Vaba eestlane , January 19, 1982

              J lill
Kr. VABA EESTLANE teisipäaval, 19. jaanuaril iggg _ Tuesday, January, 19,1982
iVADE
jä kooliõhtntel Eesä
;e] $6.50
Leelne luoletuskogis
m
[demetega Lõuna-Eesti ?a-luule
Soomest, selle tbar
müstikast, aga ka omai
iderikas ja tShelepanaeriL
raremüniunnd kogudest*
la 50 centi
TALITUSES
lARAAMAT
Ikholmis 1979. 256 lk.
[ttö Pajalt, 17 kaarti Eesä
joonistanud Vello Kallas,.
Ista-aastalt) eesti rahva aja^
}s tähtsamate sündmustega
on mõjustaimd eesti aja­loo
põhijooni^ sündnmito
^or olukordi, teeb jär^dosl
le kinketeoseks.
saatdnda
TALITUS]^
ERG
EEST
(õjajõudude
|0 juhtkond.
nime, keda lugedes idkUb
mõni neist on oma malie
ins hävinenod koos EesÜ
on tuhat meie sSJameea»-
meenutast
itekulu 70 centi
TALITUSES
piirkonda hakatakse kammima,
rem oht oli siiski selles, et
mi lendur võiks märgata • neid -
buki õhku tõusmisel ja alar-
Beriks valvurid. Kui len"dur tea-
[s raadioga lennuvälja ülemale,
kaks meest küürutavad kaljul,
mäng lähedal.. Paha aimamata- (
mehed piiratakse ümber ja p5-
lemisteed on hetkega suletud,
ingisugune lahendus tuli. kohe"
Ida.
[jussi otsustas siiski pildistada
Bteks lennuvälja ja ümbruskonna
maiasid. Aeg pildistamiseks o li
[rim, sest päev oli selge ja päik-jaišteline.
-Ta asetas kaamera
isele ja keeras teleobjektiivi oma
|>hale ning kontrollis veel põhjali-plt
oma aparaati. Siis ; t a alustas
ia ' tööga. Lennuvälja pildistati
phjalikult ja tehti märkusi meel-
Hätmiseks. Välja põhjaosas oli
[ur, mitmekorruseline ehitus mille
iber oli mitmeid väiksemaid ehi-
|si ja ladusid. Radari-antenn
orles lennu^^lja põhjaosas, teine
inuvälja lõunaosas. Lennuvälja
laserval oli jälle lennukite rivi,
[ida nad olid näinud juba tuleku-btkal.:
Radari antennid ringlesid
Idevalt. Õhuruumi olukorda jälgi-
[väljal hoolikalt
I Mehed otsustasid nüüd minna
nnuväljaku põhjaossa, samasse
bnda, kust olid.öösel tulnudki,
bai oli näha mõningaid kõrge-aid
maastikukohti ja sealt leiaks
ndlasti julgestatud pagutee, kui
kt sattuksid üllatuse ette.
(JärgnebV
Vanu eesti ravimtaimi
Salasoo toeng Metroos ja Kotkajärve yetsaiilikooBis
Ravimtaimi on palju rohkem, kui saab katta ühe loenguga. Isegi väikeses Eestis, kus kasvab um­bes
40 iiiki kõrgemaid eostaimi ja 1700 liiki õistaimi. Raamatus „Eesii NSV ravimtaimed" (J. Tamme­org,!
0. Kook ja G. Vilbaste, kirjastus „Valgus*S Tallinn 1973; 3. trükk) on andmeid 125 liigi ja nende lä­hedaste
sugulaste kohta. Milliseid neist kasutasid vanad eestlased? ,
Olen rajanud valiku 0. Looritsa KUUSK JA MÄND beks leidsid kasutamist ka oksad
folMoorikoguie „Endis-Eesti elu- RAVIMTAIMEDENA . koos okastega, samuti vaik. Märja-olu
ir*, mülega olin mõnel määral ^ . , , / . , maal õpetati lapsi iga päev 3 ka-tutvunud
aastaü 1942-44 ja mida ^^'""^^^ ^^^'^ ^^'""^ ^^°f^!" dakamarja ära süüa, sns ei haK-sain
nüüd laenata Eesti Arhüvist ^^s^l^^tele teada juba sajandeid, ^^^^^ .^^^ ^^-^^^ j ^ g ^ ^^napäe-
Austraaüas. ^^^^^^^^ '"^^^^ P^'^^^ valgi on kadakamarjad tunnusta-
Sissejuhatuse lõpuks tahan veel T^' vahepealsetest rääkimata^ uriinieritust ja seedimist soo-kuulajat^
tähelepanu juhtida ter- ^""'^^ .^"'^ J^^""^ dustava vahendina - ehk, nagu va-minoloogiale:
eestikeehie sõna ^^T' «a^^hvas ütles (Märjamaal): „Ka.
.droog-, mis leiab rohket kasuta- Pf ^nemise soodustamiseks, ^akamarju söödi verepuhastami-mist
ravimtaimedesse puutuvas Kavadele raputati ka nende oie- seks ja seedimise korraldamiseks",
kirjanduses, ei tähenda sama, mis ^ ^ l " ^ ^ : / ^ * ^f^^ mädapaiseid ^^^^^^^ ^^^^^^ ^^Ka-ingliskeelne
' „drug". Sõnastiku ^^anevaid haavu Parandada, ^akamarju tarvitati rohuks siis,
järgi on tal „ravimtooraine". Ra- " - ^ ^ ^^sM keedeti roh u ^ ^. j^^^^^^,
vimtaimede kontekstis tähendab ta ^^fPf^^^gl^/^^ vett ihu seest välja. Marjadest teh-ravimiks
kasutatavat taimeosa, y"'^':^- vesileotist tarvitati teed või söödi nüsamuti, sus ha-enamasti'
bõninga ettevalmistuse- sissehingamiseks hmgamisteede ^ati ühest peale ja söödi viieteist-ga
- r näit. kuivatatult ja peenesta- P^^®*^^" kümneni ja jäUe tagasi. Kadaka-
Kuuse- ja männiokkad ja -vaik okstest tehti ka teed, kui marju ei
sisaldavad eeterlikku õli, mida:olwd käepärast.'^^;^
saab eraldada aurdestülatsiooni takistavat ka mao- ja soolegaaside
teel ja mis koosneb peamiselt mo- lekkimist. E u i d k a ^ ^^
noterpeenidest, nende seas süsive- ^«^^ ^^H^i^^^^ neerupm^^^
sinikud pineen, kamfeen, kareen, W,sest^t
limoneen jt, terpenalkoholid ja
nende estrid eesotsas bornüülatse- ^^^^^^^si pandi ÕUe sisse, see
taadiga> samuti ; seskvitterpeenne P^*^^^®^ ^^^^^^^^^^^^^^^^^^
süsivesmik kandineen. Vaik on ^ ^^ik kadaka mainitud osad sisal-bakteritsiidse
toimega. Okkad, eri-- ^^^ad eeterlikku õü,mme pean^
ti noored kasvud sisaldavad peale ^ed^^k^^^^
muu C-vitamiini; nende keedist ka- P^^^^^v ^^mfeen, te^neen,
sutati Vene sõjaväes Teise maaü- ^^^^een jt. ning seskvitserpeen
masoja ajal skorbuudi ärahoidmi^ kadineen. Lisaks sisaldavad kada-seks.
HELEPANU
\
tiüt.
mmmmm
ENN ALFRED
ADVOKAÄT-NOTAR
R®om 1992, Royai Trust T^wes
Toronto Dominion Cenfero
Postiaadress; P.O. 326, TdronM»
Ont. (Bay & King) M5K IK?
Telefon: 8^M777
24-tundi telefoni valveteenlstua
odVjOkaat-notar
Richmond St. W., Ste 705
Toronto, M5H 2L3
Td, 364-7W2
KADAKAS ON • MITMEKÜLGSE
RAVIMVÕIMEGA
Kolmas Eefetis levinud okaspuu
—• peale kuuse ja männi — on ka­dakas.
Puu nime väärib ta ehk vä­hem
kui teised kaks, kuid ravim- , , ..-.J.. ,
. . , , , . 7 ,,Kadaka rasv on sülditaohne oi
taimena on ta seUe eest tarvitamist ' , , ; , , ,
kamarjad veel kollast värvainet'ju-niperiimC
miUe struktuuri kohta
puuduvad andmed, välja arvatud
vihje, et ta võib olla tanniini segu
ühe või mitme suhkruga), suhk­ruid,
orgaanilisi happeid jne.
Lisaks^asutati ravimina nn. ka-dakarasva,
miHe kohta öeldakse:
leidnud tunduvalt rohkem. Ta kas-vab
ka vaesel pmnasel, näiteks
Lääne-Eesti paepealsetel aladel.
Märjamaalt pärmeva rahvajutu ko­haselt
olevat kadakas püha puu,
sest kadakamarja otsas on risti­märk,
mida Jeesus olevat sinna
teinud.
lus, kasvab kevadel kadaka alu­miste
jämedamate okste küljes,
pruunkollast värvi, palju seda leida
ei ole." Eadakarasva korjati, pan­di
pudelisse, kork kõvasti kuusevai-guga
pealt kuini; läheb seistes ro­hekashalliks
vedelikuks. Seda võeti
rmnahaiguse ja läkaköha vastu,'
Kui teie, teie abikaasa või moleifiads
• olete 65-aastased või vanemad 31. märtsil 1982 või enne
9 saate.alates 31. märtsist 1982. a. igakuulist garanteeritud
sissetuleku lisandit (Guaranteed Income Supplement),
olete omanud elamiseks kasutatava kinnisvara vähemalt 5
aastat31. märtsil 1982 ja
elate kinnisvaraSe millele on määratud omovalitsu$(^
maksud«
siis olete välja valitud saama Toronto linnalt 1982. a»
tulumaksu hinnaalandust (Tax Credit for Elderly
Homeowners)
Kui te olete õigustatud, aga pole saanud sooviavalduse vormi
või soovite lähemat informatsiooni, siis helistage City Clerk'$
Department, tel. 367-7036, tänoo
isegi kui te saite Tax Credifit möödunud aastal, peate ikkagi
uuesti sooviavalduse sisse andma 1982. aastaks.
PIDAGE MEELES, SOOVIAVALDUSED TULEB SISSE Ar^DÄ
KÕIGE HILJEM 31. MÄRTSSL1982.
Roy V. Henderson
CityClerk
VABA EESTLANE
n
•2 i
Ui
•1
g
Ui
a
N
\4-
[
<
aa
„Vsiba Eestlase** toimetase Ja
talituse asukoha plaan
TOIMETUS JA TALITUS
aptud esmaspäevast
reedeni kella 9—3-m
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
Hannes Oja 481-5316
KnalotQsi võetakse vasbj
nädala esimesse ajalehte kuni j
esmasp. homm. kella^ 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
KUULUTAMINE
VABA EESTLASES
^on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
\ Kuulutuste hinnad:
üks toU ühel veerul $4.25
esiküljel —
tagaküljel $4.50
KUULUTUSI VÕTAVAD-VASTU:
1. Vaba EestBase tälilufl
135 tecumseth Streeli
Telefofl 364-7675
Postiaadress: Box 70. Stn. C
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitas väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
2. Mrs; Leida Marley
Postiaadress:
9 Parravano Ct.
' Willowdale, Ont. M2R 3Sa
Telefon: 223-0080
samuti raviti sellega kevadel ho-
Ravimiks kasutatakse peamiselt büste köhahaigust.
kadakamarju, kuigi mõneks otstar- (Järgneb)
UUDISEID KODUMMll
Alkoholi probleem nõuab pide- nestumisele ja hüjem produktiiv-valt
. võitlusvalmidust. : Vümase susele. Tasakaalustamata sööda-kümne
aasta jooksul on Eestis ta- ratsioonist tingituna on noorlooma-batud
ja kõrvaldatud lüklusest üle dö juurdekasv madal. Samuti leiti,
60.000 purjus autojuhi, mis teeb et ei ole vajalikku korda ka leh-aastas
6000 juhti, kes on jäänud made ja mullikate inna avastami-joomise
läbi ilma juhüubadest. See sel ning sellest informeerimisel (ei
on toonud palju kahju rahvamajan- öelda kellele). Leitud puuduste eest
dusele, kuna tarnspordi puuduste tehti märkusi mitmele vastutaval
tõttu on sageli kogu ühiskond pida- kohal olijale,
nud kannatama. Nüüd on hakatud '
uurima, et miks ajakirjandus; ei ^ .•
tee joomise vastast propagandat, 5. detsembrü möödus 90 aastat
kus tuleks just joomarluse: põhju- Tallinna Tehnikaülikooli esimese
si väljaselgitada ja noorte kasva- rektori^ rahvusvaheliselt tuntud
tusküsimusi lahendada. keemiateadlase Paul Kogermanni
sünnist. TaUinna Polütehnilise Ins-
Kohtla-Järve rajoonis kontrolliti tituudi peahoones Mustamäel oli
kaga taastootmise probleeme.; ¥ii- sel puhul organiseeritud põlevkivi-mastel
aastatel on jäänud rajoonis keemia rajaja elule ja tegevusele
söödavarumise plaanid täitmata, pühendatud näitus. Välja oli pan-mistõttu
noorkari ei:saa nii palju dud P. Kogermanni teaduslikke
sööta, kui on vaja. See aga avaldab töid mitmes keeles, käsikirju ja te-mõju
loomade arengule, nende tü- ma koostatud õpikuid.
0 0 o Kui täiendavad
(Algus lk. 2)
Pööripäevükuks nimetatud miiv
ting Tallinnas 21. Juuml hõlmas
Kuuli hinnangul 30.000' kuni 40.000
inimest (lk. 78), aga ta foto osali­selt
tühjast platsist (foto 7, lk. 96
järel) ei anna kuidagi lugeda roh­kem
kui 7000, ja pigemini märksa
vähem. Olulme see pole. Mäletan
ühte taolist miitingut Tartus. Mu
isa marssis rongkäigus, ebatavali­selt
süngena. Sama nägu oüd tei­sed
marssijad. Samuti pealtvaata­jad.
Punaarmee üksused osalesid
rongkäigus. Ainsad meeleheitlikud
plaksutused kuuldusid, kui eesti sõ-javäe-
üksus -mööda marssis, pead
norus. Kui kord„täiendavad Puna­armee
väekoondised" juba Eestis
olid, võis 133-lükmelme EKP keda
tahes panna marssima^ või mui­d
u . . .
„Rahvavalitsuse" moodustami­sest
21. juunil kl. 22:15 on autoru
öelda vaid üks lause (lk. 81 korra­tud
lk. 86). Hüpiknukuna kargab
see välja, täidikult kujunenuna na-ku
Ateena Zeusi peast.
Pingelised telgitagused koosole­kud,
mis algasid Zhdanovi saa­bumisel
kaks päeva varem ja on
üksisasjaliselt kirjeldatud mit-te-
kommunistlikus allikas, on ilm­selt
liiga tundelikuks punktiks, et
luba osalistki Mrjeldwst Kuuli
Suureks elamuseks Toronto eestlastele oli detsembri alul helilooja Är-vo
Parti külaskäik. Pildil helilooja koos näitlejatar Riina Reinikugao
Vaba Eestlane
Kuidas koostas rahvas rahvavalit­suse,
ja kummal pool Peipsit see
rahvas asus?
Uuest 11-liikmelisest valitsusest
peab autor kahte (Tõnis Rotberg ja
Boris Sepp) võõraks „töörahva*i^
huvidele, ja kolmas (Maksim Urit)
pandi kohtu alla mais 1940 j,kodu-sõjaaegsete
kuritegude eest" (lk.
89). Raamat ei maini minister Ju­han
Narma-Nihtigi saatust (küü­ditatud
a. 1941) ega peaminister
Johannes Varese oma (kellel NKVD
aitas a. 1946 enesetappu teha).
Uued võimukandjad tahtsid tmgi-mata
hoida.ära „relvade sattumi­se
juhuslike elementide kätte" • (lk.
89)^ Raamat jätab ebaselseks kri­teeriumid,
mis eraldavad ,,laiade
masside" ülestõusu „juhuslike ele­mentide"
^stiihilisest relvastumi­sest".
/
• Ajal, mil r eM oli veel laialt ees­ti
politsei ja sõjaväe käes, miks
muretseda tsivül-isikute relvas­tumise
üle, kui. tuntakse end
nautivat rahva laia poolehoidu?
Isegi juunis moodustet „tööliskait-se"
desarmeeriti peatselt (lk. 109)
ja uus ,,Rahva Omakaitse" organi­seeriti
teisel alusel.
Pärast 21. juunit „Nõukogude ar­mee
väeosade viibimme Eestis
kaitses uut võimu nii välismaise
interventsiooni > kui ka sisemise
kontrrevolutsiooni katsete eest"
(lk. 91). Võõrad kaitsesid uusi hal­dureid
kõigi, ka eestlaste, vastu.
Nende väeosade suurust Kuuli ei
mami kusagü.
14.-15. juulil viidi läbi valimi­sed.
Valimisseaduste mitmete mee­levaldsete
muutmiste hulgas lange-tati
kandidaatide esitamiskirjal
nõutavate allkirjade arv 150-lt 50-
le (lk. 134) just nagu käinuks 150
allkirja taotlemme kommunistliku
valimisbloki kandidaatidele ülejõu.
Väljaspool seda blokki esitati 78
kandidaati 66-s ringkonnas, mil­liseid
kokku oli 80 (lk. 137). Uu­ed
haldurid tühistasid neist 57
kandidatuuri, paarkümmend sun­niti
loobuma ilma formaalse tü-
Mstamlseta, ja üks (JürirRajur
Lüvak) jäi püsima (lk. 138) ning
kuulutati kaotanuks.
Kuuli järeldab oma kokkuvõttes
väga õigestij et võimuhaare ei toi­munud
parlamentaarsel teel (lk.-
185-^186). Täiendavad Punaarmee
,yäekoondised saabusid ju ammu
nne neid ühe-kandidaadi-valimisi.
Raamatu viimased peatükid kir­jeldavad
Eesti N . Lütü liidendami--
se rituaali väliseid vorme ning
EKP ümberkujundamist. Nõukogu­de
võimu loosung ei olnud osa kom­munistliku
valimisbloki platvor­mist
(lk. 135), ent kaks päeva pä­rast
valimisi leiti, • et on - olemas
üldrahvuslik soov saada liidenda-tudN.
Liitu (lk' 140). Uues Riigivo­likogus
oli Imus liiget, kes olid kuu­lunud
ka eehievasse koosseisu (lk.
142). Täielikul või osalisel määral
oli parempoolsete poolt domineeri­tud
Riigivolikogu sallinud nendö
vasakpoolsete osavõttu ja panust.
Rajatakse
Lady Baden-Powell!
mälestusraamat
Eelseisvate maaüma skautluse
suurjuubelite esimese sammuna
on ümunui Skautluse Maaihnabü-roo
väljaandel liikumise rajaja
Lord Baden-Powelli uus raamat —
„Foodsteps of the Founder" (Ra­jaja
j ala jäljendid).
Baden-Powelli sünnist täitub 22.
veebruarü 1982 125 aastat.
Raamatu toimetaja Mario Siea
on skaut. Maaümabüroo ülesandel
läbi töötanud kõik Baden-Powelli
trükised (arvult 34) ja kirjutised
ning valinud 500 olulisemat välja­võtet,
kaasaarvatud paljud B.P.
oma sulejoonised ideede illustree­rimiseks.
See raamat on tõeliseks juhiseks
ja virgutuseks skaudi-gaidijuhtide-le
nmg teistele noorsootöö huvüis-tele,
näidates teed, et virgutuse
teel saavutatakse rohkem kui käs­kimisega.
Iga tqadük skaudi- ja
gaidijuht peaks seUe väljaandega
hoolikalt tutvunenia. ^
Raamat on juba ümunud ingli­se,
prantsuse ja itaalia keeltes
maailma skautluse 75-a. juubeliks.
Skautluse Maaümabüroo vastutu­lekul
on raamat, kättesaadav ka
meie skaudirgaidijuhtidele ja teis--
tele asjahuvilistele allakirjutanult
(630 Long Port Avenue, OCEAN
GATE, New Jersey 08740 USA),
hinnaga $5.00 koos saatekuludega.
H. Miehelson
Uues koosseisus polnud ainustki
parempoolset, keskerakondlast ega
sotsiaaldemokraati, sest neü ei lu­batud
valimistel võistelda. Demo­kraatia
ja autoritaarsuse vahel
hõljuv rahvuslik rezhiim oli asen-det
võõrsilt pealesurutud halduri­tega,
kellede sallimatuse, määr on
fashistlik.
Kokkuvõttes sisaldab vaadeldav
teos mitmeidki huvitavaid detaile;
Üldmuljet nõrgestab tugevasti
seik, et autoru on teatavaid rasku­si
sisemise revolutsiooni eristami­sel
välis-hõivangust.
J . Rein Taagepera
„Aja. K i r i " nr. 32 (1981) .