1979-11-20-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA E E S I U N E Älpäeval, 20. novembril 1979 —• Tii©sdaj^, Novemibeir 20, l OT Nr. 86
mmammme
15. septembril kohtusid püssimehed
leedulaste tiirul Caledonia
küngaste vahel. Eestlastest võtsid
osa E v ^ d Gering, Karl Trei ja Ar-
Bold Kaasik matshipüssi klassis,
kuna spordipüssis'-võis!tlesid noo-
Tod laskurid Ja®k Järve, Mikk
Mölder, Ivar Liitoja ja Toivo
Makk. " Haavlipüssis esindasid
eestlasi H. Kuusik, E. Püss, M.
Yeskimae, Edgar Püss, H. Sõrmus
ja E. Saar. Tulemused olid
Järgnevad:
TEJIPSHOOTING (haavlipüss
kaevikrajal): 1) Läti, 2) Leedu, 3)
Eesti. Kõik kolm esimest kohta
läksid individuaalselt lätlastele.
INGLISE MATSH (matshipüssist
60 lasku lamades): Esimeseks M i
eesti meeskond kooseisus .K. Trei,
E. Gering! A. Kaasik ja J . Järve,
kuna eestlased olid ainsana võune-lised
välja panema neljaliikmelise
meeskonna. Individuaalselt võitis
kuldmedali lätlane N. Ozolins —
585 punkti, hõbemedali lätlane ?/
Kraus — 582 punkti ja pronksmedali
eestlane K. Trei — 578 punldi.
KOLMEST ASENDIST ä 20 lasku
mdtshipüssist: Meeskonnavõistluse
võitsid lätlased, kelledel oli
ainsana võimalik esitada neljaliikmelist
meeskonda, kuna eestlased
ja leedulased tulid laskerajale kol-meliikmeliste
meeskondadega.
Kuldmedali võitis p l e g i lätlane N .
Ozolins -— 549 silma, hõbemedali
eestlane E . Gerkig — 546 sihna ja
pronksmedali lätlane P. Krauds —
544 sihna.
SPORDIPÜSS (3x20 lasku): Esikohale
tuli jällegi Läti meeskond,
kes võitis ka individuaalselt kuld-,
hõbe- ja proksmedalid, teiseks tulid
leedulased ja alles kolmandaks
I eesti noortest laskuritesffc koosnev
meeskond.
Püstolivõistlused toimusid kuu
aega hiljem, laupäeval, 27. oktoobril,
Islington Sportsmen's Club välisturul.
Ilm oli lairifeühn ja käed
peaaegu kühnusid püstolikabade
külge: Eestlastel ja leedulastel oli
neljamehelised meeskonnad, lätlaste^
oli üks mees tulemata j ^ -
Bud. Selle tõttu ei võtnud nad
meeskonna-võistlusitest osa, vaid
lasksid individuaalselt, ja ainult
' Naga Mes eelmises ajalehe-nmnbris jnbai M&Mtudl, leMsM tämgi-wseä
Balti rahviiste-vahelised võistlused ase| leedulaste korraldusel,
ja koigi kolme ra&vuse osavõtil>kiigi mitte kõik.alad eH ®lmä
tõdes soojas ja ootasid, kuni eestlaste—
leedulaste vaheline kaks
tundi kestev vabapüstoU-matsh
möödas oli ja nad pooHsüImunui-na
standard-püstoli juurde said
asuda. Külma tõttu olid eestlaste
tulemused harilikust paarkümmend
silma madalamad.
VABAPÜSTOLIMATSH (60 lasku
50 meetri distamtsilt) võitis Eesti,
saavutades ka kuld-, hõbe- ja
pronksmedalid. Eesti meeskonna
tagajärjed: A. Tinits ~ 448, M .
Gering 436, U. Sui - 434 j a A .
Tint — 412. Teiseks jäi Leedu kuna
Läti ei võistelnud.
STANDARD PÜSTOLIS (3x20
lasku 25 meetri distantsilt) tuli esikohale
Eesti meeskond, kuna leedulased
jäid teiseks. Lätlastel puudus
täismeeskond, fciiid individuaalselt
tuli nende laskur Paeglis
513 silmaga esikohale, teiseks jäi
eestlane A. Tinits 501 silmaga ja
kolmandaks U. Sui 500 silmaga. A.
Tint saavutas Eesti meeskonnas
498 ja M. Gering 432 silma.
ARVI TINITS
Hüdlased teostavad oma kala-püüki
kaugel kodurandadest, päris
Aafrika ranna lähedal. Nii nägi
„Hüu Kaluri" püügilaev SRTM-
1462 ,jHüumaa" 6. septembri'hommikul
püügile sõites kahte väikest
kaluripaati merehädalistega. Selgus,
et kümme Sierra Leone kalurit
olid öõtsunud üma toidu ja
bensimita kaks päeva lainetel. Mehed
võeti pardale, neile aiiti süüa
ja soojad riided: Oleks bensünigi
antud, aga kuna seda» laeval ei olnud,
siis viis kalalaev merehädalised
lähemasse sadamasse. „Hüu
Kaluri" „Hiiumaa" on üks majandi
uuemaid laevu ja alles oma esimesel
püüguretkel j a püüab kala
põhjatraaliga. Merehädalistest ja
nende päästjaist 'Mrjutati kohalikes
ajalehtedes, millest väljalõiked
saadeti ka Hüümaale.
L. Koidula nimeline Pärnu Draa-mateater
alustas oma 101. hooae^
ga. Alanud hooajal tuuakse lavale
.-E. Rummo „Tuhkatriinumäng",
Soome kirjaniku M. Jotuni „Kulä-vasikas",
W. Shakespeare'i „Mõõt
mõõdu vastu", ameerika näitekirjaniku
E. Albee ,,Kes Kardab Virginia
^j^^eestedauiud", E. Tobina ooper
„Beigi õpetaja" ja G. Santõri
Isoomiline ooper/ ,,Pickwick-klu-bi".
Esimeseks uudislavastiiseks
on Jitian Peegli fragniemtaariüm
äi/ra langösm esimesel ööjasuvel".
Tallimias, õisonäel öai IdO-aas-tasöks
Gustav Tint. Tema abikaja-sa
on'96Haastane, kuid Õde 105-
aastane. Oma pilka eluea joojksul
on ta töötanud pafljudeLtöökohta-del
küll sepana, tuletõnjujana ja
mujal.
Tänavu suvel oldi ametis Pärnu
Silla remionttmisega, mis oktoobriks
lõpetati ja avati jälle lüikliLs-vaihendeile.
Et 'jalakäijail oleiks
ohutum, seUeitos (rajati sdllale korralikud
pnniteed mille ääre ase^
tati tugevad rauast kaitsepuud.'
SüIa otstes vialmivat lähemal ajal
tunnelid, mille abil on jalakäijtaü
ilma autoteele tuleniata vöimaluš^^
ületada;
'3.
Saatekida
Hanno Kompus — KostntaMata nälg
Tallinna Puu-
Kaubastu Lüval
ja
aisuvas
niükoloopasddsiooni liikmed
korraldasid tänavu- kaiks ikokfcu-tulekiut
Abrulkasaiarei, nii kevadise
miatika feui ka sügislaa^^^^
Vümasel ajal teiiti seenteuurinü-
^ ^ i s si k a Saaremaa lääneosas; Vaata-töötavad
250 inimest. Raslfcusi oii j mata sellele, et aasta ei oMld
töötajail aga õigeaegselt tööle i eriti seenterlfeas, leidis osavõtjas-jõudmisega.
Kuigi töö .peaks ai- jJ^önd 195 lüki xnalkroseani. Sügis-gama
Ö^SO 'hommikul, otsivat pai- j laagri seehepetJkel leitud ikümirne-jud
alles oma töökindaid ja -polr -^o^^ seeneliski on lõplikult veel
Kalifornias ümuv USA kergejõustiku
ajakuri „Track & Field
News" avaldab ölstoobrikuu väljaandes
20-ne maailma paruna
sportlase edetabeli möödunud hooaja
kohta.
Selgub, et noor Tartu ülikooli
üliõpüane Jaak üudmäe on praegu
maaüma neljas kolmikhi;ppes
tulemusega 17.20 m. Sellel ^ l a l ei
ole eestlastel kunagi varem olnud
maaümaklassi kuulunud sportlast.
N L osas 01 Uudmäe teisel kohal.
Ta on suurte eeldustega meda-livõitja
1980. aasta •olümpiamängudel.
Noor kümnevõistleja Tõnu
Kaukis on 12-nes tulemusega 8024
punkti. N. Liidus on ta neljandal
kohalv Kuulitõukaja rHeino Sild on
14-nes tulemusega 20.53, N. Liidus nelaste elektronarvuti Moskya
neljandal kohal. Vasaraheitja Jüri staadionü vajab pära|idamistviga-
Tamm on 17-nes tulemusega 74.27 ^ de vältimiseks olümpial. Nü olevat
lesid, miõned koguni töökohta.
Omasugune olevat ka tööpäeva
lõpetamine, anis eesikiirjade kohaselt
kestvat (fcotoniveerand viieni
või viieni. Juba kell neli hakatakse
rüliniiti laMiuma, p t o s t seda
aga kasvab lahkuj ate vool pidevalt,
nagu e i oleks üldse olemas
mingit kindlat tööajia lõppu. Ja
isegi kontoris olevat oisi selline,
et juba enne töö lõpüaega olevat
teenistujad lahkunud, ja uks lukku
pandud. Ja i k k a jkurdetakse,
et pole vabadust.
„Vianeniuine'' avas oma 110.
hooaja lavastusega, ikus on 0.
Lutsu, A. Lüvese «Tagahoovis", V.
Tormise ^Naistelaulud" ja
määramata 65 seenelügi hulgas^ja
arvatakse olevat esimaleidudeks
Eestis. Nende hulgas üks sirmik,
rida punalehikuid ja isegi üks rusikais,
millel e i ole vedi eestikeelset
m, N. Liidus kümnendal kohal. möödunud suvel Spartakiaadi ajal
suurele tahvlile kirjutatud: „Ethio-
Samas oktoobrikuu numbris pian Ä u t s Yifter had just set a
standard-püstolit. Nad. istusid ay-: „Track and Field" mainib, et ve- new Estonian rekord".
l j
Mida (peavad mõtlema need
eestlased) feeS paarikümne aasta
eest kõhu kõrvalt kraapisid fcqkfcu
ja e^ omale indlviduaalela-mut,
kui loevad nüüd rüklikk;e
soodustusi sellesama, kord hukka
mõistetud elüvorniide saamiseks.
Et voim-aldada kiiremini individuaalelamute
eihitamist, on Rakvere
Kolhooside Ehituskontor hakanud
tööstiislikul viisil tootma
üheperekonnaelamute osi. Esialgul
on aluseks võetud kolme projekti
joonised. Neride elamute
seeriatootmiseks moodustati eihi-tusorganisatsioonis
eraldi eksperi-mentaaltsehh.
Esimene • nüsugune
üheperekonnaelamu pandi suvel
kokku Laekveres. Selle üldpind
on 95,6 ruutmeetrit, sellest .elamispinda
63 mutaneetrit.
L. Wahtras — IJivaMass
Enn Nõu — Vastuvett
Anns Ahmatova — Marie Und©r — E®slkvi®as
H. BHchelson - SkantUko) t ^
H. Michelson — Noorsootöö rad&i@l
H. Michelson — Eesti radadelt
Trüna'' üksiknumbreid
Estonian Offidal Gnide
Paul Laan — Mõttelend— Füte ja p®@g©lš?^
Karin Saarsen — Lohengriiü 1^
Herbert Saihi — Utoopia ja fatoroloogia
Edu£urd Eiants — Lameiiitlased
lona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
, A. lubja ^ Kadonad kodud
A. Kubja ^ Mälestusi kodusaarelt
A. Kubja jPalukesei
E. Uustalu ja R. Moora —
42S lk. -f 64 fotosid
Leha Lumiste Alamuse Andrei — biogrsi^-
Une jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Lumiste — Atlandi aknal^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
L. Lunuste — KiUad 1^
A. Vomm — Ristsõnad^^r
A. Vomni — Ristsõnad n
Ä. Vomm Ristsõnad in
Ä Vomm — Ristsõnad IV '
Ants Vomm ^ Minujiing (luuletuskogia)
Ants Vomm --Varjud (huletusk^
K.Eenne--Surnud laevad ja elavad
K. Eerme — Mevata päevad ja õõta öõd M
S. Ekbaum --AJaiar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, kars ja E r s n r iM
J. Pitka Rajnsõlmed
A. Käbin — V&im ja muld
Üm Karuks T-Kodakondnr (luuletuskogu).
H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu)
Hr ()ja — Ilmnete purdel (hiuletuiskogu)
A. Küng — Mis toimub Soomes? j
Aarand Roos Juntide kuningas TalUmias
E. Sanden — Mitme näo ja nimega ^
E. Sanden — Loojangul lahkumine Tallinnaisfi
RAAMATUID LASTELE?
11.-
- <)
m
5.-
Mi
m
3.59 ss
3.- 39
4.30 m
35
1.50
40
5.- ' 35
AM IS
2S
1(8 ' 3.—
15
•m
20
im
2.1C
8S
40
40
5-30
n Et A
40
iM
225
20
20
2.25 20
2.25 20
• -B^ :/
40
m
13
4.- 40
80
30
• • m y 40
5.- 40
'20
• • 1.5®.;: •
2.75
•
25
14^ eo
S . - 40
12.50 ^ 80
16.20 : 50
flmelvandi - - P a r g i '
Kalevipoeg — õppe- ja tööraaisiat lastel©
Opetä mind lugema I (Õppe ja tööraamat
eeikooUealistele lastele v ä ^ /
Õpeta mind lugema H ~ õ^^e- ja
eelkooliealistele lastele tärvitrükis)
8.50
/ % /Q» ^ ^ /% /f^ /X /%. /% ^ 1^ ^ ^ Ah.
..^ /<V 'X
5.:
— Ega selles midagi muud ei olnudki,
kui et nüüd Mikkola peremees
lõpuks ise märkas, et ta vajab
peksumasinat. Aega läks küll
enne kolm aastat, kui ta seda märv
kama hakkas.
— Vajab! Põrgut ta vajab, aga
mitte peksumasinat. Eit lüpsab
mõnda viletsat lehma käsitsi, poia-ied
lehmaheinad nüdetakse kraa-viservadelt
ja nüüd sina südametu
müüd talle peksumasina...
— Seesugune vajadus pole mingi
lihtsalt seletatav asi, nagu seda ei
dus on sisemine ja subjektüvne
asi, kus sinule on vajalik see, mida
sa ise vajalikuks pead. See on
õigesti kapitalistlik vajadus. Sotsialistlik
vajadus on selles,^ et partei
üibleb, mida sa võid'
Müüjale on siis järelikult oluline
ainult kapitalistlik vajadus,- ja
müügiagendi ametioskuse õis on
see, et ta mõistab oma kundele
luua vajaduse ka siis, kui'tal seda
muidu ei olekski.
— Noh, tegid sus sina Mikkola-legi
selle vajaduse, päris Vuoti-iainen.
— Muidugi. Mispärast sa • arvad,
et ta muidu olel^ peksumasina
ostnud?
— ütle nüüd, missugusel põrgu-vüsü?
Minagi olen elus ühe või
või mõõta väljaspool olijate silmateise
masina müünud ja Mikkola-ga
heinte ja hektaritega. Vaja- legi olen aastaid katsunud ostu-ideed
küpsetada. Aga see on n i i
tardunud tüüp, et ei ole suuremat
aja ja tulu kaotsi minekut^ kui temaga
kauplemine.
Psühholoogia, psühholoogia.
välispsühholoogiat, või õigemini
põllupsühholoogiat. Seda nimelt
peaksid sinagi arendama, siis näed
kui hästi pühib.
— Mul tuleb sinu juurde tulla
täienduskursusele, sest minu agen-diandega
ei saanud Mikkolale
müüa piimamasinatki..,
— Miks mitte, läheme koos ringreisile.
Äga juba enne reisi on vaja
õigeid rekvisüte, riietust ja
muud koli.» Aufcas peab alati olema
mitmesuguseid töövahendeid, sest
ühe peremehe juurde tuleb minna
kalifeepükstes, teise juurde ülikonnas,,
lipsu ja lõvi-märgiga rinnas.
Siis tuleb enne „kalläle kargar
mist" teha väikseid järelpärimisi,
jätkas Lindsten oma loengut. —
Ostja iseloomuomadused, rikkus,
talu suurus ja senised masinad.
Saadud andmete alusel valid siis
nii riietuse, kui sellegi mida pakud.
Kolmas tähtis' külg on lähenemine.
Kuigi riietus näib olevat õige,
siis see veel ei piisa, et kipud kohe
peremehe juurde, ühe juurde võib
küll otse minna, kuid teisele tuleb
helistada ja viisakalt ajas kokku
leppida. Need viimased on üsna
sageli ülikomia-tüübid.
— Mõne juurde ei aita üldse
minna. Tuleb anda mõista, et sina
sellesse tallu ei mõtlegi sisse minna,
vaid tema naabri juurde. Paari
marga eest tuleb siiski väikepoi-siga
sõna saata, et oled lähedal ja
et sihuga võib kokku saada kui tegutsed
küresti. Siis on olemas selline
tüüp, kelle juurde tuleb ilmuda
äkki, aga üsna muus mõttes.
Sõidad tema õuele ja palud vett
radiaatorisse, affa pea meeles, et
enne lased natuke vett välja, et
rahvas tuleb nõu andma, siis hoolitse,
et broshüürid oleksid nähtaval.
Kui muidu ei; märka, siis võid
keerata traktorireklaamist lehteri,
kui peremees kallab ämbrist
v e t t . . . . :;v:-.. • •
— Küll kurat on sinul aga trikid!
Selle kõrval olen mina alles õpipoiss,
nõustus Vuotilainen. ;
— Sina oled veel noor ega pole
jõudnud rohkem koguda, ütles
Lindsten — Kui tahad kuulata, siis.
võiksin veel palju oma kunstist
et ega see teile nüüd kindlasti ei
sobi.
— Pea nimelt meeles, et ei paku
peksumasinat, .vaid lähed nüsama
juttu ajama. Paari kuu pärast astud
uuesti sisse, aga sama jutuga.
Kolmandal korral võib minna asja
juurde. Aga ära sekelda, küll
seda on näha, kui asi on küps. Mõnikord
võib selleks minna aastaid
nagu Mikkola puhul läks kolm aastat.
Siis see lõpuks ise märkas, et
ta vajab peksumasinat, kuigi mina
seda igatvüsi katsusin takistar
dagi.
— Sedavüsi sina siis kaubareisi-del
äri teed? See on põrgulikult
alatu viis, kuidas soomlased oma
naabreid pügavad ja inimesi petavad
äri; tegemisel.
— Kuule nüüd, kedagi ei peteta
ega midagi ei tehta vastu nende
tahtmist. J a kuigi ma käingi pide-
Lase aga tulla! õhutas Vuoti-lainen.
— Sageli on' naine suure tähtsusega
isegi sellise masinamüügi puhul.
On nimelt selline peremehe-tüüp,
kellele tuleb läheneda perenaise
kaudu. Seelikukandjad on
alati omaette klass, kelle eest selles
ametis tuleb hästi hoolitseda.
— Viimane järk on siis kauba te- , . ^.., . ^ . ^
gemine. ühele seletad asjad otse Nõukogude Ludus ]a teistes
> selgesti ära Teisele ei maksa ^ ^ f ^ ^ ^ ^ ^ f ^ miMle^need on^si-teUest
üldse rääkidagi esimese s^^liseU puhkereisid Sns lendab
seletas Lindsten. — Kasutades^uus vesi sisse mahuks. Kui talu- nad hakkavad küsima, siis seletad,
tunni ajal. Sellise tüübiga on hea, f loivatoo psühholoogia ule par-kui
näed seda kasvõi õuel puid 'ää.':..^^^' pole w j a . Seal pole
lõhkumas. Mine Mis kõigepealt «"^giagendü vaja luua mrogBu-lõhkumise
juurde abiks ja alles g».^^ vajadust, sest see on_juba v a -
• mis kujundanud organisatsiooni.
Seal meiesugune müügiagent kor-siis,
kui hunnik on küllalt kõrge,
pöörad jutu oma külastuse põh-
Omaette tüübid on need Mikkola
peremehed. Neüe ei tule pakkuda,
kaupa, mida nad e L vaja.
Vastupidi, neid tuleb takistada,
aga müüd neile midagi odavat,
mida nad vajavad/ ja mille eest
nad jaksavad ka maksta. Kasvõi
neid uusi lehmaköietajaid. Aga
räägid kõigest asjadest ja lased
mõista, et heale maaharijale talule
võid müüa ka peksuiiiäsinigi. Kui
raldäb vaid jagamist, nagu selles
süsteemis üldiselt on äri ülesanne
ainult jagamise orgamseerünine.
Kodanlik loba, katkestas Vuo-tüäinen.
— Sina ja teised sinusugu-sed
kasutavad ainult kuritegelikke
huvisid oma kasuks. Kuigi kuritegevus
on meiega võrreldes Nõukogude
Ludus väga väike, süs muidugi
mõnest Leningradi suurusega
külast võid alati IŠdä mõne mus-tabörsi
kelmi. Kuid seda ei tohi
üldistada.
Lin(^ten teadis, et Vuotilainen
oli sotsiaaldemokraat, kõige lähemal,
mingisugusele sundvist-tuomi-ojalikule
utoopiale. Oli sageli vaieldud
polütika üle. Lindstenil enesel
ei olnud püsivat hingelist partei-sidet.
Kord oli ta hääletanud de-mareile
(shargoonlik väljendus
sotsiaaldemokraatide kohta). Süs
kui kõik neilei tagusid pähe. Kuid
oma seisukohad ta märitles ainult
isiklike kogemuste ja järelduste
alusel. Juba kaua tagasi ta oli tõdenud,
et itema vaated õigesti ei
sobinud mingisugusesse partei
täpselt piiritletud ja sageli naiivsesse
lahtrisse.
— Ära liialt vaimustu, kui ei teagi
midagi. Kas oled käinud ise
vaatamas ja uurimas? Kui pole
teadmist, mikspärast siis see vaimustus.
Enamus soomlasist lähevad
grupireisile, käivad giidi järel
ja kuulevad ametlikke seletusi. V a hepeal
võtavad puru joobnuks ja
häirivad kõiki, kuna neil, on raha,
mille said hotelli nurgas dzhiini-paari
müümisest. Äga harva selliselt
näeb, mõista aga saab veelgi
vähem. Läheme koos vaatama, süs
ma näitan.
— Kurat hüpaku sinu kaarikule!
Vanglasse satutakse sinusuguste
kurjategijae kambas. Aga ma olen
siiski mitugi korda mõtelnud minna,
kuigi pole kunagi saadud käiku
sisse. Tuleks minna grunireisi-ga,
sest keelt ei mõista. Eks seal
Leningradis ole juba kunsti ja arhitektuuri,
sellistki, et heade
naabrisuhete pärast peaks neist
midagi teadma.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 20, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-11-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791120 |
Description
| Title | 1979-11-20-06 |
| OCR text |
Lk. 6 VABA E E S I U N E Älpäeval, 20. novembril 1979 —• Tii©sdaj^, Novemibeir 20, l OT Nr. 86
mmammme
15. septembril kohtusid püssimehed
leedulaste tiirul Caledonia
küngaste vahel. Eestlastest võtsid
osa E v ^ d Gering, Karl Trei ja Ar-
Bold Kaasik matshipüssi klassis,
kuna spordipüssis'-võis!tlesid noo-
Tod laskurid Ja®k Järve, Mikk
Mölder, Ivar Liitoja ja Toivo
Makk. " Haavlipüssis esindasid
eestlasi H. Kuusik, E. Püss, M.
Yeskimae, Edgar Püss, H. Sõrmus
ja E. Saar. Tulemused olid
Järgnevad:
TEJIPSHOOTING (haavlipüss
kaevikrajal): 1) Läti, 2) Leedu, 3)
Eesti. Kõik kolm esimest kohta
läksid individuaalselt lätlastele.
INGLISE MATSH (matshipüssist
60 lasku lamades): Esimeseks M i
eesti meeskond kooseisus .K. Trei,
E. Gering! A. Kaasik ja J . Järve,
kuna eestlased olid ainsana võune-lised
välja panema neljaliikmelise
meeskonna. Individuaalselt võitis
kuldmedali lätlane N. Ozolins —
585 punkti, hõbemedali lätlane ?/
Kraus — 582 punkti ja pronksmedali
eestlane K. Trei — 578 punldi.
KOLMEST ASENDIST ä 20 lasku
mdtshipüssist: Meeskonnavõistluse
võitsid lätlased, kelledel oli
ainsana võimalik esitada neljaliikmelist
meeskonda, kuna eestlased
ja leedulased tulid laskerajale kol-meliikmeliste
meeskondadega.
Kuldmedali võitis p l e g i lätlane N .
Ozolins -— 549 silma, hõbemedali
eestlane E . Gerkig — 546 sihna ja
pronksmedali lätlane P. Krauds —
544 sihna.
SPORDIPÜSS (3x20 lasku): Esikohale
tuli jällegi Läti meeskond,
kes võitis ka individuaalselt kuld-,
hõbe- ja proksmedalid, teiseks tulid
leedulased ja alles kolmandaks
I eesti noortest laskuritesffc koosnev
meeskond.
Püstolivõistlused toimusid kuu
aega hiljem, laupäeval, 27. oktoobril,
Islington Sportsmen's Club välisturul.
Ilm oli lairifeühn ja käed
peaaegu kühnusid püstolikabade
külge: Eestlastel ja leedulastel oli
neljamehelised meeskonnad, lätlaste^
oli üks mees tulemata j ^ -
Bud. Selle tõttu ei võtnud nad
meeskonna-võistlusitest osa, vaid
lasksid individuaalselt, ja ainult
' Naga Mes eelmises ajalehe-nmnbris jnbai M&Mtudl, leMsM tämgi-wseä
Balti rahviiste-vahelised võistlused ase| leedulaste korraldusel,
ja koigi kolme ra&vuse osavõtil>kiigi mitte kõik.alad eH ®lmä
tõdes soojas ja ootasid, kuni eestlaste—
leedulaste vaheline kaks
tundi kestev vabapüstoU-matsh
möödas oli ja nad pooHsüImunui-na
standard-püstoli juurde said
asuda. Külma tõttu olid eestlaste
tulemused harilikust paarkümmend
silma madalamad.
VABAPÜSTOLIMATSH (60 lasku
50 meetri distamtsilt) võitis Eesti,
saavutades ka kuld-, hõbe- ja
pronksmedalid. Eesti meeskonna
tagajärjed: A. Tinits ~ 448, M .
Gering 436, U. Sui - 434 j a A .
Tint — 412. Teiseks jäi Leedu kuna
Läti ei võistelnud.
STANDARD PÜSTOLIS (3x20
lasku 25 meetri distantsilt) tuli esikohale
Eesti meeskond, kuna leedulased
jäid teiseks. Lätlastel puudus
täismeeskond, fciiid individuaalselt
tuli nende laskur Paeglis
513 silmaga esikohale, teiseks jäi
eestlane A. Tinits 501 silmaga ja
kolmandaks U. Sui 500 silmaga. A.
Tint saavutas Eesti meeskonnas
498 ja M. Gering 432 silma.
ARVI TINITS
Hüdlased teostavad oma kala-püüki
kaugel kodurandadest, päris
Aafrika ranna lähedal. Nii nägi
„Hüu Kaluri" püügilaev SRTM-
1462 ,jHüumaa" 6. septembri'hommikul
püügile sõites kahte väikest
kaluripaati merehädalistega. Selgus,
et kümme Sierra Leone kalurit
olid öõtsunud üma toidu ja
bensimita kaks päeva lainetel. Mehed
võeti pardale, neile aiiti süüa
ja soojad riided: Oleks bensünigi
antud, aga kuna seda» laeval ei olnud,
siis viis kalalaev merehädalised
lähemasse sadamasse. „Hüu
Kaluri" „Hiiumaa" on üks majandi
uuemaid laevu ja alles oma esimesel
püüguretkel j a püüab kala
põhjatraaliga. Merehädalistest ja
nende päästjaist 'Mrjutati kohalikes
ajalehtedes, millest väljalõiked
saadeti ka Hüümaale.
L. Koidula nimeline Pärnu Draa-mateater
alustas oma 101. hooae^
ga. Alanud hooajal tuuakse lavale
.-E. Rummo „Tuhkatriinumäng",
Soome kirjaniku M. Jotuni „Kulä-vasikas",
W. Shakespeare'i „Mõõt
mõõdu vastu", ameerika näitekirjaniku
E. Albee ,,Kes Kardab Virginia
^j^^eestedauiud", E. Tobina ooper
„Beigi õpetaja" ja G. Santõri
Isoomiline ooper/ ,,Pickwick-klu-bi".
Esimeseks uudislavastiiseks
on Jitian Peegli fragniemtaariüm
äi/ra langösm esimesel ööjasuvel".
Tallimias, õisonäel öai IdO-aas-tasöks
Gustav Tint. Tema abikaja-sa
on'96Haastane, kuid Õde 105-
aastane. Oma pilka eluea joojksul
on ta töötanud pafljudeLtöökohta-del
küll sepana, tuletõnjujana ja
mujal.
Tänavu suvel oldi ametis Pärnu
Silla remionttmisega, mis oktoobriks
lõpetati ja avati jälle lüikliLs-vaihendeile.
Et 'jalakäijail oleiks
ohutum, seUeitos (rajati sdllale korralikud
pnniteed mille ääre ase^
tati tugevad rauast kaitsepuud.'
SüIa otstes vialmivat lähemal ajal
tunnelid, mille abil on jalakäijtaü
ilma autoteele tuleniata vöimaluš^^
ületada;
'3.
Saatekida
Hanno Kompus — KostntaMata nälg
Tallinna Puu-
Kaubastu Lüval
ja
aisuvas
niükoloopasddsiooni liikmed
korraldasid tänavu- kaiks ikokfcu-tulekiut
Abrulkasaiarei, nii kevadise
miatika feui ka sügislaa^^^^
Vümasel ajal teiiti seenteuurinü-
^ ^ i s si k a Saaremaa lääneosas; Vaata-töötavad
250 inimest. Raslfcusi oii j mata sellele, et aasta ei oMld
töötajail aga õigeaegselt tööle i eriti seenterlfeas, leidis osavõtjas-jõudmisega.
Kuigi töö .peaks ai- jJ^önd 195 lüki xnalkroseani. Sügis-gama
Ö^SO 'hommikul, otsivat pai- j laagri seehepetJkel leitud ikümirne-jud
alles oma töökindaid ja -polr -^o^^ seeneliski on lõplikult veel
Kalifornias ümuv USA kergejõustiku
ajakuri „Track & Field
News" avaldab ölstoobrikuu väljaandes
20-ne maailma paruna
sportlase edetabeli möödunud hooaja
kohta.
Selgub, et noor Tartu ülikooli
üliõpüane Jaak üudmäe on praegu
maaüma neljas kolmikhi;ppes
tulemusega 17.20 m. Sellel ^ l a l ei
ole eestlastel kunagi varem olnud
maaümaklassi kuulunud sportlast.
N L osas 01 Uudmäe teisel kohal.
Ta on suurte eeldustega meda-livõitja
1980. aasta •olümpiamängudel.
Noor kümnevõistleja Tõnu
Kaukis on 12-nes tulemusega 8024
punkti. N. Liidus on ta neljandal
kohalv Kuulitõukaja rHeino Sild on
14-nes tulemusega 20.53, N. Liidus nelaste elektronarvuti Moskya
neljandal kohal. Vasaraheitja Jüri staadionü vajab pära|idamistviga-
Tamm on 17-nes tulemusega 74.27 ^ de vältimiseks olümpial. Nü olevat
lesid, miõned koguni töökohta.
Omasugune olevat ka tööpäeva
lõpetamine, anis eesikiirjade kohaselt
kestvat (fcotoniveerand viieni
või viieni. Juba kell neli hakatakse
rüliniiti laMiuma, p t o s t seda
aga kasvab lahkuj ate vool pidevalt,
nagu e i oleks üldse olemas
mingit kindlat tööajia lõppu. Ja
isegi kontoris olevat oisi selline,
et juba enne töö lõpüaega olevat
teenistujad lahkunud, ja uks lukku
pandud. Ja i k k a jkurdetakse,
et pole vabadust.
„Vianeniuine'' avas oma 110.
hooaja lavastusega, ikus on 0.
Lutsu, A. Lüvese «Tagahoovis", V.
Tormise ^Naistelaulud" ja
määramata 65 seenelügi hulgas^ja
arvatakse olevat esimaleidudeks
Eestis. Nende hulgas üks sirmik,
rida punalehikuid ja isegi üks rusikais,
millel e i ole vedi eestikeelset
m, N. Liidus kümnendal kohal. möödunud suvel Spartakiaadi ajal
suurele tahvlile kirjutatud: „Ethio-
Samas oktoobrikuu numbris pian Ä u t s Yifter had just set a
standard-püstolit. Nad. istusid ay-: „Track and Field" mainib, et ve- new Estonian rekord".
l j
Mida (peavad mõtlema need
eestlased) feeS paarikümne aasta
eest kõhu kõrvalt kraapisid fcqkfcu
ja e^ omale indlviduaalela-mut,
kui loevad nüüd rüklikk;e
soodustusi sellesama, kord hukka
mõistetud elüvorniide saamiseks.
Et voim-aldada kiiremini individuaalelamute
eihitamist, on Rakvere
Kolhooside Ehituskontor hakanud
tööstiislikul viisil tootma
üheperekonnaelamute osi. Esialgul
on aluseks võetud kolme projekti
joonised. Neride elamute
seeriatootmiseks moodustati eihi-tusorganisatsioonis
eraldi eksperi-mentaaltsehh.
Esimene • nüsugune
üheperekonnaelamu pandi suvel
kokku Laekveres. Selle üldpind
on 95,6 ruutmeetrit, sellest .elamispinda
63 mutaneetrit.
L. Wahtras — IJivaMass
Enn Nõu — Vastuvett
Anns Ahmatova — Marie Und©r — E®slkvi®as
H. BHchelson - SkantUko) t ^
H. Michelson — Noorsootöö rad&i@l
H. Michelson — Eesti radadelt
Trüna'' üksiknumbreid
Estonian Offidal Gnide
Paul Laan — Mõttelend— Füte ja p®@g©lš?^
Karin Saarsen — Lohengriiü 1^
Herbert Saihi — Utoopia ja fatoroloogia
Edu£urd Eiants — Lameiiitlased
lona Laaman — Mis need sipelgad
(luuletuskogu)
, A. lubja ^ Kadonad kodud
A. Kubja ^ Mälestusi kodusaarelt
A. Kubja jPalukesei
E. Uustalu ja R. Moora —
42S lk. -f 64 fotosid
Leha Lumiste Alamuse Andrei — biogrsi^-
Une jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Lumiste — Atlandi aknal^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
L. Lunuste — KiUad 1^
A. Vomm — Ristsõnad^^r
A. Vomni — Ristsõnad n
Ä. Vomm Ristsõnad in
Ä Vomm — Ristsõnad IV '
Ants Vomm ^ Minujiing (luuletuskogia)
Ants Vomm --Varjud (huletusk^
K.Eenne--Surnud laevad ja elavad
K. Eerme — Mevata päevad ja õõta öõd M
S. Ekbaum --AJaiar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, kars ja E r s n r iM
J. Pitka Rajnsõlmed
A. Käbin — V&im ja muld
Üm Karuks T-Kodakondnr (luuletuskogu).
H. Oja — Koputused eneses (luuletuskogu)
Hr ()ja — Ilmnete purdel (hiuletuiskogu)
A. Küng — Mis toimub Soomes? j
Aarand Roos Juntide kuningas TalUmias
E. Sanden — Mitme näo ja nimega ^
E. Sanden — Loojangul lahkumine Tallinnaisfi
RAAMATUID LASTELE?
11.-
- <)
m
5.-
Mi
m
3.59 ss
3.- 39
4.30 m
35
1.50
40
5.- ' 35
AM IS
2S
1(8 ' 3.—
15
•m
20
im
2.1C
8S
40
40
5-30
n Et A
40
iM
225
20
20
2.25 20
2.25 20
• -B^ :/
40
m
13
4.- 40
80
30
• • m y 40
5.- 40
'20
• • 1.5®.;: •
2.75
•
25
14^ eo
S . - 40
12.50 ^ 80
16.20 : 50
flmelvandi - - P a r g i '
Kalevipoeg — õppe- ja tööraaisiat lastel©
Opetä mind lugema I (Õppe ja tööraamat
eeikooUealistele lastele v ä ^ /
Õpeta mind lugema H ~ õ^^e- ja
eelkooliealistele lastele tärvitrükis)
8.50
/ % /Q» ^ ^ /% /f^ /X /%. /% ^ 1^ ^ ^ Ah.
..^ / |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-11-20-06
