Vaba Eestlane, July 28, 1965

              0
5 1 '
Lhx e VABA EESTLANE kolmapäeval 28 juulil 1965 — Wednesday July 28 1965
Bsss"
i
'
t
4 S
I- -
C
r--
4
li
f
Kui maarahvast" sai „eesfi rahvas"
75 aastat eesti ajakirjanduse isa J V Jannseni surmast
13 juunil mõõdus 75 aastat eesti ajakirjanduse looja ja ärkamisaja suurmehe Johann Volde-mar
Jannseni (alla reisjoniraamatus Jaan Jannsen) surmast Gustav Suits ütles tema kohta et
Jannsen sündis siis (1 mail 1819) kui eesti raha priius oli 10 päeta ana Noore Jannseni suur-koolina
esines Vana-Vändr- a mõisa teski kus ta isa tõotas möldrina Veskitoa suurkoolile" lisan-dus
eel kohalik kihelkonnakool Pärast selle lõpetamist aliti ta 1838 aastal Vändra kantriks ehk
köstriks ja Vändra klaasivabriku koolmeistriks Oma tõõ kõrval õppis Jannsen saksa keelt ning
oreli- - ja klaverimängu
Oma kirjanduslikku tegevust
alustas Jannsen tõlkijana Ja lau-lude
ümberkohendajana kellena
ta avaldas kolm kogu vaimulikke
laule pealkirja all — „Sion-Laulo-Kanne- l"
MII (1845—60) Sellele
lisandus ajakirja taoline Jumala-kartusele
Ja kristlikule kannatu-sele
manitsev „Sannumitoja"
millest 12 aasta kestel ilmus seit-se
annet
180-(la- l aastal siirdus Jann-sen
Vändrast Pärnusse kus ta
Ülejõe asuli alekoolis hakkas
kooliõpetajaks
Seal asutas ta ka laulukoori Seal
ilmus tema sulest „Püssipappa
eaalmeeed Kulla-Juttu- d külla rah-vale"
(1854) Detsembris 1856 sai
Jannsen loa „Perno Postimehe"
valjaandmiseks Selle esimene
number Ilmus aastal 1857 ja selles
ta ütle: „Terre armas Eesti rah-vas!"
Juhtkirjade avaldamine kee-lati
kuid lubati sõnumid teatlu- -
sed õpetused ajaviitepalad ja
Jannsen lõbusas
vesteldes juhtumeist
riigis ja välismaal Ta tõi ka aeg-ajalt
kirjutusi mis olid sisult
juhtkirjad kuid vormilt sõnumid
Neis sõnuin-juhtkirjade- s rõhu-tas
Jannsen et eestlane olla ci
ole kellelegi häbiasi
j
1
mast
ta
laulu- - Ja
Vanemuine"
muusikajuhiks
ta ka
eesti
Põllumeeste Ja
Eesti
Haua aeti
muld
ja
ilusti
ja istuta siia lilli"
ja
ja Itk
tukk I
24
ruumi revolvrist tulistamiseni
aknaluukide
oli ja
kelle il-mus
III
kui ka
hina
algupäraga teda tabas halvatus Ta pidi
tuleb esile tõsta te-- buma oma
ma laulu „Mu mu Ja Jannsen 13 ja
riigi- - maeti Tartu-Maarj- a kalmistule
hümniks Kuid selts püstitas
kui on Jannseni ju- - j asutajale esi-tu- d
Neid ilmus 224 Neid ja
liigitada kahte ossa- - hauasamba
ja ajaloolised ~ '
ta neist on esimesed
kohtame ja
mentaalsust Kuid just seesugum
võimaldas jannsenii ja
gada talurahvale õpe-tusi
võidelda
ülekohtu ja teiste pahede
Sellega ta jätkas meie kirjan-duses
valitsevat õpetlikku
ja oli selle viimane tahelepanda- -
kuulutused Oma ajalehte toime-- vam esindaja
tas jutuvormis
kodumaal
külajuttu
on parimad
ja
ilma kõrtsita
küla"
Elava ja käsit-uslaadi
keele rahvaparas- -
te4 kõnekäändude ja
Jannseni väljaandel ilmus i nortga vastasid Jannseni külaju-Pärnu- s
Eesti laulik (1860) neile i ud tolleaegse talurahvast koosne-ke- s
„hea meiega lau- - va lugejaskonna maitsele Ja neid
lo kulwad" oeti suure huviga Ka harjutasid
Ja Pärnu koi- - Jannseni rahvast
manda perioodina Jannseni lugema ning tasandasid
töö kuhu ta! teed ärkamisaja kirjandusele Li- -
kolis Tartus hakkas i saks näidendid
ta Ja toimetama nä- - nagu Parmi-Jaag- u unenägu"
dalalehte „Eesti Postimees" Se-- Kihlvedu" ja Tuhalabida valit- -
da Juba oma peatööna Nii sai te-- 'sus" rahuldada Vanemui
esimene elukutseline ajakir-janik
Sellele Tar-tus
1865 aastal mängu-seltsi
kus ta oli esi-meheks
Ja 1869
korraldas Tartus esi
mese üldlaulupeo mis oli
ne avalik Hiljem aas-tal
asutas Jannsen Tartu
Eesti Seltsi"
aastal
kohale
ja
rist
tee
Koi
ei
ja sõi
et
Ja rt lubanud kirtkla-- M
sulest
kuulus
nende
saksa
isamaa
väärtu- -
võime 'monst
Hinna--
varnad
variser ja
kõrtsiga
tüseda
jutud
nõnda
Tartus
aastal
andma
lisaks asutas
aastal
se" seltsi vajadust
järele
et oli
rahvuslik tegelane j
Ja esimene kutseli-ne
eesti ajakirjanik Ka oli
esimene kes „maa- -
maharõhutud eestluse esmakord-- 1 rahva" nimetuse asemel
ettevõte
Kirjameeste Seltsi"
ma eesti-rahvas- " Ta manitses
mees! Jää
ja all
siis aus ka oma rahva
rikkus ja kahjustas ees!"
tema tööd oli koorilaulu algatajana
tema ja Jakob Hurda ning tema avaldas Jannsen esimese eesti lau-j- a
C K Jakobsoni puhul lauludekogu koos
kujunes vastastikune sule--1 viisidega rahva 50-aasta- se sõda oli Eestis esmakordne jJuubelipiddo-Laulud- " (1869)
see rem oli ilmunud ka noodikogu
kuni Jannseni maja tõrvamiseni Eesti lauliko wisi 120 uut
Ja Eesti Postimehe" toimetuse laulo-wisi- " (1862)
Mihkel Ervorf
00
Õnnistatud neetud meri
kül-munud
porine hunnikus-se
kokku otsa paigutati
Mehed
„Ingel suvel haud
ia
oli Ta
Ja
Lapsi vaadates ta et
on
aga kui kasvavad
Sollejarele matuselised j shs on temal abi
Silmal Vanainimene oli} kevad ja
berncftitpi tapetud õpetaja Burchard ootas et lesk-mullik- a lihast valmis keetnud Ja I ingel mehe matuse
inimesed härja aga ti
MsM puukaussidest sööma
olnud ruumi väikese laua
Juure Mõni eemal puupa-kul
hoidis kaui põlvedel
PMMMi toitu jätkus
Joodi õlut räägiti
Kõik
ning
rii-des
nime Eesti
Eesti
Eesti
Va-ja
ramat
gile
teadis nende
temal
algas
naine
ise
iga
taut oma oma ja iga
mida õpetaja oli kü- - mehe
ja pole
[
vii po-- j
Seitse vai- -
Mida aa hakkad peale tar
mahe Jutu õigeks
viia
Kaks poiMi
olid rataud
4tf saudaile põhkudele Nooremad
ted-venn- ad neile
veel aega Jõid
lä-bi
Jannsen rahvavalgustaja
rahvakirjanik
Sion-Ohwri-Alta- r"
(1859—1862) Jannseni1
laulud viisid olid
Tema
tööst
onn suri 1890
rõõm" mis hiljem
suurema
sega laulud oma
Imehele
küla- -
jutud
Neis
sent
KUiaju!'
ebausu joomi-se
vas-tu
Tema
dest
(18"i7) Uus
ehk
ladusa
huu- -
veel
laulwad ehk
Vändra kõrval
elus
1863
välja
1870
1872
veel
näidendite
Võime Jannsen
Jann-sen
hakkas
tarvita
Tartus: Eesti Igas
iga meheks
oled mees
Ainus mis
lõhe mis tekkis
ahel lupeo
Sellest
mis
sest ulatus
ütlesid
sõnu Inglile lastele
Ingel väsinud lõpetas oma
päevatöö laks laste juurde
laudsile magama
raskusi
nad suureks
liikusid nendest
tagasi saabus külv
veel sügisel
toob
surnuaialt tulnud hak-- ' eest talle lesk tulnud
istus
kõigile P-iret
härjaga Ja
ajal päeval läks Bur-chard
Silmale härjale
õpetaja kinnitas oma
kus töö-line
on palga viirt
rabadiku krtane elab karta oiimat
kohta iTema mattis Ingli kadunud
steud eest lesk
vanamees seletas: Ingel veel tasunud temale midagi
härga Temal Lesknaine põllul odrasee-l- e
oifUft vabadikult härga nõuda met alaealist
ilma harja- -
Intal ktoniUs
härga
vanemat kas sur-nuaia
kiisid
Kula-ÜM- d
istusid
juunil
trööstivaid
ühel
järele
tegu
tfks
kündis
kest laet mängisid vaikese eluma-ja
ees õuel Maja juures haopinu
oli kirves Ingel tuli
vastu ja kui ta
kuulis et õpetaja harjale Jär--
gi pakkus ta
oma viimse rootsi taalri Bur-chard
võttis
kirve ja tungis leienai- -
õlut ja ka nemad öeldes sele KMk lapsed iok:d
Jannsen endine Vändra karja
poiss oli esimene eesti rahvaju
uue kaubale- -
ka oma ajakirjandusliku tegevu-se
kaudu eesti rahva
Aastal 1880 murdus ta tervis
enamasti loo-isamaaluul- est
kirjanduslikust
kujunes
kuhu Vanemuise"
kauaaegsele
kokku laulukoorijuhile rrar
jutud
idealiseerimist
igasuguseid
suunda
algupäraseist
IWaatargad"
karskusesisuline
(1860)
jämedakoelise
kirjandust
moodustab
aitasid Jannseni
Tartus
Uke
kõrgest
eestikeelsete
tõdeda
mitmekülgne
rahvakirjanik
ennenähtamatu
ja
põhkudesse
kasvatamisega
kirikumõisa odrakül-vamis- e
püha-kirjaga
mainitakse:
nwtUMtalitUM
rtxtoe
matusetalituse
ara Õpetajale
mulda
Järgnesid
raiepakul
hingekarjasele
oli
tulnud vaimulikule
vihastas sellest viga
raiepakult
lahkusid karal
ühiskond-lik
ärataja
kavas
veel moes
Kihnu" Eesti Raamat" 1963) üteldak-se
et tänapäeval Kihnus nõukogulik elu
mujal saarele
nüüd lennukil mootorpaadil või laeval Kirderannal asuv 600 m
merre muul sadamat milline on
ajal
Tfihntic cfWIalrca nIKM 1™
esintb Srt8mwp nn1!))! i 31
™ „) -- „i u_- - rr " siumme u
lliste elamud laod soolamis- - seliha koos
tshehh külmutushoone ja
Jõujaam milline varustab kogu
saart elektrienergia Ja valgustuse-ga
Kui kalasaak on nii suur et
transportlaevu napiks jääb siis
läheb kala külmhoonesse
Peamiselt püütakse räimi
mai määral ka ahve-- naid ja kohasid ja spordiplats
talvel püütakse ka hülgeid
Kala vastuvõtupunkti juures
asub Nõukogude Partisani" ')
nimelise kontor püünis-tekuu- r
remonditöökoda ja sae-veski
Keskuse hooneid piirab
mis allub looduskaitsele
Tal olla ilme sest kõik ri
su oksad ja riisutakse
ning tarvitatakse kütteks"
Külade loetelus esineb esimese-na
Saareküla asub
Kihnu ainuke kahekordne
mille lähedal asub pärast sõda
meierei Ja 1957 a
hoone
Samas lähedal olevat ka külanõu-kogu
sidejaoskond haigla ja am-bulatoorium
Linaküla lahedal on veel alles
omaaegne magasiait üks
vanemaid ehitusi milles nüüd on
kolhoosi viljaladu Turuküla lähe-dal
asub rahvamaja Root-sikül- a
kirjelduses üteldakse et
I nuttes ema Umber õpetaja vis-kas
kirve maha põllule
[päästis härja ikkest lahti ja viis
härja Lapsed hüüdsid järgi:
Küüt! Küüt'"
' Lesknaine Ingel pidi külast här-ja
laenama et tööd jätka-ta
Omas südames mõtles lesk:
Milleks sehuke ramp pidi Pü-halepp- a tulema"
Samal suvel oli Burchardi hei-namaal
tööl Suuremõisa vabadik
Hardo viibis ise ka hei-namaal
Ja jälgis tööd Millegipä-rast
ei meeldinud Hardo
Ta läks Hardo juurde ja ütles
kurjalt:
Sa jätsid kõik põõsaaared ja
alused niitmata"
Hardo oli tuntud väga hoolsa
töölisena õpetaja märkus vihas- - tas teda nii et ta vikati ma- ha ja läks käsitsi kal-lale
Kõik katkestasid töö
õpetaja hakkas Hardole vastu
j kuid rabelemises märkas ta et
talumees oli temast tugevam Tai
taganes ja Hardo niitis edasi
Õpetaja jättis ta seekord mõisa
karistuseks saatmata
privileegide pärast ei ol- nud ikkagi veel 1686 a
läks Kidaste Jürgen Palli
Jürgeniga Tallinna õigust otsima
valitseja E nõud-misel
nigihoidia Adoroh
Tungel kui surmamõiste
tu Jürgeni kohta saadeti Stok--
kaebekiri kus mainiti ka
et Jttrten oli surmamAtjttt
Riiginöukofu kust nüüd puudus
peaminister Per
k-vrta- da peksmisega
Punaste tuleb Läti
kaudu
N Liidus on käimas tööd õlito-rustik-u
laiendamiseks kusjuures
õli hakatakse Venemaalt pumpa-ma
sadamasse mida ve-nelastel
on välja ehitada
suurimaks Läänemere õlisada-mak- s
üle Läti territooriumi pum- -
ibatav õli hakkab peamiselt mine-ma
ekspordiks läände
Kuuldavasti on uus torustik
võimeline transporteerima nii
toorõli kui ka rafineeritud õlipro--
nii seltside asutamise kui'dukte Soome-Ven- e
pingu alusel on kaks suurimat
õlifirmat nõustunud „Läti õli"
ostma kusjuures esialgu kaks
soome tanklaeva hakkavad reeg-lipäraselt
kord kuus Vindavit kü-lastama
Soovitage
„VABA EESTLAST"
oma sõpradele ja tuttavatele
KIHNUS ÜLE 800 ELANIKU
Rahvarõivad ikka
Broshuüris (Kirjastus
pulbitseb samasugune
nagu meie kodumaal" Kihnu pääseb hõlpsasti
pikkune ulatuv kaitseb omariik-luse
ehitatud
Kihnlast? npnmisp fAffpmcnlana v'i„n
kalandus voem
ihtafurf
keedetakse kartulita
elektri
angerjaid
kolhoosi
pargi
käbid kok-ku
Mõisakülas
maja
püstita-tud
kooperatiivkaupluse
Kihnu
Kihnu
ära
põllul
õpetaja
temale
õpetajale
Tülid
lõppenud
Aga Jakobsoni
vangistas
Jürgeni
holmi
Brahe
Jürgenit
õli
ga või tarvitatakse suitsetatult
Lemsi külas asub kolhoosi mesila
Väljaspool asub koolihoo-ne
rahvamaja ja kirik Rahvama-jas
(valmis 1952 a) asub raama-tukogu
ja kino ja seal töötavad
puhkpilliorkester lauluansamblid
ning näite-- ja rahvatantsuring Sa- -
siigu Sügisel mas asub ka
männik
ra-jatud
pani
niitjad
eestlase
otsustas
Vindavi
külasid
Koolimaja lähedal asub umbes
600 puuga kolhoosi viljapuuaed
mis rajati aastal 1950 Saare lõu-naneem- el olla alles vana tule-torn
mis ehitati 1864 aastal
Loomastiku osas üteldakse bro-shüür- is et see on üsna liigivaene
Harva juhtub seal nägema hall-jäne- st
Ja õhtuvidevikus toidujahti
pidavat siili Viimasel ajal aga esi-neb
Kihnus rebaseid kes on siia
mandrilt tulnud üle merejää Roh-kesti
on Kihnus nii mere- - kui ka
maismaalinde Huvitav on märki-da
et kogu saarel on levinud
kosklamunade kasutamine toi-duks
Selleks on elumajade lähe-dale
puude otsa paigutatud pesa- kastid kus kosklad nagu kuld-nokad
pesitsevad Et kosklad on
nobedad munema siis korjatakse
kevadel osa mune pesadest toi- duks
Elanike kohta üteldakse bro-shüür- is et Kihnus elab praegu
Karistamine kästi täide viia Hiiu-maal
Kõigis Hiiumaa kirikutes
teatasid õpetajad pärast jutlust
kantslist riigihoidja käsul et ka-rista-da
saavad kõik kes abista-vad
ja annavad varju Jürgenile
1687 a jõulupühade ajal oli vä-ga
külm ilm Pühalepa kihelkon
na inimesed olid haritir -
Jõulujumalateenlstus nn nu™n
Pühalepa kirikus rootsi kombe
kohaselt väga vara Enne varase-le
teenistusele minekut nüri tni„
inimesed keetnud kohvi või toitu
Kooritud puudega Suvpl niM
puud juba valmis varutud õpe- taja Burchard tuli aga kirikusse
väga hilja Vabadik Hardo ütles
õpetajale:
Inimesed on eelmiste õpeta-jate
ajal harjunud aegsasti kiri- kusse tulema nüüd aga lahkusid
paljud kange külma parast kiri- kust"
õpetaja ei ütelnud KArrinu ~i
dagi kuigi palju inimesi oli lah- kunud tema hilinmic
Aga Burchard korraldas asja nii
w tiarao sai suuremõisas tublisti
peksa oma Jutu eest Jumalatee-nistusele
olid tulnud ka mõned
mehed pisut purjus olekus Ja
õpetaja Burchard oli pahas tujus I ja needis altari ees kogudust: !
annSuedl ataestaolletoen tJuulmnuadl tkeiilreikuvsilsjea
lakku täis tuleval aaxtoi uui Ujunuu tera leivast paris ilma-"-~u
õpetaja Burchardi kohta esita- ti kaebus Ja konsistooriumi poolt
saadetud kormsion korraldas v:
Ristsõnad nr 421
M' a H 1 l6 [7 ra
Fv MTS —L
Tr Ivo mnt P- - H sssssa Hp3 3r HF — —
Põikread- - 1 Rahvuslik suur- - Kurb sundi:
sündmus 10 Suunas 11 Endine meetrot 28 p- - kirjastus Tartus 14 Nõiasõnad 16 janik 30 Sa:
Eessõna tah vastu 17 Vald Pär- - Valjapaasmat
numaal 19 Nõrkus magusa vastu j tus — saksa kt
21 Eesti tegelane Montrealis 22
Oder — murdes 24 Joobumus 26
Kaugemal 27 Viljarõugud 29 Sak-sa
kaardimäng 30 Eesti helilooja
31 Tugev kaart 33 Paljude eest-laste
viimne puhkepaik 35 Kogu- - (t ib („0 iiarv Hammarskjöldi
VaivctiivÄi„i „ k„v roinsi
vahe
läks
eesnimi
- ladina
keeles 42 Eesti luule suur nimi
45 Mehenime lühend 46 Hobune
48 Auväärne 50 Island — saar
New Yorgi juures 51 Kinni 52
Eesti suur lavatäht
Püstread: 2 Noot 3 Teatud ki-rik
4 Klassiline eepos 5 piim
6 Tegelase nimi ühes Gailiti teo-ses
7 Poisinimi 8 palm 9 Ing-lise
kirjanduse au Ja uhkus 12
Tammsaare noorepõlve teos 13
Puuvili Ladusalt edenev
päev Trigonomeetriline 1U-- j Laval Ault Madu
Rõivad rahvapäraselt
rohkem kui 800 inimest Peatege-vusalak- s
kalandus kust saa-dakse
ligi prots kõigist sisse-tulekuist
ühismajandit ehk kol-hoosi
juhivad „kuulsad kommu-nistid"
kes hoiavad Kihnu õigel
nõukogude liinil Kalur Mihkel
Oad sotsialistliku töö kange-lane"
Georg Palu omab autasu-na- " Lenini ordeni Ja kolhoosi esi-mees
Olev Riivits Tööpunalipu
ordeni Umbes prots sissetule-kust
saadakse põllumajandusest
Kokku Kihnus põllumajandus-likku
maad 1200 hektarit sellest
põldude all aga ainult 400 hektarit
Muu osa söödis Rohkesti
kasvatatakse seal kartuleid ja
neid jätkuvat isegi müügiks
Edasi Üteldakse veel Kihnu
sitatsiooni ühes juurdlusega Pü-halepa
kirikus õpetaja Burchardi
kohta 1687 a veebruarikuus
Oli eriti külm ilm kuid inimesi
tuli ka kaugemaist küladest kok-ku
Kiriku ees lasipuude juures
seisid väikesed saarehobused nii
meeste kui naiste sadulad seljas
Ka jalgsi tuli inimesi Meeste ja
naiste Uliriie lai kuub must või
pruun oli valmistatud lambavil-las- t Mehed kandsid vööd selle
peal Naised kandsid talvel musti
seelikuid punaseid sukki Ja hiiu-rant- i
õmmeldud taldadega kingi
Peas olid naistel pruunid villasest
riidest tuisukotid — attud kattes
kogu pea ainult nägu jäi avatuks
Pühalepas nimetati seda peaka-te- t karbuseks Veel oli naistel
pea ümber linik nimetati
vallalinaks Meestel olid seljas
laiad kuued Ja jalas hiiuranti õm-meldud
taldadega säärikud Mõ-nel
mehel oli külmale ilmale vaa-tamata
peas must ülespoole kit- - iseneva rummuga kaabu
Külm kirik oli Inimesi tulvil
Kirikuseinad muutusid niiskeks
Libi kõrgete ja kitsaste akende
Paistis küünlakuu piike kirikus-- e Paremal pool esimesel pingil
altari ees kuulus krahvile
kolmeliikmeline komisjon:
praost üks õpetaja Ja keegi era-isi- k täitis sekretäri uiMn
dekL Suuremõisast kedagi kirikus
olnud seeparast oli suurem
Pmfltt tühi Krahvi istepaiga ta--t kohMt ukvaalsepeinogliu tüohüi õpetajõappertoaujaa-proua
ei rlr-- d kirikusse tuinud
remapõlve nais
nimi Lõuna -- Mõiste muuMK
Määrsõna
RISTSÕNADE NR i o
LAHENDUS
Põikread: 1 E = t„
9 Emajõgi P- - r 1"
Opus 15 Ritv 17 (ii- - _n VV- - Ira 22 Takso 2"? Is-- n C4~R --
'
25 Agnes 27 Tascn '-
- Taali 34 Ute 35 Nra 2" yj
Nutt 40 Vaar 42 L- - pard il & ter 44 Laulis
Püstread: 1 Eksoot 2 Seas'
Oma 4 Nasva 5 Ture 6 "
Piir 8 Vigvam Pukk 12 üuii
Prangli Trapets 18 Vorsti- - India 20 Risti 25 Ainsus 26 N'r
18 Suur 29 MPti t Ant-- i
20 36 39 Teet
hend 23 25 Ara
on
90
on
10
on
on
et
mida
mis
istus
kes
ei nu
sest
Es
10
A„
10
16
15 28
37
naised kannavad ka töö res
rahvarõivaid millised vaatan
kohaselt valmistatakse kod-se-s
majapidamises Talvekuudel k
takse igas peres telgedel rohkest
seelikuriiet Ja varrastel sult
sokke ja kindaid Sellele fcsatal
se: Sageli kootakse isegi tee
käies sest inimestel puudub nbi
aeg isiklike tarvete rahuldanuseis
ja mille tõttu kantakse alati nr
dakotti kaasas ja kootakse &{
teel käies"
Clevelandi eesti täienduskooL
USA--s lõpetasid - Tiina Ait
Maimu Alber Malle Mai Sete:
Lilian Tamm ja Aame Ta=
saar
Kiriku vasakul pool küljes olen
pinkidereas olid paar esines p
11 1--
11- 1 J — ki iiineiiivnnu ihuimuIl-!—k- c""1 j ——
saksa rahvuspst Isikute iaokS 0
need pingid olid tühjad IH
kud ei olnud tulnud nad karsi
pisut Burchardi ega tahtnud c
seeada kiriku tülisse Neile
meeldis Burchard sest ta Japs
fnfmoctalo TiJnerÄrtpnist- - t—
karistas vahel ka ihu es --
mõisnike arvates vajalik las
taluinimesele Ka nõudis ejrtj
ise oma õiguse-maksu- d sisse i=
talupoegade pingirt olid se-- =
hapäeval kirikus tais
Vill lrnctnr lm ! li Z- -r
la-:- ' '"-$- alguslaulu a - —
kõrgele kink i lae a"3 £S"J
taja Burchard ar-T- U
'-t-as
ette langes seal o" i
kaua ja vaar ka' Ar —
lõpul tõusis fiDfVJ ?j' -
ges algsalmid ' c
de vastu kes mv:
tavad taple nend- -
vastu taplevad
ta lõpetas algsalr
olgu Isale Po-- a
muie Ja nii kif c -
sl Jutluse
„Ja kui ta -- r '
välta alanud :c -
j eel ja lambad ka r
j sest nemad turrr- -
Aga voota Järele r
j mitte vald põg?r
j sest nttnad ei '"'
hailt mitte" Jcr '
i:
'--f
s '—
r -
-