1980-01-03-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 1
•13 . .
.50 w. -
35
r
.30
.50
•— • • • • w • ;
13
150;:"-:'^ §5
— ; 15
1 • •. 15
• •
50-
l ic 40
40
[50 ^
b s 20
125 20
20
[ J O
l — ;."40
l-—-.'
1.—— .
m ::4o- v:;-
40
1.50
1.75 .25 ^
5Ö
•
|.50
1.20
. • - -^ •'•
. 1
flev kaup oli juba;
jagatud vöodikat-:
iga liik omaette
virikkad kaelasal-siiski
kohvrisse
asjaturidinisega
Lindsten alustasid
piiaiiien jälgis kõr-ei
vahetatud, ai=
bäberileht olid ka-'
R n tõstis riietus-
?1 nähtavale. Ants;
pakutava hinna.,
las kui OÜ sellega
fiietuseseme Igori-loölt
heitis kauba
ivasse tugitooli;
jjahuldanud paku-j#
i. Siis.ta kirju-linna
paberile, šel-kit.
poolt noogutas
pieganõustus. Mõ-
; ühe ja teise poolt
kui lahendus lei-saavutati.
f lõpetas :;ja kirju-Üpak:^:
.-^,Too^
|em pn.kui korral-jal
ajarK Vuötilai-.
[õustuyalt ja läks
r a jooksul oli kõik
^eks soovinud osta
:.nnagi,. äga see
tas pead: Erilisele
kirjutatud iga
asja'hind. Vuo-
|ud jätta omaette
hindu mis anti ar"\
fe täitega tulesüü-
)midele. Need hiii-hiekordselt
nende
YMBA mSTUm nm&psmsSL, 3. jaanuaril 1980 - 'Thursday January 3,1980 Lk. 7
D4i'wniiiiiTiii' tBBSaSBS
Amommf.
ADVOKAÄT-NOTAE
Eoom 1002, Royai Trasfi ^TÖW@F
Toronto Bommiom Ceike
Postiaadress: P.O. 326, Toroffito
Ont. (Bay & King) M5K IKf
Telefon; 869-mT
24-tundi telefoni valveteenSstus
fflSTHERINGTON, IPALLIS
Ädvokaadid-notari^ :
S6S Bay. St./ Sutte 401. ' 30-4451;
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
i^^r©ria!sB tas togy dä m puhkm maiadel ^5 ole numbrddl
On olemas iaks vana eesti kõnekäänd,
et ül«kõik kuhu maaüma-nurka
sa reisid, ikka leiad sealt
mõne eestlase eest. See kehtib ka
selle väikse ^aare Bermuuda kohta,
kus ei ole mitte [üks, vaid kuus
eestlasest elanikku.
Esiteks te v<õite küsida: Kus on
Bermuuda?
See ei ole mitte Bahama lähedal,
sest Nassausse siit on 911 miili kagusse.
Bermuuda asetseb Atlandi
ookeanis 508 miili Cape Hatterast
Põhja-Karoliinast idas. New Yorki
on 774 miili, Torontosse 1125 miili,
Halifaxi 868 ja Londoni 3345 mii-i
i . \
Bermuuda on teine enim:isoleeritud
asustatud, saar maailmas.
133 Richmond; St. W.,|gte M
. . . . . . • . - - i ' ' . •
Toronto, M5H:2L3^
Tel. 364-7072
mmmmm
• / •
55 ;Umversity Ave., Ste. 60O -
Tel..8624115
Toronto, Ont. M5J 2HT
TS
Ui
1 ei
VABA ££mAN£
,,Vaba Eestlase" toižnetuse ja
talitnse asnkoha p l w
TOIMETUS JA TALITUS '
avatud esmaspäevEšt
reedehi kella 9-4-ai.
TelefonidMtoimetus 364-7521
Toimetajad kodus
\^ljas|KK)I tööaega*
Karl Arro 482-0242
Hs^nesOja
Enalntnsa yöeHakse vastu;
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm., kella U-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-M.
KUULUTAMINE'
VABA EESTLASES .
on tasuv ajalehe
leviku tõttti.
II' rääkides, ta
saar, vald umbes 140 saarest
koosnev a!ielik> ulatudes, 21 miili
pikkuseni 'Ja laiemast kolaa.st
• kahe miili; laiusem,/
Kogu pindala on 21 ruutimiili.
57.000 elanikuga, väljaarvatud külastajad,
oh see tiks tihedamini
asustatud ala maailmas.
Bermuuda saared on^ kunagise
vulkaani poolt tekitatud jä need
koosnevad laavast,' korallist ja liivasest
lubjakivist. See on laugjäs
viljakas maapind sinise ja tlirkiisi-värvülse
Veega, roosade liivarandadega,
lopsaka rohelise taimestikuga
j a valge katustega ehituste-;
ga.,',:
Seda tasapinnalist maastikku,
mille kõrgeim tipp on 259 jalga
merepinnast, kaunistavad rohke
valik värvirikkaid lilli; banaanid,
apelsinid, sidrunid ja mitmed
muud lähistroöpilised puud annavad
omapära sellele maastikuvaa-tele.-:
' . ' • *
Bermuudas on ka mõned väiksed
kahjutud kameeloniie sarnased
sisalikud, kardinalid, sinilin.
nud ja väiksed vilistavad konnad,
kelle rohutirtsu hääl on eriti märgatav
suveõhtuil. üks saarte iseärasus
on, et saarel-ei ole usse.
' Seal en ole ka jõgesid ega allikaid.
Saar on täiesti olenev vih-masademeist.
Oma veevajadw-seks
kogutakse vihmavett majade
valgeilt katustelt |a hoitakse
majade all 'olevais tankides.
Saare kliima on lä^istroopiline;
Keskmine temperatuur on veebruaris,
saare külmemal kuul 19° C ja
augustis, mil on saare kuumem
kuu 30° C. Niiskus on siiski mõnikord
kõrge ja teeb kuumuse märgatavamaks.
•
Bermuuda avastati 1503 hispaanlase
Juan de Bermudez'i poolt, kes
andis oma nime saarele. Hispaanlased
siiski ei asustanud saart.
Inglismaal tunti Bermüudat Kuradite
saare nime all, olenedes
selle ohtlikest karidest ja hurrikaa-nidest,
mis põhjustasid rohkesti
laevaavariisid; Navigaatorid katsusid
hoiduda saartest samase kartusega
nagu katkust. Siiski, 28.
juulil 1609 ,,Sea Venture", ühet
sast laevast koosneva grupi lipulaev,
mida juhtis admiral - S.ir
George Somers, olles Inglismaalt
teel Virgimasse, läks tugbva tormi
tõttu teistest lahku ja mehed maandusid
saarel. Sellest peale on saar
kuulunud Inglismaale.
Elu Bermuuda! on kerge ja puh-ketundeline.
See väljendub ka sõidukiiruses,
mille piiriks on 20 miili tunnis,
kusjuures määruste rlMoijald ka-riietatakse!
karmilt.
Sama on märgata ka ärides, kus
kedagi ei kiirustata ostma ja restoranides
ning kõrtsides, kus kedagi
ei õhutata sööma ega jooma.
Iga inimest lastakse teha just seda,
mida ta tahab teha tema enese
poolt valitud tempoga.
Majadel ei ole numbreid. Inimesed
leitakse tänavate ja maja nime
järgi. Nimede hulgas on
„Shangrila", „Wits End", ,>Who-,
dathunkifS „Oh-la-la", „Yoo-hoo"
ja ,,Yoo-hoo-too":
Rannad on ilusad ja vesi puhas
hing selge. Ujumine, mitmesugune
veesport, kalastamine, purjetamine
ja veesuusatamine on võimalik
igale nautimiseks. Bermuuda saared
on kuulsad ka oma tennise ja
golfimängimise võimalustega.^
Saart on nimetatud üheks ilüsa^
maks kohaks maailmas. Samuti
kohaks kus võib lõtvuda tänapäeva
maailma kiirustavast pingelisest
elurüthiist Kõigile, kes tahavad
sellest vabaneda, neile on Bermuuda
saared ideaalsemad.
Selle kauniduse ja ilu keskel on
saar saanud koduks ka mõnele
eestlasele. v ;
•. Esimene, tuntudeestlane, kes'
asus Bermuudasse on Linda
Schmieg. Ta on sündinud Tartus,
õppis Tartu ülikoolis. Ta abiellus
mehega, kes teenis USA
mereväes ja nad asusid pärast
'/ II maailmasõda Bermuudale; ela-
Ta abikaasa suri kümme aastat
tagasi ja nüüd:ta elab vaikset pen-sionärielu.
Tema kontaktid on sõpradega
USÄ-s, Austraalias ja Eestis.
Tal on kontakt ka oma korporatsiooni
korp! Amicitia õdedega.
Ta peab Bermüudat suvel liiga
kuumaks, kuid on kohanenud, saa-ire
elustiiliga. ^ ^
1967: a. jõudis saarele Toomas
Kübarsepp. Ta on sündinud Eestis,
kuid kasvas Itaalias ja tuli Ber-muudassekui
vemistjuuard, kellena
ta praegugi töötab Elbow
Beach hotellis. Kasvanud üles
Itaalias, pole Toomal palju kontakte
eestlastega väljaspool perekonda
ja paari kohalikku eestlast.
Toomas naudib loodust ja Bermuuda.
komplitseerimatut elustiili, sa-muü
tennist ja ilusaid tütarlapsi
rannal. .
Inez SaareMvi on sündinud Tallinnas
ja elab praegu New Yorgis
oma abikaasa Elliott Epsteiniga.
Ta sai oma hariduse Torontos ja
on lõpetanud Ontario CoUege of
Arts. •.
Tal oh koos abikaasaga väga
edukas kommertsiaalse kunstialane
ettevõte New Yorgis, mis
võimaldab tal peaaegu kuus kuud
aastast veeta Bermuudal.
Tal on majesteetlik, tellimisele ehitatud
kodu ookeani ääres. Ilu, rahulikkus
ja kerge ligipääs New
Yorgile mõjutas teda valima Bermüudat
oma teiseks koduks viis
aastat tagasi.
Mina olen kõige uuem eestlane
Bermuudas. Sündinud Rootsis ja
kasvanud Torontos, jõudsin ma
siia 1978. aastal, et töötada advokaadina
Bermuuda valitsuse juures.
Olles töötanud advokaadina
viis aastat Torontos, leidsin ma
siinse elurütmi ja töötempo aeglasema
ja rahulikuma. Bermuuda
võimaldab mulle rohkeid võimalusi
mitmesuguseks sportlikuks tegevuseks,
lugemiseks ja kirjutamiseks.
Ka on saarte ilu ületamatu
r- ja Toronto on ainult kahe-ja-poo-le
tunni kaugusel. Bermuuda on
andnud mulle erineva elustiili senikauaks
kuni I ma pöördun tagasi
Toronto reaalsesse" ellu. Töötamine
Bermuudas on mulle kasu-lik
ka selletõttu, et saarel ei ole
mingit tulumaksu. Mida ma tee-nm,
kuulub maksustamata muUe.
Kas külalisena või . elamiseks,
Bermuuda on imeilus koht, jä siin
on mõned kaasmaalased, kes ütlevad
igale eestlasele tere tulemast,
nii^et tunned end nagu kodus. selles
vaikses maailmanurgas.
Lätlanna lize Strumanis saabus mõned aastad tagasi 90-aastä>
sett Kanadasse ja on kalitlemata Ms vanemaid immigraiite,
Balti riikidest siia saabunud. Kunstipärane foto on läti fotograafilt
Janis Ligers'ilt, kes on saanud selle eest auhindu ning
see on Kodakifotoriäitüsega rännanud läbi kogu Kanada. M -
hinnatud foto oli äsja esitatud Eesti Kmistide Kes3kiise poolt kor-raidatiid-
Baltifotonäitusel.-., . ..,•/
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust m alanud
uuel tegevusaastal, oktoobrist kuni 16. novembrini 1979. a. oma panusega
inajanduslikult toetanud alljjb-gneväd kaasmaalased:
H. ja E . Aavik, Therese Adler, mer, Konstantin Palo, Kalju Pe-
K. Akkerta, V. Alajan, Valter Al-1 dajä, E. Pehme, Aino Pello, Elli
lase, B. Alvet, Johannes Antoii, Peterson, Helen Peterson^ Werner
128 Queen St. South, Centre Plaza Streetsville, Mississauga
3 aastane garantii^ sisseseadmine ja kojutoomine
ERIK TANNER ja TOOMAS SOÖTS
Neljavärvi-trülds
$ 4 . -
Karl Ardam., Ida Areneem, Eduard
Aru, Aino Äsor, - Jüri Auksi,
Hilja Aun.
Maria Berendson, R. Edari, Ma-nivald
Eelnurme, Hilda Eerme, J .
Eüau, Heino Elken, Mati Epner,
Fr. Gübeli. ' x
August Haabniit, Johannes Haar,
Vallo Haljaste, Edith Heidman,
Fred Heinsar, Leida Helde, ^A.
Hess, Raivo Hiielo, Maria Hindre,
Jaan Hion, Leida Hojnits.
J . ja E. Ilmas, Renate Intson,
Kaarel Irs. .
E. ja L. Jakobson, Eerik Joasaa-re,
M.L. Joasaare, A. Jomm, Linda
Järvalt, Edgar Järvis, Gustav
Jürgens.
Dagmar Kaasik, Astrid Kaigas,
Richard jä Õie Kaimre, Ülo Kaid-,
ma. T. Kalm, Edgar Kalvik,' Viiu
Kanep, Kristjan Kangro, K. Kangur,
A. Karu, Fanny ja Heinrich
Karu, Meta Käsak, Alfred Kask,
Eduard Kask, Leo Kask, Alice Kat-temaa,
H. Aime Kaur, H, Kelbre,
Ants Kerson, H. ja I, kesker, Niina
Kivi, Avo Klaas, Jaan Klaas,
Rahel Olbrei Kompus, Jaan Kon-üks
tioHi ühel veerul _ $3.50
[aküljel -__-4-.-
, KUULUTUSI VÕTAVAD
•• • ^ V A S T U : : ::
1. Vaba EesÖase talitus ; ,
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675
V Postiaadress r ;Bös 70^ '
Stn. C, » o n t o 3, O l i
Talitus väljaspool tööaega:
HehniLüvamü 251-6495
2. Mrs. "Leida Mariey i
149 Bishop Avö.
Willlowdale, Oat.
Telefon: 223-0080
DOCtOR OF. CHIROPRACTIC.
North Scarboro Professional Cent-re'is,
3420 Finch Ave. E . (Warden'i
juures) Scarboro, Ont. MIW 2R6
^ • - ' T E L E F O N 497-4802
Kaartide mõõtkava 1:200
« g i l „Vaba Eestlase" talituses
Kaarti kahjustamise vältimiseks
postiga ei saadeta
D O C T O R O F C H I R O P R A C T I C
212 Dinnick Cr..- .
Tel. 489-0562
TG^ONTO ~ Viimiasiel^^ a
kümnel peetäikae (kanadalasi kõige
enam telefoni kasutavaks raii-vaks
maailmas, kes kasutavad
ke'^kmiselt kõige kauem aega telefoniga
i^ääkimi^s. -Kuld nüüd
on Bell Ganadia saanud omale
idee, et nagu kaugekõnede puhul,
tuleksid k a kohalikud ikõned anaJk-sustamisele
Ontarios j a Qüebecis,
Bell Ganada on juba küsinud
valitsuselt nõusolekut senise süsteemi
iimbenimiutmisei^
leks awestamisele kõnede arv,
n-ende kestvus ja ipäevan© mg,
mil kõned on leihtud. Praegu on
ainult kaugekõned olnud sellisdt
arvestatud, kimakohalikud m
hõlmatud teatud kuumateuga,
mis on Torontos olnud viimastel
kuudel $8.55 tavalise telefoni pu-hui.;
• Sellist kohalike kõnede maksus-tamissüsiteomi
'kasutatakse mitmes
keskuse 'Ühendriikides,
kuid Torontos oleks sellel otse revolutsioonilised
tagajärjed. Eriti
haarab see kooliealisi noori, kes
peamiselt „elavad" telefon kõrva
ääres ja ipensioniealisi, kellele telefonivestlus
on osaks tfema ^pä^
vaprogrammist, pealegi kui liiku- nevas provintsis, kus elanike
mine pole tervislikel põhjusil: a.n; on 50.000—100.000 ringis ja| Nippak, Kaa-enam
kerge; [tahetakse nälia, kuidas uus süs- — """^—* A-^-
Bell Canada arvab, et see süs-! t^em töötab. K u i need tulemused
teem oleks õiglasem, kuna tele-iPQle vastuvõetavad, jääb praegu-foni
abonent maksate sdle eest, ne süstieem tõmäolis^t kditima.
Peterson, M. Pihlak, Robert Piir,
R. Piirvee, Ülo Pikkov, Leo Piro-sok,
Kaljo P r i i d i k , F . Pruul, E.
Potsepp, Martin Pühvel, Maria
Pulst, Alice Päri, Ilse Pärn, Joh.
Pärn, Tiiu Pärnsalu, Olga Pääbo.
0. Raidlo, R. Rändes, Arvi ja
Leida Randlepp, Aadu Randpalu,
U. Ranne, Salme Raud, Karl Raudsepp,
Veronika Raudsepp, August
Reesalu, E. Reial, Jüri Reial, Ä.E.
Reili, R. Remmel, A, Remmelkoor^
Ed. ja 0.' Rüsna, Saime Riives,
Rich. ja E. Ritsing, Jaak Roand,
Johannes Roosimägi, Albert Roost,
A. Rätsep.
Alice Saage, A. Saar, Hilja Saar,
Joann Saarniit, E. ja M. Seebä,
H. Sepp, J . Siig, Erna Sildva, Helmi
Sillamaa, 0. Süm, Pauline Sin-berg
Snieckus,. R. Sinisalu, V.
Sommers, V. Soomet, Jaan Soosaar,
trio Soots, Alfred Sule, Aug,
Sumberg, Linda Sutt, Alma ja Johannes
Sünd.
Karl Taagepera, A,Tael, K. Tali,
E. ja A. Tambek, Aleks ja Maimu
Tamme, F.erdinand Tammer, Ed.
Tammsaar, E. Tampõld, Johannes
ze, L. Koobas, Fred Kraav, Felix Tanner, Emilie Tapp, Alice Tel-
Krabi, Jaan Krabi, Kaarel Krabi, j met,H. Teose, A.E. Tibar, Maris
Julius Kruuk, R. Kulama, P/Kuns- j Tiik, Osvald ja Erika Timmas, Ed.
timees, Eino Kuris, J . Kurvits, E . ! Tobreluts,-H. Toome, Juhan Too-^
Kurvits, Alfred Kuus, J . Kõrgema,|me, Hugo Toppi, Peeter Tõnissop.
Ella Kõrgemets, Alex: Kängsepp, | ^ Ed. Uduste,^^
Veronika Köbler, Konstantm Küng, Andrus Vahtra, V. Vakepea; M .
mida ta tõeliselt on kasutanud.
Praegu pole söliele ' süsteemile
üleminek siiski lähemate kuude
küsimus, vaid ettevalmistuste
aeg võib kesta kuni 1981. ehk isegi
1982. aastani. - Kogu süsteemi
ülekanne raaMle on väga komplitseeritud,
sest tulevikus peavad
masinad mõõtma, millal päeva
kestel j a toii 'kaua on kõne kestnud.
Enne kui provintsi ulatus©^
ga süsteem rakendatakse, valitakse
kaks ifcatselist keäkust, 'üks eri-
Juhan ja Hüja Kütt.
Hella Laarne, H. Lahe, R. LaU,
Vilma ja Edgar Landers, Johannes
Langel, Ivar Laurimaa, Voldemar
Lehtmets, Alfred ja Hella Leivat,
Martin Lepik, Oskar Lepik, 0.
Lepik, V. Lepmets, Helgi Leppik,
E. Liigand, Kustas Liivamägi, A.
A. Linari-Linholm, Endel Lindaja,
G. Lindström, Armanda Lmnamä-gi,
Rudolf Lipp, Linda Loigu, H.
Loorits, A.A. ^Liukk, Hilda Luukas,
Leida ja Juhan Läte, Reiii ja Anne
Läte.
Leida Madisso, Vold. Maitloo,
Aleksander,Mardimäe, Linda Mee-ma,
Magda A. Mesila, Ed. Metssa-lu,
Ed. Miil, E. Milliste, H. Moks,
Montreali Eesti Selts, V. Musta,
Hedvig Mutso, H, Mäeots, V.
Mändvere, F. ja V. MöUer.
A. Nahksepp, Ivar Nippal
re Nprralt, August ja Aide Nüüd.
Karl OUino, Rudolf Olljum.
Juhan ja Helmi Pajur, Artur
Pakri, Taimo Pallandi, Kiira PaU
Valden, Riho Väliste, Johannes
Wallner, Jaan Vares, Leida Varma,
V. Vasara, Ülo Vastopä, T.
Vellend, Endel Vesk, M. Veski,
Oskar Viia, W. Viia, Arvid Vilms,
Maret Wüo^rk, J . Vihimets, N •
Virro, Benita Vomm,• Elsa ja Adar
Woode, Emü Vuks, Julius Vähi,
Elmar Õiglane.'
Toetuste laekuminei jatkiib.
MOSKVA — Nõukogude Liit saadab
ahve maaihnaruumi esimest
korda koostöös Ameerika ühendriikidega,
tegi TASS teatavaks.
Ahvid saadetakse maailmaniumi
N. Liidu bioloogilise satelliidiga,
kusjuures selle varustuse on andnud
ühendriigid. Ameerika teadlased
võtvat osa uurunisest ahvide
cardioväsciilär süsteemis. '
j!
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 3, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-01-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800103 |
Description
| Title | 1980-01-03-07 |
| OCR text | Nr. 1 •13 . . .50 w. - 35 r .30 .50 •— • • • • w • ; 13 150;:"-:'^ §5 — ; 15 1 • •. 15 • • 50- l ic 40 40 [50 ^ b s 20 125 20 20 [ J O l — ;."40 l-—-.' 1.—— . m ::4o- v:;- 40 1.50 1.75 .25 ^ 5Ö • |.50 1.20 . • - -^ •'• . 1 flev kaup oli juba; jagatud vöodikat-: iga liik omaette virikkad kaelasal-siiski kohvrisse asjaturidinisega Lindsten alustasid piiaiiien jälgis kõr-ei vahetatud, ai= bäberileht olid ka-' R n tõstis riietus- ?1 nähtavale. Ants; pakutava hinna., las kui OÜ sellega fiietuseseme Igori-loölt heitis kauba ivasse tugitooli; jjahuldanud paku-j# i. Siis.ta kirju-linna paberile, šel-kit. poolt noogutas pieganõustus. Mõ- ; ühe ja teise poolt kui lahendus lei-saavutati. f lõpetas :;ja kirju-Üpak:^: .-^,Too^ |em pn.kui korral-jal ajarK Vuötilai-. [õustuyalt ja läks r a jooksul oli kõik ^eks soovinud osta :.nnagi,. äga see tas pead: Erilisele kirjutatud iga asja'hind. Vuo- |ud jätta omaette hindu mis anti ar"\ fe täitega tulesüü- )midele. Need hiii-hiekordselt nende YMBA mSTUm nm&psmsSL, 3. jaanuaril 1980 - 'Thursday January 3,1980 Lk. 7 D4i'wniiiiiTiii' tBBSaSBS Amommf. ADVOKAÄT-NOTAE Eoom 1002, Royai Trasfi ^TÖW@F Toronto Bommiom Ceike Postiaadress: P.O. 326, Toroffito Ont. (Bay & King) M5K IKf Telefon; 869-mT 24-tundi telefoni valveteenSstus fflSTHERINGTON, IPALLIS Ädvokaadid-notari^ : S6S Bay. St./ Sutte 401. ' 30-4451; Õhtuti 447-2017 või 929-3425 i^^r©ria!sB tas togy dä m puhkm maiadel ^5 ole numbrddl On olemas iaks vana eesti kõnekäänd, et ül«kõik kuhu maaüma-nurka sa reisid, ikka leiad sealt mõne eestlase eest. See kehtib ka selle väikse ^aare Bermuuda kohta, kus ei ole mitte [üks, vaid kuus eestlasest elanikku. Esiteks te v<õite küsida: Kus on Bermuuda? See ei ole mitte Bahama lähedal, sest Nassausse siit on 911 miili kagusse. Bermuuda asetseb Atlandi ookeanis 508 miili Cape Hatterast Põhja-Karoliinast idas. New Yorki on 774 miili, Torontosse 1125 miili, Halifaxi 868 ja Londoni 3345 mii-i i . \ Bermuuda on teine enim:isoleeritud asustatud, saar maailmas. 133 Richmond; St. W.,|gte M . . . . . . • . - - i ' ' . • Toronto, M5H:2L3^ Tel. 364-7072 mmmmm • / • 55 ;Umversity Ave., Ste. 60O - Tel..8624115 Toronto, Ont. M5J 2HT TS Ui 1 ei VABA ££mAN£ ,,Vaba Eestlase" toižnetuse ja talitnse asnkoha p l w TOIMETUS JA TALITUS ' avatud esmaspäevEšt reedehi kella 9-4-ai. TelefonidMtoimetus 364-7521 Toimetajad kodus \^ljas|KK)I tööaega* Karl Arro 482-0242 Hs^nesOja Enalntnsa yöeHakse vastu; nädala esimesse ajalehte kuni esmasp. homm., kella U-ni ja nädala teise ajalehte kuni kol-map. homm. kella 11-M. KUULUTAMINE' VABA EESTLASES . on tasuv ajalehe leviku tõttti. II' rääkides, ta saar, vald umbes 140 saarest koosnev a!ielik> ulatudes, 21 miili pikkuseni 'Ja laiemast kolaa.st • kahe miili; laiusem,/ Kogu pindala on 21 ruutimiili. 57.000 elanikuga, väljaarvatud külastajad, oh see tiks tihedamini asustatud ala maailmas. Bermuuda saared on^ kunagise vulkaani poolt tekitatud jä need koosnevad laavast,' korallist ja liivasest lubjakivist. See on laugjäs viljakas maapind sinise ja tlirkiisi-värvülse Veega, roosade liivarandadega, lopsaka rohelise taimestikuga j a valge katustega ehituste-; ga.,',: Seda tasapinnalist maastikku, mille kõrgeim tipp on 259 jalga merepinnast, kaunistavad rohke valik värvirikkaid lilli; banaanid, apelsinid, sidrunid ja mitmed muud lähistroöpilised puud annavad omapära sellele maastikuvaa-tele.-: ' . ' • * Bermuudas on ka mõned väiksed kahjutud kameeloniie sarnased sisalikud, kardinalid, sinilin. nud ja väiksed vilistavad konnad, kelle rohutirtsu hääl on eriti märgatav suveõhtuil. üks saarte iseärasus on, et saarel-ei ole usse. ' Seal en ole ka jõgesid ega allikaid. Saar on täiesti olenev vih-masademeist. Oma veevajadw-seks kogutakse vihmavett majade valgeilt katustelt |a hoitakse majade all 'olevais tankides. Saare kliima on lä^istroopiline; Keskmine temperatuur on veebruaris, saare külmemal kuul 19° C ja augustis, mil on saare kuumem kuu 30° C. Niiskus on siiski mõnikord kõrge ja teeb kuumuse märgatavamaks. • Bermuuda avastati 1503 hispaanlase Juan de Bermudez'i poolt, kes andis oma nime saarele. Hispaanlased siiski ei asustanud saart. Inglismaal tunti Bermüudat Kuradite saare nime all, olenedes selle ohtlikest karidest ja hurrikaa-nidest, mis põhjustasid rohkesti laevaavariisid; Navigaatorid katsusid hoiduda saartest samase kartusega nagu katkust. Siiski, 28. juulil 1609 ,,Sea Venture", ühet sast laevast koosneva grupi lipulaev, mida juhtis admiral - S.ir George Somers, olles Inglismaalt teel Virgimasse, läks tugbva tormi tõttu teistest lahku ja mehed maandusid saarel. Sellest peale on saar kuulunud Inglismaale. Elu Bermuuda! on kerge ja puh-ketundeline. See väljendub ka sõidukiiruses, mille piiriks on 20 miili tunnis, kusjuures määruste rlMoijald ka-riietatakse! karmilt. Sama on märgata ka ärides, kus kedagi ei kiirustata ostma ja restoranides ning kõrtsides, kus kedagi ei õhutata sööma ega jooma. Iga inimest lastakse teha just seda, mida ta tahab teha tema enese poolt valitud tempoga. Majadel ei ole numbreid. Inimesed leitakse tänavate ja maja nime järgi. Nimede hulgas on „Shangrila", „Wits End", ,>Who-, dathunkifS „Oh-la-la", „Yoo-hoo" ja ,,Yoo-hoo-too": Rannad on ilusad ja vesi puhas hing selge. Ujumine, mitmesugune veesport, kalastamine, purjetamine ja veesuusatamine on võimalik igale nautimiseks. Bermuuda saared on kuulsad ka oma tennise ja golfimängimise võimalustega.^ Saart on nimetatud üheks ilüsa^ maks kohaks maailmas. Samuti kohaks kus võib lõtvuda tänapäeva maailma kiirustavast pingelisest elurüthiist Kõigile, kes tahavad sellest vabaneda, neile on Bermuuda saared ideaalsemad. Selle kauniduse ja ilu keskel on saar saanud koduks ka mõnele eestlasele. v ; •. Esimene, tuntudeestlane, kes' asus Bermuudasse on Linda Schmieg. Ta on sündinud Tartus, õppis Tartu ülikoolis. Ta abiellus mehega, kes teenis USA mereväes ja nad asusid pärast '/ II maailmasõda Bermuudale; ela- Ta abikaasa suri kümme aastat tagasi ja nüüd:ta elab vaikset pen-sionärielu. Tema kontaktid on sõpradega USÄ-s, Austraalias ja Eestis. Tal on kontakt ka oma korporatsiooni korp! Amicitia õdedega. Ta peab Bermüudat suvel liiga kuumaks, kuid on kohanenud, saa-ire elustiiliga. ^ ^ 1967: a. jõudis saarele Toomas Kübarsepp. Ta on sündinud Eestis, kuid kasvas Itaalias ja tuli Ber-muudassekui vemistjuuard, kellena ta praegugi töötab Elbow Beach hotellis. Kasvanud üles Itaalias, pole Toomal palju kontakte eestlastega väljaspool perekonda ja paari kohalikku eestlast. Toomas naudib loodust ja Bermuuda. komplitseerimatut elustiili, sa-muü tennist ja ilusaid tütarlapsi rannal. . Inez SaareMvi on sündinud Tallinnas ja elab praegu New Yorgis oma abikaasa Elliott Epsteiniga. Ta sai oma hariduse Torontos ja on lõpetanud Ontario CoUege of Arts. •. Tal oh koos abikaasaga väga edukas kommertsiaalse kunstialane ettevõte New Yorgis, mis võimaldab tal peaaegu kuus kuud aastast veeta Bermuudal. Tal on majesteetlik, tellimisele ehitatud kodu ookeani ääres. Ilu, rahulikkus ja kerge ligipääs New Yorgile mõjutas teda valima Bermüudat oma teiseks koduks viis aastat tagasi. Mina olen kõige uuem eestlane Bermuudas. Sündinud Rootsis ja kasvanud Torontos, jõudsin ma siia 1978. aastal, et töötada advokaadina Bermuuda valitsuse juures. Olles töötanud advokaadina viis aastat Torontos, leidsin ma siinse elurütmi ja töötempo aeglasema ja rahulikuma. Bermuuda võimaldab mulle rohkeid võimalusi mitmesuguseks sportlikuks tegevuseks, lugemiseks ja kirjutamiseks. Ka on saarte ilu ületamatu r- ja Toronto on ainult kahe-ja-poo-le tunni kaugusel. Bermuuda on andnud mulle erineva elustiili senikauaks kuni I ma pöördun tagasi Toronto reaalsesse" ellu. Töötamine Bermuudas on mulle kasu-lik ka selletõttu, et saarel ei ole mingit tulumaksu. Mida ma tee-nm, kuulub maksustamata muUe. Kas külalisena või . elamiseks, Bermuuda on imeilus koht, jä siin on mõned kaasmaalased, kes ütlevad igale eestlasele tere tulemast, nii^et tunned end nagu kodus. selles vaikses maailmanurgas. Lätlanna lize Strumanis saabus mõned aastad tagasi 90-aastä> sett Kanadasse ja on kalitlemata Ms vanemaid immigraiite, Balti riikidest siia saabunud. Kunstipärane foto on läti fotograafilt Janis Ligers'ilt, kes on saanud selle eest auhindu ning see on Kodakifotoriäitüsega rännanud läbi kogu Kanada. M - hinnatud foto oli äsja esitatud Eesti Kmistide Kes3kiise poolt kor-raidatiid- Baltifotonäitusel.-., . ..,•/ Eestlaste Kesknõukogu Kanadas rahvuslikku tegevust m alanud uuel tegevusaastal, oktoobrist kuni 16. novembrini 1979. a. oma panusega inajanduslikult toetanud alljjb-gneväd kaasmaalased: H. ja E . Aavik, Therese Adler, mer, Konstantin Palo, Kalju Pe- K. Akkerta, V. Alajan, Valter Al-1 dajä, E. Pehme, Aino Pello, Elli lase, B. Alvet, Johannes Antoii, Peterson, Helen Peterson^ Werner 128 Queen St. South, Centre Plaza Streetsville, Mississauga 3 aastane garantii^ sisseseadmine ja kojutoomine ERIK TANNER ja TOOMAS SOÖTS Neljavärvi-trülds $ 4 . - Karl Ardam., Ida Areneem, Eduard Aru, Aino Äsor, - Jüri Auksi, Hilja Aun. Maria Berendson, R. Edari, Ma-nivald Eelnurme, Hilda Eerme, J . Eüau, Heino Elken, Mati Epner, Fr. Gübeli. ' x August Haabniit, Johannes Haar, Vallo Haljaste, Edith Heidman, Fred Heinsar, Leida Helde, ^A. Hess, Raivo Hiielo, Maria Hindre, Jaan Hion, Leida Hojnits. J . ja E. Ilmas, Renate Intson, Kaarel Irs. . E. ja L. Jakobson, Eerik Joasaa-re, M.L. Joasaare, A. Jomm, Linda Järvalt, Edgar Järvis, Gustav Jürgens. Dagmar Kaasik, Astrid Kaigas, Richard jä Õie Kaimre, Ülo Kaid-, ma. T. Kalm, Edgar Kalvik,' Viiu Kanep, Kristjan Kangro, K. Kangur, A. Karu, Fanny ja Heinrich Karu, Meta Käsak, Alfred Kask, Eduard Kask, Leo Kask, Alice Kat-temaa, H. Aime Kaur, H, Kelbre, Ants Kerson, H. ja I, kesker, Niina Kivi, Avo Klaas, Jaan Klaas, Rahel Olbrei Kompus, Jaan Kon-üks tioHi ühel veerul _ $3.50 [aküljel -__-4-.- , KUULUTUSI VÕTAVAD •• • ^ V A S T U : : :: 1. Vaba EesÖase talitus ; , 135 Tecumseth Street Telefon 364-7675 V Postiaadress r ;Bös 70^ ' Stn. C, » o n t o 3, O l i Talitus väljaspool tööaega: HehniLüvamü 251-6495 2. Mrs. "Leida Mariey i 149 Bishop Avö. Willlowdale, Oat. Telefon: 223-0080 DOCtOR OF. CHIROPRACTIC. North Scarboro Professional Cent-re'is, 3420 Finch Ave. E . (Warden'i juures) Scarboro, Ont. MIW 2R6 ^ • - ' T E L E F O N 497-4802 Kaartide mõõtkava 1:200 « g i l „Vaba Eestlase" talituses Kaarti kahjustamise vältimiseks postiga ei saadeta D O C T O R O F C H I R O P R A C T I C 212 Dinnick Cr..- . Tel. 489-0562 TG^ONTO ~ Viimiasiel^^ a kümnel peetäikae (kanadalasi kõige enam telefoni kasutavaks raii-vaks maailmas, kes kasutavad ke'^kmiselt kõige kauem aega telefoniga i^ääkimi^s. -Kuld nüüd on Bell Ganadia saanud omale idee, et nagu kaugekõnede puhul, tuleksid k a kohalikud ikõned anaJk-sustamisele Ontarios j a Qüebecis, Bell Ganada on juba küsinud valitsuselt nõusolekut senise süsteemi iimbenimiutmisei^ leks awestamisele kõnede arv, n-ende kestvus ja ipäevan© mg, mil kõned on leihtud. Praegu on ainult kaugekõned olnud sellisdt arvestatud, kimakohalikud m hõlmatud teatud kuumateuga, mis on Torontos olnud viimastel kuudel $8.55 tavalise telefoni pu-hui.; • Sellist kohalike kõnede maksus-tamissüsiteomi 'kasutatakse mitmes keskuse 'Ühendriikides, kuid Torontos oleks sellel otse revolutsioonilised tagajärjed. Eriti haarab see kooliealisi noori, kes peamiselt „elavad" telefon kõrva ääres ja ipensioniealisi, kellele telefonivestlus on osaks tfema ^pä^ vaprogrammist, pealegi kui liiku- nevas provintsis, kus elanike mine pole tervislikel põhjusil: a.n; on 50.000—100.000 ringis ja| Nippak, Kaa-enam kerge; [tahetakse nälia, kuidas uus süs- — """^—* A-^- Bell Canada arvab, et see süs-! t^em töötab. K u i need tulemused teem oleks õiglasem, kuna tele-iPQle vastuvõetavad, jääb praegu-foni abonent maksate sdle eest, ne süstieem tõmäolis^t kditima. Peterson, M. Pihlak, Robert Piir, R. Piirvee, Ülo Pikkov, Leo Piro-sok, Kaljo P r i i d i k , F . Pruul, E. Potsepp, Martin Pühvel, Maria Pulst, Alice Päri, Ilse Pärn, Joh. Pärn, Tiiu Pärnsalu, Olga Pääbo. 0. Raidlo, R. Rändes, Arvi ja Leida Randlepp, Aadu Randpalu, U. Ranne, Salme Raud, Karl Raudsepp, Veronika Raudsepp, August Reesalu, E. Reial, Jüri Reial, Ä.E. Reili, R. Remmel, A, Remmelkoor^ Ed. ja 0.' Rüsna, Saime Riives, Rich. ja E. Ritsing, Jaak Roand, Johannes Roosimägi, Albert Roost, A. Rätsep. Alice Saage, A. Saar, Hilja Saar, Joann Saarniit, E. ja M. Seebä, H. Sepp, J . Siig, Erna Sildva, Helmi Sillamaa, 0. Süm, Pauline Sin-berg Snieckus,. R. Sinisalu, V. Sommers, V. Soomet, Jaan Soosaar, trio Soots, Alfred Sule, Aug, Sumberg, Linda Sutt, Alma ja Johannes Sünd. Karl Taagepera, A,Tael, K. Tali, E. ja A. Tambek, Aleks ja Maimu Tamme, F.erdinand Tammer, Ed. Tammsaar, E. Tampõld, Johannes ze, L. Koobas, Fred Kraav, Felix Tanner, Emilie Tapp, Alice Tel- Krabi, Jaan Krabi, Kaarel Krabi, j met,H. Teose, A.E. Tibar, Maris Julius Kruuk, R. Kulama, P/Kuns- j Tiik, Osvald ja Erika Timmas, Ed. timees, Eino Kuris, J . Kurvits, E . ! Tobreluts,-H. Toome, Juhan Too-^ Kurvits, Alfred Kuus, J . Kõrgema,|me, Hugo Toppi, Peeter Tõnissop. Ella Kõrgemets, Alex: Kängsepp, | ^ Ed. Uduste,^^ Veronika Köbler, Konstantm Küng, Andrus Vahtra, V. Vakepea; M . mida ta tõeliselt on kasutanud. Praegu pole söliele ' süsteemile üleminek siiski lähemate kuude küsimus, vaid ettevalmistuste aeg võib kesta kuni 1981. ehk isegi 1982. aastani. - Kogu süsteemi ülekanne raaMle on väga komplitseeritud, sest tulevikus peavad masinad mõõtma, millal päeva kestel j a toii 'kaua on kõne kestnud. Enne kui provintsi ulatus©^ ga süsteem rakendatakse, valitakse kaks ifcatselist keäkust, 'üks eri- Juhan ja Hüja Kütt. Hella Laarne, H. Lahe, R. LaU, Vilma ja Edgar Landers, Johannes Langel, Ivar Laurimaa, Voldemar Lehtmets, Alfred ja Hella Leivat, Martin Lepik, Oskar Lepik, 0. Lepik, V. Lepmets, Helgi Leppik, E. Liigand, Kustas Liivamägi, A. A. Linari-Linholm, Endel Lindaja, G. Lindström, Armanda Lmnamä-gi, Rudolf Lipp, Linda Loigu, H. Loorits, A.A. ^Liukk, Hilda Luukas, Leida ja Juhan Läte, Reiii ja Anne Läte. Leida Madisso, Vold. Maitloo, Aleksander,Mardimäe, Linda Mee-ma, Magda A. Mesila, Ed. Metssa-lu, Ed. Miil, E. Milliste, H. Moks, Montreali Eesti Selts, V. Musta, Hedvig Mutso, H, Mäeots, V. Mändvere, F. ja V. MöUer. A. Nahksepp, Ivar Nippal re Nprralt, August ja Aide Nüüd. Karl OUino, Rudolf Olljum. Juhan ja Helmi Pajur, Artur Pakri, Taimo Pallandi, Kiira PaU Valden, Riho Väliste, Johannes Wallner, Jaan Vares, Leida Varma, V. Vasara, Ülo Vastopä, T. Vellend, Endel Vesk, M. Veski, Oskar Viia, W. Viia, Arvid Vilms, Maret Wüo^rk, J . Vihimets, N • Virro, Benita Vomm,• Elsa ja Adar Woode, Emü Vuks, Julius Vähi, Elmar Õiglane.' Toetuste laekuminei jatkiib. MOSKVA — Nõukogude Liit saadab ahve maaihnaruumi esimest korda koostöös Ameerika ühendriikidega, tegi TASS teatavaks. Ahvid saadetakse maailmaniumi N. Liidu bioloogilise satelliidiga, kusjuures selle varustuse on andnud ühendriigid. Ameerika teadlased võtvat osa uurunisest ahvide cardioväsciilär süsteemis. ' j! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-01-03-07
