1982-01-19-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
lk. 6 VABA EESTLANE teisipäaval, 19. jaasiuaril 1982 — Tuesday^ January, 19, 1982 .1
ISTSÕN&N
Spordimärkmeid
Kanada võitis eneselegi üllatuseks
Kanadas ja USA-s peetud
noorte, alla 20-aastaste hol^ivõist-luse.
Kanadal ei olnud ühtki kaotust,
aga võit otsustati alles viimase
mänguga Tshehhi vastu, kellega
mängiti viiki. Kanada punktide
arv oli 13, tsh^hhidel 11 ja hõbemedal,
pronksmedalile tulnud
soomlastel 10 punkri. Kanada
mäng N. Liiduga andis kanadalas-tele
puhta 7:0 vahekorra.
Rahvusvaheline Kerge j õustikuliit
(L\AF) karistas võistlemiskeeluga
Rootsi lühimaade jooksjat Linda
Haglundi, ameerika kettaheitjat
Ben Plucknetti ja Austraalia kuulitõukajat
Gael Mulhalli. Kahele
viimasele määrati keeld 18 kuuks,
rootslanna süüasi pole veel lõplikult
selgunud. Kõiki süüdistati kiiresti
jõuduandvate droogide kasutamises.
lÄAF (Rahvusvaheline Kergejõustikuliit)
kinnitas Roomas pee-tjid
koosolekul möödunud aastal
tehtud uued maailmarekordid, mida
oli kokku 8. Sebastin Coe kaotas
sajandiku oma 800 m maailmarekordist,
kui ta aeg vähendati
1.41,73-le. Peasekretär John Holt
seletas, et ametlik aeg oli 1.41,72:4
ja seda tuli eeskirjade kohaselt
ümardada. Ka ei tulnud kinnitamisele
venelase Konstantin Volkovi
teivashüppe tulemus, kuna määruste
kohaselt ei kuulu rekordite
arvestamise alla demonstratsiooni
võistluste tulemused. Esialgul jäid
kinnitamata ka veel Henry 'Rono
5000 m rekord 13.06,2. ja Vladimir
Poljakovi teivashüppetulemus
5.81, mille kohta oodatakse lisainformatsiooni.
Lisaks varemnimetatule kinnitati
järgmised rekordid: inglase Sebastin
Coe miili tulemus 3.47,33,
ameeriklase Renäldo Nehemiah
110 m tõkkejooksu tulemus 12,98,
' prantslase Thiei^ry Vigneroni teivashüpe
5.80, jaapanlase Toshiko
Seko 25 km jooks 4.13.55,8 ja sama
jooksja 30 km tulemus
1.29.19,8.
Naiste odaviskerekord, mille
saavutas bulgaarlanna Antoaneta
Todorova on nüüd 71.88 ja venelanna
Ludmila Veselkova miili
jooks 4.20,39.
Tuntud dirigent Herbert von
Karajan õn ka innukas purjesport-lane.
Sardiinias peetud regatil sai
tema poolt juhitav jaht esikoha.
Rahvusvahelise ; Võrkpalliliide
otsusel hakatakse maailma karikale
mängima iga 4 aasta tagant,
kusjuures alaliseks võistluspaigaks
saab Jaapan. 1982. a. maailmameistrivõistlused
toimuvad Peruus,
kus mängivad naised ja Argentiinas
mehed. 1986. aastast
alates hakatakse maailmameistrivõistlusi
pidama kahes grupis. FI-VB
otsustas muuta õhu rõhku pallis,
senise lubatud 0,48—0,52 atmosfääri
asemel on tänavu |^sta
algusest peale lubatud 0,40—0.45.
õhu rõhu vähendamine aeglustab
palli lendu, mis hõlbustab kaitsjate
tegevust. FIVB teatas veel, et
hakatakse korraldama katsemänge,
et anda hinnang ettepanekuile lubada
serveerida mis tahes kohast
piirjoone taga. väljaku kogu ulatuses.
Toimetusele saadetu
kerjandus
LÄÄNEKAARE POSTIPOISS nr.
4(106) ~ 1981. Sisus: A, Tütus
„Saaremaa kirik", „Tegevuskava
käesoleval ja järgneval aastal", V.
Johanson „Uueks aastaks" (Eesti
Liit Kanadas juhatuse tervitus), E.
Lepnurm „Uue aasta lävel", E.
Lepnurm ,3flti Vabadusliit", A.
Rehtlane „Dr. med. Georg Olaf
Martinöff in memöriam", T. Tanner
„01ev Siinmaa 1881-1981", L.
Suurkask „Eesti Pensionäride
ühingu teated", E. Kibuvits „Kons-tantin
H.annaoja 65 aastane", L.
Suurkask • „Magda Krugi- juubeü-sünnipäev';,
A. Rehtlane „Kunstü-küd
magusained", L.S. „Moistlikke
mõtteid kunstist", A.R. „Plüatsi
probleem 1990-daI aastal"., lühemaid
teateid ja kuulutusi, pikk-pikk-pühade
ja uueaasta sooVide andja,
te nimekirij mille kogumise eest
avaldatakse tänu Luise ; Kibuvitsale,
ühtlasi kuulutatakse välja Lääneranniku
XVI Eesti Päevade embleemi
kavandi võistlus.
BALTIMORE EESTI ORGANISATSIOONIDE
BÜLLETÄÄN nr.
165 — 1981. Sisus: U. Plank „Sest
me nägime tema tähte", Lüli-An-ne
Parlo „Jõuluööl", T.E. „Balti-more
Eesti Laulumeeste 30. aastapäeva
ball", E. Tammearu „Ter-
Vitus lauluvendadele", T.E. „Balti-more
Eesti Seltsi kultuuriõhtu —
Priit Vesiünd ja „Tänane Eesti
1980", Lehekülg noortele, kus noored
ise kirjutavad, T.E. „E.Ü.S.
Kultuuriõhtu: Ivar Ivask", pühade-
ILMUS'
Oskar Lutsu KEVADE
Saadaval ^VABA EESTLi^E" telUoses ja kooliõhtotel Eesli
Majas raamatute inüügilaiial.
HIND $6.0® — postiteel %6M
EJTOS—18178. a.- taffieim eesti&eelne Metns&ogn.
' BvcBiT Ivask
ELUKOGU
1/Ivask pisib oma taides tugevate sidemetega lÄiM
nemate simnimnllaš. Tema nägemuslik taule Soomest, selle slui-matiUknst
soome-ugrUisest tundest > müstikast, aga ka omi
ümbrnskonmist mujal maaflmas on tunderikasja tfihelepanoefk.
ESukogusse on valitud paremik ta varem ilmunnd kogudest
m lk. Hind $10.09 — saatekulu 50 centi
SAADAVAL .,VABA EESTLASE" TALITUSES
h 4. Ärkvel olev, 7.
Naiskuju Vanas Testamendis, 9.
Koht kirikus, 11. Vaestemaja, 12.
Avameelne, 13. Jooginõu, 14. Laeva-
või lennuõnn^etus, 16. Linn
Eestis,-!7. Eesti .luuletaja, 18. tJk-sikettekanne,
20. Leivapätsike, 23.
Endine eesti ajakiri, 26. Keskaja
tervitused ja palju lühemaid teateid
selle väga aktiivse eesti rahvusgrupi
tegevusest.
USK JA ELU nr. 3(34) - 198i.
Eesti Apostlik-õigeusu kiriku väljaanne.
Uues numbris kirjutavad:
N. Hindo „Neitsi Maria kaitsmise
pühaks", „Meie ülemkarjaseid
meenutades: Usukannataja-märter
Platon", K. Ustav „Metropoliit
Aleksanderile 80. sünnipäevaks",
Lydia Trett „Kuuldud, nähtud, kogetud",
„Jüri, Ravenna piiskop",
Raissa Kõvamees „Jumalaga, kodu!
",„Küsimusi . ja vastuseid
Ühislaul Eestir Apostlik-õigeusu ki-riküs"
V K. Liik „Issandamuutmise
kirik — Esimene ristiusu tempel
Tallinnas", D. Papp ,,1600 aastat
Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistust",
V. VeUeso ,,Evangeelne
kristlus ja ortodoksi kirik". Koguduste
uudiseid Austraaliast, Göteborgist,
Inglismaalt, Stokholmist,
mälestuskirjutisi, sinodi otsused,
aruanded ja toimetuse teated.
Värskemad uudised loete
/.VABA EESTLASEST"
sõjamees, 29. Kiriklik õpetus
noortele, 30. Rool, 31. Rooma keiser
I sajandil, 32. . . . nuhtlus —
raskeim karistus, 33. Rõngassaar,
34. Talenti.
Püstsreadl: L Putukas, 2. Ilutaim,
3. Tööriist, 4. Planeet päikesesüsteemis,
5. Linn Eestis, 6. Kaebamine,
kurtmine, 8. Mehenimi, 10.
Hoone maal, 13. JuuksQlokk, 14.
Sama, mis la-minoor, 15. Skandinaavia
naisenimi, 19. Munaroog,
21. Kütteaine, 22. Kehakuju moonutis,
24. Omaaegne lennuühing
Eestis, 25. Kohanimi Tartumaal,
27. Pehme, 28. Teistest erinev, 31.
Olevat terviseks.
RISTSÕNA Nr. 1086
LAHENDUS '
Põikread; 1. Oks,- 4. Sügis, 7.
Aku, 10. Reis, 11. õlak, 12. Urn,
13. Aasia, 16. Anu, 17. Genf, 18.
Pung, 19. Eel, 20. Omega, 23.
Ges, 25. Mm, 26. Ora, 27. Arg,
28. Ka,. 29. Bee, 31. India, 33.
Oad, 34. Emis, 35. Aspe, 36. Ala,
37. Marat, 40. Alk, 42. Anne, 43.
Tanu, 44. Med, 45. Neeme, 46.
Les.-
Püstreadj 1. Oru, 2. Kergemeelne,
3. Sinel, 5. Üha, 6. lvi, 7.
Alangi 8. Kangekaelne, 9. Uku,
13. Aforism, 14. Soe, 15. Aparaat,
19. Emb, 21. Man, 22. Gal, 24.
Sad, 30. Emand, 32. Der, 33.
Opaal, 36 Aam, 38. A.se, 39. Arm,
41. Kus.
ARVO MÄGI
EESTI RAHVA AJARAAMAT
Eesti Päevalehe kirjastas Stokbolmis 1979. 256 lk.
Kaas, 20 illnstratsiooni ja lay-out Otto Pajult, 17 kaarti Eesti
ajaloo eriaegadest autori visandite järgi joonistanud Vello Kallas..
Raamat haldab kroonika kujul (aasta-aastalt) eesti rahva aja<
lugu selle algusest tänapäevani koos tähtsamate sfindmuslc^
maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjustanud eesti ajalugu^
Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijooni, sttndmnste
esitannise kõrval kommenteerib autor olukordi; teeb' järeldusi
ja oletusi. Eriti sobiv noortele kinketeoseks.
Hfaid j$26^ pluss $1.09 saatekulu
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
ILMUS;
FRED LIMBERG
Eesti Vabariigi sõjajõudude
organisatsioon ja juhttcond.
Lugeja Hah sellest raamatust 1028 nfane, keda lugedes MUb
küsimus: kidm nad on jäänud? Kuigi mõni ndsi on oma malM
teekonna lõpetanud läänes, on enamus hävinenud koos Besd
Tü^ku feeseisvusega. Selles raamatus on tuhat meie sõjamee»-
test leidnud sel viisil tagasihoUUikkn meenutust
Hind $18.00 pluss saatekulu 70 centi
MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES
Oma valvekorral tegi Ville kava
järgmise öö eesmärgiks. See oli
Petsamo lennuväli. Tal oli seal tuttavaid
kohti ja ta tundis täpselt
millisest suunast oli parim lennuväljale
läheneda ja millisest suunast
seda oli hõlbus vaadelda. Matkata
ei olnud eriti palju. Nad võisid
puhata siin rahus ja alles õhtu
pimenedes hakata liikuma. See rahulik
olukord tekitas meestes tunde,
et nad on peagu turistid, kes
•hulguvad põhjala tühimaadel ja
imestavad loodus© ila -
/
Lennuväli
mutsema sõprade juurde, Jõhutas
Ville ja hakkas oma oskust näitama.
— Ära jumala eest ainult kiljata,
hirmus Jussi.
-—Majaelanike arvele seegi lär
heks, naeris Ville,
Mehed hakkasid liikuma kui hämarus
neid juba kaitses. Ville seletas
oma plaane. Lennuvälja lõunapoolsel
küljel on kõrge maastik ja
sealt leiaks hea vaatluskoha. Sealt
oleks ka nähtavus üle kogu lennuvälja
otse äärest ääreni. Sinna tuleks
katsuda pääseda.
— Alati teeme nii kuidas on parem,
iitles Jussi. — Koht peabki
selline olema, et kõike on näha,
mis väljal sünnib.
— Küll sealt näeb, kinnitas Vil-ruudi,
kus maastik oli kerge liikuda.
Nad astusid mööda harvavõitu
kasesalu, kus kivid ja lõhangud
polnud käimist takistamas.
Kõikjal oli täielik vaikus. Siis
tõusis äkki rabakanade parv nende
ees õhku ' häälekalt kraaksudes.
Aegajalt kuuldus rebaste haugatusi
ja lindude uniseid hääli. Rebaseid
näiski selles maastikus olevat rohkesti.
Minek jätkus ja maapind hakkas
vähehaaval tõusma. Mida kõrgemale
nad tõusid, seda selgemini
hakkasid Liinahamari ja Petsamo
tuled kumama taevale. Lennuväli
jäi nüüd vasakule poole. Matk jätkus
üha edasi ja maastik muutus
veelgi kõrgemaks. Nüüd hakkasid
tuled paistma juba lennuvälja põhjaosast.
Veel 300 meetrit ja siis hakkame
sobivat vaatluspaika vaatama,
seletas Ville. — Kaljud on
küll lagedad, aga küll me leiame
mingisuguse varjumiskoha päeva-õhtu
tulles süttisid majades tuled
ja töö hääled vaikisid. Kustki
jaama suunast hakkas kuulduma
balalaika, mängu. le.
Heidvad jalgu kõrgele, arvas. Meestel ei olnud mingit kiiret ja
'Ville. — Kas meiegi ei läheks rõõ- sellepärast nad valisid sobiva mars-
— Katsume vähemalt, ütles
Jussi. — Meil peab olema mingisugune
kaitsevarjend, et lendurid
meid ei märkaks, kui lagedal kaljul
lesime.
Hetke pärast nad nägid ees paremal
kõrget kaljut. Tumeda siluetina
see seisis suursugusena kui
valvepostil seisev sõdur.
— Ronime sinna, ütles Ville.
— Sealt võid pildistada päris lennuvälja
äärest ääreni. Nähtavust
piisab, pole muudkui vaatame ja
kuulame.
— See on sinu ülesanne, nõustus
Jussi. •— Hakkame siis ronima
üles.
Kohale jõiides Jussi tõdes, et
Ville oli valinud hea koha. Igasse
suunda oli suureprane vaade. Aga
koht oli päris lage, polnud väiksematki
varjavat põõsast või kivilõ-hangut,
milles võinuks valgel ajal.,
end peita. Kui nad raiuksid mõningaid
puid kaugemalt ja ehitaksid
enestele mingisuguse varjendi,
see ärataks kindlasti lennuväljal
kahtlust. Lennuväljal märgatakse
kindlasti, kui öö jooksul oleks ilmunud
kaljule, kus seni polnud
mingisugust taimestikku, mõnesuguseid
põõsaid. Midagi; tuli. nüüü
leiutada.
, Lenunvälja tuled särasid pimeduses.
Seal olid paljud valvel oma
ülesandeis. Lennuvälja tõusurada
oli pime, vähemalt lähemal ajal ei
olnud lennukeid oodata. Nii pirne-dal
ajal ei olnud neist meestele ohtu,
aga päeval ja valgel ajal oleks
olukord erinev. :
Jussi võttis mõningaid pilte lennuvälja
valgustusest ja selle järel
nad otsustasid veel natuke tukkuda
enne kui hommik valgeneks päevaks.
Nüüd nad võisid mõlemad
magada, sest sellel kõrgel vaatlus-paigal
neid ei saaks keegi hõlpsalt
üllatada. Kõigile lisaks väsimus
mehi eriti ei vaevanud, mistõttu
uni oli erk ja mehed kindlasti ärkaksid-
varakult, kui keegi katsuks
ronida nende juurde.
Uni siiski pettis ja Jussi ärkas
alles, kui Ville tonksas teda külge,
näidates sõrme suule pannes, et ta
püsiks tasa. Hommik oli valgene-nud
juba päevaks ja päike tõusnud
tundra kohale.
—- Suitsu lõhna on tunda päris
selgesti, sosistas Ville. Vaadates
üksisilmi lennuvälja suunas ta ei
märganud siiski mitte midagi. Samas
Ville näitas oma sõrmega päris
kalju jalale. Sealt suits tõusiski.
Kaugus oli vaid 60 meetrit ja mehed'
nägid;• • seal sõdurit- kes.; risu
korjas. Kaljul olevad mehed vaatasid
hoolikalt sõduri tegevust.
Nad arvasid, et äõdur oli ümber
lennuvälja liikuv valvepost. Piiri-valveüksutose
kuulus, üldiselt siseriigis
luureteenistuses olevaid ük-^
susi. Aga miks see mees oli üksi?
Tavaliselt olid vahipostid kaheme-helised.
Kas sõdur oli siiski lennuvälja
julgestaja, kes liikus otse len-
,nuvälja serval? Kaugemad valvuri-
•terajad on- siis kaugemal, ja seal
liiguvad peamiselt paarispostid?
Missugusest suunast sõdur oli tulnud,
seda mehed ei osanud sugugi
arvestada. Võiks kasvõi laenata sõduri
püssigi, see oli hooletult jäetud
kivi vastu nõjatuma; ;
Sõdur ei saanud oniia katseist
hoolimata tuld korralikult süttima,
sest pärast väheaegset katsetamist
ta hajutas kogu suitseva lõkkeaseme
ja loopis suitsevad risud laiali.
Siis ta istus kivile ja hakkas pläru
keerama. Saades selle valms võttis
slõdur suitseva pläru kätte ja puhus
sellele ning sai siis põlema.
Jussi jõudis sõdurit mitmel korral
pildistada enne kui see tõusis,
võttis oma püssi ja heitis selle hooletult
selga. Siis ta hakkas laisalt
minema lõuna suunas. Jussi pildistas
meest veel seljatagantki.
Lennuväljal oli näha juba tugevat
liikumist, seal oli alatud päevase
tegevusega. Mehed hakkasid
nüüd arutlema oma olukorda. Mis
nüüd tuleks teha? Kuigi nende
vaatluspaik oli päris lage kalju,
neid ei võinud lennuväljalt mitte
keegi märgata. Aga kui mõni ringi
liikuv valvur kohale sattuks, võis
olukord ohtlikuks muutuda. Ühest
sõdurist ei olnud veel ohtu siis kui
mehed õlid valvsad, aga valvuri
kadumine võiks põhjustada seda,
et piirkonda hakataksp kammima.
Suurem oht oli siiski selles,. et
mõni lendur võiks märgata neid
lennuki õhku tõusmisel ja, alar-meeriks
valvurid. Kui lendur teataks
raadioga lennuvälja ülemale,
et kaks meest küürutavad kaljul,
on mäng lähedal. Paha aimamatagi
mehed piiratakse ümber ja põ^^
genemisteed on hetkega suletud.
Mingisugune lahendus tuli kohe
leida.
Jussi otsustas siiski pildistada
esiteks lennuvälja ja ümbruskonna
maaalasid. Aeg pildistamiseks oli
parim, sest päev oli selge ja päiksepaisteline.
Ta . asetas kaamera
alusele ja keeras teleobjektiivi oma
kohale ning kontrollis veel põhjalikult
oma aparaati. Siis ta alustas
oma tööga. Lennuvälja pildistati
põhjalikult ja tehti märkusi meeldejätmiseks.
Välja põhjaosas oli
suur^ mitmekorruseline ehitus mille
ümber oli mitmeid väiksemaid ehitusi
ja ladusid. ' Radari-antenn
pööries lennuvälja j^õhjaosas, teine
lennuvälja lõunaosas. Lennuvälja
idaserval oli jälle lennukite rivi,
mida nad olid üäinud juba tuleku-matkal.
Radari, antennid ringlesid
pidevalt. Õhuruumi olukorda jälgiti
väljal hoolikalt.
Mehed otsustasid nüüd minna
lennuväljaku põhjaossa, samasse
suunda, kust olid öösel tulnudki.
Seal oli näha mõningaid kõrgemaid
maastikukohti ja sealt leiaks
kindlasti julgestatud pagutee, kui
nat sattuksid üllatuse ette.
(JärgnebV
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 19, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-01-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820119 |
Description
| Title | 1982-01-19-06 |
| OCR text | lk. 6 VABA EESTLANE teisipäaval, 19. jaasiuaril 1982 — Tuesday^ January, 19, 1982 .1 ISTSÕN&N Spordimärkmeid Kanada võitis eneselegi üllatuseks Kanadas ja USA-s peetud noorte, alla 20-aastaste hol^ivõist-luse. Kanadal ei olnud ühtki kaotust, aga võit otsustati alles viimase mänguga Tshehhi vastu, kellega mängiti viiki. Kanada punktide arv oli 13, tsh^hhidel 11 ja hõbemedal, pronksmedalile tulnud soomlastel 10 punkri. Kanada mäng N. Liiduga andis kanadalas-tele puhta 7:0 vahekorra. Rahvusvaheline Kerge j õustikuliit (L\AF) karistas võistlemiskeeluga Rootsi lühimaade jooksjat Linda Haglundi, ameerika kettaheitjat Ben Plucknetti ja Austraalia kuulitõukajat Gael Mulhalli. Kahele viimasele määrati keeld 18 kuuks, rootslanna süüasi pole veel lõplikult selgunud. Kõiki süüdistati kiiresti jõuduandvate droogide kasutamises. lÄAF (Rahvusvaheline Kergejõustikuliit) kinnitas Roomas pee-tjid koosolekul möödunud aastal tehtud uued maailmarekordid, mida oli kokku 8. Sebastin Coe kaotas sajandiku oma 800 m maailmarekordist, kui ta aeg vähendati 1.41,73-le. Peasekretär John Holt seletas, et ametlik aeg oli 1.41,72:4 ja seda tuli eeskirjade kohaselt ümardada. Ka ei tulnud kinnitamisele venelase Konstantin Volkovi teivashüppe tulemus, kuna määruste kohaselt ei kuulu rekordite arvestamise alla demonstratsiooni võistluste tulemused. Esialgul jäid kinnitamata ka veel Henry 'Rono 5000 m rekord 13.06,2. ja Vladimir Poljakovi teivashüppetulemus 5.81, mille kohta oodatakse lisainformatsiooni. Lisaks varemnimetatule kinnitati järgmised rekordid: inglase Sebastin Coe miili tulemus 3.47,33, ameeriklase Renäldo Nehemiah 110 m tõkkejooksu tulemus 12,98, ' prantslase Thiei^ry Vigneroni teivashüpe 5.80, jaapanlase Toshiko Seko 25 km jooks 4.13.55,8 ja sama jooksja 30 km tulemus 1.29.19,8. Naiste odaviskerekord, mille saavutas bulgaarlanna Antoaneta Todorova on nüüd 71.88 ja venelanna Ludmila Veselkova miili jooks 4.20,39. Tuntud dirigent Herbert von Karajan õn ka innukas purjesport-lane. Sardiinias peetud regatil sai tema poolt juhitav jaht esikoha. Rahvusvahelise ; Võrkpalliliide otsusel hakatakse maailma karikale mängima iga 4 aasta tagant, kusjuures alaliseks võistluspaigaks saab Jaapan. 1982. a. maailmameistrivõistlused toimuvad Peruus, kus mängivad naised ja Argentiinas mehed. 1986. aastast alates hakatakse maailmameistrivõistlusi pidama kahes grupis. FI-VB otsustas muuta õhu rõhku pallis, senise lubatud 0,48—0,52 atmosfääri asemel on tänavu |^sta algusest peale lubatud 0,40—0.45. õhu rõhu vähendamine aeglustab palli lendu, mis hõlbustab kaitsjate tegevust. FIVB teatas veel, et hakatakse korraldama katsemänge, et anda hinnang ettepanekuile lubada serveerida mis tahes kohast piirjoone taga. väljaku kogu ulatuses. Toimetusele saadetu kerjandus LÄÄNEKAARE POSTIPOISS nr. 4(106) ~ 1981. Sisus: A, Tütus „Saaremaa kirik", „Tegevuskava käesoleval ja järgneval aastal", V. Johanson „Uueks aastaks" (Eesti Liit Kanadas juhatuse tervitus), E. Lepnurm „Uue aasta lävel", E. Lepnurm ,3flti Vabadusliit", A. Rehtlane „Dr. med. Georg Olaf Martinöff in memöriam", T. Tanner „01ev Siinmaa 1881-1981", L. Suurkask „Eesti Pensionäride ühingu teated", E. Kibuvits „Kons-tantin H.annaoja 65 aastane", L. Suurkask • „Magda Krugi- juubeü-sünnipäev';, A. Rehtlane „Kunstü-küd magusained", L.S. „Moistlikke mõtteid kunstist", A.R. „Plüatsi probleem 1990-daI aastal"., lühemaid teateid ja kuulutusi, pikk-pikk-pühade ja uueaasta sooVide andja, te nimekirij mille kogumise eest avaldatakse tänu Luise ; Kibuvitsale, ühtlasi kuulutatakse välja Lääneranniku XVI Eesti Päevade embleemi kavandi võistlus. BALTIMORE EESTI ORGANISATSIOONIDE BÜLLETÄÄN nr. 165 — 1981. Sisus: U. Plank „Sest me nägime tema tähte", Lüli-An-ne Parlo „Jõuluööl", T.E. „Balti-more Eesti Laulumeeste 30. aastapäeva ball", E. Tammearu „Ter- Vitus lauluvendadele", T.E. „Balti-more Eesti Seltsi kultuuriõhtu — Priit Vesiünd ja „Tänane Eesti 1980", Lehekülg noortele, kus noored ise kirjutavad, T.E. „E.Ü.S. Kultuuriõhtu: Ivar Ivask", pühade- ILMUS' Oskar Lutsu KEVADE Saadaval ^VABA EESTLi^E" telUoses ja kooliõhtotel Eesli Majas raamatute inüügilaiial. HIND $6.0® — postiteel %6M EJTOS—18178. a.- taffieim eesti&eelne Metns&ogn. ' BvcBiT Ivask ELUKOGU 1/Ivask pisib oma taides tugevate sidemetega lÄiM nemate simnimnllaš. Tema nägemuslik taule Soomest, selle slui-matiUknst soome-ugrUisest tundest > müstikast, aga ka omi ümbrnskonmist mujal maaflmas on tunderikasja tfihelepanoefk. ESukogusse on valitud paremik ta varem ilmunnd kogudest m lk. Hind $10.09 — saatekulu 50 centi SAADAVAL .,VABA EESTLASE" TALITUSES h 4. Ärkvel olev, 7. Naiskuju Vanas Testamendis, 9. Koht kirikus, 11. Vaestemaja, 12. Avameelne, 13. Jooginõu, 14. Laeva- või lennuõnn^etus, 16. Linn Eestis,-!7. Eesti .luuletaja, 18. tJk-sikettekanne, 20. Leivapätsike, 23. Endine eesti ajakiri, 26. Keskaja tervitused ja palju lühemaid teateid selle väga aktiivse eesti rahvusgrupi tegevusest. USK JA ELU nr. 3(34) - 198i. Eesti Apostlik-õigeusu kiriku väljaanne. Uues numbris kirjutavad: N. Hindo „Neitsi Maria kaitsmise pühaks", „Meie ülemkarjaseid meenutades: Usukannataja-märter Platon", K. Ustav „Metropoliit Aleksanderile 80. sünnipäevaks", Lydia Trett „Kuuldud, nähtud, kogetud", „Jüri, Ravenna piiskop", Raissa Kõvamees „Jumalaga, kodu! ",„Küsimusi . ja vastuseid Ühislaul Eestir Apostlik-õigeusu ki-riküs" V K. Liik „Issandamuutmise kirik — Esimene ristiusu tempel Tallinnas", D. Papp ,,1600 aastat Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistust", V. VeUeso ,,Evangeelne kristlus ja ortodoksi kirik". Koguduste uudiseid Austraaliast, Göteborgist, Inglismaalt, Stokholmist, mälestuskirjutisi, sinodi otsused, aruanded ja toimetuse teated. Värskemad uudised loete /.VABA EESTLASEST" sõjamees, 29. Kiriklik õpetus noortele, 30. Rool, 31. Rooma keiser I sajandil, 32. . . . nuhtlus — raskeim karistus, 33. Rõngassaar, 34. Talenti. Püstsreadl: L Putukas, 2. Ilutaim, 3. Tööriist, 4. Planeet päikesesüsteemis, 5. Linn Eestis, 6. Kaebamine, kurtmine, 8. Mehenimi, 10. Hoone maal, 13. JuuksQlokk, 14. Sama, mis la-minoor, 15. Skandinaavia naisenimi, 19. Munaroog, 21. Kütteaine, 22. Kehakuju moonutis, 24. Omaaegne lennuühing Eestis, 25. Kohanimi Tartumaal, 27. Pehme, 28. Teistest erinev, 31. Olevat terviseks. RISTSÕNA Nr. 1086 LAHENDUS ' Põikread; 1. Oks,- 4. Sügis, 7. Aku, 10. Reis, 11. õlak, 12. Urn, 13. Aasia, 16. Anu, 17. Genf, 18. Pung, 19. Eel, 20. Omega, 23. Ges, 25. Mm, 26. Ora, 27. Arg, 28. Ka,. 29. Bee, 31. India, 33. Oad, 34. Emis, 35. Aspe, 36. Ala, 37. Marat, 40. Alk, 42. Anne, 43. Tanu, 44. Med, 45. Neeme, 46. Les.- Püstreadj 1. Oru, 2. Kergemeelne, 3. Sinel, 5. Üha, 6. lvi, 7. Alangi 8. Kangekaelne, 9. Uku, 13. Aforism, 14. Soe, 15. Aparaat, 19. Emb, 21. Man, 22. Gal, 24. Sad, 30. Emand, 32. Der, 33. Opaal, 36 Aam, 38. A.se, 39. Arm, 41. Kus. ARVO MÄGI EESTI RAHVA AJARAAMAT Eesti Päevalehe kirjastas Stokbolmis 1979. 256 lk. Kaas, 20 illnstratsiooni ja lay-out Otto Pajult, 17 kaarti Eesti ajaloo eriaegadest autori visandite järgi joonistanud Vello Kallas.. Raamat haldab kroonika kujul (aasta-aastalt) eesti rahva aja< lugu selle algusest tänapäevani koos tähtsamate sfindmuslc^ maailma ajaloost, eriti seikadest, mis on mõjustanud eesti ajalugu^ Teos kirjeldab eesti rahva ajaloo põhijooni, sttndmnste esitannise kõrval kommenteerib autor olukordi; teeb' järeldusi ja oletusi. Eriti sobiv noortele kinketeoseks. Hfaid j$26^ pluss $1.09 saatekulu MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES ILMUS; FRED LIMBERG Eesti Vabariigi sõjajõudude organisatsioon ja juhttcond. Lugeja Hah sellest raamatust 1028 nfane, keda lugedes MUb küsimus: kidm nad on jäänud? Kuigi mõni ndsi on oma malM teekonna lõpetanud läänes, on enamus hävinenud koos Besd Tü^ku feeseisvusega. Selles raamatus on tuhat meie sõjamee»- test leidnud sel viisil tagasihoUUikkn meenutust Hind $18.00 pluss saatekulu 70 centi MÜÜGIL VABA EESTLASE TALITUSES Oma valvekorral tegi Ville kava järgmise öö eesmärgiks. See oli Petsamo lennuväli. Tal oli seal tuttavaid kohti ja ta tundis täpselt millisest suunast oli parim lennuväljale läheneda ja millisest suunast seda oli hõlbus vaadelda. Matkata ei olnud eriti palju. Nad võisid puhata siin rahus ja alles õhtu pimenedes hakata liikuma. See rahulik olukord tekitas meestes tunde, et nad on peagu turistid, kes •hulguvad põhjala tühimaadel ja imestavad loodus© ila - / Lennuväli mutsema sõprade juurde, Jõhutas Ville ja hakkas oma oskust näitama. — Ära jumala eest ainult kiljata, hirmus Jussi. -—Majaelanike arvele seegi lär heks, naeris Ville, Mehed hakkasid liikuma kui hämarus neid juba kaitses. Ville seletas oma plaane. Lennuvälja lõunapoolsel küljel on kõrge maastik ja sealt leiaks hea vaatluskoha. Sealt oleks ka nähtavus üle kogu lennuvälja otse äärest ääreni. Sinna tuleks katsuda pääseda. — Alati teeme nii kuidas on parem, iitles Jussi. — Koht peabki selline olema, et kõike on näha, mis väljal sünnib. — Küll sealt näeb, kinnitas Vil-ruudi, kus maastik oli kerge liikuda. Nad astusid mööda harvavõitu kasesalu, kus kivid ja lõhangud polnud käimist takistamas. Kõikjal oli täielik vaikus. Siis tõusis äkki rabakanade parv nende ees õhku ' häälekalt kraaksudes. Aegajalt kuuldus rebaste haugatusi ja lindude uniseid hääli. Rebaseid näiski selles maastikus olevat rohkesti. Minek jätkus ja maapind hakkas vähehaaval tõusma. Mida kõrgemale nad tõusid, seda selgemini hakkasid Liinahamari ja Petsamo tuled kumama taevale. Lennuväli jäi nüüd vasakule poole. Matk jätkus üha edasi ja maastik muutus veelgi kõrgemaks. Nüüd hakkasid tuled paistma juba lennuvälja põhjaosast. Veel 300 meetrit ja siis hakkame sobivat vaatluspaika vaatama, seletas Ville. — Kaljud on küll lagedad, aga küll me leiame mingisuguse varjumiskoha päeva-õhtu tulles süttisid majades tuled ja töö hääled vaikisid. Kustki jaama suunast hakkas kuulduma balalaika, mängu. le. Heidvad jalgu kõrgele, arvas. Meestel ei olnud mingit kiiret ja 'Ville. — Kas meiegi ei läheks rõõ- sellepärast nad valisid sobiva mars- — Katsume vähemalt, ütles Jussi. — Meil peab olema mingisugune kaitsevarjend, et lendurid meid ei märkaks, kui lagedal kaljul lesime. Hetke pärast nad nägid ees paremal kõrget kaljut. Tumeda siluetina see seisis suursugusena kui valvepostil seisev sõdur. — Ronime sinna, ütles Ville. — Sealt võid pildistada päris lennuvälja äärest ääreni. Nähtavust piisab, pole muudkui vaatame ja kuulame. — See on sinu ülesanne, nõustus Jussi. •— Hakkame siis ronima üles. Kohale jõiides Jussi tõdes, et Ville oli valinud hea koha. Igasse suunda oli suureprane vaade. Aga koht oli päris lage, polnud väiksematki varjavat põõsast või kivilõ-hangut, milles võinuks valgel ajal., end peita. Kui nad raiuksid mõningaid puid kaugemalt ja ehitaksid enestele mingisuguse varjendi, see ärataks kindlasti lennuväljal kahtlust. Lennuväljal märgatakse kindlasti, kui öö jooksul oleks ilmunud kaljule, kus seni polnud mingisugust taimestikku, mõnesuguseid põõsaid. Midagi; tuli. nüüü leiutada. , Lenunvälja tuled särasid pimeduses. Seal olid paljud valvel oma ülesandeis. Lennuvälja tõusurada oli pime, vähemalt lähemal ajal ei olnud lennukeid oodata. Nii pirne-dal ajal ei olnud neist meestele ohtu, aga päeval ja valgel ajal oleks olukord erinev. : Jussi võttis mõningaid pilte lennuvälja valgustusest ja selle järel nad otsustasid veel natuke tukkuda enne kui hommik valgeneks päevaks. Nüüd nad võisid mõlemad magada, sest sellel kõrgel vaatlus-paigal neid ei saaks keegi hõlpsalt üllatada. Kõigile lisaks väsimus mehi eriti ei vaevanud, mistõttu uni oli erk ja mehed kindlasti ärkaksid- varakult, kui keegi katsuks ronida nende juurde. Uni siiski pettis ja Jussi ärkas alles, kui Ville tonksas teda külge, näidates sõrme suule pannes, et ta püsiks tasa. Hommik oli valgene-nud juba päevaks ja päike tõusnud tundra kohale. —- Suitsu lõhna on tunda päris selgesti, sosistas Ville. Vaadates üksisilmi lennuvälja suunas ta ei märganud siiski mitte midagi. Samas Ville näitas oma sõrmega päris kalju jalale. Sealt suits tõusiski. Kaugus oli vaid 60 meetrit ja mehed' nägid;• • seal sõdurit- kes.; risu korjas. Kaljul olevad mehed vaatasid hoolikalt sõduri tegevust. Nad arvasid, et äõdur oli ümber lennuvälja liikuv valvepost. Piiri-valveüksutose kuulus, üldiselt siseriigis luureteenistuses olevaid ük-^ susi. Aga miks see mees oli üksi? Tavaliselt olid vahipostid kaheme-helised. Kas sõdur oli siiski lennuvälja julgestaja, kes liikus otse len- ,nuvälja serval? Kaugemad valvuri- •terajad on- siis kaugemal, ja seal liiguvad peamiselt paarispostid? Missugusest suunast sõdur oli tulnud, seda mehed ei osanud sugugi arvestada. Võiks kasvõi laenata sõduri püssigi, see oli hooletult jäetud kivi vastu nõjatuma; ; Sõdur ei saanud oniia katseist hoolimata tuld korralikult süttima, sest pärast väheaegset katsetamist ta hajutas kogu suitseva lõkkeaseme ja loopis suitsevad risud laiali. Siis ta istus kivile ja hakkas pläru keerama. Saades selle valms võttis slõdur suitseva pläru kätte ja puhus sellele ning sai siis põlema. Jussi jõudis sõdurit mitmel korral pildistada enne kui see tõusis, võttis oma püssi ja heitis selle hooletult selga. Siis ta hakkas laisalt minema lõuna suunas. Jussi pildistas meest veel seljatagantki. Lennuväljal oli näha juba tugevat liikumist, seal oli alatud päevase tegevusega. Mehed hakkasid nüüd arutlema oma olukorda. Mis nüüd tuleks teha? Kuigi nende vaatluspaik oli päris lage kalju, neid ei võinud lennuväljalt mitte keegi märgata. Aga kui mõni ringi liikuv valvur kohale sattuks, võis olukord ohtlikuks muutuda. Ühest sõdurist ei olnud veel ohtu siis kui mehed õlid valvsad, aga valvuri kadumine võiks põhjustada seda, et piirkonda hakataksp kammima. Suurem oht oli siiski selles,. et mõni lendur võiks märgata neid lennuki õhku tõusmisel ja, alar-meeriks valvurid. Kui lendur teataks raadioga lennuvälja ülemale, et kaks meest küürutavad kaljul, on mäng lähedal. Paha aimamatagi mehed piiratakse ümber ja põ^^ genemisteed on hetkega suletud. Mingisugune lahendus tuli kohe leida. Jussi otsustas siiski pildistada esiteks lennuvälja ja ümbruskonna maaalasid. Aeg pildistamiseks oli parim, sest päev oli selge ja päiksepaisteline. Ta . asetas kaamera alusele ja keeras teleobjektiivi oma kohale ning kontrollis veel põhjalikult oma aparaati. Siis ta alustas oma tööga. Lennuvälja pildistati põhjalikult ja tehti märkusi meeldejätmiseks. Välja põhjaosas oli suur^ mitmekorruseline ehitus mille ümber oli mitmeid väiksemaid ehitusi ja ladusid. ' Radari-antenn pööries lennuvälja j^õhjaosas, teine lennuvälja lõunaosas. Lennuvälja idaserval oli jälle lennukite rivi, mida nad olid üäinud juba tuleku-matkal. Radari, antennid ringlesid pidevalt. Õhuruumi olukorda jälgiti väljal hoolikalt. Mehed otsustasid nüüd minna lennuväljaku põhjaossa, samasse suunda, kust olid öösel tulnudki. Seal oli näha mõningaid kõrgemaid maastikukohti ja sealt leiaks kindlasti julgestatud pagutee, kui nat sattuksid üllatuse ette. (JärgnebV |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-01-19-06
