1981-03-26-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
UL 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 26. märtsü 1981 - Xhursday, March 26, 1981 Nr. 24
VASÄ0E ESSTLASra H M L E K A I WA
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba E^ÖÄOS, 135 Tecums^ St Tercölos
PEATOIMETAJA: Earf Arro
TOIMETAJA: Haaa^ Oja
POSTIAADHESS: PO. Box 70, Sfca. C, Toroato Oat. M6J 3M7
fELSFONID; tofineüis 364-7521; talitas (teUixnkad, kraütttas^
ekspöditsioofl) 364-7675
TELLIMISHINNAD^ Kaaadas: aastas poolaastas Ja
Teerandaa^ $11^, kiripostiga aastas , poolaastas |33-^
ja veerandaastas $17.—
TEUJMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42^, poolaastas
$23— ja vearandaastes $12—. Kiripostiga üSA-s: aastas
$87.—, |x>olaastas $35.59 ja veerandaastas $1830
I^^NUPOSTIGA ülem^e-maadesse: aastas $7S—, porfaast^
$38.— ja -^e^s^Edaastas $20.—
Aadressi muödatcs 50 c. — üksitoimbri bisd 50
PuWished by Fr©B E ^ n i a n Publisbes- Ltd., 135 Teaiais@t& ^
Kommenlddrid
Ontarios möödonnd nädalal toi- vaid tähtsaid probleeme maga pS°
proVintsivalimised andsid Mseadose äratoomine Inglismaalt
Järjekordse valimisvösdiB konserva- ja energia küshnos, mis on kommi-tiivide
parteöe, kes on Jnba või- tannd Kanada avaükkoses joba pi-
L<;nin andis v ^ i l b t s a k y
süJwelt taJKiva defiaitsiõonl terrori
käÄötami%€ k<^^
ienorkü^t te^eväse põbjsndami-seks
kirjtrtatakÄC
kõnfcJdäi^^ veel pikemaid tiraade
deklarreeiis „tenrprit ra-rfm
«>eeri#a^**
Itk fm ka ymmmi ja alkheide-
Iwiäo^^fiki^M terroriv ka-
KGB t ^ ^ r ö f i »^
I ^esse. Cfe^fseie rabvESvahell-j
sefe terr(>d|e öft ajal eri-lr$
t tälidejföna^ omfetansd t:hend-rnkkfe
välfemirtislef Alexander
Hai^ & p o h n l avali-köit
föonitaTiisd, et jVfosk^a orga-niseerib
rahytföyahelisi teTroriäktsi-oone
andes sefleits asatatüd õppe-feagrites
töieTastele terroristidele
vlS^5p€t ning variistades neid rel-
— . vadega ja raiaga kni nad «aade-
Sartok, Helga Pärn, Aleksei Jürimäe, Maria Soovik, Äleksasider Metzlow, Albert Utikareda (esimees) ja ülesandeid sooritama.
Oskar Martea. - Foto: 0. Kopler Moskva mstniktorite johatosel
__________________ -— — : — kooji saannd terroristidele ei ole
midagi paha: nad röövivad panku,
knüditavad ja mõrvavad silmapaistvaid
inimesi, põletavad ja^^^^^^p^^^^
mstavad, hõiyävad reisOemiukeid
ja korraldavad j^mmiatentaate;
Jerror ttdeb OTorenias skaalas^^^^^r^
kendamisele nõndanimetatiid „va-
Rootsis töötavad eesti pensionäride klubid sama energiliselt nagu seda võib näha Totontos ja teistes eestlaste
keskustes Kanadas. PUdil Göteborgi Pensionäride ühingu juhatus. Vasakult seisavad: Aleksander
muutus põgenike merele
"^fS^toSL^dT Srn,i*gÄSCt M " ^ ^ Mämiapso Mri«ldab 1944
limistei hdemnste põhjal pidid lep- nada tdeTikka. See jättis valija- @astC9 SÜlldmysi ^ ,
siis see- tele tühja _tode^ kridnähtava^' . „vaba Eesüases" Umtmud artiteel (EPL/K) Eesti-ro(.ts!aste repatrieenunisest on põhjustanud aitat bastamissõdades", mis tegelikult
ile hoo. on need nnvord õrnad ja delikaaf. ^^^^^ taasteadlttta kaasmaalast pöärduma küsimustega minu poole. See ajalooline operatsioon peaks ole- kujutajad endist kommunistUke
iK. ja mopn-ama toem- sed kusunused, et "ksh parteijnh- valeandmeid,, siis sooviksin omapoolse selgituse tuua agenüde poolt or^niseeritud ul^s-tolemnsena
peammister t.dest e. jnlenud ne.d küsimus, ka. ^ ^ ^ ^ ^ '^^^ ^ ^^^^ „juhani" kapten H u g o ) m a k s v a riigikorra kukuta,^].
seks ning sefleasendai^
siisr mnnistlikö rezhümigä. Selliseid ter-pima
kord andis valijaskobd neile hoo- niivõrd deMkaat
pls tugevama ja mõjuvama toetu- sed kiisimused, et ükski parteijnh
se, mille
Wüliam Bavis saavntas 125-lük- šitada kartes libedale pinnale libl
melises provintsi parlamendis 70 seda.
esindajaga absoluutse enamese,^^^ . Stokholmi ja Berliiüi Vahel alga- kueerimiseks laevaniumi 350 ma- te poolt häirimatult Stokhoimi taga- roriaktsioone on pidevalt Organi,
küna liberaalid pidid leppima 34 oodata, uuelt konservatiivide ena- läbirääkimised evakuatsiooni gamiskohta, tekile ehitati ohvitse- si jõuan, võib dr. Lienhard oma pe- seeritud Lõuna-Ameerika riikides
Ja Dosdemokraadid (sotsialistid) 21 musvalitsnselt? üle juba 1942. aastal. Stokholmisride ühiskajut,-samuti lisaköök,rekomiaga, kes elas Rootsis, sisna; ning nüüd ön nende raskuspunkt
kohaga. Liberaalid snutsid oma se- Peaminister William Davise söötasid selle probleemiga Eesti- korkvestide ruum ja väljakäigud. - jääda; vastasel korral aga saade- 'vüdod Kesk-Ameerikasse, kus
™ J C O , r , « c i f c i « « „ i u ,r»ari«»,anrffl;nr. inniir? tf,i,«av« «.i«ofacm«a rootslaste Komitee juhataja Rlks-- t^lustaslme ilusatc^^^ü^ takse ta koos perekonnaga Saksa- Mosk-val on parast Nikaraagua vai-antikvarien
Curman, riigipäevalii- mesel reisil oli 350, teisel 280 põ- maale tagasi.^'v lutamist mied smiredp^^
ge kammarhärra James Dicksoa, genikku. Sealt edasi kasvas reisi- 9. septembril 18M laadis mplgiis^S
naise positsiooni ja parlamendüiik- käed on hüüd tugeva seljataguse
mete arva säilitada, kuna uusde- tolemosena vabad oma äranägemi"
mokraadid osutusid smirteks kao- se järele otsuste tegemiseks ning
tajateks, loovutades uues parlamen- tal ei ole vaja. enam arvestada sot-dis
teistele parteidele, peamiselt sialistidegaj kes oÜd eelmise vähe-
, konservatüvidele 12 kohta, Sotsia- musvalitsuse ajal kaalukeeleks,
lisfide kaotuste kontosse kanti viis kuid samal ajal OEH tal lahendada
kohta Metro Torontos, kdlm lõu- ka palju probleeme, mida ajajook-na
Ontarios, kaks Hamiltoni piir^ sul on kokku kuhjatud süle ja sel-konnas,
üks provintsi põhjaosas ja jaga, t-ha suureneva tööpuuduse
üEis idaosas. probleemi likvideerimine,
Rootsi viimane saadik vabas Ees- jäte arv 1000 lähedale ja kui merel :,>Man"põgemkke^^^H^
tis Svante Hellstädt ja Komitee hakkasid puhuma väga tugevad et väljasõita lO.septembril vara- palju ei räägita, kTiid Salvadoris
sekretär oU valitsevast sotsiaUsti- tuuled, tekitas see suuri raskusi ;!wmmikul^
de parteist. ^ põgenikkudelekui ka meeskonnale/Väljasõidu eel ag^ arreteerib
1943 aasta jaanuaris saadeti ko- kes neid reise: alati pidid kaasa te- ootamatult. Olin määratud maha-.^ põletades. Tulistatakse teedel
mitee delegatsioon Berliini. Seal gema. laskmisele ja oodati ainult TaUin-^?^^
üld!^ ühines nendega sakslaste-esindaja- Komitee andmete kohaselt tõi- nast sõjaväe-pomsei kohalesaafcu-^^^^
Yaümiste Iseloomustuseks võib haiguskindlustustega seoses tekki- aUatulistatud ja põrutac?! saa- Eesust ära 6700 põgenikku, mist. Vaatamata varasele homml. nn kibedaks km vaheg.
.entida, et ka sim tuli esile see nud tagasilööMde kõrvaldamine, -"d endine lendur leitnant r. Lien- .eist pooled eestlased. ku^unmle (keU o hommikul) ^oiid ^ o ^ a üL
kummaline nähe, mida võib näha tööstuste modemiseerhnine, uute ^^^rd, kes sel ajal töötas Ausvarti- Uenhardiga sob\sime hästi sadamakontorisse koondunud ko^^ n ä ^ r n n viim^L^^ P^^^^^
kõikjal Kanada provintsivalimiste tööstu.ste rajamine, vajaUkkude ges Amfis. Osüandi vaUtsuse kmd- ^^^^^^^ küsimustest, mis 'f' ohvitsend. Suudis- ™ pLr^''^t„ „ i2
fn^oroai.ais.«5c*« TVim*.w «nfde^e^j^pfArmM^ ««nirc ^h^ ip?rf» ralkomissar Lohse ei tuDdnud CGsti- ,i«vc ociin initcnniiH i.hVh.HdH tuse mmu vastu oh tõstnud uks s^mdmused. Foola Kommun stiik
näiteks andsid paljud valijad, kes nister William Davis hakkab koge deri'l parem vahekord kindral- pingu sõlmimist Stokholmis tegut- sõjasaladusi üle anda liitlastele
eelmistel föderaalvalimistel toeta- Kanada ulatuses silmapaistvat osa komissar Litzmanmga. Suve. jooksul olin: aga oh\-itseri-mutamisega
ja vene punaarmee
okupatsiooni ähvardusega, kuid
.... .. . ses ta rohkem Eestis, otsides jõu- .-^^
ei avaldanud tuseva
sid Trodeaud ja hberaale, nuud mängima ka põhiseaduse kojutoo» ^^j^jor Mothänderü oli Eesti Va- kamaid eesüasi,- et neid eri tasu de^a sõbraliku ^ ahekorra loonud ja ^^^^^^ töölistele vajalikku mõ-oma
hääled Davlsde ja konserva- misel ja Kanada energiaproblee» b^nigi ajal maja Toompeal ja hea eest llägö komitee nimekirja pan- f}^^ ^^'f^' tuli rakendama hakata Leumi
Ulvidele. Sellest volb järeldada, et midejahendamisel. läbisaamine Balti aadliga. SeUe jä- na. Rägö. komitee nimekirja pidi ^^^^^ oli ka kammerhärra, kes ' _ ^ ^ ^ ^ ^ terroriaktsi-"
suur osa kanadalasi el^oSe ideoloo- Mõlemad probleemid on praegu ^ . ^ j ^ ^ lienhard ja kammerhärra ta kindralkomissariaadis kimiita- '^^f reisü-kaasas Koige roh- ^..^^ "terroriseerimiseks.
giliselt s—eot.ud. tüh. e v—o!i .t,e.i!s_e.• —pa r- kogn Ka—najd-as_ k. e. s.k.s1em1 a—te—ks 1 k—üss i- pj^^^^^^ ^^^^^.^ Eestirootslaste da laskma. , Kem, o.l en aga t,a nuvolglane oma Seda tehti iisiia lihtsalt. Võeti iibel
teiga, vaid kõiguvad valimistel kel- mustelcs ning - on tekitanud suuri ^^^.^^^ ^^^^^.^^^ j Transpordi läbiviimiseks oU meü " l ^ f " P^mpadele kuna Lienhard gj^, ,gg,.,,^ j , , ^ .
la pendlina uhe partei juurest tei- vastuolosid keskvaütsnse ja pro- g-^;^^^, pgyj j ^ ^ ^ üvikmpe- kolm ametlikku kirja. Esiteks Kur- ''"'"^^ "o^*'"» ^"tuse
^juurde nagu see teatud momen- v^.tslvallteuste vahel Ontano pea- ^ ^^^^^ j ^ ^ ^ senanwelsungstellest saadud Balti-trfelkasultomana
pistab. Kom- mmister Davis omab seBes voitlu- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Markusega. Tutvuti mere mümväljade kaardid Eesti
munis^ ikk parte. Toronto va- ses erakordsel sdmatorkava posit- ^^315^^,^^1,34^ ^^^^^^tade kodude ja Rootsi vahel sõitmiseks, teiseks
hmispiirkondades esitatud kümne siooni, kuna ta toetab mõlemates . , - T^A - i ^ ^ J • i • J
n j-j J - • nn» lx TP 1 •• . 1 V 1... _x o ja üldise olukorraga. Rägo Komitees koostatud ja kmd-kandidaadiga
nmg valjaspooltTo- küsimustes keskvalitsust ja on sat- ^ . . . , „' . . ,. -
* * o 1 •;i'^'-js''Tn'''^'^ A s K« 1 Litzmann oli luba 1 9 4 1 . aastal ralkomissariaadis kmmtatud poge-rontot
8 kandidaadiga. Punaste tunud sealjuures teataval maaral , , , „ . : , aaotai ,. . , , J i .
käsi käis valimistel võrdlemisi hai- vastuollu konservatiivide partei fö- ^^^knud Vormsi kalapaadid koklm- nike mmekin, kolmandaks hr. Mar^
vasti ,kuna .Torontos' saaMitasid deraalse juhtkonnaga, kes asub ^^^^^^ lukustada ning saareela- kuse poolt koostatud mmekin kui- Meil oleks .Juhanig
nende kandidaadid" keskmiselt 349 provintside liinü. Peaminister Da- " ^ ^ ^ «Inud luba kalastamiseks, palju reisijad Eestist^ lahkudes'
eest. .
Hind lasti vabaks, aga kui koos
dr. Lienhardiga sadamasse sõitsin
hoiatas ta mind tagasi tulemast.
Surmaotsus oli ainult edasi,
lükatud. I
a" veel Vähe-kinni
ja toores politsei peksis
nad vaeseomaks. Paljudel löödi
hambad sisse, ning purustati nende
nina- ja lõualuud. Peksmine oli
nii põhjalik, et osa tööliste juhte
vüdi haiglasse, mõned neist elukardetavate
vigastustega.
ja väljaspool Torontot 221 häält, vise vastuolud rikka õliprovintsl ^^^^^ delegatsiooni külaskäiku anti ostmarkasid maha jätsid, üheski
See näitab et Kanada poliitiEke ja Albertaga on mõistetavad ja aru- Paadid jälle vabaks ja Eesti-Rootsi dokumendis ei esinenud EPL/K
iiuzr^rJr^^AKu ^nn—t^A 1!-...;.-^ iTx^A 5^ \*8x^^ näritolupa Tinnrpd vnhactnti mnhi- nnnlt mainitud inetut väliendust
^olevat autori
iSui Poola tööliste juht Lech
mait üheks või kahdks reisiks ae- W'alesa oma lihtsameelsuses arvab,
ga olnud, kuid selli „truu" Ost- et siin oli tegemist kohaliku polit-landi
kaasmaalasest- kapteni seivalitsuse üleaisa, löömisega või
süüdistuse tõttu jäi paartuhat mingisuguse müstüise provokatsi-põgenikku
venelaste kätte. ooniga, siis ta tõenäoliselt eksib.
^ , , . , . Käsk tööliste juhtide läbi peksnii-
9 septembrü, kui laadisin viima- ^eks tuli Wndlasti kusagilt' kõrge-li
Rootsi valitsu- ^^^^ põgenikke laevale, arreteeris mait poolt ja sai oma alguse
tsi jääda, ka ei Haapsalu SD mpl. ,,^ari'* Kõrges- Kremlist, kus Poola probleemid ju-ühiskondlik
põMupind on väga saadavad, kuna Ontario tööstus Päritoluga noored vabastati mobi- poolt mainitud inetut väljendust
kehv kommunismi arendamiseks on väga sensitiivne õUhindade tõu- Hsatsiöonist. „elav kaup" kaasmaalaste kohta,
ja kasvatamiseks. sule ning üha kallinev õli võib te- 1943. aasta sügisel algas eesti- mis näib tingitud
y; Valimistest - osavõtt oli 'erakor- kitadä Ontario tööstuses suuri ta- rootslaste evakueerimine Rootsi, ostlandlikust vaatest.
Taliselt tagasihoidlik ja madal, ku- gasilööke uing. kõigutada siinset Sveabolagefi reisijatelaeva „Odin'- Dr. Lienhardil oli
na hääletamas käis ainult 58 prot- majanduslikkii ja üMsk
senti hääleõiguslikest kodanikest, struktuuri. ja Stokholmi Himl. Laeval oli 250 otaud tal mingit põhjust karta Sak- ^^^f^^ ETK administratsiooni nais- ha mitu kuud on sealsetele vana-
Selle apaatsuse peamiseks põhjus- Majanduslike küsimuste ekšpeF- magamiskohta ja võimalus paigü- samaale tagasi minna- ^® ja^lastega, kes olid lähemas härradele, valmistanud unetuid öid.
tajaks oil arvatavasti vallmlskam- did toonitavad, et Ontario on ka tada veelgi rohlcem reisijaid salon- .... , • i r -^oötsi. Kuid samal õhtul tõi SD Polütbüroos on jõutud nähtavasti
paanla takerdumine pisiprobleemi- eriti tundellk mflatsloonile. Onta- gidesse. Raskusi tekkis sõjaolukor- , "l?, , ® algusest peale oü aga ulem ja ta abi oma perekonnad otsusele, et tööliste ja nende juhti-tegelikult
enda ja sõprade jaoks „Juhani" peale Rootsi vümiseks. de terroriseerimine Lenini printsü-ettevalmistuste
tegemme Arigenv^^^
tiinasse sõitmiseks. ^^^^^^^^^^^^^^ W i. ^ v ..
desse ja üksteise lubadustega üle- rio töösturid saavad endUe ainult ra tõttu, kuna laev oli sunnitud sõit-
.Ihrumpamine, milledel nähtavasti. ei siis uut tegevuskapitali ja- investee-^ ma Stokholmist Abässe ning sealt
ole valijaskonnale magneetilist ringuid kui need on kü|lalt tasiB- Soome miinilootsigä Porkkalasse. bi paljud kodutuks jäänudV ei pai- varn ja annab loodetavasti pare-mõju.
Nii liberaalide juht Stuart vad. Kui aga Ontario töösturite Sealt väljasõit pidi toimuma kl. ? Ta oleks peaaegu oma asüüliõiguse ^^^^^^ rootslaste tüh- maid tagajärgi kui Poola okupee-
Smithkui ka nusdemokraatide juht produktsloonikulud suurenevad hommikul saatelaevaga või Saksa kaotanud meie vahelise tüli taga- J^^jäänud taludesse. Ridmu saare; rimine punaarmee abil.
MIchael Cassidy pühendasid suure kiiremini kui nende võistlejatel, miinüootsiga Paldiski. Laev pidi järjel Kuna laeva mootori toite- ^^^^^ ^^"^'^ ''^^^^ ^ak- ^
osa oma valimiskampaaniast kou- millist tendentsi praegu on märga- saabuma Paldiski sadamasse kl. 4 pumbad ei tööta kaua sünteetilise f^ ^^^^^""'^ ^^^f s .president Reagani administratsi-servatlivlde
valitsuse ja peamfnls- ta, siis ei ole Ontario kaubad enam p.l. ja väljuma sealt järgneval päe- naftaga, siis tuü need. uuendada, ^uni idast tulevad vene põgenikud ^on Ühendriikides on võtnud kõi-ter
Davise kritiseerimisel®, eriHl turgudel võistlusvolmelised. Sellele g hommikul. Tagasisõit toi- Lienhard, kes leidis endale mõtte- taludesse toodama. Miks ei gi n^uude küsimuste kõn-al üksik-provintsi
senise majanduspoliitika järgneb paljude tööstuste ^sulgemi- ^^us samasuguse protseduuriga. kaaslase Rägö Komitee sekretäri ^^'""^ ^^^^ direktooriumi- asjalise vaaüuse alla ka riigi valis-omalt
ne, töötute arvu suurenemine mng ' jäikus sundis laeva Rootsist välja or,ganisatsioomd kaubanduse, eriti N . Liiduga. Ot-
Need reisid hjppesid sama aasta ^..^^^ vigase mootoriga, mmestf^^^^^^^!^^^^^«^^
oduks ^ olen l«udnud, et sel ^^^^j^^^^.^ kõpuks saime Taa- f ? ? ; ; . / ^ ^ ^^'^
teel evakueeriti 1200-2000 im^ ^.^^ ^ ^ ^ ^ diplomaatüises paken^^^^f ^"^^^^^^^^^^^^^^^
mest, nendest pooled eestlased. ^.^ y,^^^ ^-^^^ ^^^^^^ te ihulgas selhse vaakumi? .;; lÜtiUsed perspektiivid, ehkki Wash-
Dr TiPTibflHi Pcimo^A V nii vflbphK Taani ia Rootsi vahel ^^^^^^ kaptemt ington ou minevikus väliskauban-mmister
William Davis Kogenud unneks on ta Kasutuses voröiemisi ^lenhardi esimene laev oli vahetus laam ja Kootsi vahel. Bremerhafeni. dust saseli kasutanud Doliitilistele
poliitikuna ,ning jõulLse Isikuna tugev ja kompetentne valitsus, ke- "^s Soome torvaaurik 70 põgeniku- Laev oh jalle valmis väljasõiduks, seUe al^^^^^^^^^ e e ^ i ä Sp
teiste parteide juhtidest peajagu da on võimalik veelgn tõhustada ja ga, mis sattus raskustesse Abäs kuid Lienhard ei olnud üle saanud saTva L oli Hh ^e Xet^ine IISA K^^^^
•kõrgemal, mis kahtlemata mõjutas täiendada uute värLte jõudude kuna Lienhardil puudus kontakt oma vihast ja^ähvardas mmd arre- ""^f^^^^^^^^ te^,t~ tik^^Komitee e^^^^^
ka valimiste käiku.-Kogu vallmis- saabumisega parlauienti. See laseb Stokholmiga. 1944. a. juuni alul ra- teerida, müleks tal aga Rootsis või- ^ ^ j , , ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^f'^!. B^ock a s Ä l ^ s d lo
kampaania kestel ei puudutanud vaadata usalduslikult vastu tulevi- kendati põgenike veoks mootorpur- mu.ei olnud. Tüli lahendas Curman " " " ^ ^^^^^^ ' ' ' ^ ' ^ ' ' ' ^ «^^^ '
ükski partei rõhutatult selliseid kule ja loota autud' eeltingimuste Jelav „Juhan". Organisatsioon diplomaatilise kompromissiga: kui HUGO MANNAPSO ameerma Kduoaiiuiu». y
ole- juures parimat K\ Ao Todt oli ehitanud oma meeste eva- ^^^^ viimase reisiga sakslas- mp.l Juhani kapten, , (Järg lk. 3)
kuld neiT oli
poolt vähe positiivset ja kül|jetOBia- investeeringute juurdevoolu katke^
bavat valijatele pakkuda. KonseiT'' mine.
vatlivide partel viis oma propagan- Nagu eeltoodusl uähtub, oota=
da raskuspunkti juhtimise printsü- vad peaminister Davist suured
M esile tõstmisele ning siin oli pea- probleemid ja suured ülesanded,
minister William Davis kogenud Õnneks on ta käsutuses võrdlemisi
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 26, 1981 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1981-03-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e810326 |
Description
| Title | 1981-03-26-02 |
| OCR text | UL 2 VABA EESTLANE neljapäeval, 26. märtsü 1981 - Xhursday, March 26, 1981 Nr. 24 VASÄ0E ESSTLASra H M L E K A I WA VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba E^ÖÄOS, 135 Tecums^ St Tercölos PEATOIMETAJA: Earf Arro TOIMETAJA: Haaa^ Oja POSTIAADHESS: PO. Box 70, Sfca. C, Toroato Oat. M6J 3M7 fELSFONID; tofineüis 364-7521; talitas (teUixnkad, kraütttas^ ekspöditsioofl) 364-7675 TELLIMISHINNAD^ Kaaadas: aastas poolaastas Ja Teerandaa^ $11^, kiripostiga aastas , poolaastas |33-^ ja veerandaastas $17.— TEUJMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $42^, poolaastas $23— ja vearandaastes $12—. Kiripostiga üSA-s: aastas $87.—, |x>olaastas $35.59 ja veerandaastas $1830 I^^NUPOSTIGA ülem^e-maadesse: aastas $7S—, porfaast^ $38.— ja -^e^s^Edaastas $20.— Aadressi muödatcs 50 c. — üksitoimbri bisd 50 PuWished by Fr©B E ^ n i a n Publisbes- Ltd., 135 Teaiais@t& ^ Kommenlddrid Ontarios möödonnd nädalal toi- vaid tähtsaid probleeme maga pS° proVintsivalimised andsid Mseadose äratoomine Inglismaalt Järjekordse valimisvösdiB konserva- ja energia küshnos, mis on kommi-tiivide parteöe, kes on Jnba või- tannd Kanada avaükkoses joba pi- L<;nin andis v ^ i l b t s a k y süJwelt taJKiva defiaitsiõonl terrori käÄötami%€ k<^^ ienorkü^t te^eväse põbjsndami-seks kirjtrtatakÄC kõnfcJdäi^^ veel pikemaid tiraade deklarreeiis „tenrprit ra-rfm «>eeri#a^** Itk fm ka ymmmi ja alkheide- Iwiäo^^fiki^M terroriv ka- KGB t ^ ^ r ö f i »^ I ^esse. Cfe^fseie rabvESvahell-j sefe terr(>d|e öft ajal eri-lr$ t tälidejföna^ omfetansd t:hend-rnkkfe välfemirtislef Alexander Hai^ & p o h n l avali-köit föonitaTiisd, et jVfosk^a orga-niseerib rahytföyahelisi teTroriäktsi-oone andes sefleits asatatüd õppe-feagrites töieTastele terroristidele vlS^5p€t ning variistades neid rel- — . vadega ja raiaga kni nad «aade- Sartok, Helga Pärn, Aleksei Jürimäe, Maria Soovik, Äleksasider Metzlow, Albert Utikareda (esimees) ja ülesandeid sooritama. Oskar Martea. - Foto: 0. Kopler Moskva mstniktorite johatosel __________________ -— — : — kooji saannd terroristidele ei ole midagi paha: nad röövivad panku, knüditavad ja mõrvavad silmapaistvaid inimesi, põletavad ja^^^^^^p^^^^ mstavad, hõiyävad reisOemiukeid ja korraldavad j^mmiatentaate; Jerror ttdeb OTorenias skaalas^^^^^r^ kendamisele nõndanimetatiid „va- Rootsis töötavad eesti pensionäride klubid sama energiliselt nagu seda võib näha Totontos ja teistes eestlaste keskustes Kanadas. PUdil Göteborgi Pensionäride ühingu juhatus. Vasakult seisavad: Aleksander muutus põgenike merele "^fS^toSL^dT Srn,i*gÄSCt M " ^ ^ Mämiapso Mri«ldab 1944 limistei hdemnste põhjal pidid lep- nada tdeTikka. See jättis valija- @astC9 SÜlldmysi ^ , siis see- tele tühja _tode^ kridnähtava^' . „vaba Eesüases" Umtmud artiteel (EPL/K) Eesti-ro(.ts!aste repatrieenunisest on põhjustanud aitat bastamissõdades", mis tegelikult ile hoo. on need nnvord õrnad ja delikaaf. ^^^^^ taasteadlttta kaasmaalast pöärduma küsimustega minu poole. See ajalooline operatsioon peaks ole- kujutajad endist kommunistUke iK. ja mopn-ama toem- sed kusunused, et "ksh parteijnh- valeandmeid,, siis sooviksin omapoolse selgituse tuua agenüde poolt or^niseeritud ul^s-tolemnsena peammister t.dest e. jnlenud ne.d küsimus, ka. ^ ^ ^ ^ ^ '^^^ ^ ^^^^ „juhani" kapten H u g o ) m a k s v a riigikorra kukuta,^]. seks ning sefleasendai^ siisr mnnistlikö rezhümigä. Selliseid ter-pima kord andis valijaskobd neile hoo- niivõrd deMkaat pls tugevama ja mõjuvama toetu- sed kiisimused, et ükski parteijnh se, mille Wüliam Bavis saavntas 125-lük- šitada kartes libedale pinnale libl melises provintsi parlamendis 70 seda. esindajaga absoluutse enamese,^^^ . Stokholmi ja Berliiüi Vahel alga- kueerimiseks laevaniumi 350 ma- te poolt häirimatult Stokhoimi taga- roriaktsioone on pidevalt Organi, küna liberaalid pidid leppima 34 oodata, uuelt konservatiivide ena- läbirääkimised evakuatsiooni gamiskohta, tekile ehitati ohvitse- si jõuan, võib dr. Lienhard oma pe- seeritud Lõuna-Ameerika riikides Ja Dosdemokraadid (sotsialistid) 21 musvalitsnselt? üle juba 1942. aastal. Stokholmisride ühiskajut,-samuti lisaköök,rekomiaga, kes elas Rootsis, sisna; ning nüüd ön nende raskuspunkt kohaga. Liberaalid snutsid oma se- Peaminister William Davise söötasid selle probleemiga Eesti- korkvestide ruum ja väljakäigud. - jääda; vastasel korral aga saade- 'vüdod Kesk-Ameerikasse, kus ™ J C O , r , « c i f c i « « „ i u ,r»ari«»,anrffl;nr. inniir? tf,i,«av« «.i«ofacm«a rootslaste Komitee juhataja Rlks-- t^lustaslme ilusatc^^^ü^ takse ta koos perekonnaga Saksa- Mosk-val on parast Nikaraagua vai-antikvarien Curman, riigipäevalii- mesel reisil oli 350, teisel 280 põ- maale tagasi.^'v lutamist mied smiredp^^ ge kammarhärra James Dicksoa, genikku. Sealt edasi kasvas reisi- 9. septembril 18M laadis mplgiis^S naise positsiooni ja parlamendüiik- käed on hüüd tugeva seljataguse mete arva säilitada, kuna uusde- tolemosena vabad oma äranägemi" mokraadid osutusid smirteks kao- se järele otsuste tegemiseks ning tajateks, loovutades uues parlamen- tal ei ole vaja. enam arvestada sot-dis teistele parteidele, peamiselt sialistidegaj kes oÜd eelmise vähe- , konservatüvidele 12 kohta, Sotsia- musvalitsuse ajal kaalukeeleks, lisfide kaotuste kontosse kanti viis kuid samal ajal OEH tal lahendada kohta Metro Torontos, kdlm lõu- ka palju probleeme, mida ajajook-na Ontarios, kaks Hamiltoni piir^ sul on kokku kuhjatud süle ja sel-konnas, üks provintsi põhjaosas ja jaga, t-ha suureneva tööpuuduse üEis idaosas. probleemi likvideerimine, Rootsi viimane saadik vabas Ees- jäte arv 1000 lähedale ja kui merel :,>Man"põgemkke^^^H^ tis Svante Hellstädt ja Komitee hakkasid puhuma väga tugevad et väljasõita lO.septembril vara- palju ei räägita, kTiid Salvadoris sekretär oU valitsevast sotsiaUsti- tuuled, tekitas see suuri raskusi ;!wmmikul^ de parteist. ^ põgenikkudelekui ka meeskonnale/Väljasõidu eel ag^ arreteerib 1943 aasta jaanuaris saadeti ko- kes neid reise: alati pidid kaasa te- ootamatult. Olin määratud maha-.^ põletades. Tulistatakse teedel mitee delegatsioon Berliini. Seal gema. laskmisele ja oodati ainult TaUin-^?^^ üld!^ ühines nendega sakslaste-esindaja- Komitee andmete kohaselt tõi- nast sõjaväe-pomsei kohalesaafcu-^^^^ Yaümiste Iseloomustuseks võib haiguskindlustustega seoses tekki- aUatulistatud ja põrutac?! saa- Eesust ära 6700 põgenikku, mist. Vaatamata varasele homml. nn kibedaks km vaheg. .entida, et ka sim tuli esile see nud tagasilööMde kõrvaldamine, -"d endine lendur leitnant r. Lien- .eist pooled eestlased. ku^unmle (keU o hommikul) ^oiid ^ o ^ a üL kummaline nähe, mida võib näha tööstuste modemiseerhnine, uute ^^^rd, kes sel ajal töötas Ausvarti- Uenhardiga sob\sime hästi sadamakontorisse koondunud ko^^ n ä ^ r n n viim^L^^ P^^^^^ kõikjal Kanada provintsivalimiste tööstu.ste rajamine, vajaUkkude ges Amfis. Osüandi vaUtsuse kmd- ^^^^^^^ küsimustest, mis 'f' ohvitsend. Suudis- ™ pLr^''^t„ „ i2 fn^oroai.ais.«5c*« TVim*.w «nfde^e^j^pfArmM^ ««nirc ^h^ ip?rf» ralkomissar Lohse ei tuDdnud CGsti- ,i«vc ociin initcnniiH i.hVh.HdH tuse mmu vastu oh tõstnud uks s^mdmused. Foola Kommun stiik näiteks andsid paljud valijad, kes nister William Davis hakkab koge deri'l parem vahekord kindral- pingu sõlmimist Stokholmis tegut- sõjasaladusi üle anda liitlastele eelmistel föderaalvalimistel toeta- Kanada ulatuses silmapaistvat osa komissar Litzmanmga. Suve. jooksul olin: aga oh\-itseri-mutamisega ja vene punaarmee okupatsiooni ähvardusega, kuid .... .. . ses ta rohkem Eestis, otsides jõu- .-^^ ei avaldanud tuseva sid Trodeaud ja hberaale, nuud mängima ka põhiseaduse kojutoo» ^^j^jor Mothänderü oli Eesti Va- kamaid eesüasi,- et neid eri tasu de^a sõbraliku ^ ahekorra loonud ja ^^^^^^ töölistele vajalikku mõ-oma hääled Davlsde ja konserva- misel ja Kanada energiaproblee» b^nigi ajal maja Toompeal ja hea eest llägö komitee nimekirja pan- f}^^ ^^'f^' tuli rakendama hakata Leumi Ulvidele. Sellest volb järeldada, et midejahendamisel. läbisaamine Balti aadliga. SeUe jä- na. Rägö. komitee nimekirja pidi ^^^^^ oli ka kammerhärra, kes ' _ ^ ^ ^ ^ ^ terroriaktsi-" suur osa kanadalasi el^oSe ideoloo- Mõlemad probleemid on praegu ^ . ^ j ^ ^ lienhard ja kammerhärra ta kindralkomissariaadis kimiita- '^^f reisü-kaasas Koige roh- ^..^^ "terroriseerimiseks. giliselt s—eot.ud. tüh. e v—o!i .t,e.i!s_e.• —pa r- kogn Ka—najd-as_ k. e. s.k.s1em1 a—te—ks 1 k—üss i- pj^^^^^^ ^^^^^.^ Eestirootslaste da laskma. , Kem, o.l en aga t,a nuvolglane oma Seda tehti iisiia lihtsalt. Võeti iibel teiga, vaid kõiguvad valimistel kel- mustelcs ning - on tekitanud suuri ^^^.^^^ ^^^^^.^^^ j Transpordi läbiviimiseks oU meü " l ^ f " P^mpadele kuna Lienhard gj^, ,gg,.,,^ j , , ^ . la pendlina uhe partei juurest tei- vastuolosid keskvaütsnse ja pro- g-^;^^^, pgyj j ^ ^ ^ üvikmpe- kolm ametlikku kirja. Esiteks Kur- ''"'"^^ "o^*'"» ^"tuse ^juurde nagu see teatud momen- v^.tslvallteuste vahel Ontano pea- ^ ^^^^^ j ^ ^ ^ senanwelsungstellest saadud Balti-trfelkasultomana pistab. Kom- mmister Davis omab seBes voitlu- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Markusega. Tutvuti mere mümväljade kaardid Eesti munis^ ikk parte. Toronto va- ses erakordsel sdmatorkava posit- ^^315^^,^^1,34^ ^^^^^^tade kodude ja Rootsi vahel sõitmiseks, teiseks hmispiirkondades esitatud kümne siooni, kuna ta toetab mõlemates . , - T^A - i ^ ^ J • i • J n j-j J - • nn» lx TP 1 •• . 1 V 1... _x o ja üldise olukorraga. Rägo Komitees koostatud ja kmd-kandidaadiga nmg valjaspooltTo- küsimustes keskvalitsust ja on sat- ^ . . . , „' . . ,. - * * o 1 •;i'^'-js''Tn'''^'^ A s K« 1 Litzmann oli luba 1 9 4 1 . aastal ralkomissariaadis kmmtatud poge-rontot 8 kandidaadiga. Punaste tunud sealjuures teataval maaral , , , „ . : , aaotai ,. . , , J i . käsi käis valimistel võrdlemisi hai- vastuollu konservatiivide partei fö- ^^^knud Vormsi kalapaadid koklm- nike mmekin, kolmandaks hr. Mar^ vasti ,kuna .Torontos' saaMitasid deraalse juhtkonnaga, kes asub ^^^^^^ lukustada ning saareela- kuse poolt koostatud mmekin kui- Meil oleks .Juhanig nende kandidaadid" keskmiselt 349 provintside liinü. Peaminister Da- " ^ ^ ^ «Inud luba kalastamiseks, palju reisijad Eestist^ lahkudes' eest. . Hind lasti vabaks, aga kui koos dr. Lienhardiga sadamasse sõitsin hoiatas ta mind tagasi tulemast. Surmaotsus oli ainult edasi, lükatud. I a" veel Vähe-kinni ja toores politsei peksis nad vaeseomaks. Paljudel löödi hambad sisse, ning purustati nende nina- ja lõualuud. Peksmine oli nii põhjalik, et osa tööliste juhte vüdi haiglasse, mõned neist elukardetavate vigastustega. ja väljaspool Torontot 221 häält, vise vastuolud rikka õliprovintsl ^^^^^ delegatsiooni külaskäiku anti ostmarkasid maha jätsid, üheski See näitab et Kanada poliitiEke ja Albertaga on mõistetavad ja aru- Paadid jälle vabaks ja Eesti-Rootsi dokumendis ei esinenud EPL/K iiuzr^rJr^^AKu ^nn—t^A 1!-...;.-^ iTx^A 5^ \*8x^^ näritolupa Tinnrpd vnhactnti mnhi- nnnlt mainitud inetut väliendust ^olevat autori iSui Poola tööliste juht Lech mait üheks või kahdks reisiks ae- W'alesa oma lihtsameelsuses arvab, ga olnud, kuid selli „truu" Ost- et siin oli tegemist kohaliku polit-landi kaasmaalasest- kapteni seivalitsuse üleaisa, löömisega või süüdistuse tõttu jäi paartuhat mingisuguse müstüise provokatsi-põgenikku venelaste kätte. ooniga, siis ta tõenäoliselt eksib. ^ , , . , . Käsk tööliste juhtide läbi peksnii- 9 septembrü, kui laadisin viima- ^eks tuli Wndlasti kusagilt' kõrge-li Rootsi valitsu- ^^^^ põgenikke laevale, arreteeris mait poolt ja sai oma alguse tsi jääda, ka ei Haapsalu SD mpl. ,,^ari'* Kõrges- Kremlist, kus Poola probleemid ju-ühiskondlik põMupind on väga saadavad, kuna Ontario tööstus Päritoluga noored vabastati mobi- poolt mainitud inetut väljendust kehv kommunismi arendamiseks on väga sensitiivne õUhindade tõu- Hsatsiöonist. „elav kaup" kaasmaalaste kohta, ja kasvatamiseks. sule ning üha kallinev õli võib te- 1943. aasta sügisel algas eesti- mis näib tingitud y; Valimistest - osavõtt oli 'erakor- kitadä Ontario tööstuses suuri ta- rootslaste evakueerimine Rootsi, ostlandlikust vaatest. Taliselt tagasihoidlik ja madal, ku- gasilööke uing. kõigutada siinset Sveabolagefi reisijatelaeva „Odin'- Dr. Lienhardil oli na hääletamas käis ainult 58 prot- majanduslikkii ja üMsk senti hääleõiguslikest kodanikest, struktuuri. ja Stokholmi Himl. Laeval oli 250 otaud tal mingit põhjust karta Sak- ^^^f^^ ETK administratsiooni nais- ha mitu kuud on sealsetele vana- Selle apaatsuse peamiseks põhjus- Majanduslike küsimuste ekšpeF- magamiskohta ja võimalus paigü- samaale tagasi minna- ^® ja^lastega, kes olid lähemas härradele, valmistanud unetuid öid. tajaks oil arvatavasti vallmlskam- did toonitavad, et Ontario on ka tada veelgi rohlcem reisijaid salon- .... , • i r -^oötsi. Kuid samal õhtul tõi SD Polütbüroos on jõutud nähtavasti paanla takerdumine pisiprobleemi- eriti tundellk mflatsloonile. Onta- gidesse. Raskusi tekkis sõjaolukor- , "l?, , ® algusest peale oü aga ulem ja ta abi oma perekonnad otsusele, et tööliste ja nende juhti-tegelikult enda ja sõprade jaoks „Juhani" peale Rootsi vümiseks. de terroriseerimine Lenini printsü-ettevalmistuste tegemme Arigenv^^^ tiinasse sõitmiseks. ^^^^^^^^^^^^^^ W i. ^ v .. desse ja üksteise lubadustega üle- rio töösturid saavad endUe ainult ra tõttu, kuna laev oli sunnitud sõit- .Ihrumpamine, milledel nähtavasti. ei siis uut tegevuskapitali ja- investee-^ ma Stokholmist Abässe ning sealt ole valijaskonnale magneetilist ringuid kui need on kü|lalt tasiB- Soome miinilootsigä Porkkalasse. bi paljud kodutuks jäänudV ei pai- varn ja annab loodetavasti pare-mõju. Nii liberaalide juht Stuart vad. Kui aga Ontario töösturite Sealt väljasõit pidi toimuma kl. ? Ta oleks peaaegu oma asüüliõiguse ^^^^^^ rootslaste tüh- maid tagajärgi kui Poola okupee- Smithkui ka nusdemokraatide juht produktsloonikulud suurenevad hommikul saatelaevaga või Saksa kaotanud meie vahelise tüli taga- J^^jäänud taludesse. Ridmu saare; rimine punaarmee abil. MIchael Cassidy pühendasid suure kiiremini kui nende võistlejatel, miinüootsiga Paldiski. Laev pidi järjel Kuna laeva mootori toite- ^^^^^ ^^"^'^ ''^^^^ ^ak- ^ osa oma valimiskampaaniast kou- millist tendentsi praegu on märga- saabuma Paldiski sadamasse kl. 4 pumbad ei tööta kaua sünteetilise f^ ^^^^^""'^ ^^^f s .president Reagani administratsi-servatlivlde valitsuse ja peamfnls- ta, siis ei ole Ontario kaubad enam p.l. ja väljuma sealt järgneval päe- naftaga, siis tuü need. uuendada, ^uni idast tulevad vene põgenikud ^on Ühendriikides on võtnud kõi-ter Davise kritiseerimisel®, eriHl turgudel võistlusvolmelised. Sellele g hommikul. Tagasisõit toi- Lienhard, kes leidis endale mõtte- taludesse toodama. Miks ei gi n^uude küsimuste kõn-al üksik-provintsi senise majanduspoliitika järgneb paljude tööstuste ^sulgemi- ^^us samasuguse protseduuriga. kaaslase Rägö Komitee sekretäri ^^'""^ ^^^^ direktooriumi- asjalise vaaüuse alla ka riigi valis-omalt ne, töötute arvu suurenemine mng ' jäikus sundis laeva Rootsist välja or,ganisatsioomd kaubanduse, eriti N . Liiduga. Ot- Need reisid hjppesid sama aasta ^..^^^ vigase mootoriga, mmestf^^^^^^^!^^^^^«^^ oduks ^ olen l«udnud, et sel ^^^^j^^^^.^ kõpuks saime Taa- f ? ? ; ; . / ^ ^ ^^'^ teel evakueeriti 1200-2000 im^ ^.^^ ^ ^ ^ ^ diplomaatüises paken^^^^f ^"^^^^^^^^^^^^^^^ mest, nendest pooled eestlased. ^.^ y,^^^ ^-^^^ ^^^^^^ te ihulgas selhse vaakumi? .;; lÜtiUsed perspektiivid, ehkki Wash- Dr TiPTibflHi Pcimo^A V nii vflbphK Taani ia Rootsi vahel ^^^^^^ kaptemt ington ou minevikus väliskauban-mmister William Davis Kogenud unneks on ta Kasutuses voröiemisi ^lenhardi esimene laev oli vahetus laam ja Kootsi vahel. Bremerhafeni. dust saseli kasutanud Doliitilistele poliitikuna ,ning jõulLse Isikuna tugev ja kompetentne valitsus, ke- "^s Soome torvaaurik 70 põgeniku- Laev oh jalle valmis väljasõiduks, seUe al^^^^^^^^^ e e ^ i ä Sp teiste parteide juhtidest peajagu da on võimalik veelgn tõhustada ja ga, mis sattus raskustesse Abäs kuid Lienhard ei olnud üle saanud saTva L oli Hh ^e Xet^ine IISA K^^^^ •kõrgemal, mis kahtlemata mõjutas täiendada uute värLte jõudude kuna Lienhardil puudus kontakt oma vihast ja^ähvardas mmd arre- ""^f^^^^^^^^ te^,t~ tik^^Komitee e^^^^^ ka valimiste käiku.-Kogu vallmis- saabumisega parlauienti. See laseb Stokholmiga. 1944. a. juuni alul ra- teerida, müleks tal aga Rootsis või- ^ ^ j , , ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^f'^!. B^ock a s Ä l ^ s d lo kampaania kestel ei puudutanud vaadata usalduslikult vastu tulevi- kendati põgenike veoks mootorpur- mu.ei olnud. Tüli lahendas Curman " " " ^ ^^^^^^ ' ' ' ^ ' ^ ' ' ' ^ «^^^ ' ükski partei rõhutatult selliseid kule ja loota autud' eeltingimuste Jelav „Juhan". Organisatsioon diplomaatilise kompromissiga: kui HUGO MANNAPSO ameerma Kduoaiiuiu». y ole- juures parimat K\ Ao Todt oli ehitanud oma meeste eva- ^^^^ viimase reisiga sakslas- mp.l Juhani kapten, , (Järg lk. 3) kuld neiT oli poolt vähe positiivset ja kül|jetOBia- investeeringute juurdevoolu katke^ bavat valijatele pakkuda. KonseiT'' mine. vatlivide partel viis oma propagan- Nagu eeltoodusl uähtub, oota= da raskuspunkti juhtimise printsü- vad peaminister Davist suured M esile tõstmisele ning siin oli pea- probleemid ja suured ülesanded, minister William Davis kogenud Õnneks on ta käsutuses võrdlemisi |
Tags
Comments
Post a Comment for 1981-03-26-02
