Vaba eestlane , March 26, 1981

              VABA ElSTLANi; aeljapäeval/26. märtsil 1981 - Thursday, March 2i 1981
jMinnniiaj
Viiekordne olümpiavõitja m-meenlanna
Nadia Comaneci ütles
oma tulevikuplaanidest rääkides,
ta läheb eesmärk on hästi esineda
eeloleval suvel toimuval universi-aadil,
mis toimub Bukarestis. Selle
järel äga tahabta end pühendada
õpingutele kehakultuuriinstituudis
ning edaspidi töötada treenerina^
president Juan Antonio Samaranch
tegi tutvumisvisiidi 1984. a. olüm­pialinna
Los Angelesse. Pärast
spordiehituste' külastamist lausus
Samaranch pressikonverentsil, et
kuigi Los Angeles on tuntud spor­dikeskus,
ei ole ta praegu veel kau-
• geltki nii suurteks.võistlusteks
;mis.'/' ;'-^\"::v••••'r^ -'^'^
Võrkpall võidab uusi poolehoid­jaid.
Selle ala rahvusvahelise liidu
andmeil mängib võrkpalli 140 mil­jonit
inimest ja sel on esindajaid
135 liikmesriigis.
Tuntud Itaalia kergejõustiku-statistik
Robertö Quercetani jõu­dis
järeldusele, et kõrgushUppetule-muste
kasvule on aidanud kaasa
ka hüppajate eneste kasv. Nii oli —:
1960. a. maailma kõigi aegade ede-tabeUs
kümne parema tulemuste Pg^lfehgä^JdcöHHlsf'
teskmine 2,146 m, hüppajate
keskmine kasv 186' sm; 1972. a.
olid vastavad arvud 2.231 ja 190;
9 0 9
l a . . 2.318 m-jä, 192-sm.,.
Moskva mängude pikimad võit­jad
olid korvpallurid K. Chosich,
Z. Jerköv, R. Zizich ja U. Semjo­nov
kõik 210 sm. Kõige lühe­mad
olid aga võimleja Maria Fila-tovä
141 sm ja maadleja A. Be-loglazov
155. Olümpiavõitjate
keskmine pikkus ja kaal oli nais­tel
169,2 sm ja 66,7 kg$ meestel
181,8 sm ja 79,4 kg.
Rootsis, Falunis alustati kelgu­taja
ehitamisega. Ehitus rajatakse
põhjusel, et Falun pretendeerib
1988. aasta taliolümpiamängude
korraldamisele. Rada peab valmir
ma 8—12 kuuga. Falunis ehitatav
pole esimene,, rahvusvahelistele
nõuetele vastav kelgurada Rootsis.
Hammarstrandi rajal on korralda­tud
isegi kelgutamise maailma
meistrivõistlusi 1967; ja 1976. a.
Rahvusvahelisele Olümpiakomi­teele
saabus veel üks ametlik taot­lus
1988. a. suveolümpiamängude
korraldamiseks. Selle esitas Söul.
Kuigi avaldus hilines neli päeva,
otsustas ROK'i juhtkond seda ar­vestada,
kuna hilinemine oli tingib
tud halbadest postioludest. Seega
pretendeerivad hetkel 1988. aasta
mängudele Nagoja (Jai
Ateena, Melbourne ja
1980. aasta parima Aafrika
sportlase tiitli sai viimase olümpia­mängude
kahekordne võitja Miruts
Yifter. Ka teise koha sai kerge­jõustiklane,
tansaanlane Filbert
Bayi. Mõlemad on maailma pa­rimad
jooksjad.
Kuigi öeldakse, et pealehakka­mist
ei läideta, on Betty Tudor
teisel arvamisel. Ta loobus sõidu­loa
saamisest pärast 273 tundi sõi-dukoolis
üheksa õpetaja all õppi­mist
ja seitsme eksami andmise
ebaõnnestumise järel Exeteris, Ing­lismaal.
Nüüd on 60-aastane
proua Tudor öliiud ümbruskonna^
hirmuks viimasel 19-1 aastal.. Algul
autosõitjad ohkasid juba kergen­dusega,
aga siis neid viis veelgi
suuremale ettevaatlikkusele, kui
proua Tudor ostis 50-kuupsenti-meetrilise
mootorratta, mille ka-:
sutamiseks pole juhiluba vaja.
Tä ise võtab asja rahulikult, kui
seletab oma sõidukogemusi: „üks
minu õpetajaist pidi minema vai­muhaiglasse,
^aga ei usu, et see ol­nuks
täielikult minu sÜü. Kuid iga­suguseid
hulle lugusid juhtus kui
ma olin rooli taga. Esimese kooli­tunni
ajal nägin tuttavat tänaval ja
hakkasin sellele käega lehvitama.
Ei näinud õpetaja märguannet kes
käskis mind teha täisstoppi, aga
kui ma siis panin pidurid peale, ei
olnud osanud ta seda oodata ja
põrkas peaga vastu klaasi."
„Oma viimase katse ajal sõitsin
vääras suunas. Eksamineerija kar­jus,
et mul tuleb peatada ja ta sõi­tis
selle järel ise autoga edasi. Üt­lesin
talle, et kui vastu tulevad au­tod
põleks andnud signaale, ta po­leks
seda üldse märganud."
Betty lisas veel, et tal on nii
halb kuulsus autokoolis, et kui ta
õde soovis minna sõitmist õppima,
siis kuuldes tema nime, teda ei
võetud vastu. Kuid nüüd ta on
ise siiski jõudnud arusaamisele, et
temast pole autojuhtijat ja kavat-
MÜÜGIL .VXBA EESTLASE" TALITUSES
ffind Saato-
$ killad
26—
18.«
«—
IM
Põikreadj 1. Maaelanik, 5. Prae­gusaja
tuntud luuletaja Eestis, 9.
Endine vald ja kihelkond Tartu^
maail, 10. Väike tuba, 12. Süda-metevallutaja,
13. Värsked teated,
14. On see, kelläheb halvasti, 16.
Mitte väikesi, 19. Pidevalt, kogu
aeg, 21. Lavateos, 25. Esildus,
palvekiri, 26. Laskeriista päästik,
27. Annab ära, 28. Juttu ajama,
29. Lugupidav, 30. Eesti saar.
IPüstreadJ 1. Kuningas Vanas
Testamendis, 2. Jahedus, vähene
huvi, 3. Puu küljes kasvav para-siittaint,
4. Kohkus, 6. Aiapidami-ne,
7. Libisemine, vääratus, 8. Ee­deni
aed, 11. Tekstiiltööd tegema,
15. Enesest, 17. Peamiselt troopi­kas
esinev haigus, 18. Rikas tege­lane,
20. USA osariik^ 22. Parim
omal alal; 23. Nahahaigus, 24.
Õppija, väheste teadmistega, 26.
Pealinn muistses Egiptuses.
RISTSÕNA Nr.
Ood, 30. Liina, 32. Rrr, 33. Eriti,
36. Ulm, 38. öde. 39. Vö|, 4L
Uku.
•põikreads 1. Utt, 4. Pitka,^?»
Aps. 10. Usin, 11. Paas, 12. Sel,
13. Kabul, 16. Mrs, 17. Riba, 18.
Elev, 19. Ken, 20. Braun, 23. Neo,
'25. Um, 26. Lie, 27. Udu, 28. Po,
29. Sol, 31. Norra, 33. Eod, 34.
Öise, 35. Muri, 36. Uni, 37. Tõr­va,
40. Isu, 42. Lina, 43. Etik,
44. Maa, 45. Keris, 46. Idu.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee seb oma auto ära müüa.
Is 1. Uus, 2. Tseremoo­nia,
3. Tilin, 5. Iga, 6. Kõu, 7.
Aamen, 8. Parvepoisid, 9. Sss, 13.
Kabinet, 14. Boa, 15. Lendama,
19. Kus, 21. Reo, 22. Uur, 24.
Töimetysd© sciadetyd
kirjandus
Eesti Noortetöö, Eesti Rahvus­fondi
ja Eesti Abi Keskuse SÕNU­MID
nr. 4 (78) — 1980. Sisus
.„Eesti noorte ürituste kalendaa-rium
kevadel ja suvel 1981", H.
Kirikrtiäe j^Eesti lapsed eesti koo­li!",
„Sini-must-valge rahvuslipp
Tartu Toomkiriku tornis ja nelja
protsess", „Kooliõpilaste rahutused
Tartus 1980"; Eesti Abi jõulukor-jandus
1980 — 12.507 krooni,
,,14. leerilaager Mcstsakodus";
„Nais aktüsekõnelejad Stokhol-mis",
„ERF-i materjalid Madrü-di"
ja Eesti Komitee Asemike Ko­gu
valimiste kandidaatide nime-kui.
VALGER PÕLLUD nr. 77 -
niärts 1981. T.E. Baptisti Koguduse
Misjooitoimkonna väljaanne. Si­sus:
Miila Krimmi luuletus „Tee
minust üks auline ese!" E. Grimm
,,J€hoova sõdib teie eest!,,19.81
-r. võrratute võimaluste aeg", miš-jonikirju
Lõuna-Aafrikast, Paa­puast
Uus-Gineast, Argentünast,
Keeniast, Indiast, Kalifomiast, Jaa­panist,
Austraaliast, Rootsist, Tshii-listi
Lähis-Idast, Aafrika Elevandi­luurannikult,
Mosambügist.' Katke
Esther Sirotkini memuaaridest
„Sihi poole" ja järgnev jutustus
Rahu laps",^ lühiteateid misjoni-alal
töötajate vajadustest ' •
Arvo Mägi - EESTI RAHVA AJARAAMAT
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maalija
A. Käbin - VAIM JA MULD
Ivar Ivask - ELUKOGU
L. Kaagjäry - AASTAPÜHAD
piibliteoloogilisi vaatlusi
Heino Jõe - LUGU KÄBIST. LUGU KÄNNUSf
Evald Mänd - AASTATE PÄRAND (kolmas valimik
vaimulikke vaatlnsi)
ESTONIAN SCOUTING ^
EESTI SKAUTLUS VHSKÜMMEND AASTAT
TERR KUNGLA JUUBELIALBUM (TJB. Rahva-tanlsUate
Rühm) 1^
Juhan Kangur - VAIM, VÕIM JA VABADUS 70»
Haano Kompus - KUSTUTAMATA NÄLG KUNSTI
JÄRELE
Anna Alimatova^ Marie Uad^r — R E E K V I EM
Herbert Miohelson - KODUMAALT VOÖRSILS!
Herbert Mkhelson *- SKAUTLIKUL T E EL
Herbert Mleheison —>fOORSOOTOÖ RADADEL
Herbert pchelsoB — EESTI RADADELT
ESTONIAN OFFIOAL GUIDE
Paul Laan ^MÕTTELEND - pflie Ja peegeldusi
Edaard Krants LUMELHTLASED (hiialeteskogii)
nona Laaman — MIS NEED SIPELGAD (Imdetaa-kogn)
Augnst Kabja — KADUNUD KODUD mSUestased
Augnst Kabja - MÄLESTUSI KODUSAARELT
Leho Lnmiste AI^AMUSE ANDRES (btograafiUniB
jutustus kirjanik' Oskar Lutsust)
Ants Vomm - RISTSÕNAD I
Ants Vomm - RISTSÕNAD n
Ants Vomm - RISTSÕNAD M
Ants Vomm - RISTSÕNAD IV
Ants Vomm MINU HING(luuletnskogu)
Ants Vomin — VARJUD (luuletuskogu)
Salme £kbaum>^ AJATAR (luuletuskogu)
Aarand Roos — JUMALAGA, KARS JA ERZURUM
Aarand Roos -^JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS
Johan Pitka ~ RAJUSÕLMED 8^
Unre Karuks --KODAKONDUR (lonletuskogu) 6.—
Hamies Oja - KOPUTUSED ENESES (luuletuskogu) 14»
Hannes Oja - TUNNETE PURDEL (luidetuskogtt) 2.75
Andres Küng - MIS TOIMUB SOOMES? 14^
Einar Sanden ~ LOOJANGUL LAHKUMINE TAL­LINNAST
16^
VARRAKU JUTULEHT —. KUS ON NEEME'
l o ­l
l—
n
$1—
u—
3J»
3.-
5^
5--
3.-
4.-
SM
2M
2M
2M
2M
4^
4--
41
4i
4»
sa
31
31
j»
so
RAAMATUID LASTELE;
KALEVIPOEGr (õppe- ja tööraamat lastefie) 3.—
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- ja tööraamat (Bd-kooliealistele
lastele värvitrükis) 4.--
ÕPETA MIND LUGEMA H (öpp^- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis) ' 5.~
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I 3.—
50
40
50
käinud — aga see loeb poistele sa­ma
vähe kui tõsiasi, et ta on ju ka
ikka naine. Ei nõid, ütlevad.
Ega kirjuta talle keegi magedaid
kirju — ei lähe ennast blameeri-m
a . . . aga Predshahtnaja tüdruku­te
eest blameerivad.
Tont seda teabi kas naiste eroo­tilised
tungid on väiksemad kui
meestel, aga mehed usuvad küll, et
vist on... eriti meie eesti naistel,
egas muidu laulda„Külm oled sa,
põhja valge naine!" Vaata, kuhu si­hukeste
mõtetega välja jõutakse —
mõtles Jaak juba teist penikoor­mat
sammudes,, kerge jalaga ja alla
nõrga tuule. Aga see pisike hoiatus
enesele tuli sellest, et ta järjega Rii­nani
oli jõudnud, selle põhja valge
naiseni, kellest ta mitte nii selge
aruga mõelda ei osanud kui teistest
tüdrukutest. Et Riina on laps? Mis
laps, temas bn mingi hukutav
leek... ja järsku vandus Jaak pä­ris
poole häälega: „Kuradi Vene
Helin on kinnine, väga sümpaat­ne,
aga t e r a v . kui ütleb, siis lõi­kab.
Temas on midagi niisugust
suurt või Jõulist ja vaim on tal
värske, ja terane. Aga peale selle
on ta ilus. Temas ei domineeri sex-appeal,
mida Mari on' lausa täis.
Mari vaatab sulle näkku nagu laps
ja räägib nii tarka juttu, et ei taha
uskuda, et sellest süütust suust mi­dagi
niisugust võiks tulla! Ja siis
äkki lõpetab oma kõrges stiilis ju­tu
mingi säherduse kelmikusega, et
hoia —- ja silmad pilluvad säde­meid,
pisikesi heledaid välke! Peab
ennast kõvasti koos hoidma, et te­ma
võlujõule mitte, ennast kaota­des,
järele anda. Vägisi hakkad
tundma, et juba lahgedki allapoole
tema tasaisdit — ja kui ta,nii ilus
ei oleks, .siis hakkakski selle enese-
;use pärast h ä b i . . . aga ta on
ju ilus!
Mis moodi. said need naised sel­lega
hakkama, et nende vaimujõud
parast kümneaastast sunnitööd on
vaata, et suuremad kui siis kümne
sublimatsioon] Mari väga rõhutas,
aasta eest olidki? Ah nojah, õigus,
et meeste asi sellepoolest pole kü­ta.
. . Aga nad on haritud naised
— ja haridus maksab säärastes tin­gimustes
väga palju. Meeste mass
on ju keskelt läbi ikka hulga vä­hema
haridusega. Ja kui see mass
nüüd kosimistega hädas on, dis
nad ei mõtlegi palju selle peale, et
väljavalitud pruudid, on haritud
naised... Neile on peaasi, et nai­sed...
Või kes teab?' Miks nad
siis Meeri-preilist suurt ei taha pi^
dada? Preili on ju kõvasti koolis
Pingutusega kutsus ta mõistuse
koju tagasi: mis asja, toredad siai-sed,
pagana vaene oleks elu ilma
neid nägemata! Mida nad teevad ja
tahavad, see, on üsna vägev: traati­de
yaher ise, aga otsustavad, et
oma rahvale tuleb näidata teed,
kinnitada ta iseteadvust ja anda us­ku
tulevikku! Kust nad seda tea­vad,
et nad seda peavad -r- ja kust
nad selle võtavad, et nemad just
peavad? — See on Vabariigi aegne
haridus ja kasvatus, see on neisse
vermitud, aga see on ka nii südame
järgi, et nad üldse ei küsigi, kas
midagi. muud ka uskuda Või tahta
v õ i k s . . .
Oh tüdrukud, seda teed pole
kerge käia, aga käia see tuleb! Ja
ega need mehedki nii haledad ole,
ijjjj ....
vad mida teha jä kellega koos te­ha!
Ega neid maksa eriti tähele
panna, kes nägupidi'mutta lange­vad!
Ka see on elu seadus, kas
nüüd just loomulik valiku seadus
või midagi muud, aga langejaid
peab olema...
Postitsensuur töötas endist viisi
ja kirja jõudmine vangi kätte toi­mus
ikka alles kolm-neli nädalat
pärast saatmispäeva. Nii sai Mari
ühel heal päeval Helmi kirjagitüld
aega pärast selle kirjutamist. Het-mi
oli kodumaa-puhkuselt tagasi
asumisele jõudnud.
,jPärast kuut Riina juures kogu­neme!"
hüüdis Mari Lembile ja
Kätrele üle barakiukse. Tüdrukud
võtsid parajasti seljast sibivammu-seid.
Mari ise lippas tööriietuses
Helina juurde.
„Terer hüüdis ta vallatult aga
jäi siis hämmastunult vaatama.
„Tohhoo! Mida sina vesistad?"
„Tulin ^ kaadriosakonnast. Mül
;on ainult veel neli päeva!" pühkis
Helin sihnanurki.
„Ja mis siis?" küsis Mari ikka
veel nagu arusaamatuses.
,,Ausõna, Mari, ma ei arvanud,
et see niiviisi mõjub! Nagu loök
diafragmasse . . . Nii jube tunne, et
ei oska seletada!"
,,Sa nakatad selle tunde mullegi,
äkki hakkas ka väga kõhe." ^
Väikese vaikuse järele ütles Ma­ri
üsna tavalise, peaaegu ametliku
häälega: „Võta ennast vahepeal
kokku ja tule kella kuueks Ripa
juurde!"
„Tead, Mari, ma ei taha järsku
enam mitte kui midagi. Ei taha ol­lagi
— ei siin, ei traadi taga, ci ko­duski
. . . Olen ma loll või hull?"
„Ei see ega teine. Sul on nor­maalne
shokk ja — ongi kõik.
Meie kallis Nõukogude Liit annab
oma kodanikule shoki shoki otsa,
siis ei oska keegi enam midagi tah­ta.
. . Võimle, pese ennast ktilma
veega, küll näed annab järele. Nä­gemist!"
Mari läks, aga tal oli hirm, et
varsti võib teda ennast tabada mi­dagi
samasugust. Mis sest abi, et
oled näinud ja tead — ikkagi võib
tulla mingi väga ebameeldiv isiklik
reaktsioon. „Kust võtta niisugune
enesevalitsus, mis oleks tugevam
kui Vene valitsus?"
Ristteest üle astudes, ei pannud
Mari tähelegi, et laagrivärava
poolt tuli kaks naisvalvurit, kelle
^ eest ta läbi oli astunud. Aga siis
kuulis ta dialoogi:
„Ise niisugusel alatul tööl — sibi
— aga nina püsti! Teretada ei hiär-ka!"
kirus üks masajas valvur.
,,Vangid on hukas, keegi enani
ei .tereta, ka sibi mitte!" õhkas tei­ne.
Naistel olid seljas siniste õlaku-tega
sinelid, mille rihmad rindade
all nii pinguli, et tõmbasid laiali
sineli tagalÕhiku. Suur kumerus ees
ja teine veel suurem t a g a ^ sarna­nesid
nad profiilis kapsaraudadega.
Kirjaoskamatud olid need naised,
hügieenist ei olnud neil süütuimat
aimugi. Ise nad haisesid oma sine­lites,
aga vange vandusid nende
kummalise pesemishimu pärast.
„Aina ladistavad, enne tööle mi­nekut
ja pärast töölt tulekut. Ja
töö juures on ikkagi mustadl Mis
saatana nahad neil on, et niipalju
niisutamist vajavad?"
„0h, nüüd on üks ilusam kui (eF=
ne — lõhnaseebiga pesevad ja siis
maailma siledaks triigitud halatid
selga, kuradi raisad!"
Sa armas aeg, mõtles ]VIari-—ja
meie pidime neid kasvatajateks kut­suma!
Nagu oleks see valvurist ilu­dus
Mari mõtteid lugenud: ta kuu­lis
üht paguninaist ütlevat:
„Meelega näitavad, et meist nad
lugu ei pea! Ei taha austada oma
kasvatajaid!"
Pärast seda, kui vangid loa said
isiklikke riideid kanda, oli nende
välimus silmapaistvalt paranenud,
igatahes nii, et valvurid kadedaks
tegi. Pealegi ei saanud valvurid mi­dagi
aru vangide omavahelistest
vestlustest või jutust, isegi siis mit­te,
kui räägiti puhtas vene keeles
— nii keerulised ja targad tundu­sid
«kasvatajatele" vangide lauseks
seatud, muidu enamasti tuttavad
vene. sõnad!
: Valvurid kahetsesid taga neid
aegu/ kui nende käes oli võim ja
voll tuhandete üle. Nüüd oli neid
ainult veel mõnisada, aga ülemusi
ei. austatud ja teha neile ka midagi
ei tohtinud; Vaat', kui lubataks
korraks vaadata, shmoonida, kui
palju neil on nüüd nuge, pliiatseid,
pa;berit! Istuvad ninad keelatud
raamatuis ja kirjutavad, mis taha­vad
ja rezhilmiülem väriseb, ei
julge ühtki korralikku puistamist
korraldada.
Nii ei mõelnud küll valvurid ise,
vaid Mari arvas, et nii nad ehk.
võiksid mõelda. Mõlemad^olid seis­ma
jäänud rist-teel, nii Mari kui
kasvatajannad. Viimased jätkasid
opia dioloogi ja selles väljendus
tõesti Mari poolt eeldatud kibestus
ji pettumus:
„Ma nägin linnas Ljuubat —
kas mäletad seda vangist raamatu­pidajat?"
„Seda heledat või? Mis siis?".
jjLäksin uulitsal talle juurde ja
küsisin, kus ta nüüd töötab?..."
„Nuu i tshoo?"
(Järgneb)