1984-06-14-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
I i . 6 • Thursday, June 14, Nr. 45 Nr. 45
/ - -
Knosvife, USA-s jooksis Ga^
mSmiÖi 100 m ajaga 9,9^^
Vey Glance pii ajaga 10,07 teine,
Sam Graddy 10;lö-ga kolmas, Jä-son
Grimes hüppas kaugust 8.27
Val£
_sjõusti-kuVõistlustd
jooksis inglajiõ Mel
Lattany 100 m ajaga lÖ,liMike
Lehman tõidcas kuuli 20.36 jä mitmekordne
kuidmedalimees A l Oer-terhdds
ketast 59.26^
Ix)s. Angeleses tõukas John
Bröoner kuuli 21.29, Dave Laut
:20.7T ja Mike Smith 20.65.
Houstonis oli naiste
pgyõistiiis, mille
ner ftilemus^a 13.15. Tulenivst
peetakse ; uudts, mitteametlikuks
maaÜMarekordiks, kuna seda ala
|K>lb gei!U^näiss|>ortiaste^
Mdise kettaJidte^^^m^
dimB&e totune Gördieni poeg
Maicus Gordien ön heitnud ketast
66.28. See on per^jJCMma rekord,
kuna ta isa parim heide oli 1953.
aastal 59.28. Fortune heitis omal
^jal neü köMl üle ametlikiä mäa-
Mai alul toimus Göteborgis
jooksuvõistlus Göteborgsvarvet.
Tegemist oli pool-maratoniga ehk
21.097 meetriga. ^Osalejaid - oli
14,743, neist umbes 30 eestlast.
: Eestlasist oli parim Aarne Peet,
kes saavutas 873.- koha ajaga
1:26.38, kuna võitja aeg oli
1:03.14. Naistest tuli Elsa Jõgi 54.
köhale ajaga 1:36.22. Teised ees^
lased Allan Sooaru, Raivo Hansen,
Lembit Variiia, T. Pahapill, Alar
Randsalu, Peeter Voigemast, L.
Koitränd, E. Uusivoog,^^K^^^
saar ja Olev Gtt olid kõik paremad
kui 5000. kohale tulnud.
EESH SKAUTLUS VHSKÜMMENID) AASTAT
ESTONIAN SCOUTING ....................................
Fred Limberg — ISAMAA EEST
EDUARD RÜGA graafik ja maal
A. Käbin — VAIM JA MULD
Ivar Iva^c — ELUKOGU
Hanno Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG
KUNOT JÄRELE
Herbert Michelson SKAUTLIKÜL TEEL
Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADA
Herbert Michelson — EESTI RADADELT
tõukas August Wolf kuuli 21.22,
BrianÖldfield 20.89, Michael Ca^
ter 20,83 ja Ibny Harlin 20.17.
Ronald Bradstock viskas oda
84.32. Kanadalane Mark McKay
jooksis 110 m tõkkeid ajagai3,78.
1500 lm OÜ parim Adam Dixon
^jäga 3.36,71, Chuck Aragon oli
teine 3.36,80, RossDonoghuekol^
mas 3.36,95-ga.: Maailmas jooksid
niööduflud aastal 33 sportlast alla
Waimitis, Kalifornias jooksis
Gail Lewis 100 m ajaga 10.06,
Lairy Myrricks hüppas kaugust
kerge taganttuulega 8.36 ja James
Grimes 8.24. Brian Öidfield tõukas
!aJua\21.5Ž, ja A.-W
Soome paremaid kuulitõukajaid
Olli Känervisto tulistati Hispaanias
Play del Ingels-türismilinnas asuvas
Joy-disko ees surnuks tsiviil-riietuses
,hispaania politseiniku
po<>lt. Kaasas oMud teiste kuuli-tõukajategrupi
liikmete ja politsei
seletused juhtunust on erinevad.
Soomlased seletavad, et nad tahtsid
minna diskosse, kuid ei pääsenud
sisse ja hakkasid täiesti rahulikult
lahkuma. Umbes kümne
meetri kauguselt jooksis neile järele
tundmatu mees, kes enne kui
jõuti midagi öelda, tulistas Kaner-
Põikread: 1. Riigipea tiitel, 7.
Lühend kirjas, 9. Maailmajagu
(Võõrp. kirjaviisis), 10. Laastav tõbi,
11. Kõrge ehitis, 12. Otsimine,
13. Pikali, 15. Endine Inglise peaminister,
16. Eesti kõrgeim sõjaväelane,
19. Lavakunstnik, 21.
vistot. Seitsmeliikmelisest soome
sportlaste grupist keegi ei olnud
joobnud. Pärast tulistamist arreteeriti
kõik soomlased. Hispaania
politseinik väidab, et tä oli tulistanud
enesekaitseks.
võistlustel Sebastian Coe jooksis
1500 m ajaga 3.43,11, mis on 13
sekundit nõrgem kaasinglase Liina Purje ja Hmar Lepik
Steve Qvetti nimel olevast maail- Koori;perekondlikiil tuluõMül.
marekordist. ,
Wst romantilist lailu Estonia
Foto:. Vaba Eestiane
Hiiumaa nimi ühes v^rkeeles, 23.
On see asi, mida müüakse, 24.
Kolmest koosnev, 27. Looma kehaosa,
28. Suur saal, 30. Kõrgmäestik
Aasias, 31. Meelitussõna, 32.
. . . laienemine — teatud haiglaslik
nähe.
Püstread: i . Populaarne koomik
tummfilmi ajastul, 2. Piltide ümber,
3. Hapu puuvili, 4. Üksikasjaline,
5. Vana-rooma keiser, 6.
Mitte tundmatu, 7. Peakate, 8. Tänapäeval
sageli esinev kuritegu, 13.
Panipaik korteris, 14. Talvine sõiduk,
17. Orientaalne, 18. Terariistad,
20; Sädelev, 21. Elektrimootor,
generaator, 22. Vedeliku
mõõtühik, 25. Katab talvel maad,
26. Mitte sile, 29. Koht, paik.
RISTSÕNA NR. 1198 ;
LAHENDUS
Põikread: 1. Tihane, 5. Paatos,
9. Harpuun, 10. Padi, 11. Drei,
13. Vaas, 15. Truu, 17. Elu, 18.
Saara, 22. Läkme, 23. Monet, 24.
Väina, 25. Kange, 27. Trääl, 30.
Emu, 31. Nõuti, 34. Iga, 35. Eale,
37. Akud, 38. Lest, 40. Tase, 42.
Kuusalu, 43. Kapsel, 44. Rannik.
Püstreads 1. Tuhvel, 2. Ahas, 3.
Nad, 4. Erika, 5. Puder, 6. Aur, 7.
Anet, 8. Saluut, 10. Pauk, 12.
Irun, 14. Alabama, 16. Unenägu,
18. Seven, 19. Adieu, 20. Amati,
25. Keemik, 26. Null, 28. Äike,
29. Ladvik, 32. õhtüi; 33. Tütar,
36. EEKS, 37. Asun, 39. Sue, 41.
Ala.
Aarand RoosJUMALAGA, KARS JA
ERZURUM
Ants Vomm — VARJUD (hndetodcogo)
Safane Ekbanm — AJATAR (faraletisIrogD) ..
Ants Vomm MINU HING (hndetiBkog^^
Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS
TALLINNAS
Johan P i t l a - ^ R A J U S Ö L M E » ^ ^ ^ ^ .
Urve Kandss — KODAKONDUR
Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES
(hroletoskogD) . . . ..
Hannes Oja — TUNNETE PURDEL
Onnletnskogo)
Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES?
Einar Sanden — L O O J A N G U L
IAHKUMINE TALLINNAST . .
V. Vcedam LURICH AMEERIKAS .
E. Unstalü — TAGURPIDI SÕUDES
(Mälestusi 1914^1943)^ ......
A. Roos — RÄNDAMAIE (hndetaäfcogq)
Proff. FeUx Oinas — KALEVIPOEG KÜTKI
J.m. esseid
E. Sanden ,3ÜDA JA KIVID"
L Külvet — NÄITEMÄNGURAAMAT
(5 näidendit)^^^^.^^..^^^^.:..^^^^^^^^^.^...^ . . . . . . .
Gisela McBride — TALES FROM ESTONIA
V. Kimberg-Kotkas Innletnskogn
PILVE ALL JA PILVE PIIRIL
E. Üüstaln — FOR FREEDOM ONLjY
REHVnXJD PURJEDEGA n
NAER ON TERVISEKS — kõdijutt© .
Hmar JAKS -.NEPTUN
Ivar Ivask TORANDAILIAMAT
Imdetuskogu
S. Ekbanm — Imdetoskbga öHUÄIÄRGi
Ants Vomm RISTSÕNAD 1 ^ . . .. .
Ants Vomm RISTSÕNAD n
RAAMATUID LÄSTELi:
KALEVIPOEG (õppe-> tööraamat iastel^^
ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- |a tööraamat
eelkooliadistele histele ?är?iti!akis>
ÕPETA MtND LUGEMA n (õppe.> tööraan^
eelkooliealisteie bistele TSrritrfikis) . . . . .
EESTI KEELE HARJUTUSTIK I
PIKKE MIKKE — Tnttaüm Ja inttsaba
Hind Saate-
$ knliif
2.— $1.-
3.-» .50
m—; .70
9^ .70
5.— .70
10.— $lw—
' 2.— M
7.50 .50
11.-
3.50 .50
10.— .50
3.— .50
3.— .50
.50
15.— .50
•(S.— .50
4.— JO
20.— $1—
6^ .50
8.8® M
6^ .50
IM M
2.75 .50
14.— JSO
16.20 M
8.— .70
18.— $1^
6.— .70
13.— $1.-
19.50 .70
15.— .70
4.— .50
47.—
t majale $3.—
5.75 .50
7.— .70
14.— 1.—
8.— 1 —
8.— .70
18.— 1.—
7.— .70
10.— $1.75
2.50 .70
2.25 .70
.50
5.— .50
5.— JO
3— .50
2.50 .50
, • Ta sai .oma pool tosinat-—-^iiäk-:
ku. Heiki oli lõpuks sunnitud ülevõimule
alla andma — ja oli kongi
pistetud. Kõik kinnivõetud mässumehed
suruti läbisegi autosse jä
kellestki ei olnud teada, kust ja
kuidas ta võeti. Heiki ülievõitlus
mülitsagrupiga oli küli filmitud •—•
aga nägu ei olnud pildile jäänud,
amult selg, külg või rusikas. Ta
ise ttittdis end ära, samuti Ruti; kä
neiu nägu oli pooliti mingi varruka
varjus: miiilits, see teda patsi-pidi
tirides oli ta näo objektiivi
eest varjanud.
Heiki ei tunnistanud tuttavaks
üiitki nägu piltidel ja yäitis, et te-ima
oli kinni võetud keset Häekoja
atsi.
su s:
täis on? Just sina kähmlesid!"
„Mina ei löönud keda.gi, aga kui,
mind autosse trügiti, lõin näo vastu
seina ära!"
Laste fotod viidi koolidesse ja
õpetajailt nõuti, et nad näod identifitseeriksid.
Äraandjateks sunnitud
pedagoogid pidid selgelt näh-tavaile
nägudele tõesti nime alla
panema. See ei olnud kerge.
Polütehnilises Instituudis ja Ehi-tustehnikumis
pildistas julgeolek
eraldi juba.kõik kursused ja klassid.
Niidid viisid sinnapoole, organisaatorid
pidid olema sealt. Mäs-supilti
aga võrreldes leitigi klassi-ja
kursusepiltidelt samu nägusid.
Riho oli selle kümne tehnikumi-poisi
hulgas, kes arreteeriti. TPI-st
neli noormeest —
nad võeti kinni ja enam lahti ei
lastudki.
Uurimine käis päevad jä ööd —
aga loodetud tulemusteni ei jõutud:
organisatsiooni ei avastatud.
Suurem osa lapsi lasti lahti, need
aga, keda liiga kõvasti läbi oli pekstud,
pandi oma nahahaavu ja luu-murdeid
parandama KGB ja MDV
sisehaiglatesse. Pärast tervenemist
saadeti suur osa neist kuritegeliste
laste kolooniaisse. Neid oli poole
saja ümber. Heiki ribid olid küll
terved, äga kinni teda ikka peeti
veel. Sinised plekid ta näos olid
juba rohakaskõllaseks muutunud.
Poiss oli liiga arukas, ta sõnad alati
löögivalmid need uurijad
lootsid, et midagi temalt on veel
välja pressida.
Noorele bioloogiatudengile Iirisele
tuldi loengu ajal järele -— ülikooli
sekretariaadist. Sealt saadeti
neiu kohe Tartu julgeolekusse. Talle
esitati küsimusi ta ; suhete kohta
välismaaga. Ja mis ülesandeid välismaalased
talle andsid?
„Mis ülesandeid? Mis välismaalased?"
Iiris seletas vihasena, et ta
ei tahtvat säherdusi lollusi kuulata.
Tema ülesanne on õppida ja
selle kõrval toiduraha muretseda
väikese stipi lisaks. Mul on tööd
ja tegemist üle aru — ja nüüd tulete
teie oma fantastikaga ja rumalustega!""
.
• Teda' hoiatati, siis karjuti ta peale
ja talle öeldi, et ta oma venna
olevat hukutanud, oma salaorganisatsiooni
sisse mässinud . ..
„Mis Heikiga on juhtunud? Ta
on ju alles laps!" karjatas Iiris.
„Mis väljamõeldud salaorganisatsiooni
te jälle kokku matsite või ]ce-rite?
Jätke see väikeste titade mäss
— oma sala ja sala — ja ühendused
ja välismaa. Mis te mu vennaga
Iiris oli täiesti enesest väljas ja
põrutas rusikaid vastu lauda. Ta
peaaegu karjus oma sõnad kaptenile
näkku.
„Rahustuge, rahustuge," manitses
uurija. „Teie veod võttis osa
demonstratsioonist ja teie valetate!
Teil on kirjavahetus Kanadaga!"
„Ah nii -—- Kanadaga. See on
Mats, see ei tulnud muUe meeldegi;
Aga kui teie ikõiki kh^u nuhite
ja kirjutajate nimestikku peate,
siis peab teie tsensor teadma ja
teate teiegi, et see kirjavahetus on
väga süütu ja et minu ja Matsi tutvus,
on laulupeotutvus ja sellel
noormehel ei tuleks elu-iial pähegi
mingiks tobedaks spiooniks hakata!
Ei oleks iial arvanud, et teie
soliidne asutus sihukeste lapsikus-tega
tegeleb!" : • :.
„Talitsege oma sõnu ja valige
väi j endusi! "hüüdis ennast vaevaga
Valitsev kapten. ,,Ja üldse •— taltsutage
ennast!"
Iiris lasti siiski üsna taltsutamatult
tulema. ,,Mida see Heiki võis
korda saata, mis see poiss tegi?"
mõtles ta, aga siis sattus ta mÕte
Matsile ja see ajas naeru peale.
„Küll la imestaks, — aa, kui 'kuuleks,
mis ta kirjad tegid! Tema ~
spioon!... Aga ta ei saa sellest
midagi teada, sellest ma talle ei
kirjuta." - : •
Saniai ajal „organiseerisid" partei
ja julgeolek lastevanemate
ko;osoIekud kõigis Tallinna koolides.
Elsa Gretshkina ise, ühes isikus
haridusminister, julgeolek ja
partei, käis mõnes koolis isiklikult
vanematele selgeks tegemas, et
need täpselt jälitaksid oma laste
iga sammu, et kellaaja järele punkti
pealt selge oleks, kus laps parajasti
on ja miks ta seal on. Isegi
lasteaedades võitlesid ideoloogiatöö
eesliini Calatrod korra eest — ja
laste vanemail oli raske naeru pidada:
„Kuhu need jütsid ja Külli-kesed
küll peaksid omapead minema?
Aga näe, kipuvad riiki kukutama,
võimumehed vähemasti
näikse seda kartvat! Aga kes teab,
ehk saaksidki eesti titad sellega
hakkama?" I
Linnatänavad olid miilitsaid ja
abimiilitsaid täis, punased Undid
ümber varrukate, patrullisid need
kõikjal, eriti aga hiljutiste „rahu-tuste
kohtade" ümber. Patrullisid
ka merekooli poisid, venelastest
vabrikutöölised ja enesestki mõista
— soldatid. Iga kooli fimbrus
oli antud eriti õpetajate valve alla,
õpetajate patrulle aga valvasid
omakorda julgeolekupatrullid...
õpetajad olid kahtlane element —
-vaata kuidas nad lapsi olid kasvar
tanud, mitte märkigi nõukogude
hurraapatriotismist!
Ja juba käiski linnapidi kuuldu
et 7. oktoobril —-nõukogude, mi
te enam stalinliku, aga ikka^
konstitutsiooni päeval, tuleb uus
õpilaste meeleavaldus.
„Ei usu . . . " arvas enamik täiskasvanuid,
,,nii tobedad meie lapsed
ei ole, et avalikult ette kuulutaksid!
Mõni teadis, et Belgias küll
1830. a. revolutsiooni koim päeva
ette oli kuulutatud ja siis on tehtud.
Aga Tallinn pole Belgias ja
pole enam aastagi, 1830. Igatahes
teati „kõlakast" isegi meeleavalduse
täpset kohta — asi pidi toimuma
Kadriorus. Anti ka täpne
aeg — hommikul kell 10. Kõik
õpüased pidid minema „kastaneid
Ei olnud siis ime, et 7. oktoobri
hommikul linn miiltsa- ja muidu-patrullidist
/kubises, iga kümne
sammu takka võis Kadrioru kandis
kohata hambunirelvastattid must-sajalist
või punasajalisi.
Paraku oli hommik vihmasevõi-tu.
Valve ja valvsuse erakordsusest
hoolimata ilmusid kaupluste akendele
ja ustele äkki käsitsi kirjutatud
teated:
sj^^^iSmja tõttu jääb revõlutsiöoia
täna ära."
Möödaminejad ja kuulutuste lugejad
naersid, mõned lausa laginal.
„Pole siin mingit julgeoleku
meeste provokatsiooni — meie poisid
tõmbasid lihtsalt võnkadeveed
alt!" — „Ja alt nad läksid — miks
muidu nii palju tolguseid uulitsal?!"
Muidugi olid ^,Taara Tammiku"
poisid välja mõelnud sellegi „nipi".
Mundrimeeste ja teiste passijate
vahel ei olnud Kadriorus koolipoisi
lõhnagi. Mõni üheksa-kümne
aastane põnn jooksis kord siit,
kord sealt läbi — need olid „luu-reie"
saadetud noorimad „tõruke-sed".-
• •
õhtul, kui aknad-uksed nullrevo-lutsiooni
teadetest ammugi juba
puhastatud, ilmusid uued käsitsi
kirjutatud sildid:
.^1
ii.
s
HETHERII
Advoki
365Bay St.,
Õhtuti 447-^
E N I
KUI
AbVOKi
1 First Cana(
Tel. koi
kodi
I G J
TöNI
B.A.I
ADVOl
Yorkdalc PlaJ
TorontoJ
Telel
kodi
K{
K I N D I
H. L
EL
SiMeaded,
dused elmnäj
Hallil
Utsei
VAIPAI
PUI
SEINAST-SI
ERIK LOI
a>'(i
VABAl
T O I M E T
avatu(l
reede
Tdefonid:!
VAB^
on tasü^
Ic
üks toU
kuulutustel
tekstis
esiküljel .
Kt
nädala c^ij
©masp. h<
nädala teü
map. h<
tc
Leida M\
Postiaadrl
9 Parravjj
Willowdj
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 14, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-06-14 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e840614 |
Description
| Title | 1984-06-14-06 |
| OCR text | I i . 6 • Thursday, June 14, Nr. 45 Nr. 45 / - - Knosvife, USA-s jooksis Ga^ mSmiÖi 100 m ajaga 9,9^^ Vey Glance pii ajaga 10,07 teine, Sam Graddy 10;lö-ga kolmas, Jä-son Grimes hüppas kaugust 8.27 Val£ _sjõusti-kuVõistlustd jooksis inglajiõ Mel Lattany 100 m ajaga lÖ,liMike Lehman tõidcas kuuli 20.36 jä mitmekordne kuidmedalimees A l Oer-terhdds ketast 59.26^ Ix)s. Angeleses tõukas John Bröoner kuuli 21.29, Dave Laut :20.7T ja Mike Smith 20.65. Houstonis oli naiste pgyõistiiis, mille ner ftilemus^a 13.15. Tulenivst peetakse ; uudts, mitteametlikuks maaÜMarekordiks, kuna seda ala |K>lb gei!U^näiss|>ortiaste^ Mdise kettaJidte^^^m^ dimB&e totune Gördieni poeg Maicus Gordien ön heitnud ketast 66.28. See on per^jJCMma rekord, kuna ta isa parim heide oli 1953. aastal 59.28. Fortune heitis omal ^jal neü köMl üle ametlikiä mäa- Mai alul toimus Göteborgis jooksuvõistlus Göteborgsvarvet. Tegemist oli pool-maratoniga ehk 21.097 meetriga. ^Osalejaid - oli 14,743, neist umbes 30 eestlast. : Eestlasist oli parim Aarne Peet, kes saavutas 873.- koha ajaga 1:26.38, kuna võitja aeg oli 1:03.14. Naistest tuli Elsa Jõgi 54. köhale ajaga 1:36.22. Teised ees^ lased Allan Sooaru, Raivo Hansen, Lembit Variiia, T. Pahapill, Alar Randsalu, Peeter Voigemast, L. Koitränd, E. Uusivoog,^^K^^^ saar ja Olev Gtt olid kõik paremad kui 5000. kohale tulnud. EESH SKAUTLUS VHSKÜMMENID) AASTAT ESTONIAN SCOUTING .................................... Fred Limberg — ISAMAA EEST EDUARD RÜGA graafik ja maal A. Käbin — VAIM JA MULD Ivar Iva^c — ELUKOGU Hanno Kompus — KUSTUTAMATA NÄLG KUNOT JÄRELE Herbert Michelson SKAUTLIKÜL TEEL Herbert Michelson — NOORSOOTÖÖ RADA Herbert Michelson — EESTI RADADELT tõukas August Wolf kuuli 21.22, BrianÖldfield 20.89, Michael Ca^ ter 20,83 ja Ibny Harlin 20.17. Ronald Bradstock viskas oda 84.32. Kanadalane Mark McKay jooksis 110 m tõkkeid ajagai3,78. 1500 lm OÜ parim Adam Dixon ^jäga 3.36,71, Chuck Aragon oli teine 3.36,80, RossDonoghuekol^ mas 3.36,95-ga.: Maailmas jooksid niööduflud aastal 33 sportlast alla Waimitis, Kalifornias jooksis Gail Lewis 100 m ajaga 10.06, Lairy Myrricks hüppas kaugust kerge taganttuulega 8.36 ja James Grimes 8.24. Brian Öidfield tõukas !aJua\21.5Ž, ja A.-W Soome paremaid kuulitõukajaid Olli Känervisto tulistati Hispaanias Play del Ingels-türismilinnas asuvas Joy-disko ees surnuks tsiviil-riietuses ,hispaania politseiniku po<>lt. Kaasas oMud teiste kuuli-tõukajategrupi liikmete ja politsei seletused juhtunust on erinevad. Soomlased seletavad, et nad tahtsid minna diskosse, kuid ei pääsenud sisse ja hakkasid täiesti rahulikult lahkuma. Umbes kümne meetri kauguselt jooksis neile järele tundmatu mees, kes enne kui jõuti midagi öelda, tulistas Kaner- Põikread: 1. Riigipea tiitel, 7. Lühend kirjas, 9. Maailmajagu (Võõrp. kirjaviisis), 10. Laastav tõbi, 11. Kõrge ehitis, 12. Otsimine, 13. Pikali, 15. Endine Inglise peaminister, 16. Eesti kõrgeim sõjaväelane, 19. Lavakunstnik, 21. vistot. Seitsmeliikmelisest soome sportlaste grupist keegi ei olnud joobnud. Pärast tulistamist arreteeriti kõik soomlased. Hispaania politseinik väidab, et tä oli tulistanud enesekaitseks. võistlustel Sebastian Coe jooksis 1500 m ajaga 3.43,11, mis on 13 sekundit nõrgem kaasinglase Liina Purje ja Hmar Lepik Steve Qvetti nimel olevast maail- Koori;perekondlikiil tuluõMül. marekordist. , Wst romantilist lailu Estonia Foto:. Vaba Eestiane Hiiumaa nimi ühes v^rkeeles, 23. On see asi, mida müüakse, 24. Kolmest koosnev, 27. Looma kehaosa, 28. Suur saal, 30. Kõrgmäestik Aasias, 31. Meelitussõna, 32. . . . laienemine — teatud haiglaslik nähe. Püstread: i . Populaarne koomik tummfilmi ajastul, 2. Piltide ümber, 3. Hapu puuvili, 4. Üksikasjaline, 5. Vana-rooma keiser, 6. Mitte tundmatu, 7. Peakate, 8. Tänapäeval sageli esinev kuritegu, 13. Panipaik korteris, 14. Talvine sõiduk, 17. Orientaalne, 18. Terariistad, 20; Sädelev, 21. Elektrimootor, generaator, 22. Vedeliku mõõtühik, 25. Katab talvel maad, 26. Mitte sile, 29. Koht, paik. RISTSÕNA NR. 1198 ; LAHENDUS Põikread: 1. Tihane, 5. Paatos, 9. Harpuun, 10. Padi, 11. Drei, 13. Vaas, 15. Truu, 17. Elu, 18. Saara, 22. Läkme, 23. Monet, 24. Väina, 25. Kange, 27. Trääl, 30. Emu, 31. Nõuti, 34. Iga, 35. Eale, 37. Akud, 38. Lest, 40. Tase, 42. Kuusalu, 43. Kapsel, 44. Rannik. Püstreads 1. Tuhvel, 2. Ahas, 3. Nad, 4. Erika, 5. Puder, 6. Aur, 7. Anet, 8. Saluut, 10. Pauk, 12. Irun, 14. Alabama, 16. Unenägu, 18. Seven, 19. Adieu, 20. Amati, 25. Keemik, 26. Null, 28. Äike, 29. Ladvik, 32. õhtüi; 33. Tütar, 36. EEKS, 37. Asun, 39. Sue, 41. Ala. Aarand RoosJUMALAGA, KARS JA ERZURUM Ants Vomm — VARJUD (hndetodcogo) Safane Ekbanm — AJATAR (faraletisIrogD) .. Ants Vomm MINU HING (hndetiBkog^^ Aarand Roos — JUUTIDE KUNINGAS TALLINNAS Johan P i t l a - ^ R A J U S Ö L M E » ^ ^ ^ ^ . Urve Kandss — KODAKONDUR Hannes Oja — KOPUTUSED ENESES (hroletoskogD) . . . .. Hannes Oja — TUNNETE PURDEL Onnletnskogo) Andres Küng — MIS TOIMUS SOOMES? Einar Sanden — L O O J A N G U L IAHKUMINE TALLINNAST . . V. Vcedam LURICH AMEERIKAS . E. Unstalü — TAGURPIDI SÕUDES (Mälestusi 1914^1943)^ ...... A. Roos — RÄNDAMAIE (hndetaäfcogq) Proff. FeUx Oinas — KALEVIPOEG KÜTKI J.m. esseid E. Sanden ,3ÜDA JA KIVID" L Külvet — NÄITEMÄNGURAAMAT (5 näidendit)^^^^.^^..^^^^.:..^^^^^^^^^.^...^ . . . . . . . Gisela McBride — TALES FROM ESTONIA V. Kimberg-Kotkas Innletnskogn PILVE ALL JA PILVE PIIRIL E. Üüstaln — FOR FREEDOM ONLjY REHVnXJD PURJEDEGA n NAER ON TERVISEKS — kõdijutt© . Hmar JAKS -.NEPTUN Ivar Ivask TORANDAILIAMAT Imdetuskogu S. Ekbanm — Imdetoskbga öHUÄIÄRGi Ants Vomm RISTSÕNAD 1 ^ . . .. . Ants Vomm RISTSÕNAD n RAAMATUID LÄSTELi: KALEVIPOEG (õppe-> tööraamat iastel^^ ÕPETA MIND LUGEMA I (õppe- |a tööraamat eelkooliadistele histele ?är?iti!akis> ÕPETA MtND LUGEMA n (õppe.> tööraan^ eelkooliealisteie bistele TSrritrfikis) . . . . . EESTI KEELE HARJUTUSTIK I PIKKE MIKKE — Tnttaüm Ja inttsaba Hind Saate- $ knliif 2.— $1.- 3.-» .50 m—; .70 9^ .70 5.— .70 10.— $lw— ' 2.— M 7.50 .50 11.- 3.50 .50 10.— .50 3.— .50 3.— .50 .50 15.— .50 •(S.— .50 4.— JO 20.— $1— 6^ .50 8.8® M 6^ .50 IM M 2.75 .50 14.— JSO 16.20 M 8.— .70 18.— $1^ 6.— .70 13.— $1.- 19.50 .70 15.— .70 4.— .50 47.— t majale $3.— 5.75 .50 7.— .70 14.— 1.— 8.— 1 — 8.— .70 18.— 1.— 7.— .70 10.— $1.75 2.50 .70 2.25 .70 .50 5.— .50 5.— JO 3— .50 2.50 .50 , • Ta sai .oma pool tosinat-—-^iiäk-: ku. Heiki oli lõpuks sunnitud ülevõimule alla andma — ja oli kongi pistetud. Kõik kinnivõetud mässumehed suruti läbisegi autosse jä kellestki ei olnud teada, kust ja kuidas ta võeti. Heiki ülievõitlus mülitsagrupiga oli küli filmitud •—• aga nägu ei olnud pildile jäänud, amult selg, külg või rusikas. Ta ise ttittdis end ära, samuti Ruti; kä neiu nägu oli pooliti mingi varruka varjus: miiilits, see teda patsi-pidi tirides oli ta näo objektiivi eest varjanud. Heiki ei tunnistanud tuttavaks üiitki nägu piltidel ja yäitis, et te-ima oli kinni võetud keset Häekoja atsi. su s: täis on? Just sina kähmlesid!" „Mina ei löönud keda.gi, aga kui, mind autosse trügiti, lõin näo vastu seina ära!" Laste fotod viidi koolidesse ja õpetajailt nõuti, et nad näod identifitseeriksid. Äraandjateks sunnitud pedagoogid pidid selgelt näh-tavaile nägudele tõesti nime alla panema. See ei olnud kerge. Polütehnilises Instituudis ja Ehi-tustehnikumis pildistas julgeolek eraldi juba.kõik kursused ja klassid. Niidid viisid sinnapoole, organisaatorid pidid olema sealt. Mäs-supilti aga võrreldes leitigi klassi-ja kursusepiltidelt samu nägusid. Riho oli selle kümne tehnikumi-poisi hulgas, kes arreteeriti. TPI-st neli noormeest — nad võeti kinni ja enam lahti ei lastudki. Uurimine käis päevad jä ööd — aga loodetud tulemusteni ei jõutud: organisatsiooni ei avastatud. Suurem osa lapsi lasti lahti, need aga, keda liiga kõvasti läbi oli pekstud, pandi oma nahahaavu ja luu-murdeid parandama KGB ja MDV sisehaiglatesse. Pärast tervenemist saadeti suur osa neist kuritegeliste laste kolooniaisse. Neid oli poole saja ümber. Heiki ribid olid küll terved, äga kinni teda ikka peeti veel. Sinised plekid ta näos olid juba rohakaskõllaseks muutunud. Poiss oli liiga arukas, ta sõnad alati löögivalmid need uurijad lootsid, et midagi temalt on veel välja pressida. Noorele bioloogiatudengile Iirisele tuldi loengu ajal järele -— ülikooli sekretariaadist. Sealt saadeti neiu kohe Tartu julgeolekusse. Talle esitati küsimusi ta ; suhete kohta välismaaga. Ja mis ülesandeid välismaalased talle andsid? „Mis ülesandeid? Mis välismaalased?" Iiris seletas vihasena, et ta ei tahtvat säherdusi lollusi kuulata. Tema ülesanne on õppida ja selle kõrval toiduraha muretseda väikese stipi lisaks. Mul on tööd ja tegemist üle aru — ja nüüd tulete teie oma fantastikaga ja rumalustega!"" . • Teda' hoiatati, siis karjuti ta peale ja talle öeldi, et ta oma venna olevat hukutanud, oma salaorganisatsiooni sisse mässinud . .. „Mis Heikiga on juhtunud? Ta on ju alles laps!" karjatas Iiris. „Mis väljamõeldud salaorganisatsiooni te jälle kokku matsite või ]ce-rite? Jätke see väikeste titade mäss — oma sala ja sala — ja ühendused ja välismaa. Mis te mu vennaga Iiris oli täiesti enesest väljas ja põrutas rusikaid vastu lauda. Ta peaaegu karjus oma sõnad kaptenile näkku. „Rahustuge, rahustuge," manitses uurija. „Teie veod võttis osa demonstratsioonist ja teie valetate! Teil on kirjavahetus Kanadaga!" „Ah nii -—- Kanadaga. See on Mats, see ei tulnud muUe meeldegi; Aga kui teie ikõiki kh^u nuhite ja kirjutajate nimestikku peate, siis peab teie tsensor teadma ja teate teiegi, et see kirjavahetus on väga süütu ja et minu ja Matsi tutvus, on laulupeotutvus ja sellel noormehel ei tuleks elu-iial pähegi mingiks tobedaks spiooniks hakata! Ei oleks iial arvanud, et teie soliidne asutus sihukeste lapsikus-tega tegeleb!" : • :. „Talitsege oma sõnu ja valige väi j endusi! "hüüdis ennast vaevaga Valitsev kapten. ,,Ja üldse •— taltsutage ennast!" Iiris lasti siiski üsna taltsutamatult tulema. ,,Mida see Heiki võis korda saata, mis see poiss tegi?" mõtles ta, aga siis sattus ta mÕte Matsile ja see ajas naeru peale. „Küll la imestaks, — aa, kui 'kuuleks, mis ta kirjad tegid! Tema ~ spioon!... Aga ta ei saa sellest midagi teada, sellest ma talle ei kirjuta." - : • Saniai ajal „organiseerisid" partei ja julgeolek lastevanemate ko;osoIekud kõigis Tallinna koolides. Elsa Gretshkina ise, ühes isikus haridusminister, julgeolek ja partei, käis mõnes koolis isiklikult vanematele selgeks tegemas, et need täpselt jälitaksid oma laste iga sammu, et kellaaja järele punkti pealt selge oleks, kus laps parajasti on ja miks ta seal on. Isegi lasteaedades võitlesid ideoloogiatöö eesliini Calatrod korra eest — ja laste vanemail oli raske naeru pidada: „Kuhu need jütsid ja Külli-kesed küll peaksid omapead minema? Aga näe, kipuvad riiki kukutama, võimumehed vähemasti näikse seda kartvat! Aga kes teab, ehk saaksidki eesti titad sellega hakkama?" I Linnatänavad olid miilitsaid ja abimiilitsaid täis, punased Undid ümber varrukate, patrullisid need kõikjal, eriti aga hiljutiste „rahu-tuste kohtade" ümber. Patrullisid ka merekooli poisid, venelastest vabrikutöölised ja enesestki mõista — soldatid. Iga kooli fimbrus oli antud eriti õpetajate valve alla, õpetajate patrulle aga valvasid omakorda julgeolekupatrullid... õpetajad olid kahtlane element — -vaata kuidas nad lapsi olid kasvar tanud, mitte märkigi nõukogude hurraapatriotismist! Ja juba käiski linnapidi kuuldu et 7. oktoobril —-nõukogude, mi te enam stalinliku, aga ikka^ konstitutsiooni päeval, tuleb uus õpilaste meeleavaldus. „Ei usu . . . " arvas enamik täiskasvanuid, ,,nii tobedad meie lapsed ei ole, et avalikult ette kuulutaksid! Mõni teadis, et Belgias küll 1830. a. revolutsiooni koim päeva ette oli kuulutatud ja siis on tehtud. Aga Tallinn pole Belgias ja pole enam aastagi, 1830. Igatahes teati „kõlakast" isegi meeleavalduse täpset kohta — asi pidi toimuma Kadriorus. Anti ka täpne aeg — hommikul kell 10. Kõik õpüased pidid minema „kastaneid Ei olnud siis ime, et 7. oktoobri hommikul linn miiltsa- ja muidu-patrullidist /kubises, iga kümne sammu takka võis Kadrioru kandis kohata hambunirelvastattid must-sajalist või punasajalisi. Paraku oli hommik vihmasevõi-tu. Valve ja valvsuse erakordsusest hoolimata ilmusid kaupluste akendele ja ustele äkki käsitsi kirjutatud teated: sj^^^iSmja tõttu jääb revõlutsiöoia täna ära." Möödaminejad ja kuulutuste lugejad naersid, mõned lausa laginal. „Pole siin mingit julgeoleku meeste provokatsiooni — meie poisid tõmbasid lihtsalt võnkadeveed alt!" — „Ja alt nad läksid — miks muidu nii palju tolguseid uulitsal?!" Muidugi olid ^,Taara Tammiku" poisid välja mõelnud sellegi „nipi". Mundrimeeste ja teiste passijate vahel ei olnud Kadriorus koolipoisi lõhnagi. Mõni üheksa-kümne aastane põnn jooksis kord siit, kord sealt läbi — need olid „luu-reie" saadetud noorimad „tõruke-sed".- • • õhtul, kui aknad-uksed nullrevo-lutsiooni teadetest ammugi juba puhastatud, ilmusid uued käsitsi kirjutatud sildid: .^1 ii. s HETHERII Advoki 365Bay St., Õhtuti 447-^ E N I KUI AbVOKi 1 First Cana( Tel. koi kodi I G J TöNI B.A.I ADVOl Yorkdalc PlaJ TorontoJ Telel kodi K{ K I N D I H. L EL SiMeaded, dused elmnäj Hallil Utsei VAIPAI PUI SEINAST-SI ERIK LOI a>'(i VABAl T O I M E T avatu(l reede Tdefonid:! VAB^ on tasü^ Ic üks toU kuulutustel tekstis esiküljel . Kt nädala c^ij ©masp. h< nädala teü map. h< tc Leida M\ Postiaadrl 9 Parravjj Willowdj |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-06-14-06
