Vaba eestlane , March 9, 1978

              Kational llDrary 5 6 2 55
õOetrt.a,wAac,qOunits»i tions Section
IIA 01-14
trmnemasasiias
Secoüd class mail regis-feratioD
smmber — 1089.
uur
ILMITB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NELJAPÄEVAL
Mf, 19 (2482) XXVII aastakäik Neljapäeval, 9. märtsfl 1978 - Tä^^day. March 9, 1978 üksiknumbri hind 35 centS
LONDON ~: InglisMaal c^u ©otamatult päevakorrale kerkinwdmiljönilie vemelaste väljaanimiie N. Lii­du
kommunistlikule valitsusele Teise maailmasõja lõppfaasis. Selle traagilise skandaali üksikasju käsi­tavad
dokumendid olid seni suletud 30-heks: aastaks väMtšusesaJajastedokumeM^^^^ hulka, kuid nüiii
di aeg nende päevavalgele toomiseks ning nende dokiimehtide tauistal kerkivad mõned Inglismaa tolle­aegsed
juhtivat. poMtikudesi^
Inglismaa ajaleht Times, mainib
.•>eda traagilist afääri kommentee­rides,
et valed olukordade hinda-;
mised viisid/ valejärelduste itege-misele-
ja ligemale viie miljoni
põgenikke vaštui.võtta, kuna tal kõik veieiäste kätte sattunud'Mg-oli
piinlik tunnistada, et kõmmu- lisa sõjavangid . olid 'Ida-Saksa-nistliküst
Venemaalt olid põge-- maalt koju saabumid.
nenud miljonid inimesed, j Venelaste repatrieenimi^e otsu-kuid
lõpuks tegi ta jaatava otsuse. ;se tegemisel olid kaastegevad tol-kommunismi
eest põgenenud iiii- Kuid niipea kui inglased hakkasid leagssd silmapaistvad konservatii-ness
N. Liidule väljaandmisele. põgeriiM^e välja andma selgus nei- vide poliitikud Harold Macmillan
ist teostati era- le,' et pogeniiud ei taha tagasi | ja Anthony Eden M rida
minna ning paljud olid välmis en- juhtivaid välisministeeriumi amet­ile
surema kui N. .Liitu minema; nikke, kes teenisid hiljem saadiku-
Põgenikud sunniti toore väevõimu- tena ja; teistel: kõrgetel kohtadöl.
ga tagasi minema ja Immmalisel ükski neist, e i taha niilid sellest
kombel jätkas Inglismaa seda po- j suurest ajaloolisest draamast
liitikat isegi pärast sõja lõppu kui' avalikkusele rääkida.
Seda Fäljsaadmist
kcddse Jiiiniusega Ja jöhkruseg^^
kusjuui-es paljud inimesed vali­sid
vabasurma selle asemel, et
tögasi minna punasesse põrgus-se.'
, . • \
Ilmes märgib, et otsuse t^I^ad ja
't.roxlxite^arset^gcst^e^dA juhtivad ringkonnad,
katsusid seda • draamat. varjata
avalikkuse ja isegi i parlamendi
. i ^ t . : V - . ^-.y-' /^-
, 1944. aastal seisis Inglismaa va­litsus
probleemi ees, mida peale'
hakata Venemaalt sõja keerises
läände saabunud miljonite põge-nikliudega.
Valitsus otsustas* vene­lastega
heade suhete pidamise hu­vides
põgenikud Moskvale "välja
anda, lootes ühtlasi,, et kommunist-
Jikud võimud on siis vastutuMiku-mad
ka üende inglaste üle andml-i
seks, kes; viibisid vangidena Sal?:-
oamaa territooriumil ning sattusid
^•daoitungiva punaarmee kilüsi.
• N.; Liit ei tahtaud-'esialgu; neid
• BELGRADBelgradis jõudsid ida-Ja läämilgid^
kokkuleppele, mille kohaselt mõlemaid pooli esindavad riigid kirju­tavad
alla konverentsi lõpukomünikeele. Jättes kõrvale kõik vaielus-alused
küsimused ning koostades üldsõnalise deklaratsiooni. Viima­sel
minutil häiris aga seda kokkulepet väike Vahemere saareriik
Malta, mille esindajad deklareerisid, et nad ei kirjuta komünikeele
allakui selles Vahemere Julgeoleku probleeme ei fikseerita. •
^''esti R:!lr,naqif>at?r Kanadas sooritab; märiiilrdii. tetsei poolel :pikemai1agTdsE Torontost USA ja,
Kansda läänerqniillrtile:^ esitades Eesti Vabariigi 60.. aastapäeva juubelitervitustega Ärvö. .Mägi
komöödia „Kihlus". Külaliseteiidiised' toimiivad 18. Ja 19. märtsil Vaneoüveris, 21.. märtšSl San-:
Franciscos ja 25; märtFll Los Angelesis. Fildil näeme tegelaskonda teryitiisvimplitega. Vasalnilt:
Kalm, Harri:L!Uioja> Tiina,Lipp^.^Riina ReSaHi, Rudolf Lipp, Helm! Tomband, ta TüE
.TombaM ja Udo LeppSk., /: Foto: Vaba EestlaiiB
Väikese Malta seisukoht oli suu-. kees, millest võib järejdäda, et
00 y 'O
dele
lääneriigid tegid järjekordselt ve­nelaste
ees sügava kummarduse.
Konverentsi põhireeglite koha­selt
peavad kõik riigid konverentsi
lõpukomünikeele alla kirjutama
ja Imi Malta esindaja seda ei
• • tee,'siis võivad nad •sellega kon­verentsi
lõpmatuseni pikendada.
Arvatakse, et nü lääneriigid kui ka
kommunistlikud riigid avaldavad'
Malta peaniinistrile Dom Mintoffi-le
survet oma nõudmistest tagane­miseks
ja konverentsi iiksmeel-reks
üllatuseks nii kommunistlik­kudele
riikidele kui ka läaneriiki^
., kuna. '
IPii^rfiJdde •. ££?nf?a|ad: ':?ootsld'
Euiirte järelandmistega venelas­tele
pikaleveninud' konverentsi
lõpetada ja pärast lõpukomüni­keele
allakirjutamist koju minna.
OTTAWA - MÖMumid kotas: p^^erügid :JGU<kid ;^y«ielastega
päeval,!. märtsU, esitas kdnser:!^!''!^^^ • fvoaslix,i-.iv - iVpd aer Ilpa amrteen•id Tihs'i g'e et tSetpeav„newenk oPu« awNp«- ..•f' txLu aim,niu•s- teak;.m s ik,s oek,k .vks u,i, l ea^p kpoenile Jv earnlel•en st spi- alro4apset.-
, , . . ,^s-o*w,s '• s&öa kui nad loobusid inimoigus- mdu agre:oiooni hukiva moistmi- ^ • . , ... . . , . ..
se,k s Eest*i•s ,. j-L/ ;ait-ios . ja,i^^/e^eod^u„so , mil-!^I. te küsimuste käsitami.s.e: st ;.k omuni-iine
ettepanek ei saanud siiski| ~ "~ ~ •,. ; • .
nõiietavat üksmeelset parlament |
dl toetust. Steven Paproski mai-'
iiis, et Läti,.Eesti ja-Leedu on ju­ba
30'aasta kestel kannatanud 1 WASHINGTON — ^ e e i i k a
NGUkögude imperialismi all. Vaa-j tJliendriikidesse saabus külaskäi-.
iämatä detente retoorikale op tu- j guie Jugoslaavia diktaator Tito,! dilüge Torn Cossitt. teatas parla-handed
• inimesed • tänapäeval:! kelle Valges^ Majas võttis vastu - «i^^dis, et tema . käes ei ole
Nõukogude liolütiliste kontsent-! president Ca-rter. Titol oli pärast sellist RCIVG' dokinneoti, 1^ kä-ratsioonilaagrite
ohvrid, ütles saabumist Garteriga pikem nõu-[Sitab eriti.N. Lüdü saaaikuulaja/te
Steven Paproski ja tegi ettepane- pidamine, mille kestel president • tegevust Kanadas ja mida team
et Kanada parlament mõistal) Carter andis Titole lubaduse, et ^^^st nõuab kohtuminister Blais.
h!ikl?:ä N. Liidu agressnooni ning ühendrügid toetavad Jugoslaavia Torn Cossitt mainis, et tema käes
: toetab läti, eesti ja leedu rahvaste iseseisvust Ja p m i ^ ^ on M s i ^ G M P doikumemte kuid
seadnsepäraseid taotlusi vabadus- ja CäaH^eri nõupidamiste kohita taikeeldub oma allikate avaldami-iele,
mis peaksid olema iga inini- • andiB ajailiirjanik^le ülevaate V a i - ! sest ja on valmis minema isegi
olevuse sümiiõiguseks. Parlanieri-; ge Maja •Riikliku Julgeolekiinoii- "^f^^g^lasse-kui väilitsüs tema vas-disjüliatajamainis,
et see ettepa- kbgu esijridaja Schechtef. Küi aja-,^^^^0^6 "Võitab. Kaaada valitsus
nek nõuab parlamendilt üksmeel- Mrjanikudtenialt küsisid, kuidas'^^ sattunud raskesse olukorda,
set' heakskütriiist j a küsis, kas mõtlevad tJhendnigid Jugodäa-' j^^i^šiS antud o Ä edasi te-kõik
toetavad^ seda :ettepanekut. viat abistada kui venelased peak- S^^^da^^ eriti kui.parlamendiliik-
,: ödle peale kostis nii jaatavaid sid sinna .sisse 'tungima, süšvas-;; õigused ja kohustused salaja-kui
ka eitavaid üääli, millega Pap- tas Sohechter, et sellele küsimu- se materjali omajidamisel ja sel-roski
ettepanek Jäi vastm yõtmä- sele ei sa^ vastust landa pressi-' ^0 ^^^itaarü^^ täpsedt fik-
/ V a n a , Andrese, kiriku lOÖ. aastapäeva .tuubeli Jumalateenistus möödunud pühapäeval Torontos
vujunes huvitavaks ja omapäraseks sündmuseks, miüele ferJialt kaasa elasid eestlaste ja lätlas­te
Yaiia Andrese kogudused. Ruumikas kirik oli kal^e ralw^a liilmieM viimase võima<-
kseni täis Idllutud, altari kõrvale olid paigutatud Eesti, Läti j a Kasiada lipud ning altar ja ältarä
juures asuv langenute mälestiistalivel olid ehitatud rikkalikult lilledega. Kiriku keskele ja pa­rempoolsele
servale olldiiles seatud kaks suurt CBC televisioonikaamerat, mis jäädvustasid pildis
ja helis Juubeli jumalateenistuse, mis antakse iileksnadaliseltCBG televisioonisaates edasi järg­misel
pühapäeval, 11.honimikul; .' .
E3ikki jumalateenistus oli do-minesrivalt
ingliskeelne, kulges
see. siiski sujuvaJit ning koraalid
kõlasid ka inglise keeles organist,
J. Kiviku oreli saatel võimsalft ja
veenvalt. Junlalateenistus algas
Vana Andrese eesti ja läti kog-u-duste
praeguste pastorite Ä, Tauli
Ja.J. cailitise nhig läti koguduse
OTTAWA — Kanada paa-lamen-
Pühapäeval, 5. märtFil toimunud kultuurUaureaatide ja stipendiaatide kontserdil jagati välja st^
pendiumeid 30-Ie eesti noorele mitmesugustel aladel õppimiseks võS täiendamiseks. PüdU sti-endise
pastori A. Gopsi süi;duml-.: nolenud. Ta tõi es.ile selliseid; ni-sega
altari'ette. Nende taga sam-Imesid nagu pastorid G.' M . M i l -
JERUUSALEMM - Iisraeli vä­iksus
on lõpetanud oma asunduste
•ajamise okupeeritud Araabia ala­dele,
lootes -nähtavasti; sellega
^btänavässe sattunud rahuläbi-i^
ääkimisi Egiptusega uuesti: elus­tada.
Valitsuse otsus ,ön tiMgitud
i^inselt tJhendrnkide survest, küna
^nieeriklased oh: pidevalt- mõista
andnud, • et rahuläbirääkimised
jooksevad ummikusse kui Iisrael
jätkab okupeeritud alade asusta­mist.
Valitsuse ot^us on tekitanud
suuri lahkarvamisi praegu Iisrae­lis
võimul olevas Likud'i parteis,
kus süüdistatakse peaminister Be­nini,:
et ta on andnud järele Was­hingtoni
survele. Peaminister Be-
?m kavatseb selle küsimuse päe­vakorrale
tõsta oma kohtumisel
president Carteriga, mis toimub
järgmisel nädalal.. ' '
musid eesti ja läti skaiudi-gaidi
paarid, kelledele õpetajad ulata-sid
altari küünaldest süüdatud
Idiünlad, • '
milledega noored omakorda
süütasid langenute mälestuseks
mälestustahvlS ees olevad
küünlad, mis oli jumalateenis­tuse
haaravamaks momendiks.
Lühikese kõne mälestustahvli
juures langenutele pidas õpetaja
A.^Gops..;
Läti õpetaja J . .Cailitis pidas lü-hlkese
sissejuhatava kõne,' milles,
ta kirjeldas lätlaste ja eestlaste
saatust ning üliist eiu j a koos­tööd
Vana Andrese jumalakojas.
Ta juhtis ka järgnevalt liturgilist
osa, linis lõppes koguduse lauluga
„Sind, Isa,:meie .kiidame'' eesti jä
läti keeles. ^
Kuningate Esimesest raama­tust^
kaheksandast; peatukist h i -
ges inglise, keeles esimese osa
Vana Andrese eesti koguduse
nõukogu esimees A. Roost ja tei­se
osa läti koguduse nõukogu esi-
^ w ® m wm mm® Ü ^ © ISI ® ©'
E. Liit Kanadas, T.E. Seltsi J
Eesti Maja korraldusel
mees J . Petersons, touna pastor
j . Cailitis esitas püliaikirja Matv
teüse evangeediuiir^ \
Sisuka jutluse inglise keeles pi­das
eesti koguduse pastor Ä.
Taul, kes ehitas oma vaimuliku
kõne üles apostel Peetruse esi­mese
kirja teise peatüki viien­dale
salmile „Ja teid eiidid ehi­tatakse
üles kui elavad kivid
• vaimulikuks kojaks..
ligen, A. MacMiHan ning dr.
J . :R. P . Sclater, kelede julitinü-sei
kogudus kasvas ja kosus.
Teine maailmasõda tõi Toron­tosse
läti ja eesti põgenikke,
kes omandasid Vana Andrese
kirilm ning hakkasid pastorite
O. Pello ja Ä. Copsi juhtimisel
oma usuelu viljelema Ja kogti«
duši organiseerima.
Jultlustaja mainis, et Vana Andre- ;
se kirik on eestlastele ja jätlas- :
tele Jumala vaimu kodu, mis an­nab
meile uut jõudu ja julgust
oma 'teekonna'jätkamiseks. Pas­tor
Taul kirjeldas ka kuidas ko­dumaad
kommunistliku korra • all
usuelu taga ikiusaitakse ja milline .
iterror seal valitseb. .' -
Palvuse pidasid kõHc kolm õpe­tajat,
/kasutades kolme keelit ning
jumalateenistusest osavõtjaid õn­nistas
pastor Cailitis samuti k o l -
<mes keeles.;.
Jumailafceejiistust kaunistas e^-
ti osas Vana Andrese koguduse se­gakoor
dr. R. Toi juhatusel.' K i r i -
kukoor Oli paisunud mitmest tei­sest
Toronto koorist saadud täi-endusite
Ä u ligemale 70-lükme-liseiks
suuj^kooriks, kes esitas
võimsalt E. Tobiase „ E k s teie
Lätlaste poolt esines ühe läti
helilooja A^ Jürjaiisl lauluga
Vana Andrese läti koguduse tu­gev
ja nooruslik segakooff
ÄiTidis Purvsi juhatusel.
Pastor Tauil mainis, et selles i l u -
,^as Vana Andrese jumalakbjas,
mis pühitseb oma 100. juubeli
aastapäeva, on suured mehed kõ-
Juubeli jumalaiteenistus .lõppes
•ühise luteri kiriku hümniga „"ülš
kindel linii ja varjupaik", mida
lauldi inglise toeeles püsiti seist€is.
VALDEK LENK
ieval, 16. märtsil
Eesti Majas
Oi
ILSE MÄOISTE-BERMÄNl
Laupäeval, 18. märtsil kella 12—9-ni õhtul
Pühapäeval, 19. märtsü keUal2-8-nl õhtul
Toronto Eesti Maja väikeses saaüs