0231a |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
0 5 1 ' Lhx e VABA EESTLANE kolmapäeval 28 juulil 1965 — Wednesday July 28 1965 Bsss" i ' t 4 S I- - C r-- 4 li f Kui maarahvast" sai „eesfi rahvas" 75 aastat eesti ajakirjanduse isa J V Jannseni surmast 13 juunil mõõdus 75 aastat eesti ajakirjanduse looja ja ärkamisaja suurmehe Johann Volde-mar Jannseni (alla reisjoniraamatus Jaan Jannsen) surmast Gustav Suits ütles tema kohta et Jannsen sündis siis (1 mail 1819) kui eesti raha priius oli 10 päeta ana Noore Jannseni suur-koolina esines Vana-Vändr- a mõisa teski kus ta isa tõotas möldrina Veskitoa suurkoolile" lisan-dus eel kohalik kihelkonnakool Pärast selle lõpetamist aliti ta 1838 aastal Vändra kantriks ehk köstriks ja Vändra klaasivabriku koolmeistriks Oma tõõ kõrval õppis Jannsen saksa keelt ning oreli- - ja klaverimängu Oma kirjanduslikku tegevust alustas Jannsen tõlkijana Ja lau-lude ümberkohendajana kellena ta avaldas kolm kogu vaimulikke laule pealkirja all — „Sion-Laulo-Kanne- l" MII (1845—60) Sellele lisandus ajakirja taoline Jumala-kartusele Ja kristlikule kannatu-sele manitsev „Sannumitoja" millest 12 aasta kestel ilmus seit-se annet 180-(la- l aastal siirdus Jann-sen Vändrast Pärnusse kus ta Ülejõe asuli alekoolis hakkas kooliõpetajaks Seal asutas ta ka laulukoori Seal ilmus tema sulest „Püssipappa eaalmeeed Kulla-Juttu- d külla rah-vale" (1854) Detsembris 1856 sai Jannsen loa „Perno Postimehe" valjaandmiseks Selle esimene number Ilmus aastal 1857 ja selles ta ütle: „Terre armas Eesti rah-vas!" Juhtkirjade avaldamine kee-lati kuid lubati sõnumid teatlu- - sed õpetused ajaviitepalad ja Jannsen lõbusas vesteldes juhtumeist riigis ja välismaal Ta tõi ka aeg-ajalt kirjutusi mis olid sisult juhtkirjad kuid vormilt sõnumid Neis sõnuin-juhtkirjade- s rõhu-tas Jannsen et eestlane olla ci ole kellelegi häbiasi j 1 mast ta laulu- - Ja Vanemuine" muusikajuhiks ta ka eesti Põllumeeste Ja Eesti Haua aeti muld ja ilusti ja istuta siia lilli" ja ja Itk tukk I 24 ruumi revolvrist tulistamiseni aknaluukide oli ja kelle il-mus III kui ka hina algupäraga teda tabas halvatus Ta pidi tuleb esile tõsta te-- buma oma ma laulu „Mu mu Ja Jannsen 13 ja riigi- - maeti Tartu-Maarj- a kalmistule hümniks Kuid selts püstitas kui on Jannseni ju- - j asutajale esi-tu- d Neid ilmus 224 Neid ja liigitada kahte ossa- - hauasamba ja ajaloolised ~ ' ta neist on esimesed kohtame ja mentaalsust Kuid just seesugum võimaldas jannsenii ja gada talurahvale õpe-tusi võidelda ülekohtu ja teiste pahede Sellega ta jätkas meie kirjan-duses valitsevat õpetlikku ja oli selle viimane tahelepanda- - kuulutused Oma ajalehte toime-- vam esindaja tas jutuvormis kodumaal külajuttu on parimad ja ilma kõrtsita küla" Elava ja käsit-uslaadi keele rahvaparas- - te4 kõnekäändude ja Jannseni väljaandel ilmus i nortga vastasid Jannseni külaju-Pärnu- s Eesti laulik (1860) neile i ud tolleaegse talurahvast koosne-ke- s „hea meiega lau- - va lugejaskonna maitsele Ja neid lo kulwad" oeti suure huviga Ka harjutasid Ja Pärnu koi- - Jannseni rahvast manda perioodina Jannseni lugema ning tasandasid töö kuhu ta! teed ärkamisaja kirjandusele Li- - kolis Tartus hakkas i saks näidendid ta Ja toimetama nä- - nagu Parmi-Jaag- u unenägu" dalalehte „Eesti Postimees" Se-- Kihlvedu" ja Tuhalabida valit- - da Juba oma peatööna Nii sai te-- 'sus" rahuldada Vanemui esimene elukutseline ajakir-janik Sellele Tar-tus 1865 aastal mängu-seltsi kus ta oli esi-meheks Ja 1869 korraldas Tartus esi mese üldlaulupeo mis oli ne avalik Hiljem aas-tal asutas Jannsen Tartu Eesti Seltsi" aastal kohale ja rist tee Koi ei ja sõi et Ja rt lubanud kirtkla-- M sulest kuulus nende saksa isamaa väärtu- - võime 'monst Hinna-- varnad variser ja kõrtsiga tüseda jutud nõnda Tartus aastal andma lisaks asutas aastal se" seltsi vajadust järele et oli rahvuslik tegelane j Ja esimene kutseli-ne eesti ajakirjanik Ka oli esimene kes „maa- - maharõhutud eestluse esmakord-- 1 rahva" nimetuse asemel ettevõte Kirjameeste Seltsi" ma eesti-rahvas- " Ta manitses mees! Jää ja all siis aus ka oma rahva rikkus ja kahjustas ees!" tema tööd oli koorilaulu algatajana tema ja Jakob Hurda ning tema avaldas Jannsen esimese eesti lau-j- a C K Jakobsoni puhul lauludekogu koos kujunes vastastikune sule--1 viisidega rahva 50-aasta- se sõda oli Eestis esmakordne jJuubelipiddo-Laulud- " (1869) see rem oli ilmunud ka noodikogu kuni Jannseni maja tõrvamiseni Eesti lauliko wisi 120 uut Ja Eesti Postimehe" toimetuse laulo-wisi- " (1862) Mihkel Ervorf 00 Õnnistatud neetud meri kül-munud porine hunnikus-se kokku otsa paigutati Mehed „Ingel suvel haud ia oli Ta Ja Lapsi vaadates ta et on aga kui kasvavad Sollejarele matuselised j shs on temal abi Silmal Vanainimene oli} kevad ja berncftitpi tapetud õpetaja Burchard ootas et lesk-mullik- a lihast valmis keetnud Ja I ingel mehe matuse inimesed härja aga ti MsM puukaussidest sööma olnud ruumi väikese laua Juure Mõni eemal puupa-kul hoidis kaui põlvedel PMMMi toitu jätkus Joodi õlut räägiti Kõik ning rii-des nime Eesti Eesti Eesti Va-ja ramat gile teadis nende temal algas naine ise iga taut oma oma ja iga mida õpetaja oli kü- - mehe ja pole [ vii po-- j Seitse vai- - Mida aa hakkad peale tar mahe Jutu õigeks viia Kaks poiMi olid rataud 4tf saudaile põhkudele Nooremad ted-venn- ad neile veel aega Jõid lä-bi Jannsen rahvavalgustaja rahvakirjanik Sion-Ohwri-Alta- r" (1859—1862) Jannseni1 laulud viisid olid Tema tööst onn suri 1890 rõõm" mis hiljem suurema sega laulud oma Imehele küla- - jutud Neis sent KUiaju!' ebausu joomi-se vas-tu Tema dest (18"i7) Uus ehk ladusa huu- - veel laulwad ehk Vändra kõrval elus 1863 välja 1870 1872 veel näidendite Võime Jannsen Jann-sen hakkas tarvita Tartus: Eesti Igas iga meheks oled mees Ainus mis lõhe mis tekkis ahel lupeo Sellest mis sest ulatus ütlesid sõnu Inglile lastele Ingel väsinud lõpetas oma päevatöö laks laste juurde laudsile magama raskusi nad suureks liikusid nendest tagasi saabus külv veel sügisel toob surnuaialt tulnud hak-- ' eest talle lesk tulnud istus kõigile P-iret härjaga Ja ajal päeval läks Bur-chard Silmale härjale õpetaja kinnitas oma kus töö-line on palga viirt rabadiku krtane elab karta oiimat kohta iTema mattis Ingli kadunud steud eest lesk vanamees seletas: Ingel veel tasunud temale midagi härga Temal Lesknaine põllul odrasee-l- e oifUft vabadikult härga nõuda met alaealist ilma harja- - Intal ktoniUs härga vanemat kas sur-nuaia kiisid Kula-ÜM- d istusid juunil trööstivaid ühel järele tegu tfks kündis kest laet mängisid vaikese eluma-ja ees õuel Maja juures haopinu oli kirves Ingel tuli vastu ja kui ta kuulis et õpetaja harjale Jär-- gi pakkus ta oma viimse rootsi taalri Bur-chard võttis kirve ja tungis leienai- - õlut ja ka nemad öeldes sele KMk lapsed iok:d Jannsen endine Vändra karja poiss oli esimene eesti rahvaju uue kaubale- - ka oma ajakirjandusliku tegevu-se kaudu eesti rahva Aastal 1880 murdus ta tervis enamasti loo-isamaaluul- est kirjanduslikust kujunes kuhu Vanemuise" kauaaegsele kokku laulukoorijuhile rrar jutud idealiseerimist igasuguseid suunda algupäraseist IWaatargad" karskusesisuline (1860) jämedakoelise kirjandust moodustab aitasid Jannseni Tartus Uke kõrgest eestikeelsete tõdeda mitmekülgne rahvakirjanik ennenähtamatu ja põhkudesse kasvatamisega kirikumõisa odrakül-vamis- e püha-kirjaga mainitakse: nwtUMtalitUM rtxtoe matusetalituse ara Õpetajale mulda Järgnesid raiepakul hingekarjasele oli tulnud vaimulikule vihastas sellest viga raiepakult lahkusid karal ühiskond-lik ärataja kavas veel moes Kihnu" Eesti Raamat" 1963) üteldak-se et tänapäeval Kihnus nõukogulik elu mujal saarele nüüd lennukil mootorpaadil või laeval Kirderannal asuv 600 m merre muul sadamat milline on ajal Tfihntic cfWIalrca nIKM 1™ esintb Srt8mwp nn1!))! i 31 ™ „) -- „i u_- - rr " siumme u lliste elamud laod soolamis- - seliha koos tshehh külmutushoone ja Jõujaam milline varustab kogu saart elektrienergia Ja valgustuse-ga Kui kalasaak on nii suur et transportlaevu napiks jääb siis läheb kala külmhoonesse Peamiselt püütakse räimi mai määral ka ahve-- naid ja kohasid ja spordiplats talvel püütakse ka hülgeid Kala vastuvõtupunkti juures asub Nõukogude Partisani" ') nimelise kontor püünis-tekuu- r remonditöökoda ja sae-veski Keskuse hooneid piirab mis allub looduskaitsele Tal olla ilme sest kõik ri su oksad ja riisutakse ning tarvitatakse kütteks" Külade loetelus esineb esimese-na Saareküla asub Kihnu ainuke kahekordne mille lähedal asub pärast sõda meierei Ja 1957 a hoone Samas lähedal olevat ka külanõu-kogu sidejaoskond haigla ja am-bulatoorium Linaküla lahedal on veel alles omaaegne magasiait üks vanemaid ehitusi milles nüüd on kolhoosi viljaladu Turuküla lähe-dal asub rahvamaja Root-sikül- a kirjelduses üteldakse et I nuttes ema Umber õpetaja vis-kas kirve maha põllule [päästis härja ikkest lahti ja viis härja Lapsed hüüdsid järgi: Küüt! Küüt'" ' Lesknaine Ingel pidi külast här-ja laenama et tööd jätka-ta Omas südames mõtles lesk: Milleks sehuke ramp pidi Pü-halepp- a tulema" Samal suvel oli Burchardi hei-namaal tööl Suuremõisa vabadik Hardo viibis ise ka hei-namaal Ja jälgis tööd Millegipä-rast ei meeldinud Hardo Ta läks Hardo juurde ja ütles kurjalt: Sa jätsid kõik põõsaaared ja alused niitmata" Hardo oli tuntud väga hoolsa töölisena õpetaja märkus vihas- - tas teda nii et ta vikati ma- ha ja läks käsitsi kal-lale Kõik katkestasid töö õpetaja hakkas Hardole vastu j kuid rabelemises märkas ta et talumees oli temast tugevam Tai taganes ja Hardo niitis edasi Õpetaja jättis ta seekord mõisa karistuseks saatmata privileegide pärast ei ol- nud ikkagi veel 1686 a läks Kidaste Jürgen Palli Jürgeniga Tallinna õigust otsima valitseja E nõud-misel nigihoidia Adoroh Tungel kui surmamõiste tu Jürgeni kohta saadeti Stok-- kaebekiri kus mainiti ka et Jttrten oli surmamAtjttt Riiginöukofu kust nüüd puudus peaminister Per k-vrta- da peksmisega Punaste tuleb Läti kaudu N Liidus on käimas tööd õlito-rustik-u laiendamiseks kusjuures õli hakatakse Venemaalt pumpa-ma sadamasse mida ve-nelastel on välja ehitada suurimaks Läänemere õlisada-mak- s üle Läti territooriumi pum- - ibatav õli hakkab peamiselt mine-ma ekspordiks läände Kuuldavasti on uus torustik võimeline transporteerima nii toorõli kui ka rafineeritud õlipro-- nii seltside asutamise kui'dukte Soome-Ven- e pingu alusel on kaks suurimat õlifirmat nõustunud „Läti õli" ostma kusjuures esialgu kaks soome tanklaeva hakkavad reeg-lipäraselt kord kuus Vindavit kü-lastama Soovitage „VABA EESTLAST" oma sõpradele ja tuttavatele KIHNUS ÜLE 800 ELANIKU Rahvarõivad ikka Broshuüris (Kirjastus pulbitseb samasugune nagu meie kodumaal" Kihnu pääseb hõlpsasti pikkune ulatuv kaitseb omariik-luse ehitatud Kihnlast? npnmisp fAffpmcnlana v'i„n kalandus voem ihtafurf keedetakse kartulita elektri angerjaid kolhoosi pargi käbid kok-ku Mõisakülas maja püstita-tud kooperatiivkaupluse Kihnu Kihnu ära põllul õpetaja temale õpetajale Tülid lõppenud Aga Jakobsoni vangistas Jürgeni holmi Brahe Jürgenit õli ga või tarvitatakse suitsetatult Lemsi külas asub kolhoosi mesila Väljaspool asub koolihoo-ne rahvamaja ja kirik Rahvama-jas (valmis 1952 a) asub raama-tukogu ja kino ja seal töötavad puhkpilliorkester lauluansamblid ning näite-- ja rahvatantsuring Sa- - siigu Sügisel mas asub ka männik ra-jatud pani niitjad eestlase otsustas Vindavi külasid Koolimaja lähedal asub umbes 600 puuga kolhoosi viljapuuaed mis rajati aastal 1950 Saare lõu-naneem- el olla alles vana tule-torn mis ehitati 1864 aastal Loomastiku osas üteldakse bro-shüür- is et see on üsna liigivaene Harva juhtub seal nägema hall-jäne- st Ja õhtuvidevikus toidujahti pidavat siili Viimasel ajal aga esi-neb Kihnus rebaseid kes on siia mandrilt tulnud üle merejää Roh-kesti on Kihnus nii mere- - kui ka maismaalinde Huvitav on märki-da et kogu saarel on levinud kosklamunade kasutamine toi-duks Selleks on elumajade lähe-dale puude otsa paigutatud pesa- kastid kus kosklad nagu kuld-nokad pesitsevad Et kosklad on nobedad munema siis korjatakse kevadel osa mune pesadest toi- duks Elanike kohta üteldakse bro-shüür- is et Kihnus elab praegu Karistamine kästi täide viia Hiiu-maal Kõigis Hiiumaa kirikutes teatasid õpetajad pärast jutlust kantslist riigihoidja käsul et ka-rista-da saavad kõik kes abista-vad ja annavad varju Jürgenile 1687 a jõulupühade ajal oli vä-ga külm ilm Pühalepa kihelkon na inimesed olid haritir - Jõulujumalateenlstus nn nu™n Pühalepa kirikus rootsi kombe kohaselt väga vara Enne varase-le teenistusele minekut nüri tni„ inimesed keetnud kohvi või toitu Kooritud puudega Suvpl niM puud juba valmis varutud õpe- taja Burchard tuli aga kirikusse väga hilja Vabadik Hardo ütles õpetajale: Inimesed on eelmiste õpeta-jate ajal harjunud aegsasti kiri- kusse tulema nüüd aga lahkusid paljud kange külma parast kiri- kust" õpetaja ei ütelnud KArrinu ~i dagi kuigi palju inimesi oli lah- kunud tema hilinmic Aga Burchard korraldas asja nii w tiarao sai suuremõisas tublisti peksa oma Jutu eest Jumalatee-nistusele olid tulnud ka mõned mehed pisut purjus olekus Ja õpetaja Burchard oli pahas tujus I ja needis altari ees kogudust: ! annSuedl ataestaolletoen tJuulmnuadl tkeiilreikuvsilsjea lakku täis tuleval aaxtoi uui Ujunuu tera leivast paris ilma-"-~u õpetaja Burchardi kohta esita- ti kaebus Ja konsistooriumi poolt saadetud kormsion korraldas v: Ristsõnad nr 421 M' a H 1 l6 [7 ra Fv MTS —L Tr Ivo mnt P- - H sssssa Hp3 3r HF — — Põikread- - 1 Rahvuslik suur- - Kurb sundi: sündmus 10 Suunas 11 Endine meetrot 28 p- - kirjastus Tartus 14 Nõiasõnad 16 janik 30 Sa: Eessõna tah vastu 17 Vald Pär- - Valjapaasmat numaal 19 Nõrkus magusa vastu j tus — saksa kt 21 Eesti tegelane Montrealis 22 Oder — murdes 24 Joobumus 26 Kaugemal 27 Viljarõugud 29 Sak-sa kaardimäng 30 Eesti helilooja 31 Tugev kaart 33 Paljude eest-laste viimne puhkepaik 35 Kogu- - (t ib („0 iiarv Hammarskjöldi VaivctiivÄi„i „ k„v roinsi vahe läks eesnimi - ladina keeles 42 Eesti luule suur nimi 45 Mehenime lühend 46 Hobune 48 Auväärne 50 Island — saar New Yorgi juures 51 Kinni 52 Eesti suur lavatäht Püstread: 2 Noot 3 Teatud ki-rik 4 Klassiline eepos 5 piim 6 Tegelase nimi ühes Gailiti teo-ses 7 Poisinimi 8 palm 9 Ing-lise kirjanduse au Ja uhkus 12 Tammsaare noorepõlve teos 13 Puuvili Ladusalt edenev päev Trigonomeetriline 1U-- j Laval Ault Madu Rõivad rahvapäraselt rohkem kui 800 inimest Peatege-vusalak- s kalandus kust saa-dakse ligi prots kõigist sisse-tulekuist ühismajandit ehk kol-hoosi juhivad „kuulsad kommu-nistid" kes hoiavad Kihnu õigel nõukogude liinil Kalur Mihkel Oad sotsialistliku töö kange-lane" Georg Palu omab autasu-na- " Lenini ordeni Ja kolhoosi esi-mees Olev Riivits Tööpunalipu ordeni Umbes prots sissetule-kust saadakse põllumajandusest Kokku Kihnus põllumajandus-likku maad 1200 hektarit sellest põldude all aga ainult 400 hektarit Muu osa söödis Rohkesti kasvatatakse seal kartuleid ja neid jätkuvat isegi müügiks Edasi Üteldakse veel Kihnu sitatsiooni ühes juurdlusega Pü-halepa kirikus õpetaja Burchardi kohta 1687 a veebruarikuus Oli eriti külm ilm kuid inimesi tuli ka kaugemaist küladest kok-ku Kiriku ees lasipuude juures seisid väikesed saarehobused nii meeste kui naiste sadulad seljas Ka jalgsi tuli inimesi Meeste ja naiste Uliriie lai kuub must või pruun oli valmistatud lambavil-las- t Mehed kandsid vööd selle peal Naised kandsid talvel musti seelikuid punaseid sukki Ja hiiu-rant- i õmmeldud taldadega kingi Peas olid naistel pruunid villasest riidest tuisukotid — attud kattes kogu pea ainult nägu jäi avatuks Pühalepas nimetati seda peaka-te- t karbuseks Veel oli naistel pea ümber linik nimetati vallalinaks Meestel olid seljas laiad kuued Ja jalas hiiuranti õm-meldud taldadega säärikud Mõ-nel mehel oli külmale ilmale vaa-tamata peas must ülespoole kit- - iseneva rummuga kaabu Külm kirik oli Inimesi tulvil Kirikuseinad muutusid niiskeks Libi kõrgete ja kitsaste akende Paistis küünlakuu piike kirikus-- e Paremal pool esimesel pingil altari ees kuulus krahvile kolmeliikmeline komisjon: praost üks õpetaja Ja keegi era-isi- k täitis sekretäri uiMn dekL Suuremõisast kedagi kirikus olnud seeparast oli suurem Pmfltt tühi Krahvi istepaiga ta--t kohMt ukvaalsepeinogliu tüohüi õpetajõappertoaujaa-proua ei rlr-- d kirikusse tuinud remapõlve nais nimi Lõuna -- Mõiste muuMK Määrsõna RISTSÕNADE NR i o LAHENDUS Põikread: 1 E = t„ 9 Emajõgi P- - r 1" Opus 15 Ritv 17 (ii- - _n VV- - Ira 22 Takso 2"? Is-- n C4~R -- ' 25 Agnes 27 Tascn '- - Taali 34 Ute 35 Nra 2" yj Nutt 40 Vaar 42 L- - pard il & ter 44 Laulis Püstread: 1 Eksoot 2 Seas' Oma 4 Nasva 5 Ture 6 " Piir 8 Vigvam Pukk 12 üuii Prangli Trapets 18 Vorsti- - India 20 Risti 25 Ainsus 26 N'r 18 Suur 29 MPti t Ant-- i 20 36 39 Teet hend 23 25 Ara on 90 on 10 on on et mida mis istus kes ei nu sest Es 10 A„ 10 16 15 28 37 naised kannavad ka töö res rahvarõivaid millised vaatan kohaselt valmistatakse kod-se-s majapidamises Talvekuudel k takse igas peres telgedel rohkest seelikuriiet Ja varrastel sult sokke ja kindaid Sellele fcsatal se: Sageli kootakse isegi tee käies sest inimestel puudub nbi aeg isiklike tarvete rahuldanuseis ja mille tõttu kantakse alati nr dakotti kaasas ja kootakse &{ teel käies" Clevelandi eesti täienduskooL USA--s lõpetasid - Tiina Ait Maimu Alber Malle Mai Sete: Lilian Tamm ja Aame Ta= saar Kiriku vasakul pool küljes olen pinkidereas olid paar esines p 11 1-- 11- 1 J — ki iiineiiivnnu ihuimuIl-!—k- c""1 j —— saksa rahvuspst Isikute iaokS 0 need pingid olid tühjad IH kud ei olnud tulnud nad karsi pisut Burchardi ega tahtnud c seeada kiriku tülisse Neile meeldis Burchard sest ta Japs fnfmoctalo TiJnerÄrtpnist- - t— karistas vahel ka ihu es -- mõisnike arvates vajalik las taluinimesele Ka nõudis ejrtj ise oma õiguse-maksu- d sisse i= talupoegade pingirt olid se-- = hapäeval kirikus tais Vill lrnctnr lm ! li Z- -r la-:- ' '"-$- alguslaulu a - — kõrgele kink i lae a"3 £S"J taja Burchard ar-T- U '-t-as ette langes seal o" i kaua ja vaar ka' Ar — lõpul tõusis fiDfVJ ?j' - ges algsalmid ' c de vastu kes mv: tavad taple nend- - vastu taplevad ta lõpetas algsalr olgu Isale Po-- a muie Ja nii kif c - sl Jutluse „Ja kui ta -- r ' välta alanud :c - j eel ja lambad ka r j sest nemad turrr- - Aga voota Järele r j mitte vald põg?r j sest nttnad ei '"' hailt mitte" Jcr ' i: '--f s '— r - -
Object Description
Rating | |
Title | Vaba Eestlane, July 28, 1965 |
Language | et |
Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
Date | 1965-07-28 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | VabaeD8000057 |
Description
Title | 0231a |
OCR text | 0 5 1 ' Lhx e VABA EESTLANE kolmapäeval 28 juulil 1965 — Wednesday July 28 1965 Bsss" i ' t 4 S I- - C r-- 4 li f Kui maarahvast" sai „eesfi rahvas" 75 aastat eesti ajakirjanduse isa J V Jannseni surmast 13 juunil mõõdus 75 aastat eesti ajakirjanduse looja ja ärkamisaja suurmehe Johann Volde-mar Jannseni (alla reisjoniraamatus Jaan Jannsen) surmast Gustav Suits ütles tema kohta et Jannsen sündis siis (1 mail 1819) kui eesti raha priius oli 10 päeta ana Noore Jannseni suur-koolina esines Vana-Vändr- a mõisa teski kus ta isa tõotas möldrina Veskitoa suurkoolile" lisan-dus eel kohalik kihelkonnakool Pärast selle lõpetamist aliti ta 1838 aastal Vändra kantriks ehk köstriks ja Vändra klaasivabriku koolmeistriks Oma tõõ kõrval õppis Jannsen saksa keelt ning oreli- - ja klaverimängu Oma kirjanduslikku tegevust alustas Jannsen tõlkijana Ja lau-lude ümberkohendajana kellena ta avaldas kolm kogu vaimulikke laule pealkirja all — „Sion-Laulo-Kanne- l" MII (1845—60) Sellele lisandus ajakirja taoline Jumala-kartusele Ja kristlikule kannatu-sele manitsev „Sannumitoja" millest 12 aasta kestel ilmus seit-se annet 180-(la- l aastal siirdus Jann-sen Vändrast Pärnusse kus ta Ülejõe asuli alekoolis hakkas kooliõpetajaks Seal asutas ta ka laulukoori Seal ilmus tema sulest „Püssipappa eaalmeeed Kulla-Juttu- d külla rah-vale" (1854) Detsembris 1856 sai Jannsen loa „Perno Postimehe" valjaandmiseks Selle esimene number Ilmus aastal 1857 ja selles ta ütle: „Terre armas Eesti rah-vas!" Juhtkirjade avaldamine kee-lati kuid lubati sõnumid teatlu- - sed õpetused ajaviitepalad ja Jannsen lõbusas vesteldes juhtumeist riigis ja välismaal Ta tõi ka aeg-ajalt kirjutusi mis olid sisult juhtkirjad kuid vormilt sõnumid Neis sõnuin-juhtkirjade- s rõhu-tas Jannsen et eestlane olla ci ole kellelegi häbiasi j 1 mast ta laulu- - Ja Vanemuine" muusikajuhiks ta ka eesti Põllumeeste Ja Eesti Haua aeti muld ja ilusti ja istuta siia lilli" ja ja Itk tukk I 24 ruumi revolvrist tulistamiseni aknaluukide oli ja kelle il-mus III kui ka hina algupäraga teda tabas halvatus Ta pidi tuleb esile tõsta te-- buma oma ma laulu „Mu mu Ja Jannsen 13 ja riigi- - maeti Tartu-Maarj- a kalmistule hümniks Kuid selts püstitas kui on Jannseni ju- - j asutajale esi-tu- d Neid ilmus 224 Neid ja liigitada kahte ossa- - hauasamba ja ajaloolised ~ ' ta neist on esimesed kohtame ja mentaalsust Kuid just seesugum võimaldas jannsenii ja gada talurahvale õpe-tusi võidelda ülekohtu ja teiste pahede Sellega ta jätkas meie kirjan-duses valitsevat õpetlikku ja oli selle viimane tahelepanda- - kuulutused Oma ajalehte toime-- vam esindaja tas jutuvormis kodumaal külajuttu on parimad ja ilma kõrtsita küla" Elava ja käsit-uslaadi keele rahvaparas- - te4 kõnekäändude ja Jannseni väljaandel ilmus i nortga vastasid Jannseni külaju-Pärnu- s Eesti laulik (1860) neile i ud tolleaegse talurahvast koosne-ke- s „hea meiega lau- - va lugejaskonna maitsele Ja neid lo kulwad" oeti suure huviga Ka harjutasid Ja Pärnu koi- - Jannseni rahvast manda perioodina Jannseni lugema ning tasandasid töö kuhu ta! teed ärkamisaja kirjandusele Li- - kolis Tartus hakkas i saks näidendid ta Ja toimetama nä- - nagu Parmi-Jaag- u unenägu" dalalehte „Eesti Postimees" Se-- Kihlvedu" ja Tuhalabida valit- - da Juba oma peatööna Nii sai te-- 'sus" rahuldada Vanemui esimene elukutseline ajakir-janik Sellele Tar-tus 1865 aastal mängu-seltsi kus ta oli esi-meheks Ja 1869 korraldas Tartus esi mese üldlaulupeo mis oli ne avalik Hiljem aas-tal asutas Jannsen Tartu Eesti Seltsi" aastal kohale ja rist tee Koi ei ja sõi et Ja rt lubanud kirtkla-- M sulest kuulus nende saksa isamaa väärtu- - võime 'monst Hinna-- varnad variser ja kõrtsiga tüseda jutud nõnda Tartus aastal andma lisaks asutas aastal se" seltsi vajadust järele et oli rahvuslik tegelane j Ja esimene kutseli-ne eesti ajakirjanik Ka oli esimene kes „maa- - maharõhutud eestluse esmakord-- 1 rahva" nimetuse asemel ettevõte Kirjameeste Seltsi" ma eesti-rahvas- " Ta manitses mees! Jää ja all siis aus ka oma rahva rikkus ja kahjustas ees!" tema tööd oli koorilaulu algatajana tema ja Jakob Hurda ning tema avaldas Jannsen esimese eesti lau-j- a C K Jakobsoni puhul lauludekogu koos kujunes vastastikune sule--1 viisidega rahva 50-aasta- se sõda oli Eestis esmakordne jJuubelipiddo-Laulud- " (1869) see rem oli ilmunud ka noodikogu kuni Jannseni maja tõrvamiseni Eesti lauliko wisi 120 uut Ja Eesti Postimehe" toimetuse laulo-wisi- " (1862) Mihkel Ervorf 00 Õnnistatud neetud meri kül-munud porine hunnikus-se kokku otsa paigutati Mehed „Ingel suvel haud ia oli Ta Ja Lapsi vaadates ta et on aga kui kasvavad Sollejarele matuselised j shs on temal abi Silmal Vanainimene oli} kevad ja berncftitpi tapetud õpetaja Burchard ootas et lesk-mullik- a lihast valmis keetnud Ja I ingel mehe matuse inimesed härja aga ti MsM puukaussidest sööma olnud ruumi väikese laua Juure Mõni eemal puupa-kul hoidis kaui põlvedel PMMMi toitu jätkus Joodi õlut räägiti Kõik ning rii-des nime Eesti Eesti Eesti Va-ja ramat gile teadis nende temal algas naine ise iga taut oma oma ja iga mida õpetaja oli kü- - mehe ja pole [ vii po-- j Seitse vai- - Mida aa hakkad peale tar mahe Jutu õigeks viia Kaks poiMi olid rataud 4tf saudaile põhkudele Nooremad ted-venn- ad neile veel aega Jõid lä-bi Jannsen rahvavalgustaja rahvakirjanik Sion-Ohwri-Alta- r" (1859—1862) Jannseni1 laulud viisid olid Tema tööst onn suri 1890 rõõm" mis hiljem suurema sega laulud oma Imehele küla- - jutud Neis sent KUiaju!' ebausu joomi-se vas-tu Tema dest (18"i7) Uus ehk ladusa huu- - veel laulwad ehk Vändra kõrval elus 1863 välja 1870 1872 veel näidendite Võime Jannsen Jann-sen hakkas tarvita Tartus: Eesti Igas iga meheks oled mees Ainus mis lõhe mis tekkis ahel lupeo Sellest mis sest ulatus ütlesid sõnu Inglile lastele Ingel väsinud lõpetas oma päevatöö laks laste juurde laudsile magama raskusi nad suureks liikusid nendest tagasi saabus külv veel sügisel toob surnuaialt tulnud hak-- ' eest talle lesk tulnud istus kõigile P-iret härjaga Ja ajal päeval läks Bur-chard Silmale härjale õpetaja kinnitas oma kus töö-line on palga viirt rabadiku krtane elab karta oiimat kohta iTema mattis Ingli kadunud steud eest lesk vanamees seletas: Ingel veel tasunud temale midagi härga Temal Lesknaine põllul odrasee-l- e oifUft vabadikult härga nõuda met alaealist ilma harja- - Intal ktoniUs härga vanemat kas sur-nuaia kiisid Kula-ÜM- d istusid juunil trööstivaid ühel järele tegu tfks kündis kest laet mängisid vaikese eluma-ja ees õuel Maja juures haopinu oli kirves Ingel tuli vastu ja kui ta kuulis et õpetaja harjale Jär-- gi pakkus ta oma viimse rootsi taalri Bur-chard võttis kirve ja tungis leienai- - õlut ja ka nemad öeldes sele KMk lapsed iok:d Jannsen endine Vändra karja poiss oli esimene eesti rahvaju uue kaubale- - ka oma ajakirjandusliku tegevu-se kaudu eesti rahva Aastal 1880 murdus ta tervis enamasti loo-isamaaluul- est kirjanduslikust kujunes kuhu Vanemuise" kauaaegsele kokku laulukoorijuhile rrar jutud idealiseerimist igasuguseid suunda algupäraseist IWaatargad" karskusesisuline (1860) jämedakoelise kirjandust moodustab aitasid Jannseni Tartus Uke kõrgest eestikeelsete tõdeda mitmekülgne rahvakirjanik ennenähtamatu ja põhkudesse kasvatamisega kirikumõisa odrakül-vamis- e püha-kirjaga mainitakse: nwtUMtalitUM rtxtoe matusetalituse ara Õpetajale mulda Järgnesid raiepakul hingekarjasele oli tulnud vaimulikule vihastas sellest viga raiepakult lahkusid karal ühiskond-lik ärataja kavas veel moes Kihnu" Eesti Raamat" 1963) üteldak-se et tänapäeval Kihnus nõukogulik elu mujal saarele nüüd lennukil mootorpaadil või laeval Kirderannal asuv 600 m merre muul sadamat milline on ajal Tfihntic cfWIalrca nIKM 1™ esintb Srt8mwp nn1!))! i 31 ™ „) -- „i u_- - rr " siumme u lliste elamud laod soolamis- - seliha koos tshehh külmutushoone ja Jõujaam milline varustab kogu saart elektrienergia Ja valgustuse-ga Kui kalasaak on nii suur et transportlaevu napiks jääb siis läheb kala külmhoonesse Peamiselt püütakse räimi mai määral ka ahve-- naid ja kohasid ja spordiplats talvel püütakse ka hülgeid Kala vastuvõtupunkti juures asub Nõukogude Partisani" ') nimelise kontor püünis-tekuu- r remonditöökoda ja sae-veski Keskuse hooneid piirab mis allub looduskaitsele Tal olla ilme sest kõik ri su oksad ja riisutakse ning tarvitatakse kütteks" Külade loetelus esineb esimese-na Saareküla asub Kihnu ainuke kahekordne mille lähedal asub pärast sõda meierei Ja 1957 a hoone Samas lähedal olevat ka külanõu-kogu sidejaoskond haigla ja am-bulatoorium Linaküla lahedal on veel alles omaaegne magasiait üks vanemaid ehitusi milles nüüd on kolhoosi viljaladu Turuküla lähe-dal asub rahvamaja Root-sikül- a kirjelduses üteldakse et I nuttes ema Umber õpetaja vis-kas kirve maha põllule [päästis härja ikkest lahti ja viis härja Lapsed hüüdsid järgi: Küüt! Küüt'" ' Lesknaine Ingel pidi külast här-ja laenama et tööd jätka-ta Omas südames mõtles lesk: Milleks sehuke ramp pidi Pü-halepp- a tulema" Samal suvel oli Burchardi hei-namaal tööl Suuremõisa vabadik Hardo viibis ise ka hei-namaal Ja jälgis tööd Millegipä-rast ei meeldinud Hardo Ta läks Hardo juurde ja ütles kurjalt: Sa jätsid kõik põõsaaared ja alused niitmata" Hardo oli tuntud väga hoolsa töölisena õpetaja märkus vihas- - tas teda nii et ta vikati ma- ha ja läks käsitsi kal-lale Kõik katkestasid töö õpetaja hakkas Hardole vastu j kuid rabelemises märkas ta et talumees oli temast tugevam Tai taganes ja Hardo niitis edasi Õpetaja jättis ta seekord mõisa karistuseks saatmata privileegide pärast ei ol- nud ikkagi veel 1686 a läks Kidaste Jürgen Palli Jürgeniga Tallinna õigust otsima valitseja E nõud-misel nigihoidia Adoroh Tungel kui surmamõiste tu Jürgeni kohta saadeti Stok-- kaebekiri kus mainiti ka et Jttrten oli surmamAtjttt Riiginöukofu kust nüüd puudus peaminister Per k-vrta- da peksmisega Punaste tuleb Läti kaudu N Liidus on käimas tööd õlito-rustik-u laiendamiseks kusjuures õli hakatakse Venemaalt pumpa-ma sadamasse mida ve-nelastel on välja ehitada suurimaks Läänemere õlisada-mak- s üle Läti territooriumi pum- - ibatav õli hakkab peamiselt mine-ma ekspordiks läände Kuuldavasti on uus torustik võimeline transporteerima nii toorõli kui ka rafineeritud õlipro-- nii seltside asutamise kui'dukte Soome-Ven- e pingu alusel on kaks suurimat õlifirmat nõustunud „Läti õli" ostma kusjuures esialgu kaks soome tanklaeva hakkavad reeg-lipäraselt kord kuus Vindavit kü-lastama Soovitage „VABA EESTLAST" oma sõpradele ja tuttavatele KIHNUS ÜLE 800 ELANIKU Rahvarõivad ikka Broshuüris (Kirjastus pulbitseb samasugune nagu meie kodumaal" Kihnu pääseb hõlpsasti pikkune ulatuv kaitseb omariik-luse ehitatud Kihnlast? npnmisp fAffpmcnlana v'i„n kalandus voem ihtafurf keedetakse kartulita elektri angerjaid kolhoosi pargi käbid kok-ku Mõisakülas maja püstita-tud kooperatiivkaupluse Kihnu Kihnu ära põllul õpetaja temale õpetajale Tülid lõppenud Aga Jakobsoni vangistas Jürgeni holmi Brahe Jürgenit õli ga või tarvitatakse suitsetatult Lemsi külas asub kolhoosi mesila Väljaspool asub koolihoo-ne rahvamaja ja kirik Rahvama-jas (valmis 1952 a) asub raama-tukogu ja kino ja seal töötavad puhkpilliorkester lauluansamblid ning näite-- ja rahvatantsuring Sa- - siigu Sügisel mas asub ka männik ra-jatud pani niitjad eestlase otsustas Vindavi külasid Koolimaja lähedal asub umbes 600 puuga kolhoosi viljapuuaed mis rajati aastal 1950 Saare lõu-naneem- el olla alles vana tule-torn mis ehitati 1864 aastal Loomastiku osas üteldakse bro-shüür- is et see on üsna liigivaene Harva juhtub seal nägema hall-jäne- st Ja õhtuvidevikus toidujahti pidavat siili Viimasel ajal aga esi-neb Kihnus rebaseid kes on siia mandrilt tulnud üle merejää Roh-kesti on Kihnus nii mere- - kui ka maismaalinde Huvitav on märki-da et kogu saarel on levinud kosklamunade kasutamine toi-duks Selleks on elumajade lähe-dale puude otsa paigutatud pesa- kastid kus kosklad nagu kuld-nokad pesitsevad Et kosklad on nobedad munema siis korjatakse kevadel osa mune pesadest toi- duks Elanike kohta üteldakse bro-shüür- is et Kihnus elab praegu Karistamine kästi täide viia Hiiu-maal Kõigis Hiiumaa kirikutes teatasid õpetajad pärast jutlust kantslist riigihoidja käsul et ka-rista-da saavad kõik kes abista-vad ja annavad varju Jürgenile 1687 a jõulupühade ajal oli vä-ga külm ilm Pühalepa kihelkon na inimesed olid haritir - Jõulujumalateenlstus nn nu™n Pühalepa kirikus rootsi kombe kohaselt väga vara Enne varase-le teenistusele minekut nüri tni„ inimesed keetnud kohvi või toitu Kooritud puudega Suvpl niM puud juba valmis varutud õpe- taja Burchard tuli aga kirikusse väga hilja Vabadik Hardo ütles õpetajale: Inimesed on eelmiste õpeta-jate ajal harjunud aegsasti kiri- kusse tulema nüüd aga lahkusid paljud kange külma parast kiri- kust" õpetaja ei ütelnud KArrinu ~i dagi kuigi palju inimesi oli lah- kunud tema hilinmic Aga Burchard korraldas asja nii w tiarao sai suuremõisas tublisti peksa oma Jutu eest Jumalatee-nistusele olid tulnud ka mõned mehed pisut purjus olekus Ja õpetaja Burchard oli pahas tujus I ja needis altari ees kogudust: ! annSuedl ataestaolletoen tJuulmnuadl tkeiilreikuvsilsjea lakku täis tuleval aaxtoi uui Ujunuu tera leivast paris ilma-"-~u õpetaja Burchardi kohta esita- ti kaebus Ja konsistooriumi poolt saadetud kormsion korraldas v: Ristsõnad nr 421 M' a H 1 l6 [7 ra Fv MTS —L Tr Ivo mnt P- - H sssssa Hp3 3r HF — — Põikread- - 1 Rahvuslik suur- - Kurb sundi: sündmus 10 Suunas 11 Endine meetrot 28 p- - kirjastus Tartus 14 Nõiasõnad 16 janik 30 Sa: Eessõna tah vastu 17 Vald Pär- - Valjapaasmat numaal 19 Nõrkus magusa vastu j tus — saksa kt 21 Eesti tegelane Montrealis 22 Oder — murdes 24 Joobumus 26 Kaugemal 27 Viljarõugud 29 Sak-sa kaardimäng 30 Eesti helilooja 31 Tugev kaart 33 Paljude eest-laste viimne puhkepaik 35 Kogu- - (t ib („0 iiarv Hammarskjöldi VaivctiivÄi„i „ k„v roinsi vahe läks eesnimi - ladina keeles 42 Eesti luule suur nimi 45 Mehenime lühend 46 Hobune 48 Auväärne 50 Island — saar New Yorgi juures 51 Kinni 52 Eesti suur lavatäht Püstread: 2 Noot 3 Teatud ki-rik 4 Klassiline eepos 5 piim 6 Tegelase nimi ühes Gailiti teo-ses 7 Poisinimi 8 palm 9 Ing-lise kirjanduse au Ja uhkus 12 Tammsaare noorepõlve teos 13 Puuvili Ladusalt edenev päev Trigonomeetriline 1U-- j Laval Ault Madu Rõivad rahvapäraselt rohkem kui 800 inimest Peatege-vusalak- s kalandus kust saa-dakse ligi prots kõigist sisse-tulekuist ühismajandit ehk kol-hoosi juhivad „kuulsad kommu-nistid" kes hoiavad Kihnu õigel nõukogude liinil Kalur Mihkel Oad sotsialistliku töö kange-lane" Georg Palu omab autasu-na- " Lenini ordeni Ja kolhoosi esi-mees Olev Riivits Tööpunalipu ordeni Umbes prots sissetule-kust saadakse põllumajandusest Kokku Kihnus põllumajandus-likku maad 1200 hektarit sellest põldude all aga ainult 400 hektarit Muu osa söödis Rohkesti kasvatatakse seal kartuleid ja neid jätkuvat isegi müügiks Edasi Üteldakse veel Kihnu sitatsiooni ühes juurdlusega Pü-halepa kirikus õpetaja Burchardi kohta 1687 a veebruarikuus Oli eriti külm ilm kuid inimesi tuli ka kaugemaist küladest kok-ku Kiriku ees lasipuude juures seisid väikesed saarehobused nii meeste kui naiste sadulad seljas Ka jalgsi tuli inimesi Meeste ja naiste Uliriie lai kuub must või pruun oli valmistatud lambavil-las- t Mehed kandsid vööd selle peal Naised kandsid talvel musti seelikuid punaseid sukki Ja hiiu-rant- i õmmeldud taldadega kingi Peas olid naistel pruunid villasest riidest tuisukotid — attud kattes kogu pea ainult nägu jäi avatuks Pühalepas nimetati seda peaka-te- t karbuseks Veel oli naistel pea ümber linik nimetati vallalinaks Meestel olid seljas laiad kuued Ja jalas hiiuranti õm-meldud taldadega säärikud Mõ-nel mehel oli külmale ilmale vaa-tamata peas must ülespoole kit- - iseneva rummuga kaabu Külm kirik oli Inimesi tulvil Kirikuseinad muutusid niiskeks Libi kõrgete ja kitsaste akende Paistis küünlakuu piike kirikus-- e Paremal pool esimesel pingil altari ees kuulus krahvile kolmeliikmeline komisjon: praost üks õpetaja Ja keegi era-isi- k täitis sekretäri uiMn dekL Suuremõisast kedagi kirikus olnud seeparast oli suurem Pmfltt tühi Krahvi istepaiga ta--t kohMt ukvaalsepeinogliu tüohüi õpetajõappertoaujaa-proua ei rlr-- d kirikusse tuinud remapõlve nais nimi Lõuna -- Mõiste muuMK Määrsõna RISTSÕNADE NR i o LAHENDUS Põikread: 1 E = t„ 9 Emajõgi P- - r 1" Opus 15 Ritv 17 (ii- - _n VV- - Ira 22 Takso 2"? Is-- n C4~R -- ' 25 Agnes 27 Tascn '- - Taali 34 Ute 35 Nra 2" yj Nutt 40 Vaar 42 L- - pard il & ter 44 Laulis Püstread: 1 Eksoot 2 Seas' Oma 4 Nasva 5 Ture 6 " Piir 8 Vigvam Pukk 12 üuii Prangli Trapets 18 Vorsti- - India 20 Risti 25 Ainsus 26 N'r 18 Suur 29 MPti t Ant-- i 20 36 39 Teet hend 23 25 Ara on 90 on 10 on on et mida mis istus kes ei nu sest Es 10 A„ 10 16 15 28 37 naised kannavad ka töö res rahvarõivaid millised vaatan kohaselt valmistatakse kod-se-s majapidamises Talvekuudel k takse igas peres telgedel rohkest seelikuriiet Ja varrastel sult sokke ja kindaid Sellele fcsatal se: Sageli kootakse isegi tee käies sest inimestel puudub nbi aeg isiklike tarvete rahuldanuseis ja mille tõttu kantakse alati nr dakotti kaasas ja kootakse &{ teel käies" Clevelandi eesti täienduskooL USA--s lõpetasid - Tiina Ait Maimu Alber Malle Mai Sete: Lilian Tamm ja Aame Ta= saar Kiriku vasakul pool küljes olen pinkidereas olid paar esines p 11 1-- 11- 1 J — ki iiineiiivnnu ihuimuIl-!—k- c""1 j —— saksa rahvuspst Isikute iaokS 0 need pingid olid tühjad IH kud ei olnud tulnud nad karsi pisut Burchardi ega tahtnud c seeada kiriku tülisse Neile meeldis Burchard sest ta Japs fnfmoctalo TiJnerÄrtpnist- - t— karistas vahel ka ihu es -- mõisnike arvates vajalik las taluinimesele Ka nõudis ejrtj ise oma õiguse-maksu- d sisse i= talupoegade pingirt olid se-- = hapäeval kirikus tais Vill lrnctnr lm ! li Z- -r la-:- ' '"-$- alguslaulu a - — kõrgele kink i lae a"3 £S"J taja Burchard ar-T- U '-t-as ette langes seal o" i kaua ja vaar ka' Ar — lõpul tõusis fiDfVJ ?j' - ges algsalmid ' c de vastu kes mv: tavad taple nend- - vastu taplevad ta lõpetas algsalr olgu Isale Po-- a muie Ja nii kif c - sl Jutluse „Ja kui ta -- r ' välta alanud :c - j eel ja lambad ka r j sest nemad turrr- - Aga voota Järele r j mitte vald põg?r j sest nttnad ei '"' hailt mitte" Jcr ' i: '--f s '— r - - |
Tags
Comments
Post a Comment for 0231a