1980-06-03-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE teisipäeval, t ]um 1980 - Tuesday, Juae 3,1980 Nr. 42
M W T J II
¥ Ä B M ) E E E S T L A S T E H Ä Ä L E K Ä N DM
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth
. PEATOIMSTAM: ^^^.'v
•. TOIMETMA:;Haimes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn.C, Toronto Ont.^^M^^^^
TELEFONID: toimetiis 364-7521, talitus
.1 • • . - ^ • :• ; • ekspeditsiooa;
ifelXIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, poolaastas $19.50
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $56.—;, poolaastas
' ja veerandaastas $16y—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.
tas $2L— ja veerandaastas $11—. Kiripostiga üSA-s: aastsis
i $61.—, poolaastas $32.50 ja veeraidaastas $17.—
LEMUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas §72.
$36.—ja veerandaastas $19.--r.
4adressi muudatus 50 c, — üksiknumbri hind 45 e
Published by Free Estonian l^blisher Ltd., 135
Toronto O n t . M 6 J^
T.E.S. Täienduskoolis tõsteti esile nelja-õpilase väga korralikku kooliskäimist kuueaastase kooliaja
kestel, kellele Eesti Sihtkapital Kanadas poolt kingiti raamatuid. Pildil vasaikult Mark Olupj Andres
Kasekamp, Tiina Hubel ja Xee Metsalo, Õpilaste kohal koolikomltee esimees H.Lupp kõnelemas, Parem
ai istumas "Mari Anne Kängsepp. ,;• . Foto:" Vaba-Eestlane-
Okupeeritud Eesti ajalehed aval- täidesaatva ja kohtuvõiMi iile vadasid
pärast 27. märtsi Tallinnas ga keeruline ja komplitseeritud.
^cim^nüd Eestimaa Kommunistliku Partei suurte võimupiiride ja
Partei Keskkomitee pleenumit muu kõikvõimsuse tõttu oleneb ka juht-informatsiooni
hülgas lühikese ja konna isikuline koosseis mitte air
lakoonilise teate, et partei sekre-nult parteis vaid ka kõigis teistes
tM ja EKP büroo liikme kohustus- võimuorganites partel sunnamis-iest
on vabastatud Vaino Väljas, test, määramistest ja ettekh-jutis-kes
on rakendatud uuele ametiko- test. Partei juhtkonna isikuline
hale dipIomptiUstesseiilesannetes- koos kunagi kindel ja
se. Teatest võih Järeldada, et Vai- stabiilne, kuna telgitaguste võimu-
::o Väljas OE kõrvaldatud okupeeri- võitluste tulemusena kõrvaldatakse
tüd Eestit valitsevate kommunisti- Ja vahetatakse sageli võimul
PARIIS — Prantsusmaa esimene maapinnal asuv tuumalaengute rakettide eskadron deklareeriti
23. maü Operatsioonivalmiks Marseillest põhja pool asuvas tulistamispaigas. Kaitseminister Yvon
Bourgeš ja Praiitsusmaa tuumarelvade^löögiüksuse vanemad ohvitserid jälgisid, kui viimased üheksa
keskmise lennuulatusega ballistilist raketti asetati Alpide Jalal oleva Plauteaü d'Älbioml asuvasse silosse.
y :
N. Liida propagandamehed m
peenelt väljaõpetatud ja rafineeii-tud
tegelased, kes tunnevad läbi
ja lõhki rahvusvahelise pokeri-mängu
võtteid. Nende suureniaks
proHeemiks praegu on näidata
kallaletungi Afganistanile süütu ja
tagasihoidliku vahemänguna, kus
ci ole tegemist sõjalise vallutuse
operatsiooniga vaid hoopis-tükis
hädasoleva naabri väikese abista-misaktsiöönina.
Manööverdamine
Afganistani ümber on venelastele
erakorraliseit suure tähtsusega,
kuna tõe mahasalgamisega loodetakse
Kremli näilist rahuofensiivi
elavana hoida niiig selle varjus
läänemaailmale puru süma puistata
ning idetente polütikat uuendä-
Nende propagandamanöövrite
raamidasse sobib hästi ka • Tass'i
äsjane teadaanne, müle kohadelt
N^ Liit jätkab oma vägede üfie-poolset
kärpimist Kesk-Euroo]^as.
Tass mainib, et selle poliitika (ile-vat
välja kuulutanud Leonid Brezh-nev
juba möödunud aasta 6. oktoobril
sõjalise pinevuse lõdvendamise
saavutamise huvides. Alates
12; maist käesoleval aastal laliku-vat
Saksa Demokraatlikust Vabariigist
(Ida-Saksamaalt) kodumaale
järjekordne grupp nõukogude
tankiväeosi ja üksusi koos tankidega.
Tass peab vajalikuks juurde
lisada, et mainitud sõjaväeformee-ringud
paigutatakse N. Liidu Euroopa
osa piirkondadesse.
Tassi teatega püütakse nä
et N. Liit teeb kõik sõjavägede ja
pinevuse väljiendamiseks Euroopas
ning ootab ka läaneriikidelt
samalaadseid vastukäifce. Simpool
ole- Uus Mass S-3 rakette on 45 jäiga M
de tippudi hulgast ja määratud vaid mehi ning uued tegelased asu- kõrged ja kaaluvad 26 tonni, kan- marakettidele, allveelaevadele ja kagi üle tuumarelvade kasutamise- matuks ja arusaamatuks, miks ve-kaugemale
„asumisele", Eestis vad oma sõpradega ja teostajatega des lõhkelaengut, mille võimsus on bioni tasandikul Lõuna-Prantsus-
'.?vinud kuulduste kohaselt kusagile valitsema, saates oma eelkäijad 50 korda tugevam kui Hiroshima maal on stardivalmis kaks 18-e
Lõuna-Ähieerikasse — . Argentii- vähetähtsatele töökohtadele või lä- kohal alla lastud ja linna hävitanud keskkaugusega rakettide tiksust
".asse või VenetsueelasSe. kitades nad halvemal juhul Sibe- aatompomm i l maailmasõja ajal. hästikaitstud maa-alustes silodes.
Prantsusmaa katsub säilitada
oma kohta maailma kolmanda
tugevama tüumarelvajõuaa
Ameerika iJhendmkide Ja N . Lii-
Kahtlemata on Vaino Väljas ko- risse v©i mõrvakeldritesse.
alistanud raskelt oma karjäärirede- ggj p u M tarviseb
m, sest need positsioonid, mis ta p^e^jj^ji^^g^
okupeeritud Eestis endale 48-aasta.^g^^^^
selt kätte oli võitnud, OÜd hõrge-jni^te ainult tema endised võitlus-
2iad, mida KremlU ühele Eestis ^^^slased vaid ka kõik silmapaist-sündinud
ja kasvanud eestlasele varnad Eestist Venemaale põgene-on
pakkuda. Osava kombmaatorinajjy^ ^^g^j kommunistid. Meile mee-
Ja trun^amlikn kommunistina võe- nuvaä ka sellised võimult kõrval-ti
Vaino Väljas juba 21-aastaselt öatud N. Liidu suurmehed nagu P®^^® ^^^^^^^^^^^^"^ P®^^ olema,
M&leiikov, • Molötov, PoljansM,^ ^^^^^
erihari- ja teised. Osa rügi aatomrelvastuse hirmutav mor
saadeti väikestele vähetähtsatele 3^ peab olema usutav.
Nende rakettide lennukaugus on
3000—4000 km. mistõttu need on
vastu I^. liidu
tei liikmeks.
:luselt
.uigi .ta
valis ta
karjääri tegemiseks poliitEise töö-põllu,
kuš ta tõusis tippudesse
i-netlusväärselt erakordse kiirusega.'.
1955—61 oM ta; Eest! komsomo-.
Ii keskkomitee esimene sekretär,
11961-71. Eestimaa Kommunistliku Meie ei tea, mis sai Vaino Välja
Partei Tallinna linnakomitee esime- sele saatuslikuks. Enne teda on lan
võimelised ulatuma kõikidesse kohtadesse
Ida-Euroopas.
Prantsuse õhujõududel ooi praegu
kasutada nelikümmerid Mirage-4
Prantsusmaal ei ole mingit eesmär-igaühte on viõimalik varustada
ki tõusta kabe nimetatud suurrügi 150-kilotonnise aatompommiga,
relvastuse tasemele. MiUist laadi Meed pommid on oma mõjult 7 -
8 korda suurema hävitus võimega
kui ameeriklaste Hiroshima-pomm
I]
le.
Prantsuse polütüised parteid on
üksmeelsed Selles, et riik vajab tugevat
tuumarelvastust. Ka Prantsuse
kommunistlik partei asus
kolmveerand aastat tagasi valitsuse
sellekohase kaitsepoliitilise programmi
toetamisele.
mm
töökohtadele, osa rakendati nimeliselt
diplomaatilisesse teenistusesse",
mis on nüüd määratud ka Väl-ifloVäljase
uueks tööalaks.
Teine ja sama tähtis nõue prants- Laevastiku kasutada on praegu 1962. a. anti Nõukogude Liidus
nelased oma vägesid Ida-Saksa-maal
pole vähendanud viimase 35
aasta jooksul ja teevad seda just
nüüd kus neü Afganistanis on
teoksU suured sõjalised operatsioonid
ja Afganistani rahvuslaste
vastupanu tasalülitamine. Kui
Tass tõesti tahaks oma valede vahepalaks
ka vahetevahel tõsiolusid
edasi anda, süs kirjutaks ta sõnaselgelt,
et punaarmee osade lahkumine
Ida-Säksamaal ei ole seotud
Kremli rahuofensüviga vaid hoopis
vajadusega nende tankiüksuste
rakendamiseks Afganistanis.
Nagu see' pikkade aastate jooksul
kombeks ja tavaks on kujune-lasile
on see, et riigi kaitsepoliiti- viis aatomrelvadega varustatud välja 9-margalihe neljakopikaliste mid, ei anna N. Liidu põllud
Hsed otsused tehakse Pariisis, ega allveelaeva. Neis laevades on 16 postmarkide seeria ,,22-se kõmmu- käesoleval aastal loodetud ulatu- ^
mitte mõne teise riigi pealinnas, M-2D tuumaraketti, millede lennu- nistliku partei suured otsused*- ses saaki. Nõukogude põUumajan-ütlevad
valitsuse ametikandjad. ulatus on umbes 3000 kni: auks, kusjuures iga erimark käsi- duse - eksperdid^^0^^^
Strateegilised tuumarelvad moo- Prantsusmaal On siiski hakatud tab erinevaid tööstuse, põllumä- erakordselt optimistlikud ja aval-
^ . .. dustavad Prantsuse kaitsejõudude valmistama juba uuetüüW
le sekretär ja 1971. aastast Eesti-'genudebaSoosmgusse ka teisi Ees- selgroo ga selles küsimuses ei taha tomaUveelaevu, millest esimesed ettenähtavast suurest produktsi
maa Kompumstliku parte! keskko- tiskõrgetdposU^^^
-..nitee l s t e t ä r . Kommumstüku nud eesti kommuniste. Meil tarvit-|^äiakse rahvusvahelistel desarmee- dokkides. Need loodetakse valmis
partei keskkomitee liikmeks vaütiseb ainult meenutada 1949. aasta rimiskonverentsidel. Prantsusmaa saavat 1985. aastaks. Siis on ka
':a Juba 1956. aastal ja 1961. sHÜrküüditamise peaorganisaatorit tegi kaks aastat tagasi Lütünud allveelaevadesse asetatavate raket-aastast
alates kuulus ta partei Nikolai Karotamme,Vares-Barba- Rahvaste Organisatsioonis oma tide lennukaugiist suurendatud,
keskkomitee büroo lükmena Eesti rust,;^^^^H^
kommunistlüm tippelüdi sisemises- makalübrüisi mehi, kelledest pal- piirdus ainult konventsionaalsete
se ringi, kuna see büroo moodustab jud istusid isegi Siberi vangüaagri- relvade piiramisegs.
minatüüre poliitbüroo, kes juhib tes. Mõnelt poolt räägitakse,
keskkomitee istungjärkude vahe- Vaino Väljas katsus oina
perioodidel Eestis parteitööi Ja positsioonil kaitsta eestlaste
fsontrollib valltsemisaparatuuri. vuslikke huvisid, kuid see
See oli kiire Ja kaugeleküündiv f"^^^""^^^ ^^^S^ otsito
et
süste ümberpaigutused.
Kuigi president Valery Giseard
d'Estaing ongi mõnes suhtes juhtinud
Prantsusmaa lähemale ühendriikidele
ja teistele Lääne-Euroopa Raskuspunkt on kogu aja
riikidele, pole siiski mingeid tun- Kirde-Prantsusmaat Metzi
, Võtame neist vaatluse alla ühe,
mis on pühendatud Uha ja pnma
tootmisele. Sellel on kujutatud naine
lüpsimasina ja pümakannudega,
Konventsionaalse relvastuse tagaplaanil kanad- lehmad, lambad
alal on möödunud aastakümne ja sead. Peale ülaltoodud „suurte
tähelepandavamaks uuenduseks otsuste" pealkirja lubatakse 20. a.
olnud siserügis korraldatud ük- pärast, 1980. aastaks, produtseerida
3a
karjäär lühikeste aastate jooksul, ^as poleks kunagi lähedal ja li-eriti
kui' arvestada, et Vaino Väi- sitsiooni saavutanud kui ta poleks oleks mõttes liituda uuesti tihedalt saks on Prantsusmaal olnud oma
1as oli sündinud Eestis, imumaalö^^a rahvast maha salanud, ja truur NATO sõjaüse liiduga. armeejuhatus BadenBadems Saksa
tema tõus toimus Venemaalt okupatsiooniJõudusM
piima.kolm ja liha heli korda rohkem,
mida veel täiendab arvude
tabel: miljonites tonnides
1960 1970 1980
üha — 8,7 25 30—32
piim — 61,7 135 170—180
ning toob sügiseks ulu alla rekor-düise
saagi. Need ennustused olid
süski tehtud enneaegselt, kuna ap-rUlis
valitsesid N. Lüdu erakorraliselt
halvad ilmastikuolud, mis
sundisid agronoome ja põllumajanduse
alal tegelevaid parteimehi
oma arvamisi muutma ning läbi
mustade prillide tulevikule vaata-
:ma..
üks läänemaaüma agronoom,
kellel avanes juhus viibida varake-vaidel
Ukraina vUjakandvatel aladel
ja mustamullamaadel, ütleb, et
aprillis oli paljudes pürkondades
alamlikult
saabunud eesti kommunistide valv- teenmud. Samuti on teada, et Väi
ia Ja võibolla isegi vaenulise sUmäJas vältis alati välismaalt
Kuid tõenäoliselt oli Vamo Väinu
rohkel määral sademeid, et
Kuidas neid ^otsuseid" on täide- põUud muutusid mudaväljadeks,
jas varustatud kõigi nende vinger-äamistalenti^
ega, mis on kommu-
Mstlikus iihiskpnnas vajalikud vee
peal püsimiseks Ja eriti veel süs
kui keegi igatseb karagele ujuda.
Okupeeritud ' Eestis on poliitilise
karjääri tegemine seal valitsevate
olukordade taustal erakordselt ras-
Prantslased ei soovi,^t keegi v^^^
jastpoolt pääseks määrama riigi Nüüd on siiski hakatud suuremat tud, seda näitab N L . statistika, i^is takistas õigeaegse ja korralik
tuumarelvastust, mistõttu otsus- rõhku panema Lõuna-Prantsusmaa J^rg^^^^ Tagajärjeks oli,
tav võim püütakse hoida riigi kaitsele. 70-ndaU aastaü on Prant- väljaantud „Põllumehe teadmiku'^ maikuu esimesel nädalal suu-presidendi
käes. susmaa toomid ära Lääne-Saksast (^^^^^^^^^astaraamat) 1978 ja külvitööd lõpetada 20 prot-
, , ; ^ 10.000-15.000 meest ja viinud need 1979. a. väljaannetest. Vümases on senti vähemas ulatuses kui möödu-
Pr^suse president te^^^^
- . .relvajõudude ülemjuhatajana ja_^ 9,3,1975 15,1, 1976 - 1^^^^
luus pidi^ olema midagi^muud^^^ ,14,7 müj. t^mii. Needki^^^a^^^^^
see;edaspidi.
maale külaskäigule saabunud sugulastega
kohtumisi ning ei ulatanud
neile oma abistavat kätt Hüu-maal
asuvate kodukohtade külastamiseks.
Ebasoosingusse
oli teravilja alla reserveeritud ise-
... J , , J ..^ ^.gi tunduvalt rohkem põllupinda
]W- naivad olevat v<oltsitud, vähemalt kui eelmistel aastat»!
kasutamisele võtmist. Teiselt poolt hid toonitasid sellega, et prantsuse osaliselt. Näiteks 1978. ä. „teadmi- '
" — a s j a t u n d j a d on nüüd ta-
Pariisi kaitsemimsteeriumi
Vene
saatus
Eestis süBdiiud ja kasvanud kom. on vaid parlamendüvomused riigis üksu^^^ ,
ke, kuna iga võimuredeülülespoo- j^^nisüdel ei ole võimalik Eestis sõja kuulutamiseks. demokraatliku vabarügi piiri lähe- mängitud 15^
le pürgiv eesti kommunist on ühest püsivat karjääri teM. Kui mõni 60-ndate aastate aM Prantsus- duses, kuna see tähendaks prants- aga samal aastal 13,4 m.t. Kumb ^ ^ ^ ^ ennustamisel Koik
küljest kohaHke eestlastest partei- agis^^^^^^^^^ valmistama oriiale laste toetust NATO sõjahsele koos- ne^^^^ ön õige? Oletatavasti mitte PU«avad oma tegelikke arvamisi
tegelaste ^ontroM Ja rivaaüde sü- ^^j^ ^y^^^^^^^^^ kumbki, vaid mõni madalam a r v ^ ^ ^ ^ ^
ma aU, kuid teiseW küljest valvab j^u^j^is^^^j^ kus NATO sõjalisest liidust. 60-ja p,_„,,v,. ,„Mpid WATO OT, Kuna möödumid JR m
tema
vümaseü aastaü olnud ca 18% riigi
eelarvest ehk 3% rügitulust.
Ja vene komministide Ja KGB m- g^^^^ yg^^^ eestlasi, ^1^^^^ summasid, kuid samaaeg
ni kaudu. Tundub, et l^emHs pan- j^^.^^ sündinud Ja oma selt prantslased ei hüljanud süski
di Vaino Väljase karjääri esimes- rahva keskel kasvanud tegelasi, tavakohaste relvade arendamist,
tes fa^asides temale erüisi lootusi, ly^g^^^^^ kui usaldusväärne m Kaitsejõudude kulutuste osa on
kuna 1966. aastal v a l iM Parid j^^^de nägu.Kommums
keskkomitee Vburoo (Polutburoo) .^^^jg ^^htavast^
üheksa-lükmehses koosseisus oh püüniseid, mlUest kõrvale ei
ta Venemaalt Mmid eesttaste j a g„„^^^^^
venelaste hulgas ^Otto^^ Merimaa kommunistid ja paindlikumad me-korva!
teme Eestis s^adimid ja ^^^^ ^^g ^^IJas ei sattu-kasvanud
kommunist. ; j,üd lõpuks'-sellisesse^püünisesse?'
N. Lüdu võimusüsteem on partei
-siure kontirolü tõttu seadusandlikiap ^ ., ' K.A.-.
^ w x x i « o v ^ « «wv^vco^ t o - tunduvalt suurem kui 1979. aas
t a ' ' ; ^ S Stoida^ faüS^ f^f T , l i h a t o o d a n g u ^ ^ languse 179 mU-seda
nõuaks. SeUe taustal moodus- lang»st, -sus ko± need suured par- « « f » » ! ^ ! . ^apguse 179 jml-tab
Prantsuse tuumarelvastus ka
sammu üooisait seisab üMelt seUes, et Kreml 70-^^ aastail kuulutati prantsuse -r^""*':^':;;:^;;";:"^^^^
Moskva Venemaalt saadeWee^i^galöa^j^ arvata lihatoodangu ^lävita^^agasilöök, m^
märgatava osa läiänelütiaste
sest tuumaJQuähvardusest.
ühi-kaitsele
1.:
Prantsuse kaitsepoliitika
jeneb paindliku vastulöögi teoo- ma lihast lagedam kui oli seda 20
riale. a. tagasi. Ja Tallinnas jooksevad
^ ^ v ^ e sasa,.est ee,. A^etivöimM^o^a , I c a ^ d .
arvest d i l 8 , 2 % , . . , ^ lähtuvad susk. sellest, et vm-^^^^^g^^^
Prantsuse strateegiline hirmutav maliku sõja korral Euroopas tuleks ,
jõud baseerub keskkaugusega tuu- esialgu kasutusele konventsionaal-^ E.T.
Möödunud aastal oli
määratud üle 80 mUjom frang
tei otsused on ainult suur ümmar- ^ tonmle. Kuid samal ajal ei
gune mdl. Kuigi vast rohkem toode- julge keegi^^^k^ et 1980. aas-takse
kui 1960, süs rahvaarvu kas- ,^ saak küüniks 235 müjoni tonni-vu
(ca 30%) arvesse võttes nõukö- ^e, mUle Kremli plaanitegijad on
gude inimese toidulaud peaks ole- seadnud käesoleval aastal kolhoosnikele
ja sovhoosnikele eesmär-
Väljavaated järjekordseks viljasaagi
ikaldumiseks on Kremli
korduvateks
; (Järg lk. 3)
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 3, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-06-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800603 |
Description
| Title | 1980-06-03-02 |
| OCR text |
VABA EESTLANE teisipäeval, t ]um 1980 - Tuesday, Juae 3,1980 Nr. 42
M W T J II
¥ Ä B M ) E E E S T L A S T E H Ä Ä L E K Ä N DM
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth
. PEATOIMSTAM: ^^^.'v
•. TOIMETMA:;Haimes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn.C, Toronto Ont.^^M^^^^
TELEFONID: toimetiis 364-7521, talitus
.1 • • . - ^ • :• ; • ekspeditsiooa;
ifelXIMISHINNAD Kanadas: aastas $35.—, poolaastas $19.50
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $56.—;, poolaastas
' ja veerandaastas $16y—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.
tas $2L— ja veerandaastas $11—. Kiripostiga üSA-s: aastsis
i $61.—, poolaastas $32.50 ja veeraidaastas $17.—
LEMUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas §72.
$36.—ja veerandaastas $19.--r.
4adressi muudatus 50 c, — üksiknumbri hind 45 e
Published by Free Estonian l^blisher Ltd., 135
Toronto O n t . M 6 J^
T.E.S. Täienduskoolis tõsteti esile nelja-õpilase väga korralikku kooliskäimist kuueaastase kooliaja
kestel, kellele Eesti Sihtkapital Kanadas poolt kingiti raamatuid. Pildil vasaikult Mark Olupj Andres
Kasekamp, Tiina Hubel ja Xee Metsalo, Õpilaste kohal koolikomltee esimees H.Lupp kõnelemas, Parem
ai istumas "Mari Anne Kängsepp. ,;• . Foto:" Vaba-Eestlane-
Okupeeritud Eesti ajalehed aval- täidesaatva ja kohtuvõiMi iile vadasid
pärast 27. märtsi Tallinnas ga keeruline ja komplitseeritud.
^cim^nüd Eestimaa Kommunistliku Partei suurte võimupiiride ja
Partei Keskkomitee pleenumit muu kõikvõimsuse tõttu oleneb ka juht-informatsiooni
hülgas lühikese ja konna isikuline koosseis mitte air
lakoonilise teate, et partei sekre-nult parteis vaid ka kõigis teistes
tM ja EKP büroo liikme kohustus- võimuorganites partel sunnamis-iest
on vabastatud Vaino Väljas, test, määramistest ja ettekh-jutis-kes
on rakendatud uuele ametiko- test. Partei juhtkonna isikuline
hale dipIomptiUstesseiilesannetes- koos kunagi kindel ja
se. Teatest võih Järeldada, et Vai- stabiilne, kuna telgitaguste võimu-
::o Väljas OE kõrvaldatud okupeeri- võitluste tulemusena kõrvaldatakse
tüd Eestit valitsevate kommunisti- Ja vahetatakse sageli võimul
PARIIS — Prantsusmaa esimene maapinnal asuv tuumalaengute rakettide eskadron deklareeriti
23. maü Operatsioonivalmiks Marseillest põhja pool asuvas tulistamispaigas. Kaitseminister Yvon
Bourgeš ja Praiitsusmaa tuumarelvade^löögiüksuse vanemad ohvitserid jälgisid, kui viimased üheksa
keskmise lennuulatusega ballistilist raketti asetati Alpide Jalal oleva Plauteaü d'Älbioml asuvasse silosse.
y :
N. Liida propagandamehed m
peenelt väljaõpetatud ja rafineeii-tud
tegelased, kes tunnevad läbi
ja lõhki rahvusvahelise pokeri-mängu
võtteid. Nende suureniaks
proHeemiks praegu on näidata
kallaletungi Afganistanile süütu ja
tagasihoidliku vahemänguna, kus
ci ole tegemist sõjalise vallutuse
operatsiooniga vaid hoopis-tükis
hädasoleva naabri väikese abista-misaktsiöönina.
Manööverdamine
Afganistani ümber on venelastele
erakorraliseit suure tähtsusega,
kuna tõe mahasalgamisega loodetakse
Kremli näilist rahuofensiivi
elavana hoida niiig selle varjus
läänemaailmale puru süma puistata
ning idetente polütikat uuendä-
Nende propagandamanöövrite
raamidasse sobib hästi ka • Tass'i
äsjane teadaanne, müle kohadelt
N^ Liit jätkab oma vägede üfie-poolset
kärpimist Kesk-Euroo]^as.
Tass mainib, et selle poliitika (ile-vat
välja kuulutanud Leonid Brezh-nev
juba möödunud aasta 6. oktoobril
sõjalise pinevuse lõdvendamise
saavutamise huvides. Alates
12; maist käesoleval aastal laliku-vat
Saksa Demokraatlikust Vabariigist
(Ida-Saksamaalt) kodumaale
järjekordne grupp nõukogude
tankiväeosi ja üksusi koos tankidega.
Tass peab vajalikuks juurde
lisada, et mainitud sõjaväeformee-ringud
paigutatakse N. Liidu Euroopa
osa piirkondadesse.
Tassi teatega püütakse nä
et N. Liit teeb kõik sõjavägede ja
pinevuse väljiendamiseks Euroopas
ning ootab ka läaneriikidelt
samalaadseid vastukäifce. Simpool
ole- Uus Mass S-3 rakette on 45 jäiga M
de tippudi hulgast ja määratud vaid mehi ning uued tegelased asu- kõrged ja kaaluvad 26 tonni, kan- marakettidele, allveelaevadele ja kagi üle tuumarelvade kasutamise- matuks ja arusaamatuks, miks ve-kaugemale
„asumisele", Eestis vad oma sõpradega ja teostajatega des lõhkelaengut, mille võimsus on bioni tasandikul Lõuna-Prantsus-
'.?vinud kuulduste kohaselt kusagile valitsema, saates oma eelkäijad 50 korda tugevam kui Hiroshima maal on stardivalmis kaks 18-e
Lõuna-Ähieerikasse — . Argentii- vähetähtsatele töökohtadele või lä- kohal alla lastud ja linna hävitanud keskkaugusega rakettide tiksust
".asse või VenetsueelasSe. kitades nad halvemal juhul Sibe- aatompomm i l maailmasõja ajal. hästikaitstud maa-alustes silodes.
Prantsusmaa katsub säilitada
oma kohta maailma kolmanda
tugevama tüumarelvajõuaa
Ameerika iJhendmkide Ja N . Lii-
Kahtlemata on Vaino Väljas ko- risse v©i mõrvakeldritesse.
alistanud raskelt oma karjäärirede- ggj p u M tarviseb
m, sest need positsioonid, mis ta p^e^jj^ji^^g^
okupeeritud Eestis endale 48-aasta.^g^^^^
selt kätte oli võitnud, OÜd hõrge-jni^te ainult tema endised võitlus-
2iad, mida KremlU ühele Eestis ^^^slased vaid ka kõik silmapaist-sündinud
ja kasvanud eestlasele varnad Eestist Venemaale põgene-on
pakkuda. Osava kombmaatorinajjy^ ^^g^j kommunistid. Meile mee-
Ja trun^amlikn kommunistina võe- nuvaä ka sellised võimult kõrval-ti
Vaino Väljas juba 21-aastaselt öatud N. Liidu suurmehed nagu P®^^® ^^^^^^^^^^^^"^ P®^^ olema,
M&leiikov, • Molötov, PoljansM,^ ^^^^^
erihari- ja teised. Osa rügi aatomrelvastuse hirmutav mor
saadeti väikestele vähetähtsatele 3^ peab olema usutav.
Nende rakettide lennukaugus on
3000—4000 km. mistõttu need on
vastu I^. liidu
tei liikmeks.
:luselt
.uigi .ta
valis ta
karjääri tegemiseks poliitEise töö-põllu,
kuš ta tõusis tippudesse
i-netlusväärselt erakordse kiirusega.'.
1955—61 oM ta; Eest! komsomo-.
Ii keskkomitee esimene sekretär,
11961-71. Eestimaa Kommunistliku Meie ei tea, mis sai Vaino Välja
Partei Tallinna linnakomitee esime- sele saatuslikuks. Enne teda on lan
võimelised ulatuma kõikidesse kohtadesse
Ida-Euroopas.
Prantsuse õhujõududel ooi praegu
kasutada nelikümmerid Mirage-4
Prantsusmaal ei ole mingit eesmär-igaühte on viõimalik varustada
ki tõusta kabe nimetatud suurrügi 150-kilotonnise aatompommiga,
relvastuse tasemele. MiUist laadi Meed pommid on oma mõjult 7 -
8 korda suurema hävitus võimega
kui ameeriklaste Hiroshima-pomm
I]
le.
Prantsuse polütüised parteid on
üksmeelsed Selles, et riik vajab tugevat
tuumarelvastust. Ka Prantsuse
kommunistlik partei asus
kolmveerand aastat tagasi valitsuse
sellekohase kaitsepoliitilise programmi
toetamisele.
mm
töökohtadele, osa rakendati nimeliselt
diplomaatilisesse teenistusesse",
mis on nüüd määratud ka Väl-ifloVäljase
uueks tööalaks.
Teine ja sama tähtis nõue prants- Laevastiku kasutada on praegu 1962. a. anti Nõukogude Liidus
nelased oma vägesid Ida-Saksa-maal
pole vähendanud viimase 35
aasta jooksul ja teevad seda just
nüüd kus neü Afganistanis on
teoksU suured sõjalised operatsioonid
ja Afganistani rahvuslaste
vastupanu tasalülitamine. Kui
Tass tõesti tahaks oma valede vahepalaks
ka vahetevahel tõsiolusid
edasi anda, süs kirjutaks ta sõnaselgelt,
et punaarmee osade lahkumine
Ida-Säksamaal ei ole seotud
Kremli rahuofensüviga vaid hoopis
vajadusega nende tankiüksuste
rakendamiseks Afganistanis.
Nagu see' pikkade aastate jooksul
kombeks ja tavaks on kujune-lasile
on see, et riigi kaitsepoliiti- viis aatomrelvadega varustatud välja 9-margalihe neljakopikaliste mid, ei anna N. Liidu põllud
Hsed otsused tehakse Pariisis, ega allveelaeva. Neis laevades on 16 postmarkide seeria ,,22-se kõmmu- käesoleval aastal loodetud ulatu- ^
mitte mõne teise riigi pealinnas, M-2D tuumaraketti, millede lennu- nistliku partei suured otsused*- ses saaki. Nõukogude põUumajan-ütlevad
valitsuse ametikandjad. ulatus on umbes 3000 kni: auks, kusjuures iga erimark käsi- duse - eksperdid^^0^^^
Strateegilised tuumarelvad moo- Prantsusmaal On siiski hakatud tab erinevaid tööstuse, põllumä- erakordselt optimistlikud ja aval-
^ . .. dustavad Prantsuse kaitsejõudude valmistama juba uuetüüW
le sekretär ja 1971. aastast Eesti-'genudebaSoosmgusse ka teisi Ees- selgroo ga selles küsimuses ei taha tomaUveelaevu, millest esimesed ettenähtavast suurest produktsi
maa Kompumstliku parte! keskko- tiskõrgetdposU^^^
-..nitee l s t e t ä r . Kommumstüku nud eesti kommuniste. Meil tarvit-|^äiakse rahvusvahelistel desarmee- dokkides. Need loodetakse valmis
partei keskkomitee liikmeks vaütiseb ainult meenutada 1949. aasta rimiskonverentsidel. Prantsusmaa saavat 1985. aastaks. Siis on ka
':a Juba 1956. aastal ja 1961. sHÜrküüditamise peaorganisaatorit tegi kaks aastat tagasi Lütünud allveelaevadesse asetatavate raket-aastast
alates kuulus ta partei Nikolai Karotamme,Vares-Barba- Rahvaste Organisatsioonis oma tide lennukaugiist suurendatud,
keskkomitee büroo lükmena Eesti rust,;^^^^H^
kommunistlüm tippelüdi sisemises- makalübrüisi mehi, kelledest pal- piirdus ainult konventsionaalsete
se ringi, kuna see büroo moodustab jud istusid isegi Siberi vangüaagri- relvade piiramisegs.
minatüüre poliitbüroo, kes juhib tes. Mõnelt poolt räägitakse,
keskkomitee istungjärkude vahe- Vaino Väljas katsus oina
perioodidel Eestis parteitööi Ja positsioonil kaitsta eestlaste
fsontrollib valltsemisaparatuuri. vuslikke huvisid, kuid see
See oli kiire Ja kaugeleküündiv f"^^^""^^^ ^^^S^ otsito
et
süste ümberpaigutused.
Kuigi president Valery Giseard
d'Estaing ongi mõnes suhtes juhtinud
Prantsusmaa lähemale ühendriikidele
ja teistele Lääne-Euroopa Raskuspunkt on kogu aja
riikidele, pole siiski mingeid tun- Kirde-Prantsusmaat Metzi
, Võtame neist vaatluse alla ühe,
mis on pühendatud Uha ja pnma
tootmisele. Sellel on kujutatud naine
lüpsimasina ja pümakannudega,
Konventsionaalse relvastuse tagaplaanil kanad- lehmad, lambad
alal on möödunud aastakümne ja sead. Peale ülaltoodud „suurte
tähelepandavamaks uuenduseks otsuste" pealkirja lubatakse 20. a.
olnud siserügis korraldatud ük- pärast, 1980. aastaks, produtseerida
3a
karjäär lühikeste aastate jooksul, ^as poleks kunagi lähedal ja li-eriti
kui' arvestada, et Vaino Väi- sitsiooni saavutanud kui ta poleks oleks mõttes liituda uuesti tihedalt saks on Prantsusmaal olnud oma
1as oli sündinud Eestis, imumaalö^^a rahvast maha salanud, ja truur NATO sõjaüse liiduga. armeejuhatus BadenBadems Saksa
tema tõus toimus Venemaalt okupatsiooniJõudusM
piima.kolm ja liha heli korda rohkem,
mida veel täiendab arvude
tabel: miljonites tonnides
1960 1970 1980
üha — 8,7 25 30—32
piim — 61,7 135 170—180
ning toob sügiseks ulu alla rekor-düise
saagi. Need ennustused olid
süski tehtud enneaegselt, kuna ap-rUlis
valitsesid N. Lüdu erakorraliselt
halvad ilmastikuolud, mis
sundisid agronoome ja põllumajanduse
alal tegelevaid parteimehi
oma arvamisi muutma ning läbi
mustade prillide tulevikule vaata-
:ma..
üks läänemaaüma agronoom,
kellel avanes juhus viibida varake-vaidel
Ukraina vUjakandvatel aladel
ja mustamullamaadel, ütleb, et
aprillis oli paljudes pürkondades
alamlikult
saabunud eesti kommunistide valv- teenmud. Samuti on teada, et Väi
ia Ja võibolla isegi vaenulise sUmäJas vältis alati välismaalt
Kuid tõenäoliselt oli Vamo Väinu
rohkel määral sademeid, et
Kuidas neid ^otsuseid" on täide- põUud muutusid mudaväljadeks,
jas varustatud kõigi nende vinger-äamistalenti^
ega, mis on kommu-
Mstlikus iihiskpnnas vajalikud vee
peal püsimiseks Ja eriti veel süs
kui keegi igatseb karagele ujuda.
Okupeeritud ' Eestis on poliitilise
karjääri tegemine seal valitsevate
olukordade taustal erakordselt ras-
Prantslased ei soovi,^t keegi v^^^
jastpoolt pääseks määrama riigi Nüüd on siiski hakatud suuremat tud, seda näitab N L . statistika, i^is takistas õigeaegse ja korralik
tuumarelvastust, mistõttu otsus- rõhku panema Lõuna-Prantsusmaa J^rg^^^^ Tagajärjeks oli,
tav võim püütakse hoida riigi kaitsele. 70-ndaU aastaü on Prant- väljaantud „Põllumehe teadmiku'^ maikuu esimesel nädalal suu-presidendi
käes. susmaa toomid ära Lääne-Saksast (^^^^^^^^^astaraamat) 1978 ja külvitööd lõpetada 20 prot-
, , ; ^ 10.000-15.000 meest ja viinud need 1979. a. väljaannetest. Vümases on senti vähemas ulatuses kui möödu-
Pr^suse president te^^^^
- . .relvajõudude ülemjuhatajana ja_^ 9,3,1975 15,1, 1976 - 1^^^^
luus pidi^ olema midagi^muud^^^ ,14,7 müj. t^mii. Needki^^^a^^^^^
see;edaspidi.
maale külaskäigule saabunud sugulastega
kohtumisi ning ei ulatanud
neile oma abistavat kätt Hüu-maal
asuvate kodukohtade külastamiseks.
Ebasoosingusse
oli teravilja alla reserveeritud ise-
... J , , J ..^ ^.gi tunduvalt rohkem põllupinda
]W- naivad olevat v |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-06-03-02
