Vaba eestlane , August 2, 1984

              Nr. sa Nr. 58
• i VABA EESTLMm neljapäeval, 2. augustü 1584—-Thursday, August 2, 1984 Lk.S
22 vhlmulikku o!sa võtsido
Foto: H. Tnimmer-mO
EESTI. AP.-ÕIGEUSÜ
KOGÜpUS
|ll 5, Orangeville, Ontario
Praost E. Lepik ,
Tel. l-519-941r4309
[p., 12. aug. keU 12 päeval
^eiisu Ja Peetri koguduse
rUMALATEENISTUS praost
talus Mono Mills'is. Teeni-
Jiostid A. Taul ja E. Lepik ja
E. Heinsoo, Laulab Ap.-
\\ koguduse koor G.'Raagi
pel. Laululehed.
liilateenistusele järgneb ühine
pök. Uujumise ja temüse-võimalused.
Järgida teeju-
[ajalehtedest.
Iiitiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiiim
M Ü Ü A
KASEKÄSNA
Andy.
.(416)259-6892
liiiiifiuiiiiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiuiiiHiiiiüiis)
Imeline
\\\ Kirik"
EC häälekandja Eesti Kirik
Kjödunud aastal läbi suure
muudatuse,, mis mõnel mää-
. ka sisulisele kujundusele
I avaldanud. Tegevtoimetaja
t Pütsep on toonud kaasa tü-ülisl
uuendusi, andnud täna-
•ma ilme ja usulise kõrvale
jesti tulnud eesti kultuuri
ivaid artikleid, nii et ajakir-.
e alla võiks panna eesti ki-kultuuri
ajakiri; nii käsi-need
käinud ja jälle ka
üdnud ajakirja veergudele.
Ivuses teises numbris on An-latova
luuletus „Ristilöödu"
Beri tõlkes, U. Planki ,XöÖ-k
risti", K. Veemi „Jumala.
jtud.lipp", J. Mühlbergi „Si-t-
valge lipu aastapäevaks",
juures E. Limbergi ja P. Lii-
>önistused Tartust, Otepääst
lergman-Vardi maal lipu õn­gest.
End kirjutab ,,Karin Lutsu
;astar*. näitega tema tööst,
jcS',,Endel Koksile mõeldes"
p.pa fotoga kunstnikust^ Lii-juse
luuletused ,,Piirimaal 1"
riastan inimest", E. Haame-j]
etades oma õpetajat Nikö-
|ki"-, koos E.. Kõksi .-joonistu-
Ivaski „01ulise lihtsusega:
ta" (J. Liiv) koos N. Triiki
isega J. Liivist, -A. Lüüsi
jtiisi kolmest' kirikumehest" •
J:~t, R. Kallas, V. Reiman),
jrfiar ,,Minu isa Peterburis",
^er„Otepää kirik", K. Raud--
p'ild| Eduard Wiiralti usust",
f ing ,,Efisti "kirik muutuvas
ias", T, Vaga ,,Kas inime-
|va|ja teha testamenti' ?", E.
Lüe^ased ja rootsi «)äran-fius"...
dr. E. Kagi 85, dr. A.
75. praost V. Täkkel 70'. H.
.•,Ecsii . Usutcadufic Ins-'!
Torontos", E. Kagi" „Ek-.
fute päevad Lääne-Saksa-
Martin Lutheri aasta USA^
o;^iidustes. Koguduste elust
kides ja kodumaal. Lõpuks
IriSonl küüditamispäevaks.
.Mitmest riigisi koSiale-.itelnud swmepoisld marssisMvabädusrongkäDgus omaette grupina, ee!s Soomepoiste
Klubi juhatusliige!:Endel Tigane».; • . Foto: Tomniy. Tomson;
Y -
Eestlane Esse
Chemical sh^f iks
Rootsi ESSO Chemical A B ja E S -
SO Chemical Nordeni shefiks mää­rati
53-aastane Hillar Tuiskvere,
kes. seniajani on olnud Essochem
Europe Inc. kontserni viitsepresi-l^
ahvakunstihuviliste loeng toimus 13. '
% i 5 Loengu „Eesti vanad vaibad" pidas selle ala vanameSster H. Tuiskvere on lõpetanud Stok-
Elffiire Kägi Rootsist. Loenguga kaasusid ka diapositiivid, soovijatele holmis Kuningliku Tehnikaülikooli,
vaatlenii^^eks olid välja pandud vastava sisuga ajakirjad ja raamatud. müle järel sai töökoha Svenska
>^i|;^^ • Esso juurde. Alates 1965 on ta ol-
J.^^^incii loenguga ühe «meie rik-;dast kui mujalt. Samuti palun koi- nudmitmeü võtmepositsioonidel
KaiKu etnograafilise rahvakunsti kidel daamidel, kes viibisid Eesti' gj.Qgggjig_ -^g^g a määrati ta Es-ühe
eriola kohta võib vaevalt teist. Päevadel kauneis rahvustikandiga g^^j^^jv^ Eiu-ope viitäepresidendiks,
kop'uta^'a. Kiii kõneleja kõneleb ülikondades, lasta end pildistaaa, kusjuures ta ori olnud kontserni
!>ei^'st, rais tal juba noorena eesti või veel parem diapositiivile võtta, peaj^iggi^g gj^jemepidajaks sõsai-et-talüüest
vaipu korjates armastuse- tuues ka tikandi detailid, esi^^
ga südames, olniid, siis võetakse nevatel piltidel või diapositiividel.
koaeka soojasüdameliselt vastu, r- Paljud '.huvihsed Kanadast, — • , ————
Valguspiltides koorus kuulajate^ ühendriikidest; Austraaliast, Root-vaatjate
ees lahti lugu, alates vana sist ja mujalt on soovi avaldanud
suitsutarega, kus meie toredaid tek- EStO-84 ajal peetud Maakondade
ke juba. siis kooti ja mis kestis Päeval toimunud moenäituse dia-iseseisvuse
päevadeni.. positiive ka oma asukohamaadel
«viküüased • ja ^ ^
ja Muhu pruudi, ^ ^ ^ ^ ^^^a alla!
pulma ja istmealused tekid, ham- Saata ESTO-84 Etnograafilise
aulisi, leegilisi, vöö-, sitika- ja Rahvakunsti toimkonna juhatajale,
«iuldrjalisi vaipu v^^^^ .7 Benhur
made eest mööda just nagu üu-^^^^- Scarboro, Ontario, Ganada
}ögi paaritunnise loengu teteL' MIH ;i P2, tel. (416) 438-6500,
Ene Ruuge
jud eestlased — majaomanikud,
ei tea
et teen Igasuguseid
raud-ja puuaedu
knmtide ämbe^
B. RISTMÄGI, tel. 759-6424
ICahepäevase Eesti Rahvuskongressi^^f^^^
Lüpmatä palju jõudsid meie lihtsad
esiemad- oma tööd ja ilutunnet
meile hoidmiseks pärandada. Hoid-
ESTO-nädalal 10. ja 11. juulil toimus Eesti Rahvüskongress põhimõtte all EEStl VABADUSE JA ^^^^ se^ siis ka hästi!
EESTLUSE EEST. Rahvuskongressist võttis osa 130 ametlikku-delegaati, kuid koos huvüistegä^^oh-^va-^^^;^,^^ kuulsime ettekandest
kõolsolekust osavõtjaid paarisaja ringis. ' ' tõika, et sakslastest mõisaomanikud-
. . . , , ' jätsid tihti suviseid teenijaid, kes
, üldKOosoleku avas tervitusega Palvuses peapiiskop , Konrad Edgar Bergmann, öeldes et p>eale hästi tikkisid, talveks just pererah-
.EKN abiesimees Hans Lupp, öel-Veem palus õnnistust Rahvuskorig- sõda oli Saksamaal ligi 50 000 eest- vale kauneid eesti vaipu tikkima.
des selle juures, et pikemaajaline ressile ja soovis, et sedanna^uutVk^^^^^
organise^erimise ja ettevalmistamise jõudu rahvushkukstegeviiseks. nud -väljaspool. Praegu on: S Esimene nädal möödus Jõekäärul sõprussidemete loomise ja töö
too on seega opule jõudnud ja Kongressi; avakõne pidiis Eesti maal ainult M ^ ^ ^
kongressi hea kordaminek • oleneb Vabariigi peakonsul Ernst Jaaksonliidid, kes: ei p^^^^^^ Saksamaal rännates meie vaipu ma abiUsteks on enamikus endised suvekodu kasvandikud, kes kõik
nuud eesti rahva ja vaba maaihna (avaldasime selleühes meie ajalehe: on kokku umbes 3 500. Saksa sea- leid^^ud sakslaste kodudes, samuti sim
organiseeritud ühiskonna esindaj'ate eelmises numbris), millele järgne- dused ei luba välismaalastele po-; ka Saksa muuseumidele annetätui- suvelaagri esimene nädal kujmies lastele huvitavaks ja tegevusrikkaks.
toost. Viis, motoks voetud sona sid tervitussõnavõtud Ülemaailm-^^^^^
EESTI VABADUSE JA EESTLU- selt Eestlaste Kes^^^ tegevus edasi. Praegu ^ndmed^^ü^^^ An- korda nädalas õhtupoolikul. Esime-
SE EEST katavad õieti kõik selle, eestlaste asukohariiaadeesiridusor- töötavad seal üks täiendüskool, sellega tulevastele põlvedele suure ^® Saks (juhataja), Peeter Pirn, sel nädalal oü suureks ja asenda-mille
pärast ollakse siia ülemaailm- ganisatsioonide esindajailt. skautide ning gaidide laagrid, kolm rahvakunstiüse pärandi, mille eest ^^^^^ Musta, Ilmar Kütt, -Karin matuks abiks laskeala juhatajale
selt kogunenud. Vabaduse ja enese- IV Ülemaailmsel Rahvuskongres- rahvatantsiigruppi ' ja kaks laulu- ^yigj, ^^jj^^j^^üdamest tänuli^^^^^ Jaason, Tii- E. Rubergile matemaatika dr. Snm
määramise õigyse taastamine eesti sil andsid üle tervitusi ning lühi- koori. samuti kui ettekantud huvitava '^^^ ^^^"^^v Kadri Kkx^
rahvale on meieesimeseks ja kõige ülevaateid oma tegevusest k õ i k i d e l o e n t ^ u eest - nask, Maaja Matsoo, Monika Kask, Teine nädal algas jumalateenis-tähtsamaks
ülesandeks, kuid sama maade keskorganisatsioonide esi- Vabadusvõitlejate Abistama simjuures tänada kõiki . ' ^ ^ ^^ Kittask, Eneri Taul, Merike tusega, mis toinius Toronto Peet-tähtis
on ka eestluse säilimine ja mehed,
edasi areng oma õiguste eest võit­leva
rahyana. Kuid meie sihid ja
ülesanded 6n selged, need seovad
meid ühiselt võitlevaks tervikuks.
Küsimuseks on vaid millist taktikat
ja meetodit valida, ef kõige pare­mini,
kindlamalt ja kiiremini neid
Eesti Rahvuskomitee
des esimees Juhaii Simonson üt­les,
et tegevus on olnud igati ti­he,
aga suuremaks mureks m
nooremate inimeste kaasatõmtoa-nüne
rahvuspoliitilisele tööle.
Ja andels .edasi Eestis tegutseva
vastupanuliikumise grupi: terviitu-eesmärke
saavutada. Nende mõte- Tuleb ka tihendada koostööd koi- taš^
tega ta avas IV Ülemaaümse Eesti me .Baiti' riigi organisatsioonide Tervitasid ka Austraalia Eesti
Rahvuskongressi ja soovis edukatvahel. . V -^^^^^^^ S Liidu sekretär Evald Möi-toomeeleolu
ja kordaminekut. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas sa. Inglismaa Eestlaste Ühingu esi-
Järgneval koosoleku: rakendami- esimees Laas Leivat 'ütles, et^ Ka-^ mees Helmut lleinaste ja; Eesti
sel määrati kongressi juhatusse nadas seisavad eel parlamendivali- Vastastikuse^ ; Abi^
Järgmised isikud: Eesti Rahvusko-^ mised septembrikuu algul :jä üks- Prantsusmaal esimees Aleksander
mitee^hfendriikides esimees Juhan i^öik kes võidab, EKN'ul on ker- Siioh../:
Simonson, Austraalia Eesti Seltside gem tegutseda, kui viimastä aasta-- p^^^^
Liidu sekretär Evald Mõisa^ Inglis- tel on olnud võimalik.^ EKN, on; kongressi töökoosolekud. Osavõt-maa
Eestlaste ühingu esimees Hei- järjekindlalt;: mitrtielyiišii katsunud jad jagunesid vastavalt huvidele
mutHeinastu, I mõjutada Kanada valitsust ja parla- nelja gruppi; iEsimes
^ \ „ - , \,r . menti Eesti ja üldiselt Balti Hikide. eestluse viljelemist, r
EestUiste Kesknõukogu Kanadas küsimustes. " ; ; • :V Mall Puhm ja diskussiooni juhatas
esimees Laas ^eivat,. Eestlaste ^^^^^^ Eestlaste Esinduse esi- dr. Andrus Voitk, teises vaadeldi
Kesknõukogu Kanadas akesi- Juhan Haabmaütles,^^^^^^;^m
et Rootsis tomiunud^^^
avas TooMaste sdmad^ja n^^^ EKN RahvuspoliitiJise komisjoni
teavad paljud rootslased, kes Me.^^^^^^^^^ ...
esimees Ants Kippar, tervitades näitustele kaasaaitajaid nii Kana- -^^^ ^^'^S, Eve Rebassoo, ri koguduse jumalateenistusena va
koosolijaid Silvi Matsoo, Lydia van der Veen, bas loodises.Juthistas ^koguduse
' . Endel Ruberg, Martin Tamm, R. õp. A. Taul, organistiks oli Ed.
nrr^rnrnwrnrrr.^...-.^ Rooslpuu, L. Rooslpuu ja J . J. Ap- Welui. Pealc E. Rubcrgl sõnavõttu
BQNAlR APPLIANCE SERVICE rü- Köögi personalis on Maimu ja Õpetaja tutvustamist lastele ai-
Varik, Röet Kaseoru, Helgi iSamb- gas jumalateenistus lauluga„Is-la,
Erika Randmere, Maimu Palu- sand, mu Jumal, sind tahan ma
mäe. Meeri Aläver, Hele Evert, lauluga küta''.
Majb Musta, Tiina Ora ja Aime
Ta andis edasi ka Elfriede Nikluse
tänu, kes oli 27. märtsil Moskvast-helistanud,
kui ta oma poega külas- japlüte —igat lüki
asistat tõöpraktik&t
' T C L 533-9334
õpetaja, keda kuulas põlispuude
alla istet võtnud umbes paarsada
vana jä noort, oli oma vaimuliku
kõne koostanud noortele väga
arusaadavalt....... ...
eesti
Saastamomen.
Laagris on ka tänavu pearõhk
pandud noorte arendamisele, kas­vatamisele,
eestlusele ja rahvus­tundele.
Suvekodu päevakavas on
üritused nagu eesti keele arenda^ ja huvipakkuvalt ning teda kuulaü
mine, mängud, võimlemine, uju- tähelepanelikult. Järgnev kiriku-mine,
Kalevipoja tundmine, lask- korjandus kingiti 7õekääru laste
mine, ehisnaha töö, jutustused, ees- suvekodule
tiajalugu, filmiõhtud jne. :
Kuid peamiseks suvekodu paroo­liks
on ikkagi jjeesti keel ja eesti
meel".
mees Hans Lupp,
Eestlast^ Keskkomitee Saksa Liidu­vabariigis
abiesimees- Edgar Berg­mann,
ja Rootsi Eestlaste Esinduse
esimees Juhan Häabma. ^Rahvus­kongressi
sekretariaati kutsuti Abti See on suurel määral edutanud va-
Pae Rootsist. Endel Reinpõld badusvõithist Rootsis. ^
USA-st ja Priit- Aruvald: Kana- EesÜaste Eeskkomiteed Saksa
dast. Liiduvabariigis esindas- abiesimees
illlllllllllillllllllllllilillllllllllllliliillilllillllllllllllllllllli;
ONTEIEMÄJÄ
Kolmandas käsitleti vabadusvõit­lust,
referendiks oli mag. MäMo
Kari Ameerika Ühendriikidest
(kelle kokkuvõtliku sõnavõtu
avaldame iaieie ajalehe järgmi­ses
numbris), kuna diskussiooni
Jishafas EKN Välispoliitililse ko­mis
joni juhataja Mati Epner.,
Neljas töögrupp oli kodumaa ja
meie vahelise suhtlemise või mitte-suhtlemise
probleemid. Juhatas
Olaf Tammark, Ameerika Ühend-
Torontos ja ümbruskonnas
helistage
Real Estate Broker ^
Tel. 469-5118
R£AL ESTATE LTD.. RCalfOn
8 Boston Ave., Toronto,
Ont.M4M2T9
iiiHiiiiiniiniiiiiii^niiiiiiiiiiiiiiiinsMiiiiiiiiiiiiiiiiiiniinsi laste laskerajal, see toimub neli
STOKHOLM (EPL) — Stokhohni põhjapootae Imn NoMälje ©m
otsulstanud alustada kultuurilist suhtlemist Eestiga ja on muretsenud " i Ä s t , referendiks oli Eesti Yan-enesele
ka sõpruslinnaks Viljandi, Viimast vahendas Balti Abista-kantseleijuhataja
Imant Rebane Nörrtälje Mtuüriosakönna juhataja miskeskuse esimees Rootsist Ants
•GöranFuruIandipalvel. . . : Kippar. : ]•
^ , :- - Järgmisel päeval oli Kong^^^
Põhjus Eestiga suhtlemist alusta- kunstnike jt. külaskäigud.,Muidu pidulik koosolek, mille avas Eesti
da oli tekkinud kui folkpartiet ka lauljate, rahvatantsijate ja muu- Vabariigi aupeakonsui Ilriiar Hein-
(rahvaerakond) esindaja Britta sikute vahetus.: soo (tema sõnavõtt on meie aj ale-
Gunnarsson '^egi esildise, et Eestiga g^.-^^^ Gunnarssoni ideest kinni hes juba avaldatud). Järgnes ES-peaks
puudma kontakti luua. haarates võttis'Göran FurulandTO-84' esimehe Toomas Metsala
Juba alates keskajast on Upplan- X^Q^^^^S:^ balti organisatsioonidega, sõnavõtt. Pikema ülevaate sellest,
dil ja eelkõige Roslagend olnud tl- „ mid tehtud ja kuhu on jõutud
hedad ja elavad kontaktid just Ees- eH saada teada kuivõrd suur nmgmjs on vaja teha et meie te-tiga.
^ ^õiks olla^ huvi seMise tegevuse gevus ei väheneks'^
, Ta sai koiatakti Balti Instituudi L^"^^^^ Savi. (Avaldame selle pi-kelledele
hende kultuurüise kantseleijuhatajaga, kes suhtus a i - ^ ^ ^ ^ eestluse põhimõtteid
omapära säiütamine: oli südame- gatusse väga positiivselt. : . analüüsiva kone iseseisvana meie
'lähedane'- ajalehes). ^
Göran Furuland ütleb, et Vii- Siis järgnes töökoosolekuil koos-ilma,
et. nad seejuures hüljanuksid jandist on juba mitmed organisat- tatud resolutsioonide vastuvõtmine,
oma asukohamaad. sioonid avaldanud sellise tegevuse avaldati aruanded, töökoosolekute
Nörrtälje linn annab kultuuriva-; vastu huvi, teiste hülgas üks muu- tööst ja võeti vastu Eestile Vabadus-hetusest
huvitatud organisatsiooni- sikaselts, kes soovib sõita Rootsi ja nõude manifest, mis loeti ette järg-dele
praktilisi .nõuandeid.' Kultuuri- alustada kultuurivahetust. Furuland 'misel. päeval toimunud demonstrat-vahetus
võiks näiteks toimuda kui- loodab, et Norrtäljega võtab'kon- sioonii Toronto raekoja ees.
tuurinädalate kujul, et toimuksid takti rohkem Viljandi' organisat- Lõppsõna ütles EKN esimees Vabaõiui-Jumalateenistus JõekääruL Jutlustab praost Andves Tay
poliitilcute, vaimulike, kirjanike, sioone'. '• ^ ' .
Peale jumalateenistust järgnes
suvekodu laste eeskava. Iga tare
oU koostanud oma laulusõnad lae­natud
viisidele.
Suured tüdrukud laulsid „ E s to
Kõik on võimalik, kuna Jõekääru üleelajad", suured poisid „Soome
on varustatud rikkalike valis- ja sepa potikud", keskmiste poiste
sisemängude võimalustega. Igal kõnekoor ,,öö hundid", väikesed
siinviibijal on kaasa viia üusaid. poisid laulsid „Vaprad vaimud",
mälestusi ja parasjagu rahyustun- keskmised tüdrukud „Loot;use Ul-net.
led" ja väikesed tüdrukud ,,Virma-
Esimesel nädalal saavutasid lask- Tised". Peale lauluettekannete järg­mises
märkimisväärseid tagajärgi nes rahvatants, kus väikesed poi-järgmised
kasvandikud, /kes kõik sid; ja tüdrukud tantsisid ,,Kaera-läsksid
CIL märklehte: keskmised Jaani" ja suured tüdrukud ja poi-ttüdrukud
toeh: 1) Marika Sööt 99 sid„Jooksu-polkat". Kava lõppes
—lOÖ-st; keskmised poisid: 1) Mati lauluga „Laul Jõekäärule"; Iga et-
Jalakas, 97—100, 2) Erki Novek 96 tekanne kutsus esüe tugeva aplau-
—lÖO, 3) Hillar Ling 96—100-st. . si ja rõkkavat naeru. Peab aina
Suured poisid käelt: 1) Erik Silm- imestama, et kõik see oli koosta-berg
98 (4^ südamikus), 2) Madis tud ja õpitud ühe nädala jooksul.
Saks 98 (2 sud.); Suured tüdrukud: Lõpuks suvekodu juhataja Anne
käelt: 1) Monika Roose 93! Lask- Saks tänas õpetajat, organisti ja
mas käiakse lähedal asuval soom- kaasaaitajaid.
J. S-gi
Seal^ on sadu aastaid
rootsi keelt kõnelevad inimesed,
vasakul organist Ed.Welin akordioniga.
Foto: J. Säägi