Vaba eestlane , July 3, 1980

              aa ffmtfb 2 korda nädalas
teisipäeval ja fiel|apäeva(
• Neljapäeval, 3. mm 1980 ^.Miarsday; My-3,-^
ST()KIIOJ,M SioolM.s varem
f>!iun' cdniia f(><ilam3(l raninaiiikiii
5>i(l<^l im icf^cüiud rjLstaäsl. M('H'Khi~
aa:.(a! luhkits ^,()0.00{) kluhi i i i,
M, ini„ l('<'b :>0%. Suurimas rasku
^h, (»n viiik.swj raamatukSiihid, kuna
Miurlr. s Bi.,;;u ,,iVliirjadi\s Üok",
. J J o n u K T s Bokklu!)" oji üiknu-lc
arv .srllrvashi siuin^tu^nud.
W!':i,ijN(;'roN M M - iius-
IVicK^ma;!! on hiUnmnslunud
n a.r.lasr pojsi lervracmisj' i\U\
kwla «M.suu(l(4.U(l ravida fiicflšlsii-
3nli.s<'ll., vaid lllu' y.suli.sir ravija
pooli., kes poisist; kurja(ä vaimiar
viUja ajas. Kurjade vaimudir vai-laaiamiiur
mnuii.s paarkdninien(]
iiiimitil !)r. Micbael Shorl, kes
.si>(la loiminr.ut jaljiLs, oli .s<»l](>sl
iiäi inojutalud, ei la Jiõu.stu.s hak­kama
kaasautoriks iraduslikulc
a r i i k l i l c Ihr^MriTinaa IVledicai
.iournal'Bs.
NKW - Y O S n k - . - - Ameerika .nia-janduslik
olukord amiab tu?jda end
ka ;ilu(lussaloiini(les. Kui li)7;i-dal
aasjal ijais^»(! kliisid keskjniseli
:iA korila kuus ihulussalonjjidt^s ja
juuk^alriltv Juures, siis uiöckluuud
aasI;»! see keskmine oli laiiKeuud
l.tMe. 1^5hjusek,s on ka visiidi liiii:
iia ious. Kuõ st'e U)7li a. maksis .
1)0, siis nliüd ou kaliekordisiu;
• :iual SlkHMe.
^ i I Kia ;SI NC; l; ^ Mwn alul - lau-,
sid Sooini^s Jiille .inMeiisldUuste
liiiiiuid; Niiihl snaksab kõi-geina-
'oktaViuine bensiin IKrsenii liiter ja
!uad;il:uiiaüldaanine umbes JÜJseii-i
i , N C ^ N ! bjrinad i.se((HyniniislHnv-siiiHjaaiUacU^
s, HHijurtuleb jiKdcsla
vwl t^M^niiuislisiuui. DiiseUMI' uus
liisul (m 4u seisti liitiM-.
• a
Lastena olime suveti ikka legi üks omaette paras katuse»
maal vanaema Juures. Kõigi kamber, kuhu perega ilusasti
nende allkorra kenade tubade sisse mahtusime,'^ lapsed üks
kõrval oli seal ka üks katuse- aastane, teine kahene. Neljast
kamber, pööningust seintega asemest sai tuba peaaegu täis,
ilusasti ära eraldatud ja suure- aga voodite peal oligi tore olla
suure otsaaknaga tuba. ja mängida. Toasoojendajaks oli
Seda tuba tahtsime meie kõik plekist raudahi, tuba sai kuu-suveks
omale saada, aga tava- maks kui smiia üheainsagi
liselt olid teised tädid oma las- j,Stockholms Tidningeni" või
tega ikka varem kohal ja mu ükstapubä mis ajalehe leekima
kallid„kusiinid'* mujalt linna- panid, aga läks külmaks ka ot-dest
selles toas juba sees. Ega semaid, kui tuli kustus,
midagi - kes ees, see mees. Adam sai oma alamate ja iile-
Mäletan vaid ühte hiüssügist, matega hästi läbi ja oli koiga
kui olin vanaema juurde jäänud sUmis tehtud mees, meie oma-kõigist
teistest kauemaks ja ette katusekambriks aga oli to-sain
omale katusekambri. Kuna re paik.
see oli muust elamisest eralda- "laagrivanem ja võttis
tud, oh seal ka vähem kärbseid ^^3,^ ^-.^^ ^^^^^^^ j^^,..
Ui:\uii k() ,aia:.s BOesti .Jahtklubi Kamadas Järjekordse kokkutuleku Allan Wintersi stuudios, õhtul andis
meili I?<nuan uudiseid olümpiamängude eelsest tegevusest Ja V. Gustavson rääkis kanada „Power
Stiuadronisl**. veespordis õnnetusi vältivast organisatsioonist. IMldil osavõtjad, esireas vasakult Ilmar
Martens, Itein IMiroJa, Elna Küngla ja VöMemar Gustavson, teises reas Gunnar Lomp; Valter Walter,
Kaie.Maeieiis, AÜim Wiiitcrs, Ilciti Eomaiii, Arne Oss, JSeino Kassak'Ja Priit ÄrnvaM,
' Foto-Vaba Eestlane--
ja see oli eeliseks, ent voodis
se toodud uus õlekott oli küll
see kõige ümaram asi maail-imestati
ja kui siis mina ränga
küimetusegi palavikku jäin,
^ , , , võisime kogeda kaasmaalaste
mas^enne, k4ta lohku vajiEda ^^^^^^^ ÜUküUuses:
jõudis.
On tunne, et selles katuse
kambris õppisin tol suvel esi
mest korda mõtlema ja üksiole
• Toronto, päevaSeht ..The Globc and-MaiPVavaldas oma/Ž^' Jwwisi-maiubris
kolEüieyeeriiilise .artikli ^Mayaiis have. sympatheticechö In
'iimmas' sweepiug colors" (Maiade sÜBniiaatne kaja Timsnase sw-lavais
värvides): Ajalehe kunstikriitik Eay Kritzwiscr vaatleb
BraiÄiptonäs oleval Gustafsso.ni: galeriid ja seal lü^uti peetud. 0.:
Timmase akvarellide näitust, öeldes et Mehhiko maiadest Marlee
Avenüüle' Wi!Il<nvdale'i on pikk. tee, kmid see pole olnud pikk Toron-lo-
alwarellisti Oswald TimmaselCo .
AMSTl^HDAM
Torontos Western Hospitali juu­res
röntgenoloogina töötav dr. H.
Meema on nimetatud Toronto üll-,
kooli radiolo<)gia osakonnas täis­õiguslikuks
professoriks. Br. H.
Meema O B aastate kestel koos oma
abikaasa cir.VSilva Meemaga uuri­nud
seoses vananemisega 'luudes
toiniuvaid muudatusi ning on esi-•
nenud oma uurunistöö tulemuste
üle loengutega paljudel arstiteadu-
StH^ ringkäik alga;^ tal iioore poi- kord püliib selle koguni äi-a. ^ se erialalistel konverentsidel, kus
sina l*]estis, lugedes raamatuid me- .inimesed imestavad mida ma ta uurimiste /vastu on osutatud
;rewövleist. Mebhiko revolutsiooni- leen-', seletab Tiinmas.,,"*len õp- suurt huvi j a tähielepänu.
dest ja inuust, mis kõik :oli tõlgitiid pinud värvi^ paberilt een ddama
ta oma .(^miikeelde. Niiiicl pikemat kui ma v^jan— ja .mõnikoi-d see
Amsterdimiis atM;:i juba kanadalane, Timmas ja on raskeni kui värvi paberik? pa-ihmiv
mõjuvõimas ja li)eta.v--lioin-(en)a abikaasa Erika, on mitmel nek. Vesiyärv on loomulik prot-^.
nuk^ileht .,De Telegraaf\/avaUiai>ktirrar külastanud M töötab tegija kaöirxS." Päa-ast talvise tegevushooaja
/mail )>ikema. artikli, mjlles mati alles kaks kuud raööduimd Muidugi see ei ole iiii lihtne. ^^PP" kutsus Toronto Peetri kogu-kžmiitati.
A^t venela^txi tiilustavud aastal Cuomavacas. Timmas maalib metafüüsilise '^"^^ Candate Domino
Ke^ti mKii^tuuusl'iilliinpiaregatiga. Si^ ringkäik kulmineerus uiiüd teadlikkusega. Tal on kirglik huvi ^'^^^^^^ Nelli ' Lind laul j aspere .
Artikli on kirjutanud llenk de iilu^s vanas: Georgia boomes selle vaiatu, nüs on maapinna all. Ž^^PS abikaasadega külla oma uude
; I\1ari ja sellt>s k^ssutatakse and- Ikamptonis llain 'iired'!!/ ; ; ja ilusasse suvekodusse, mis a^ub
meid, mida avaldas stwes tvga/ nemie külaskäikude destillatsioon '^^'^'^^^-'^"'^ s^^ti olnud väi- West Gwü^
lii:n Stokliolnvis tepitsev Eesti Va^ on Timmase n^volttõlgitu^^ i^^kutse sHlele. mis-on maa iOl. aakrilis^
See 22. juunütoimimud väljasõit
junese meeldivaks pühapäeva
rastlõimaks • väi*skes kevadises
toimuvast i^Ulmpiaregalist la kü- / mq'mt mov: P Q t " , • — - - looduses. Euid samal ajal oli sellel
s i t a f e - ^ i l>nlmt hollm^di naaa e t^esi. . . . .• külaskäigul ka, erüine perekondlik:
spoixlimoeskoiwn jiilü Ron. Staaxt- nise huvi ule I^lehhiko vastu, Maapinnalisus Timmase maali- põhjus, kuna Nelli Lind ja ta abi-
: jesi ja toil SoUs Hollandis osi- '^^''^-^^ need siünpaatseks ja kaasa Tõnis olid jõd^^^
nmsA^ Viima Minfantt>-^aidioar--^^^^ kokkukuuluvaks GustafsSoni gale- elu 40. verstapostini. Selle päeva
küll pakuti abi lastehoidmiseks
ja pesupesemiseks, toakorista­miseks
ning kõigeks m,uuks.
^ , , ^ Adama kohta agal oli keegi
misest monu tundma. See ^^om j^^^j^^^j^^^^^ ^ ^ j^^^.
on alles jäänud tänaseni.
Hiljem olin suveti sageli oma
tädi juures. See oli suur riigi-mõis
ja sealgi oli mulle valit­sejamajas
alati valmis iilakor-ra
ärklituba, kust aken vaatas
välja piki puiesteed raüdteejaa-iii;
H Motvuouuks legiuvsov i^esu va- on nnuuaso iwm uMgiui.a varvi- ^ v . . . . . . . . ^.t^^,
bariii^i Valitsus pag\üuses. A:1ik-desse ta akvaiTllide näitusel. Te- ,xaluu\ teada, mida maapind si-lis
inainitakse.t^tlu^landi purje- ma t{>õd Gustafssoni galot-iis täi- si^ijjab" räär^ib Timmas .Ainus ^^"''^
six^rlJased i;x>tavad os^i Tallinnas davad mitu ruumi.; : proov j^ellest mis oleme tuleb ^^^^
toimuviuii iHiluHMmwalist ja ' . . . . . . . mn^^ct ' / ' . '^o^^
nud:
„Kui kodumaale jtagasi saa*
me, valimd selle mehe Vabarii­gi
presidendiks!"
Nali naljaks, aga me ei saa­nud
tagasi. Adam , ei saanud
ma suunas/Nägi s^ai[ miniaid Residendiks ja kuus aastat hil-ja
tulejaid ja sõpradel pruukis ^emsaabusime^K^^^^
vaid akna all vilistada, et kok- Siin uuel mäal olen oma Aada-kusaamist
korraldada. n^aga jällegi katusekambris. •
Olid unustamatud ja õnneli- Seadsime oma magamistoa sih-kud
ajad selleski katusekamb- m, kui meid majas oli alles nii
ris, sest küllap see juba mi'on, hulganisti. Meil on palju tube,
et noorpõlve mälestused jäta- esimese ja teisekorruse maga­vad
hinge sügavad jäljed. Seda mistoad olid varemalt lastele
teevad nad enamasti mi, et ise ja Aadama vahemaüe ja on
ei märkagi, aga seal nad ometi nüüd tühjad. Meie magamistu-on,
need nagu sissevajutatüd ba aga- on endistvüsi vildakate
elamused, head ja halvad, seintega mänsardkorrusel, kus
rõõmsad ja kurvad, just nii na- kaks otsaakent on vastu päikest,
gu kunagi või kellelegi antud Seal on talvel soe ja suvel
on, kuum, kollased seinpd ja vaipki
Kui mitmed iaead aastad hil- nagu hõõguksid päikest ja meil
jeni terve perega põgenikena on seal Hüüdki veel väga hea;
Eoötsi jõudsime, paigutati kogu olla,
meie suur hulk pärast ühist te o
rantünis olemist iihte suvitus- i
limiakesse väikesesse hotelli. ygiboUa oa iga inimese šü-
Nü palju tube hotelUs ei olnud, ögnjes üks selline katusekam-et
kõik perekonnad sinna _ära ^ heade mälestuste
mahtunuksid ja seepärast uuri- varjuaaUa võib pugeda,
ti tube linna eramajadest juur- j„st selline tõeline katuse-'
de. Enamast! olid need vanade kamber või ehk vaid mingi mä-
, võt^iriid. on meile suuraks ja bal^ muistset kultuuri --^ paneb pitsati ^''"^^'^^^^^'^^V järeltulija Harry Lauluvend Juhan Laanes pidas
\ivks >^ttumuseks. HolUmdi nie^- kogu sellele asjale Älimi meelest ^"^^^^^^son. kes.ise on ekikutselt jmibelirahvale vaimuka sündmuse-/
.UM\d last^ end kasutada pidustus- vvivmelüüko kultuur sama tähtis ^^^^^^J^./^^^d peab 1^^ kohase feõne ja külaliste parimad
toks. .millegi^' täJiistatalo^tV meie inimkoimiile kui lähis-ida kultuur. ^*^'val ka galeriid. Kingi praegu soovki anti üle koos lülede ja ümb-v^
wn^ raltya orjastamist nelikuni- ju kuigi' väija palju oli 'hävitatud '^^^^ uuend\istööd käimas, toi- rikuga. Lauhiõde Vaiki Melts oli
mo:^d'i^asti^t Magasi, l^ohntav ja his^pamilaste'tiüekuga, kivid õn ^^^^ seal pidevalt näitusi. Nelli tegevusest koori jubtinüsel
' ^ ' ' ja tema juubeliarvuni jõudnud abir
- elust kombineermud vestelise luu-'
letuse, müle ette kaadis kooriYa-nem
Lmda Toming. Külalisi tänas
N^Jli Lind j a pärast seda kui Eal--
ju Kaur QH palunud juubelipaarile
'^IM —Iisraeli par- J-^^ 'kodule Jum õnnistust,
:i\rT':v.Är;:U.iV.- Ren Staartjes konv siiski alles seal Xad kasutasid neid
menttvrib oma'.! p^xMt: ..Mornen- vmm kive oma katedraalide ohita-viü
ei wl. et meid ^x>Uiti- nü.^>ks. Ja maiade templid on alles
lisvlt kvk^uti^takse. Me ei lase seal!"
tädikeste hästihoitud dutoad, i^^tustenurk, ent seal ta iga-täis^
igasugust^ onia^ pudi-padi, ^
pitsümakesi, peegleid j a kuju­kesi,
kus lastel igasugused män- Minu katusekambrid aga oss
gimisvõimalused puudusid ja tõeMsed ja iga uue nägemine
pahandusi võis juhtuda palju, võib mmd otse vaimustusse .
Adam valiti laagrivanemaks vüa. Ei kunagi ega kuskil ta-ja
tubade Jaotamises oli tal oma haks mä elada keldris, vaid ik-sõna
öelda. Kui lõpuks igaüks ka kõrgel ärklitoas, pööningul
oma toa ja paiga kätte saanud või katusekambris ja isegi süs,
oli, meile õrnale iile ei Jäänud- k^^ majal katuse
ki. pealt äralennutaksid ei loeks
Äga siiski! Üleval hotelli pöö- see midagi, sest oled
ningult läbiminna oli seal jäi- putu taevalaotuse all.
umu1.. M un«t=ui km palju-kast i^";J.r.X-Zrmil->ll cia. P«-ast teinesid koos^-^bimisM
o.n •^uuav.tmui noui k.vo Xeü oh ^V^ ^l^m^ inv^^ Tiiu Roisev akordionu, duetiga
lui viiik\ isea mute ähestikku. "^^^^^^ Juukvuunm laus ulatu- . . ,^ .. • .n,-^ryu^ ' i ^ ^ v,./:,.;
_ , • . b osti Kalu^au>evÄSllku Juhtkonna aga nad saanitasid sellise kõrojeta- ^^^--^ VKiiinmvrt.^u^jafvt-aivx^sr^e TiViCsViOaKe- »nI ; ^;^v -alm- L. i,n d,a Kortht ^j,.ai pA^ Uvi- Vmanr^nr nmg.Kooii
KoorKi-.selt ;Vo'a-:^.t.x< on ilnmnud semelise kultuuri", kirjeldab Tun- ^^^--^^^-^ ^H^alinna alla kuulub ^"^""^^^ -^^^P^*
raamat .,Kohv\:ud puv;c\1oi:a'\ inas. ^^"^"^ ^lonms;Ue:nmj-.si.
S^/av^uusi va jutustusi nier^M^ust ' juudid valiutiv^id ar^un>las-r'iau!
ik r.ianuuuto üloar.a-.r/.r.o toi- 'Hmmas on unniid oma te.lt 19i>T. aasta sõja kostel. Liitu-elavai
§ töödes on mehhiko kolo- nud Rahvaste OrganisiUsiooiii jiü-riidi
talvamine suurtes .abstrakt-; geolekunõukogu mõistis ' skle
seio§ vaadoce§. /'gahunu Mälte vaziekorr^^ga 14:0
K.E.
o tt f| o
is ©n tele ni@|€i väärfys?
O I .
REAL ESTATE BROKER
Kosti ^laj."» kolnikus juulil
lo.Sv\ koU l ; ^ l V • - • ^ v \ \ mint\<t ka
Xew Hon.-on esind^i:;ui on o^avõt-
:na ' paliuiui. Tajro.M okj^onvol.-irid
ja,i:atakso ^-älja a:aloktedo e^ün.i.v
j.:iilo ja kõ;i:ile raaraamkogu ho\v
TXxle tiislid, mo. ..Kadunud hül- '"i:-;?'''.
aiso tvjv.iiinaja" kinnitab secls. riigid jätsid oma hääle anojiiata.
SAN SALVADOR - Sah-adoris
on pahempoolsed elemendid tei­nud
eriti tõhusat kihutustööd iili-on
'.sKon-de-
REAL/ESWE LTD.
1Ü14 Queeii L. (sissekäik 8 Boston Ave.) Toronto, Ont.' M2M 2T9
21 Ä/KOGEiTOSI KINNISVARADE VÄHENDAIVIISEL
11.mn^.:-se me;\hiko maalid sobi- põiVoiiistV. si-mmud on /,;.kannd selliste terroriüks^jste/likvideeri-ev;
li;'olt :ema'tui:ev?v:e akvaivV :-iv>rni.> jv.ba ise^i the:\v;iik:de miseks atakeerisid suuremad sõv?.»
San Sai»
hu pima-seo.
a. kecr.it.ib ndlib. k^^tal^ se- vr.d vnllniatud territo^.riuviv/^e sed terroristid olid peiba pugenud.
F K J. K Jl'HATVS da oksv.v.di segii;;:^ x\ süs mõni- O - S Ä J kemp^cmisside teger./.^t. Kokkupõrkes sai surma 1 ja haa-tol
või 4i>":^^TT.
võ:ta kv.::^^:^^
et" raluro.o "^-'^ ^-'^'"^ tõsises mõttes juute, kes kritlse^rir.^d lisnu-^li ja iXT>Utseiük5used Sa
-.P^''-'^^^''^" l"-b'^ en\a raK-^ri. leo::Vo ekstremisrlikk.i \-^!i:sus: ja nõua- vadori ülikoo:ihi>?net. ki\iu
vat-i. ligemale lOO inimest. Ülikoo­lide
hooned ja maaalad on seni ol­nud
pimastele agentidele parimaks
ja tišnulikumakš tegeMisväljaks,
kima Salvadori ülikoolid on auto-'
noomsed j a iseseisvad institutsioo­nid,
millede tegevusesse ametivõi­mud
seni ei ole sekkunud 'Nüüd,
kus ülikoolid satuvad punaste
kontrolli aHa, on valitsus simni-tiid
kõrgemate õppeasutuste vastu
rakendama teistsugust polütüiat.