1980-04-15-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, is/apriim 1980 Nr. 29 ?ÄBM)E EESTllJ^fE HMLEEAMJJÄ BmtM63ZU7.- .y kuulutused, VÄLJAANDJA: O/ü Vaba EesUane, 135 Tem PE^OIMETAJA: Karl AiTo . TOIMETAJA:'Hanm; Oja • POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto TELEFONID: toiinetus 364-7521, talitus (tellimised ekspeditsioon) 364-7675 TEU^mSHINNÄD Kanad veerandaastas $10.50, Mripostiga aastas $56.—, poolaastas ^.50 ^ ja veerandaastas $16^ , TELLIMISHIN!^ väljaspool Kanadat; aastas $38.-, poolaastas $21.— ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastas ^1.—, podaastas $32.50 ja veerandaastas $17^^ LENNUPOSTIGA tilemere-maadesše: aastas $72.—, poolaastas $36.— ja veerandaastas $19.—. li muudatus 50 c. üksiknumbri hind 45 c. by Free Estonian Publish^ Ltd., 135 Toronto Õnt.M6J2H2 DD .0 0 Torontos tähistasid käesoleva aasta märtsi kuus kaks meie olulist noörsootööorgamsatsioom oma ümmargusi aastapäevi — Eesti Skautide Maleval Kanadas oE möödunud 30 aasta4; oma tegevuse alustamisest ning eesti gaidlusel täitus 60 aastat esimeste gaidük-suste asutamisest SJisstis. Tähtpäevade puhul, korraldati pidulikke kokkutulekuid ja jumalateenistusi, meenutati selja taha jäetud siledaid ja konarlisi teeradasid, kirjeldati paljusid rõõmu- ja murepäevi ning seatiüles tähiseid uute eesmärkide saavutamiseks. Nende organisatsioonide Juubelite puhul on meil tõesti põhjust kätt südamele pannes siiralt küsida — milline oleks eesti ühiskond paguluses olnud ilma gaidluseta ja skautluseta? Kahtlemata oleks kogu meie noorsootöös ja eesti noorte viimiset eesti ühiskonda olnud sees sisur lünk, kuiaa skautide Ja gaidide organisatsioohide tegej vust ei suuda asendada meie täienduskoolid ja täienduskeskkoolid, samuti sellised noori koondavad rahvuskultuurilised eesti noorte , koondised nagu .rahvatantsu- ja Rödeesla sai uue mustade enamusvalitsuseo kama valgete vähemuse hirmu Ja kartused." r Mugabe: '„S!ia .samhale-paigutame puh-võimlemisrühmadl. Skautlike ja gaidlike noorte iik-sMsed on teatavasti põhiliselt ette nähtud noorte kasvatamiseks Mnd-late moraaliprintsüpidega distsiplineeritud ja positiivseteks ühis-konnaliikmeteks, kelledei on oma sügavad tõekspidamised ja ellusuhtumise reeglid. Sealjuures oss gaidlemlse Jä skautlemise imeväärseks omaduseks, et neid kasuliku ühiskonnaliikme printsüpe e! omandata koolipingis õppides ega kuiva raamatutarkus^ vaid lauldes ja mängides. SeUes seisabki gaidluse ja skautluse võlu noortele ja kahtlemata on sellest peaimselt tingitudM, et noor sootööliikumistega on ühinenud nii palju no^. Kuid di- ja skaadiitomise viljelemisel veel juurde tulnud Üks erakordselt tahtis tegur. — ralivTiastuifflde aren-damme nmg eesti noorte kasvatamine eestlusele. See on tegelikult väga Oluline ja põhiline moment, millele meie oma igapäevases elus iDÜhendame vähe tähelepanu, kisid mis on "ülima Skautluses ja gaidluses harrastatakse meie rahvuslikke traditsioone, kõneldakse meie minevikust Ja ajaloost ning räägitakse eesti keelt. Noored kasvavad -seal aasta te pikkuse kooskäimise tulemus© na tihedalt kokku jä leiavad endile eluaegseid sõpru. Väga olulist osa eesti noorte lähendamisel mängivad ka mitmes variandis ja ulatuses toimuvad suurlaagrid, kuš nü skaiitidel kui ka gaididel Ön sageli võimalik kogu vaba maailma ulatuses kohata ning ü l e O<J-keanide ja kontinentidele iiksteise-le kätt ulatada hing tunda endid ühise eestlaste • perena. Kõige selle suure töö läbiviimisel kuuliib eesti ühiskonna lugupidamine ja tänu esmajoones skautide ja gaidide juhtkonnale, kes ennastsalgavalt ilma igasuguse tasuta pühendavad oma energiat ja aega eesti noorte kasvatamisele ja arendamisele. Oma töö teinud vanema juhkonna asemele on pagu-uses sirgunud uusi nooremaid juh-ie, kes on innustatud samadest motiividest ja tegutsemistahtest nagu nende eelkäijad. Nende panus on seda hmnatavam, et sünses miljöös üleskašvanuina on neil palju suuremad kiusatused liituda siinse ühiskonna kaasakiskuva elu-iitmiga ning lüüa käega oma räh-vusgrupUe ning tema püüdlustele j a ideaalidele. Kahtlemata on aljud seda teinud, kuid nende kõrval on siiski õnneks suurel arvul idealiste, kes on jäänud truuks oma rahvusele ja seEe, Kogu maaümas vaieldakse praegu ägedalt tuu maenergia jõu jaamade tuleviku üle. Tuumaenergia Jõujaamade pooldajad väidavad, et nende eneriga allikate rakendamine on tulevikus odava energia saamiseks paratamatu, kuna vastased juhivad tähe Ipanu tuumaenergia kasutamisega kaasuvatele hädaohtudele, Kõigi nende vastuolude Juiires on huvitav konstateerida, et samal ajal kui N.Xüt on praegu kõige küremini uusi äatomijõujaama ehitav rük maaümas, finahtseerib Moskva hügelsummadega kogu vaba maailmas toimuvat kampaaniat tuuma jõu vastu. Skautlusele ja gaidlusele vajaliku elujõu andmisel on juhtkonna oluline ka liikmeskond ja tüdrukud, kes moodustavad eesti gaidi- ja skautma-levad. Meie rahvusgrupi tänulik käesurve kuulub nendele paljude le lastevanematele;; kes ei ole pai juks pidanud vaeva oma laste viimisel skautliku-gaidliku noorsoo koondustele '.Ja mitmesugustele üritustele.'-; Kui gaidide ja skautide juhtkon-had oma Juubelipäevadel konstateerisid,, et meie noorsootöö senisel pinnal elab edasi ja on säilitanud vaatamata mõnedele tagasilöökidele ja liikmeskonna vähenemisele oma elujõu, süsühineb kogu vabas maaümas elav eestlaskond selle deklaratüvse tõotusega, mille väärtus on seda suurem, et Eodu-Eesti okupeerijad ja nende eestlastest abistajad teevad praeguses Eestis kõik meie rahvustunde mahasurumiseks, eestluse väl-jaradeerimiseks ning eesti rahva KA. Läänes on seda kampaaniat am-; vaba maaüma tööstuslikku ja^^^^^i^ mugi tähele pandud. Selle kohta janduslikku arengut, tuleb igati või-leidub ka rikkalik kogu kirjanditst; delda;läänes tuumajõuenergia kaja dokumeritaarset materjali. Lpn-1 sutamisele võtmise vastu, donis asuv Institute for the Study 1977. ä. pandi kampaania juhtimi-of Cönflict on hiljuti välja andnud neM.Maäito eriuurimuse:„Nuclear Power: Pro- World Peace Council'ile (WPC), test and Violence". Teistest publikatsioonidest võiks veel nimetada: Ford Foundation poolt välja antud „Nuclea'r. Power Issues and; Ghoi-ces", Cambridge, Mass. 1977, Jus-tice Parker: „The Windscale In-quiry'', London 1978 või William Sweet: „The Opposition to Nuclear Power in Surope", London 1977. ^ N. jSidus töötab praegu Juba 35 äat^m Jõu Jaama. Sellele Ušanduyad 25—30 jõujaama, mis on kas ehitamisel või viimasies kav astamisperioodis. Neist on suurem osa väga suuri — 2.000 MW ja suuremaid. Neli aatomjõujaama töötab juba Leningradis,: Okup. Eestis on katsejaam, Lätis ja Leedus alustatakse varsti ehitamisega. Nõukogude tuuma jõu uurimise käsutusse on antud otse püramatuid ressursse ja valitsus kiirendab jõujaamade ehitaniist kõigi mõeldavate abinõudega. Väljaehitamise kavad on kaugemale kavastatud kui kusagil maailmas ja aatomtehno-loogia alal on N. Liit ette jõudnud läänest. Ka uraan lõpeb varsti maailmas, ütlevad Nõukogude Teaduste Akadeemia projektijahid. Seepärast on kogu vene aatomteh-nika suunatud bridreaktorite kiir le väljaehitamisele. Äga ka see on vaid üks vaheperiood. s on lõplikud lahendu-mis on Moskva suurimaks frontör-ganisatsiooniks. Selle käsutuses on hiiglaslikud sumriiad, mis on paigutatud lääne suurpankade kontodesse üle kogu maailma. 1977/78. toimus tervenesti 11 WPC kongressi tuumasõja vastaste aktsioonide strateegia kindlaksmiääramiseks. Need konverentsid toimusid 1977. a. okt. Prahas, 1978. a. ja jaan. Zakors-kis, Washingtonis ja Londonis, veebruaris Mehhikos, Ateenas ja Genfis, märtsis Amsterdamis. 1975. a. veebruarist kuni 1978. a. septembrini toimus Euroopa riikides, ÜSA-s, Austraalias ja Uus-Me-remäal 42 suurt tuumasõja vastast aktsiooni, mis olid juhitud ja finantseeritud otseselt Moskvast. 1979. a. toimus 38 sellist aktsiooni Jä see on Jätkunud ka käesoleval aastal. > - Institute for Study of Cpnflict on neid vastuaktsioone vaadelnud üksikute maade vüsi ja siit kajastub otse fantastüine pilt sellest, kuidas Moskva käsilased, kohalikud kommunistlikud parteid ning suur arv kollaborantlikke gruppe ja vasak äärmuslaste rühmitusi on osanud STÖKHOLM - Euroopa Kirikute Kcmverentsi nimeline rahvusya-heline organisatšiooa korraldab 29. maist 3. juimini 1980 Madriidis nõupidamise, et arutada Eurooj^ julgeoleku- jä koostöökonverentsist 1975 osa võtnud maadel asuvate Miikute ülesandeid praeguses pingelises rahvusVaiielises olukorras. Konverentsist osa võtma oh kutsutud ms, EELK eshidaja. Nõupidamisele on kutsutud ainult imibes 25 lükmeskniku esüi-ipalju. r^ohkera liikmeskirikuid. Peale selle võtab osa 25 eraorganisatsioonide; esindajat ja rähu-uurimise asjatundjat. Nõupidamisel arutatakse seda, vüsil Euroopa ja Põhjä- Ameerika Idiikud võiksid kaasa aidata rahvusvaheliste, suhete üldisele paranemisele, Euroopa julgeoleku- jä koostöökonverentsi sügisel Madriidis kokku tuleva teise järelkonverentsi õnnestumisele nmg korraldajate arvates tõsist uue 'relvastuinislame hädaohtu. Oodata aga võib, et nüüd korrad dataval nõupidamisel põrkavad , Ee sed leida fusioonitehmka rakendamisega Ja siin on esimene kat seJaam täies skaalas valminud. Kremlis ollakse täiesti teadlikud, et N. Liidu püsimine, ja suurvõimu positsioon on täielikult sõltuv energia-probleemide lahendamisest. See kõik toimub Nõukogude Liidu piiride taga. Aga vabasse maailma on saadetud risti vastupidised paroolid. Alates 1975. a. on Moskvast juhitud organisatsioonid hüg-laslüce ressurssidega agiteerimas tuuma jõu vastu^ peaaegu kõigis maailma riikides. See agitatsioon muutus eriti; aktiivseks 1977. a. kui Leonid Brezh-nev sama aasta detsembris „Prav-das avaldas usutluse^ kus ta üles kutsus kõiki maailma kommunistlikke parieisid alustama ägedamat Võitlust neutronpommi ja tuurna-jõu vastu. > Moskva taktika ja eesmärgid on siin täiesti selged: org: on I kokku väga erinevad Et säilitada oma ülekaalu Ja et takistada uute aa-tomrelvade kasutuselevõtmist läänes, püüab Moskva kSik teha, et seda takistada. Et. vähendada; oma tööstuse ja ienefgiafeotmise mahajäämist läänest ja et takistada ja pidurdada infütreeruda demokraatlikesse läiä-ne organisatsioonidesse, ^samal ajal riikide erinevat sisepoliitikat osa vait ära kasutades. Aktsioonide põhimuster on alati säma: väike ja kindel kommunis^ like agentide ja agitaatorite tuumik kavastab demonstratsioonid ja näit. marssimised: tuümajõujaama-de juurde. On selline algatus rajatud, tõmmatakse juurde igat laadi teisi gruppe: müjööliikiimise aktiviste, kirjanikke, teadlasi, näitlejaid, ajakirjanikke jne. ^ Tulemuseks on olnud tihti väga suured demonstratsioonid, kus kümned tuhanded inimesed on marssima pandud, r nagu 18. veebr. 1975 Lääne-Saksa-maal Wühlis, 1976. a. Taams, 1^^^ nov. samal aastal Brockdorfis Saksamaal (30.000), 1. aprülü 1977 Mel-bourne'is (20.000), 14. juiilU samal aastal Bilbaos, • v Hispaanias (200.000), 12. sept. Barsebäckis Rootsis (20.000), 4. märtsil 1978 Amelös Hollandis (30.000), 29. äp-rillü Windscales Inglismaal, 31. mail 1978 Göteborgis, 3.' juunil Stokholmis (3.500), 23. sept. Brestis (20.000) jne. jne. V Selliste demonstratsioonide ja marssimiste tulemuseks on olnud, et tuuma jõu vastasele agitatsioonile on antud lai publitsiteet, mis eda^ . ši on veerenud juba oma jõuga uute gruppide juurde tulekuga ja kõ^ gu agitatsiooni teravnemisega ja laienemisega. Oma propagandas Moskya on kasutanud kõiki mõledavaid ideoloogiaid, liikumisi ja organisatsioone kommunistlikkudest kuni parem-äärmuslasteni.. Sageli aga ka terroristlikke liikumisi,' nagu baskide vastupanuliikumine ETAj New World Liberation Front (NWLF)Kalifornias, põrandaalune Kommunistischer Bünd ja XJllrike Meinhof Commando Läähe- Säksamaal, GACCA Prantsusmaal, Spcialist Envirönment and Research Association (SERA) Inglismaal või ka Red Army terrororga-nisatsioon Jaapanis. Euroopa kommunistlikud parteid ei jälgi vahel Moskva taktikat, mis neüe võib olla sisepolütiliselt kahjulik. Moskya arvestab sellega ja kasutab tihti teisi väiksemaid kom-mimistlikke gruppe, separaatliüni-misi ja aktivistide ning terroristide rühmitusi. 70-ndate aastate algul kommunistlik partei Rootsis (VPK) soovis tuuma jõu Jdiret väljaehitamist Rootsis ja partei abiesimees Eivor Marklund nõudis viienda aatomjõujaama küret eliitamis Norr-botteni. • Aga juba 1975. a. nägi partei, kui kasulik on sisepolütiliselt lütuda Centerpartei poolt alustatud ei kampaaniaga. Selle taktika tulemuseks on olnud, et partei on oma pooldajate arvu suutnud tõsta 7,5%-ni— kõrgeim arv pärast II maaümasõda. Lisaks seUele langeb partei taktika nüüd täiesti kokku ka Moskva soovidega. Ida-Saksamaa kommunistlik juht Erich Honecker teeb ettevalrnistusi Martin Lutheri 500-nda sünnipäeva tähistamiseks. Sellekohased pidustused toimuvad 1983. aastal. Juubelipidustuste sissejuhatuseks on Ida-Saksa kommum^stlikud propagandistid hakanud Martin Lutheri tähtsust rahvale ära seletama. Juba nüüd ümub kirjutisi ja bros-hiiüre („abiks agitaatoritele!"), kus seletatakse, et Luther oli olnud praeguse „sotsialistliku , revolutsiooni eelkäija" ja et tema reformistlikud ideed on olnud ka aluseks paljudele radikaalsete füosoofide õpetustele. Martin Luther olnud muuhulgas ka Karl Marxi eelkäija. Kokkuvõttes ümneb nüüd, et Luther on tõeliselt kommunismi üks varajasi prohveteid! Paljud kogemused kinnitavad, et meü on väga raske selgitada Eesti saatust ja eesti rahva kannatusi vaba maailma ajakirjanduses. Lugematud katsed ja kontaktide ot-simised on idnnitanüd, et ükski suurem ajaleht ei tunne huvi 1940. ja 1941. aastal Eestis toimunud dramaatUiste sündmuste vastu kui iseseisev Eesti punaarmee tanki-divüside toetusel hävitati, kogu Eesti Vabariigi Valitsus eesotsas president K. Pätsiga arreteeriti ning Siberisse sunnitööle või asumisele saadeti. Keegi ei tunne huvi ka 1941. aastal toimunud küüdi-tamisaktsiooni vastu, müle raami:' des tuhanded inimesed — mehed, naised ja lapsed — vüdi Siberisse surema. Väga harva mainitakse suurt küüditamisaktsiooni 1949. aastal kui kommunistid vüsid Eestis läbi iseseisva põllumehe hävitamise jä üksiktalude likvideerimise saates kümned tuhanded põllumehed ja nende perekonnad Siberisse. Ainidt üksikud ajalehed on oma Moskva korrespondentide kaudu vahete-valiel huvitatud Eestis elavate eestlaste käekäigust ja eesti rahva saatusest, elustandardist ja igapäevasest elupildist kommunistliku Venemaa okupatsiooni alt Need artiklid on sageli kirjutatud asjatundmatult nmg üsna tihti tuuakse nendes kirjutistes intervjuusid kohalike kommunistlike tegelastega ja punaste ajaloolastega, kes teenivad endale elu ülespidamist faktide võltsimisega, tõsiolude pea peale keeramisega ja Moskva propaganda levitamisega. Seda rõõmustavam on nüüd lugeda kogu maaümas laialdaselt levivat Ühendrükide populaarse ajalüi'ja„The National Geographic Magazine" aprillikuu numbrit, milles on toodud 28-lehelmljeline rikkalikult piltidega varustatud artikkel praegusest Eestist. Selle artikli autor on eestlane Priit Vesi-lind, kes pagiduses üleskasvanud noorema generatsiooni esindajana kuulub sama ajakurja toimetuse koosseisu ja kellele tehti ülesan-deks eestlasena praegusest Eestist artikkel kirjutada/ Prüt Vesüind vübis Eestis lige-male kuu aega ja võimud tulid talle liiklemisvõimaluste muretse-misel kõigiti vastu, olles nähtavasti veendunud, et Vesilmd kirjutab neüe suurepärase propagaiida-artikli. Kuid selle asemel ilmus Ve-sUümu sulest asjalik ja tegelikele faktidele baseeruv ülevaade Eesti minevikust, meie vabaduse kaotamisest, küüditamistest, kolhosee-rimisest ja praegusest elust. Priit Vesüind ei lüalda ega dramatisee-ri ta vaid annab sündmused ja olukorrad edasi nagu need tegelikult olid ja on. Kõik andmed ar-ärtUdis on põhjalikult läbi uuri-tud ja kaalutud ja baseeruvad ajaloolistele faktidele ja tõsioludele. Sellest ongi tingitud, et pnnatege-lased TaUmnas sülitavad tulist tõrva ja süüdistavad Priit Vesilin-du faktide võltsimises ja tõsiolude väänamises. Meie tänu kuulub Priit Vesümnu-le ja National Geographic Magame** peatoünetajale, kes andis sellisele artüdüe oma ajakirjas ruumi j a juhtis oma juhtkirjas tä-helepanu eesti rahva kurvale saatusele ja eestlaste suurele vastupanuvõimele oma identsuse ja rahvusliku kultuuri säüitamisel paljude okupatsioonivõimude all. Selli-se artikli ilmumine kinnitab ühtlasi kuivõrd olulised on meie sidemed ja positsioonid vabas maaümas ajakirjandusega ja teiste massimeedia vahenditega meie olukorra selgitamiseks. Nooremal, generatsioonü on sün täita suured ülesanded ja mfeil jääb ainult loota, et meü leidub ka teisi nooremate generatsioonide esindajaid, kes hakkavad sammuma Priit Ve-siiindi jälgedes. Aidake kaasa, et leviks kõikidesse eesti kodudesse! Vaene' Fidel Castro! .Ta"iM)le; varem kunagi oma diktatuuri päevi! pidanud nii palavat suppi sööma kui praegu. Vümaste päevade sündmused Havannas on kummutanud kõik propagandaga hoolega üles ehitatud Ulusioonid paradüs-likust saareriigist, kuhu kommunism on toonud majandusliku jõukuse ja õnneliku elu. (Järg lk. 3)
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , April 15, 1980 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1980-04-15 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e800415 |
Description
Title | 1980-04-15-02 |
OCR text |
VABA EESTLANE teisipäeval, is/apriim 1980 Nr. 29
?ÄBM)E EESTllJ^fE HMLEEAMJJÄ
BmtM63ZU7.-
.y kuulutused,
VÄLJAANDJA: O/ü Vaba EesUane, 135 Tem
PE^OIMETAJA: Karl AiTo
. TOIMETAJA:'Hanm; Oja •
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto
TELEFONID: toiinetus 364-7521, talitus (tellimised
ekspeditsioon) 364-7675
TEU^mSHINNÄD Kanad
veerandaastas $10.50, Mripostiga aastas $56.—, poolaastas ^.50
^ ja veerandaastas $16^ ,
TELLIMISHIN!^ väljaspool Kanadat; aastas $38.-, poolaastas
$21.— ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastas
^1.—, podaastas $32.50 ja veerandaastas $17^^
LENNUPOSTIGA tilemere-maadesše: aastas $72.—, poolaastas
$36.— ja veerandaastas $19.—.
li muudatus 50 c. üksiknumbri hind 45 c.
by Free Estonian Publish^ Ltd., 135
Toronto Õnt.M6J2H2
DD .0 0
Torontos tähistasid käesoleva
aasta märtsi kuus kaks meie olulist
noörsootööorgamsatsioom oma
ümmargusi aastapäevi — Eesti
Skautide Maleval Kanadas oE
möödunud 30 aasta4; oma tegevuse
alustamisest ning eesti gaidlusel
täitus 60 aastat esimeste gaidük-suste
asutamisest SJisstis. Tähtpäevade
puhul, korraldati pidulikke
kokkutulekuid ja jumalateenistusi,
meenutati selja taha jäetud siledaid
ja konarlisi teeradasid, kirjeldati
paljusid rõõmu- ja murepäevi
ning seatiüles tähiseid uute eesmärkide
saavutamiseks.
Nende organisatsioonide Juubelite
puhul on meil tõesti põhjust
kätt südamele pannes siiralt küsida
— milline oleks eesti ühiskond
paguluses olnud ilma gaidluseta
ja skautluseta? Kahtlemata oleks
kogu meie noorsootöös ja eesti
noorte viimiset eesti ühiskonda olnud
sees sisur lünk, kuiaa skautide
Ja gaidide organisatsioohide tegej
vust ei suuda asendada meie täienduskoolid
ja täienduskeskkoolid,
samuti sellised noori koondavad
rahvuskultuurilised eesti noorte
, koondised nagu .rahvatantsu- ja
Rödeesla sai uue mustade enamusvalitsuseo
kama valgete vähemuse hirmu Ja kartused."
r Mugabe: '„S!ia .samhale-paigutame puh-võimlemisrühmadl.
Skautlike ja gaidlike noorte iik-sMsed
on teatavasti põhiliselt ette
nähtud noorte kasvatamiseks Mnd-late
moraaliprintsüpidega distsiplineeritud
ja positiivseteks ühis-konnaliikmeteks,
kelledei on oma
sügavad tõekspidamised ja ellusuhtumise
reeglid. Sealjuures oss
gaidlemlse Jä skautlemise imeväärseks
omaduseks, et neid kasuliku
ühiskonnaliikme printsüpe e!
omandata koolipingis õppides ega
kuiva raamatutarkus^
vaid lauldes ja mängides. SeUes
seisabki gaidluse ja skautluse võlu
noortele ja kahtlemata on sellest
peaimselt tingitudM, et noor
sootööliikumistega on
ühinenud nii palju no^.
Kuid
di- ja skaadiitomise viljelemisel
veel juurde tulnud Üks erakordselt
tahtis tegur. — ralivTiastuifflde aren-damme
nmg eesti noorte kasvatamine
eestlusele. See on tegelikult
väga Oluline ja põhiline moment,
millele meie oma igapäevases elus
iDÜhendame vähe tähelepanu,
kisid mis on "ülima
Skautluses ja gaidluses harrastatakse
meie rahvuslikke traditsioone,
kõneldakse meie minevikust Ja
ajaloost ning räägitakse eesti
keelt. Noored kasvavad -seal aasta
te pikkuse kooskäimise tulemus©
na tihedalt kokku jä leiavad endile
eluaegseid sõpru. Väga olulist
osa eesti noorte lähendamisel
mängivad ka mitmes variandis ja
ulatuses toimuvad suurlaagrid,
kuš nü skaiitidel kui ka gaididel Ön
sageli võimalik kogu vaba maailma
ulatuses kohata ning ü l e O |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-04-15-02