel räpasel eesmärgil
nagu salakaubavedu hing ta ka-hetseb,
et ta töötas Nõukogude
riigi huvide kahjuks, ^iis otsustas
N. Li''du Ülemnõukogu Presiidium
N. Liidu ja Itaalia suhete kindlustamise
huvides teda mitte vÕtta
kriminaalvastutusele ja saata ta
N. liidust: välja.
Võib ka oletada, et kogäi süüdistus
-Itaalia usumehe vastu:,oli
KGB poolt koklm sepitsetud ja
Vineenzo võttis karmi karistuse
kartusel tema kaela veeretatud
. süüdistused :omaks. Ning ;KGB
sai mis ta tahtis: Vineenzo |tunnis-tas,:'
et usklikel-.on N. Liidus hea
elada ning et kreeka^ ja rooma
katoliku Mriku juhid olid fashis-üde
käsJlased ja mõrvanud süü-
:" tuid inimesi i. i
Mäletavästi öeldi, et uus pastor
püüab koguduse ellu tuua uuendusi.
Neüe vüdates ta ütleb, et ta
on alati pJMidnud midagi teha ja
mõned ta mõtted olid sellal tõesti
uued. Kui ta arutas neid läbi nõukogus
ja seal otsustati nende teos-_
tamine. :Kiiid ta titleb, et „neeä
polnud õpetuslikud, vaid töö praktilisel
poolel. Kuigi kogudus seda
jei ütle, näib ta süski dotavait, et
õpetaja tuleks uute ideedega ja
viiks töö edasi." -
üheks uuendusvahendiks ja vormiks
oli immsika. Ta ütleb, et
püüdsin rakendada uuemaid muusikavorme,
Muusika on alati eesti
vabakogudusites ohiud viljeletav ja
pikaajalise traditsiooniga. Kuid
minu läbi ön see rohkem esüe toodud.
Noored on siin saanud muusikalise
hariduse ja selletõittu:on koguduse
muusikaelu väga rikastu-
'nud.":;;.; . „
Küsimusele kuidas pastori elukutse
ja muusika loomine kokku
sobivad^ ta vastab,; et vaimuliku
'=töö on vähendanud muusika loomisele
jäävat aega. Mõlemad nõuavad
aega. ^gupärali ja kvalitee-
Veerandsadä aastat õn
inimelus ja koguduse töös
siiski
korraldada, on kirjutanud
^Eestlased Kanadas" artikli vabakoguduste
tegevusest ja eesti
muusikast, on dhiud Toroi^ baptisti
koguduste lüdu esimeheks ja
' niuud.-'-
Kui niiüd selle pika tegevusaja
künnisel küsida, mida ta teeks
teisiti, siis ta vastab, et ,,kui algaks
uuesti, võtaks rohkem aega,
pühenduks enam palvele,
meditatsiooniie Ja süvenemisele.
Küsides, liaida ta peab selle aja
Jooksul kõrgpunktideks, vastab
ta, et need on suursündmused
koguduse elus, mUleks on iile-maaOmsed
konverentsid, mis on
hõlmanud usklikkonda üle maail-
STOKHOM ESTO-80 SõijOr
veteranide Toiimikonna vairasemar
te otsuste .põhjal toimuvad alljärgnevad
üritused^^ pi-diustüste
immesr
1. Sõjaveteranide (kongress tioi-mub
neijapäevai, 10. juulil Tek-niska
Nämdeni ruumes, Plem-snimggatan
4, StcMiolmis^. Kongressi
ikavas on muu hulgas ettekanded
Rootsi, kaaiada ja USA
söjapoliitüistešt pr^^ ja
muid ettökandeid ning resoliitsi-ooinide
vastuvõtmine.
kongressi Jkava-ja päevakorra väljatöötamine
toimub koostöös üle-mereimaade
ja teiöte sõtjaveterani-de-
võitlejate organisabsioonidega.
2. „Söduriõ(hitu" toimub Messihalli
restoranis, Älvsjös, reedel,
11. juuiü algusega kell 20. Osalvõ-tumafcs
isikult 110 'krooni. Kangemad
joogid on siaadaival baaridest
csa^õtjaite cniai kulul.
tu" kavas on ettiäkandeid, laulu ja
tants. •'':y'\\:/y'''y_ '
Nü sõijaveteranide kongressi
kui ka ,jSõduri!õhrt^ tegelikuks
korraldajaks on Eesti Sõjavete^
ränide üiiing Rootsis.
3. ESTO-80 Sõjaveteianide
Toimfcand võttis oma ülesandeks
söjavigastatute esindajate kutsumise
ja vastuvõtu ESTO-80 pidustustel
ja ka nende osavõtu
majandusliku toetaimise.
ESTO-80 Sõtiaveteranide Toim-
Tänavu oli kõhnas selline. Esimene
ülemaaümne pii juba varem,
kui toimusid I ülemaailmsed Eesti
Päevad 1972. a. Torontos, kuid kä
selle ajal oli oma usklike konverents.;
: :• '••;::';
Üheks kõrgpunktiks oli oma kiriku
ehitamine j mis välmis 1963. a.
mais. „See oli ilus aeg koguduse
elüš, kus tuldi üksmeelselt ettevõttele
kaasa. Oma kiriku tõttu
oleme saanud ka suhteliselt suurt
noortetööd kaasa arendada koos
selle mitmesuguste kooridega ja
ansamblitega. Kuigi osa neist abiellumisega
lähevad teistesse kogudustesse,
tulevad nad vahetevahel
meidki külastama." :
Kõrgpunktideks on olnud ka suvelaagrid.
Need algasid Newtpn-vüles
Ä. Ehasoo talus, kuid vüma-sed;
kümmekond aastat ori ohiud
Kiviojal. Need on igaaastased erineva
õpetusliku teemaga suvepäevad,
kus on olnud kaastegevad E.
Mänd, E. Toompuu jt.
K; Raidi õpetajakutse on põunu-
Vahest tunnen suure tegevuse
tõttu mingit pinnapealisuse tunne-tust."-;
Mida ta äga soovitaks tulevikus kond pöördub Rootsi eestlaskon-pastori
kutsumust valijale, ütleb na poole',palvega toetuse saami-
Kr Raid, et „vahest arvatakse/et seks selle õüsa lülesande läbivü-pastor
peab olema kõnemees. Ar-:miseks ja loodab, et Rootsi eestr
van, et parem on hea kuulaja olla, lasikond heldekäeliselt toetab käi-püüa
kõiki kohelda ühesuguselt, masolevat ja tulevaid korjandusi;
sest Jumala ees on kõik samad., mis võimaldavad neile, kes kao-
Hinda oma kaastöölisi^ sest %e e^^^ parima — tervise
jõua midagi teha. Püüa tegija^^ ja rahva eest võideldes
ošaiVõtta aukülalistena ESTMO
pidustustest!
turinustust anda ja ära aja taga
-tühje jutte^ vaid ignoreeri neid."
Jä lõpuks ta ütleb, et „olen tänulik
Jumalale nende aastate eest,
et minul on olnud tervist, et kogudus
on mind toetanud ja mu kõrval
seisnud. Kiiid eestlaskond on 1
minusse alati hästi suhtunud. Mul' JJöukogmfe
on .ka üks laiem misjon eestlaskonnale,
kus need põhitõedt ümberpöördumisest,
uussünnist, usu-
KAIE M. OJAMAA
saavutas magistrikraadi (M.Sc*))
toitlustamise alal Mon!treäl!s
McGill University Macdonald Col-legels.
Jätkjib õpinguid Pennsylvania
State University's doktorikraadi
saavutamiseks. Akadeemiliselt
kuulub Eesti Naisüliõpilasite
Selts!.
ristimisest ja usklike:kogudusesti
on väljendatud. See nõue pürab
MOSKVA — Igor Kortsihnoi,
iidu malekuuüsuse
Viktor Kortsihnoi poeg, arreteeriti
Moskvas, teatati/dissidentide
allikaist. 20-äaštane Igor Kortsh-f
noi on olnud peidus, vältides kutsealusena
pupaarm^sše võtmist.
meie koguduse arvulist suurus~t, i Koos oma emaga, on ta andnud
Kuid me oleme olnud ffle 20 aasta ^ ' ' ^ f i " ^ J ^ ^ f
eesti kodudes oma raadmsaadete : . ^ t Z ^ ^ SS^t,^; ,k audJu , mi.d,a eri.t,i. ^h ai.g ed, 3. a u..k, si*- Ludu mar^le^m^Je^irs^tei r nu^m.wbeor. kaks
kud on heameelega hinnanud."
MARK TEOSE
lõpetas Montrealis McGill Univik»
sity Macdonald College'i BSc.
(Agr.) kraadiga ja tunnistusega
First Glass Honours, University
Scolar. Akadeemiliselt kuululB
Eesti-Üliõpilaäte Seltsi. ,;
maailmameistri tüth võtonist N.
Liidu malemeistrilt Anatolli Karpovilt,
kuid see ei õnnestunud.
Igor Kortshnoi oli Leiningradi^
Õpüane, kiiid lõpetas-kooliskäimise,
kui ta koos oma emiaga andis
sisse sooviaivaldiuse
seks. Kuid kooliskäimise katfc^
tamine tõi kaasa öajaväkke kütj
siumise, millest vältimiseks ta ira-
Viktor Kortshnoi hüppas • ära
1976. aastal ja on pärast seda saa-
Kogudus on hinnanud oma õpe- nudShveitsi kodakondsuse. Möö- lisenda^^v mi® siiski toi
taja tööd ja võimaldanud 'dunud aastal; Kortstinoi katseta
aastase
netus ja läbielamused.Kvantitee-düt
on kaotus, kvaliteedilt aga
dilt on IfWmiin^ tõusnud ^uusi- ^""^ "^f Ta kavatseb seda kasutada reisist
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-11-20-03
