Vaba eestlane , July 3, 1980

              VABA EESTLANE neljapäeval, 3. juulil 1980 — Thursday, M y 3, 1980 Nr. m
sasnro
VABADE EESTLASTE HMLE!
. V Ä L J A A N D J A : O/Ü Vaba Eestlane, 135: Tecumseth. St
P E A T O I M E
P O S T ! A Ä D R E S S : ; P . O . ; : B(ix" 7o;: Stn. .C,' Torosito ' Ont. ,M6J SM7
TE1J:F0MI>: toimetus 364-7521, talitus (teilimšsed, taiiulutissed,
litsiooia) 364^7675:' '
TEIAIMISHINNAi) Kanadas; aastas |35.—, poolaastas $19.50 ja
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $5Ö.—, poolaastas $30.50
ja veerandaastas $16.— ;
-TEIXmiSmNNAD^^ V Kanadat: aastas $38.—, poolaas­tas
IŽl.'- ja veerandaastas $11.—. Kinpostiga USAs: B.adm
^1.—, jMJolaastas $32.50 ja veersffldäastas $17.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—, poolaastas
$36.— ja veeraadaastas $19.—.
50 c. -
ioimnentaarid
Kommunistlikud riigid ei
Wtte ainult seUega, et nad oma
rahvastelt põhiUsed õigused röö­vivad^
neid taga kiusavad ja sun-nitÖGlaagritesse
vaevlema saadar
vad. Nad võtavad endile isegi õi­guse
teiste riikide; valitsustele
ette dikteerida, kuidas nad oma
elanilikonda peaksid kolitlema ja
kõiki demokraatlikke printsiipe ja
inimõigusi rakendama, milledest
nad ise on väga kaugel.
Võtame näiteks kommunistliku
Põhja-Korea, kes juba aastaküm­neid
on Tiammastihunud Lõuna-
Koreale ning on katsunud seda sõ­jaga
ning igasuguste muude trik-l^
idega oma haardesse tõmmata
s . . . - . . . . . : v , . . . . . . . . . . v . . . . . . . . . . . . v . . . . . - . . . _ ^ ^ ^ nagu . seda tegi ..Põhja-Vietnam
Afganistani partisanid avaldavad vene okupatsiooni vägedele visa vastupanu ja teevad nende elu Kibe- Lõuna-Vietnamiga. Lõuna-Korea
daks. Pildil võidiskad partisanid nende istatud vene sum'e rusudel.
Published by F]r©9 Estonian Publisfaer Ltd., 135 T
Torooto Oat
N. Liidu dissident kindral Pjotr Grigorenko koos abikaasa Zinaidaga koMusid Ukraina
^ Euroopa Solidaarsuskomitee korraldatud kõneÖhtul Stokholmi Vaasa giimnaasiumi aulas, kuhu oU ko­gunenud
rohkearyiiHne publik/ Grigorenko aktiivsus ja rahvaste õiguste kaitsmisel nõuko­gude
rezhiimi vastu on hästi totud ega vaja siin komment^^^^ Ta tei^itaš teda kuulama tulnmd
ukraina keeles — see on tema emakeel. Zinaida Grigorenko palus luba tervitada publikut kui l^äid
sõpru, sest rootslased pole taUe võõrad, n^^^^^
'meid.moraalseltja^kamaterjaslselt.":^ - ' ^ .-.V, • ^ ''^ '
Moskva kasutab lääneriikide lutamine ja Kremli
üM^rinde,lõpetamiseks raing iää- painutamihe.
iies eriarvamiste tekitamiseks va- Kahtlemata On tekitanud Krem-pu
ja kulunud võtteid kuld ime- lis palju tuska ja meelehärma ka
likul kombel avaldavad need Iää- Moskva oljmpiamängude boi
nes kui'mitte just sajaprotšendili^ küll paljude rü- Grigorenko nimetas, praegu koi- sit^^^ •'^ z^^"
selt soovitud mõju, siis vähemaU kide ja öliimpiakomiteede järel- g© oluli^em^ kide elulistele yarudde. meelesele võiUusele kommunismi
mitmesuguseid häirivaideriarvä- and ja venesõbraliku hoiaku Iraani ja Afganistani, Olüinpia- Kas; lääneriigid on nõus seda vastu. :
misi ja seisukohti , ning /aitavad tõttu sajaprotsendiline,, kuid lööb^mäng^^^ (sest lääne; pooldav edasitungi peatama ja on USA valj
kaasa iihisele vastupanule haua siiski' i^remli propagandaniasina. hoiak viimaseile vaid julgustab'N
kaevamiseks. ; . . v • ; ;^^\'^^^ välja olulisi LiitU' uutele agressioonidele) ja Grigorenko ütles, et USA taktika
Selliste võtete huika kuulub ka hambaid jä tekitab N. Liidu ma.^^M sel;šügisel- Iraani küsimuses on küll tema
iseseisvus ja vabadus on säilunud
ainult Ühendriikide tugeva toetur
ise ja Lõuna-Korea juhtkonna ning
sõjaväelaste energilise vastupanu
tulemusena. Lõuna-Korea anti­kommunistliku
presidendi Park'i
äsjasel mõrvamisel oÜ tiSenäoli-selt
mängus ka Põhja-Körea agen­tide
käsi ja kuigi sellest avalikult
ei räägita, lootis Põhja-Körea kom­munistlik
valitsus pärast presi-sident
Parki mõrvamist tekkinud
segadusi ja peata olekut ära kasu­tada
Lõuna-Korea antikommunist^
liku valitsuse kukutamiseks ja
, kommunistliku režliiimi võimule
upitamiseks.
KÕilt läkski esialgu Põhjä-Korea
kommunistliku valitsuse juhtkon­na
plaanide kohaselt. Pahempool­sed
elemendid tekitasid segadusi
ja rahutusi ning punaste agendid
Afganistani partisanid
vad praegu maailma rahu eest.
Nende võitlust peab toetaba, n i i
, Moskva "juhtivatest ringkondadest » moraalselt laii relvadega. hakkas sõjaväele vastu jä igno-
^äsja läänemaaüma lansseeritud ki läänemaailmas ironišeeritakseSeal^p korraldusi. ]\!üissu- .
teade, et N. Liit vähendab Alga- ühendriikide teravUja saadetiste meelselt vastu astuma nende ot- le moraabie Odilg.
ništanis oma invasioonivägesid.Ja; Piiramise üle N. Liitu, On ka sel- süste- rikkumistele ;komnlunistlikeV Ent küsimuse teiile külg!
lased, ka rootsi omad, väärivad põ- meelsed võtsid isegi ühes linnas
lastust. Nad peaksid ometi tead- valitsushooned ja raadio saa-äb
nüüd ootama, milliste oma- H aktsiooiiil mõjuvad tulemused, riikide poolt,
poolsete Sammudega reageerivad kuna N. Liit seisab oma kollioosi-lääneriigid
sellistele kompromiss^ süsteemiga uue toiduainetenappu-ettepanekutele
ja „järelandmiste-;se lävel. Sabad toiduainete äride
le". Moskva poliitbüroo ei ole yõt- ^es kasvavad iga päevaga ning le-nud
vaevaks isegi oma ettepane- tipealsed ja letialused hakkavad
kut lähemalt formuleerida ja §ei- haigutama üha suuremast tühju-
Grigo;renkö peateemaks aga .oli-,
hoiatus demokraatlikele riikidele
praegif end tõkestamatult laiu­tava
'.kommunismi'eest. • •.
N. Lüt on erid kiiremini ja pa- ma, et N. Liidus on sport alati tejaamad nmgähvard^id teistes
remini kokkupõrkeks ette valmis^ olnud ainult poliitika.; ; : linnades teostada- samalaadseid
tanud kui USA. Lääne-Euroop^ Tuleb järeleandmatult pidada võimu ülevõtmise airtsioone.
Kanada ja USA ühisel jõul v^est võitlust Helsingi^^^o Kuid nüiid tulid mängu sõjaväe
suudaksid ta edasitungi veel pidur- tud mmiöiguste eest. juhiti. Mässajate pead likvideeriti
dada. Kuid nõukogude tankistid Kardetakse, ... , . ,e t ki -u,- i. M T>o/s.rk —^v.a.i.^l.t— .k üresti ja efektiivselt. Punaste
„Sedä ohtu ei mõisteta ikka veel, võivad tänada Lääne-Euroopas nõuda Helsmgr deklaratsiooni tait- suurejoonelised plaamd ei õimes-gitada,
kui suurel määral ta ka- sest. Parteimehed ja propaganda- vaid katsutakse agressor^^^^^ tunud kõrgemate sõjaväelaste
vatseb vägesid vähendada, miili- vah^ IVT:.^. i„
sed punaarmee väeosad Ä f g a i ü s -™ igale lahtise puguga lääne-^^^^m tõttu ja kogu ülevõtmise plaan va-tanist
välja vüakse j a kui kauaks v^^^ da nõukogude tankide lömastada'^ ratsiooni kõige rohkem vaja. Sest ^.j^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ j ^ küresti kokku.
Kreml oma okupatsiooniarmee ka- sab tõsise toiduämetekriisi lävel, alla ühe riigi teise järele nagu lap- lisas Grigorenko kibeda irooniaga, see on ju vääriti seatud rahule- 1^^^.-^^^^^^^ sõläväelaste re-vatseb
Afganistani,jätta. Seega ei Miida ei suuda leevendada partei semänguga.' Ta on pärast Teist
ei I ole sün praktiliselt tegemist P^olt levitatud propagandafraasid maailmasõda haaranud juba ligi
konkreetse ettepanekuga, vaid ega yalemformatsioonile baseeru- 20 maad. Kommunismi metästaa-
•ebamäärase kuulduse .levitamise-; sõMumid. \ .sid/levivad Aasiasse, 'Aafrikasse
ga, millele KremHst loodetakse ja Kui läänerügidseU^ olukorrasVJ^ Lõunä-Ameeriliasse, ainult
oodatakse kohe lääneriikide poolt Kremli ebamääraseid ettepanekuid Austraaliani pole veel iõutud. ar^
Järelandmisi.
Mis puutub lootusse Hiina aM- Uif Sa^SS le, süs seda ta nimetas rumalai- rSas^testt ^rii^kidie^st !t!a?ga^si''t.õ^mb:a!m!"a , vabaduse pUramine ongi praegu
maks mõtteks, mis demokraatti- ^ ^uleb nõuda Helstagi^amppide
kes maades kunagi ön kerkinud. ^^j^gi3^^^^^ liikmete ja kõigi po-ffiina
kommunism, pole; parem liitvangide va^Dastamist, S t aM
hakkavad 'kaalumisele, võtma ja -vas kõneleja. nõukogude emast, ainult ta ha^^Hit^
Ehkkiläänetööstusrüklde seitse ^omapoolseid vastuettepanekuid ^ . • , , . ; . bad päe v^^^ k^^
rügipead Veneetsias toibunud koostama, siis saavutaksid venela- ^^"^^^^^ pole^^^agi saia- j-g^^gstusega hiinlaste käes võidaks Vastamist. Kui aga lääs jääb selle
konverentsil selle Kremlist lans- sed just selle, mida nad üritavad nud oma maailma vallutamise ees­märki
ega tee seda ka praegu
Põhja-Korea yõimumeestele suu­reks
pinnaks sUmas ning Põhja-
Körea pealinnas Phönjanis on väl­ja
töötatud suur propagandarün-naku
plaan Lõuna-Korea juhtkon­na
kritiseerimiseks ja nende te­gevuse
hukka mõistmiseks. PliÖn-
_ Ml ehk nõukogude kommunismist;: k^^^
seeritud ettepaneku kürelt^^^^^^ tahavad. SeHiste võtetega on Z ^ ^ ^ W saada. . on, siis EuroopaÄi^^^ sõjaseisukor- ^
lükkasid, leidub -läänemaailmas Kreml M^^^
si^sM ka seniseid poliitikud väga W M ^ ^ d ^ ^ ^ kõrvaldamist, pomtiliste vangi-kommentaatoreid,^
venelaste ettepaneku kaalumisele trikkidega opereeri^^^^
võtta ,ja Moskvaga Afganistani belda^u^^^^ ja N: Liidu vahel: Nad sodivad
probleemi lähendamiseks läbh-ää- teid iseloomustades pruugib mesl^^ ° Tr- oma enda raMa ja nõrgemate rih
kimisi alustada. Eriti toonitatakse: ainult meenutada . õnF netu^i d tlel- veel kommunistliku voimu tekki- "'"^^ . f , .
et venelastele tuleb anda Afganis- singi kokkuleppeid, kus lääneriigid
tanist lahkumiseks „näo päästmi- andisid mittemillegi eest N. Liidu
se võimalus" ja minna sellisele Teise maaümasõja vallutustele
mise põhjusi. kide vastu, ütles kindral Grigo­renko.;
; '
Grigorenko. iseloomustas kom- Ta rõhutas veelkordselt, et ainus
munismi k''i edasitungivat vähk- lootus on meelekindel ja lääne-tes
ütlfes kindral Grigorenko: Mpatriöotide" tagakiusamise lõpe-
,,Kui me nüüd ei katsu peatada tärnist.
rsmeadamaai. is lotm/s, aadseõs jeaki. sa a,lu.äm.p vaee gl^.mi'* . aakitl omlTm,a^ ahna^daa„- pt^oKo-to ,kj,.k a u vu-õs eut/r u^p,l^at ^: a tPoro hnj,•a õ- -u ^Ka o,b r e,Lä~õ du ne/ as--
Korea oma agentidele tegevusva-
Ta vastas ainult ühele küsimu- vabaduse andmist, mis võimaldaks
kompromissile, mis annab hundi^ oma kaudse tunnustuse,
le küll siiüa kuid jätab lambad^^^^^ P ^ aeg, kus läänemaailm
teiryeks.- ; : ; : • : ' -T • L ^ . . i . . v , - ^ . »— -o^^
Väga võimalik, et see ongi Krem- ning kasutama ära iga v ä i k s e m a - ^ ^ ^ ^ tahtlikult galantse naeratusega ^1^^^^^
;li-tõeline, soov,; kuna :Afgamstam * ^
tõve — S( zjienitsõni laenatud maailma ühtne vastupanu ning ^n-sele: Millal sõda algab? Vastus Lõuna-Korea rezhünii õõnestada
võrdlusega, nagu ta märkis. dis selles küsimuses sõna oma oli: Algab! Kakskümmend; riiki ja võimu ülevõtmiseks läbi küp-
,,nõrgemale poolele", nagu ta hea-^ on j u ^
_ ^. matult, saates väi ja oma sii_rd ed AJganistani p e a l e T . j . Osa rüke^^^^^r^^
okupeerimine on tekitanud vene- tele surve avaldamiseks aing neile ^^g^°^^^st, ki hu ta on end kinni- ^^j^aida Grigorenko piiüdis õige oh i fe veel neutraalsed,, nagu malam on, et lääriemaUmas lei-jastele
palju tüll,' pahandust ja tfiJ- praegusel maailmapölütUisel aree- ^* Kommunisnii „siirded" .(y^-^^g^^^fy^^ Austria j a näiteks Rootsi, kes dub nende nõudmiste toetajaid jä
Uööke, millega ette ei osatud nii nende õigekoha kätte näita- -^^^^^ kui eurooplaste südametunnistusele, mõtleb, et kui kõik teised valluta- Lõuna-Korea sõjaväelaste hurjuta-estada.
Nähtavasti kalkuleeriti, miseks; Kõik jutud Kremlile „näo;^®^ ^^JfV^^^^ palja takse, siis tema kui neutraalne jaid, kellele ikk^^
afganistani allaneelamine läheh mä«fTOiGo"fi7n?M^ ^s5ilim««a«g^a aätitava hädaohu ees. Ta jääb ikkagi puutumata.
OTTAWA - Sehna Earkha-mile
anti Kanada Geograafüise
et kommunismi vastu saab võidel­da
ainult nende vahenditega, mida
punased kasutavad demokraatlike
rezhümide õõnestamiseks, kuku­tamiseks
ja ülevõtmiseks.
Nende : ridade kirjutamisel te­hakse
Bonnis hoolsaid ettevalmis-gasUöök
arvestada
-et Afganistani läheb päästmise" võimaluste andmiseks
•sama libedalt nagu omaaegne Bai- on vesi venelaste' veskile ning an- .; Lähtudes lääne vastuvõtlikkusest
ti riikide anastämine ja Ida-Euroo- nab neile aega oma jõudude kon- kommunismi metastaasidele 'nn.
pariiMde Kremli tahte ja ülem- sol^^^^ tagasilöökidest detente varju all ja vaadates sö-võimu
alla painutamine;K kuid tÄinud aukude täitmi^ jamehe terava puguga lähemasse
:süh(^sed ei; kulgenud siiski ;^e^ : Veneetsias vatuvõetud seisukoht,' tulevikku, .maalis ^ kindral Grigo-tenähtud
plaanide ahisel. Esmajoo- mis nõuab venelastelt koi<yi oma renko otse hirmutava pildi ida ja
nes tekkis Afganistanis mägise vägede välja viimist Afganistanist, lääne jouvahekorrast, mis pole
maastikM soodustusel tugev rah- on praeguses olukorras ainuõige enam kaugeltki tasavägine vaid Seltsi kuldmedal, kuna ta leidis
vuslik vastupamilükumine, miUeie nmg on mõjuvaks reaktsiooniks näitab uha kasvavat ülekaalu N: tõendeid, et Hispaaaiä baskide ja paik püsivate elamutega, töökohta- tusi Lääne-Saksamaa riigipea
kindla ja vankumata tagapõhja nii relvat^üiselt Kanada vahel on olnud ü^ kus kantsler Helmut Schmidti reisiks
annab muhamedi usk ja teiseks osalise väljaviimise" kampaaniale, (tankid, lennukid, sõjalaevastik, Jac(|ueS Carteri Kanadasse purje- töötleti vaalaskalarasva. Lahe ran- Moskvasse, kus ta kohtub partei
häiris Moskva edasitung Kesk- Jääb. ainult soovida, et sellest sei- tuumarelvastus jm.) kui ka ar- tuste (1534, 1535, 1541 ja 1542) nai praeguse Red Bay küla on peamehe ja pooldiktaätori Leonid
Idas lääneriike, eriti Ameerika sukohast^^^r ning Sanmel de Champlaini Que saanud onaa nime tuhandeist mur- Brezhneviga ning teiste poM^^
Jjfhehdriike, kes ei^ kahtle enam. Hinget mõned riigid ei hakka ve- gustas ta veenvalt arvudega. becisse saabumise (1608) vaheli-dunud katusetellistest, mida ran-' j ^ valitsuse aukandjatega ning
i et Afganistani okupeerimine e! ole jiel^^^ sel ajal. nalt leiti. kõrgeid tüüeid jä raskeid auraha-lihtne
N. Lüdü lõunapüride Mnd^l^^^^^
lustamine nagu mõned laane- niis lõhestavad lääneriikide ühist
maailma eksperdid kalduvad ar- poliitilist ja rügikaitselist vasta­vama,
vaid suurejooneline kauge- panurinnet. Seda on varemgi teh-leulatuv
strateegiline samm, mil- ^-j^ .^^^^^ ^^j^^,..
le kaugemaks, eesmargiks on araa-
Ma õüaUikate tangihaardega.v^^ • \ . . ; E
vad veel mitusada möodsir!r ^^^^'^^'"'^^^^^^^^ S.Barkham ütles,,et ta ei leid- sid kandvate isilmtega.
kalastusSaeva maaümamprpL' ^^^^^^^ vaevaks võtnud seda vähe- nud kunagi LeButte w i Concep- Selle reisi üksikasjalised tulemu-nü^
G r i g m ^ ^ ^^g^ um:ida.mkia selletõttu on t w n ^ l^
naazhi laevastikuks. hakatud pidama .ajalooliselt tühja- tidest, vaid ainult Terra Novayoi esimestel päevadel, kuid Bonnis
deks lehekülgedeks Kanadas. ; Terre Neuve. Merest on leitud häs-. njng Lääne-Euroopa teistes pealin-
Nüüd on kommunismi vähksiir- 52-aastane Selma Barkham uuris t l säilinud hukkunud laev, kanuu, „ ja Washingtonis toimuvate
ded tunginud juba läänemaailma kaheksa aastat hispaania^^^^^^to vaalaõli tunne ja nõusid. Maal teh-gj-Ya^iste kohaselt on Schmidti
elusoonte ligidale. Lääneriigid sõi- tusdokumente ja märkas aastal tud uurimisel leiti savinõusid,j.eis ja tema õlgadele langevad
tuvadõlienergiast. Vahemaa selie 1978, et basiki vaalaskalapüügUaev roosikraiU^^ hõberahasid, terasnu-|iigsanöeddelikaats
varudeni — Pärsia laheni on oli hukkunud Red Bay's Labrado- ga ja harpuun ning lisaks haskide |„sj.ij^ajjja^ seda iildiselt su-pole
armastanud: tahavad kuulda Täi oli Uhtsalthui peos, teine mees, jä väga väikeseks, ütles Gri- ris Kanadas 1565. Red Bay nimeks asutuse maamärke. Uurija-tõde^ osatakse arvata,
kolbhisešt ia voorustest. läks mööda, mugav oli lüüa. gorenko, vihjates sellele, kui lähe- oli sel ajalLe Butte, Seal õli umbes et baskisadamaid näib olevat Läb-, • ^
A.H..Tammsaare A. Valton dale — 300 km — nõukogude eda- 800 vaalaipüüdja ajutine majutus- radoris olnud kokku k ^ ^ (Järg lk. 3)
Elavad tahavad enestest ikka se- Kui üks mees lööb teist nuiaga,
da kuulda, mida nad elus kunagi ei tähenda see, et ta teda ei salli.