Vaba eestlane , May 30, 1986

              Nr. 41-
iPõlljciIca Tähiste! DC
Soomepoiste organisatsioonide
ühine ajakiri ,.Põhjala Tähister'
ilmumine on mitu aastat viivitu-nud,
ühtelt polt väitega, et seoses
äjalooraai1[ii|tute ,,Soomepoisid" ja
„For ,Freedom Only" väljaandmi­sega
on kogu liikumine jäädvusta­tud
ajalool lehekülgedele. Teiselt
poolt on tegijaist olnud puudus.
Tänavuse JR200 aastapäevaks
(8. veebruar) ilmus siiski uus
number (jänekorras 16), seekord
Rootsis toimetatuna ja trükituna.
Välisilme on muutmatu Olev Miki­veri
kaanejoonisega.
Kui kord näis, et kõik ön^,kirja
pandud", mis soomepoistest oleks­ki
kirjutada v siis näitab uus num­ber,
et ileidub ometigi m
mis^ mõnda uut aspekti valgustavad
yõl Iseda omast läbielamusist näh^
tuna kirjeldavaid. Karl Talpak ar­tiklis
,,Abiv mida ei palutud" kir­jeldab
1943. aasta' poliitilise olukor­ra
tausta! alanud Soome põgenemi­si,
sealset väljaõpet ja uuesti ko­dumaale
tagasi minekut „kui valu
rinnas oli võimsam ja sundis mi-nema".
Edasi ko|. Eino Kuusela
kõne Stokholmis jalaväerügement
200 aastapäeva puhul (kuupäeva­ta),
„Eesti kolmes rahvaloendu­ses",
Lootus Kaarli fotoreportaazhi
Raja jõelt, niis vajanuks rohkem
alltekste ja selgitusi. August Liiv
kirjutab elust ,,Soome allveelae­vastikus'',
katke koi. Lutsu mäles­tusteostest
,,Heitluste keerises II"
,,Rügemendiülemast", „Soomlas.ed
Eesti Vabadussõjas", ,,Ingeri rü­gement"
kokkulepe Eesti Vabariigi
ja ingeri ajutiste valitsuste vahel,
millele alla on kirjutanud peami­nister
K. Päts ja Jngefi sõjaasjade
holidja P, tapanainen 26.. 03 1919.
Aastatepikkune vaheaeg ajakirja
ilmumisel on pikaks muutnud 1980
-»1985 aastail surma läbi lahkunud
soomepoiste nimekirja — 40 meest
(nimekirja koostamise järel on mit­meid
uiisi mehi lahkunud). Soome
sõjainvaliidide organisatsioonist
ülevaade, kroonikat: E. Martens
.,Soomepöisid Kanadas", K. Vald­maa
„JR200 Sõprusühingu krooni­kat"
1981-1984" ja „JR200 ühis-sõit
Soome". Lõpuks • aumärkide
kandmise korrast, fotosid ja 0. Mi­kiveri
linoollõige „Rajajõel".
EESTLASED ROOTSIS
Kadunud prof; Juhan Aaviky,
timtud muusiku ja laulupidude üld­juhi
sünnipäeva õhtul, pidas mli-lestuskoondis
„ Juhan Aaviko
Koor'' peakoosoleku, et meenutadu
Ja austada oma endist koorijuhti.
Tuleviku plaanide raamides ptsus^-^^
tati traditsiooni kohaselt oma lipu­ga
osa 'võtta Xundi-Malmö Esü-välist
ja Heidelbergi Laulupeosi
Saksamaal eeloleval suvel:
Kavatsetakse kirjutada koori aja­lugu;
ja sellega ühenduses palut^k-v
se kõiki kooriliikmeid, kellel on
veel alles koori kontsertide kavu ja
muud ajaloolist materjali sellest
teatada, Tegevtoimkonda valiti
Voirad Piirand/ V o l d . j äS
Somp ning esindajaks E L R jüurd^J
Valter Anneljas.%
Istuti sünnipäevalapse auks põle­vate
küünaldega kaunistatud küh-vilauas,
mille olid köri^aldanud lau-luõed
Eha VÖhrmann. Klara Näär
ja Kšenia Mander. Vaadati 1938.
aastal toim unud X l laulupeo filmi,
kus isünnipäievalaps oli korralda­jaks
ja üldjuhiks. KoüsvÜbimisesi
võttis osa ka Juhan Aaviku tütar
Linda Aavik-Konnis!.
oma muusikalisi võimeid ja pürgš-
• musi. ;v:;":'
Koosviibimise avas ja andis sti­pendiumid
üle E R K esimees Alur
amniiHiHiiiiiiiitiiHiiiiiiiiiHiiniiiinuHiiiniiiiiiiiiiiii
Veli Š a W im 49243
Metro licence 2422
MöödEmniBd nädalaiõpail toimus Minkler auditooripiiBiis Ritmika võimlenilsorganl
satsiooi^i kevadine demonstratsioon. Mõne aastaga on Ritmika kasvanud suurearvuli
seks võimlemisliikuiniiiseks osakondadega mitmes Toronto linnaosas^ aga ka juba väljas
pool, Ritmika 43©-st liikmest olid laupäevaõhtul osalevad 350,üsaks Eesti PensBona
ride. KleM naisvõimlejate rü^ : : ; EKK-tä^
va traditsioonilise koosviibimisegii
Ritmika on oma tegevu.se jaga- Külalisena esines I I-iõikmeline eljitgrupid ,.Rütniilise P<^''^^'^^''^ Ooperiterrassil kus üht
nud kahe peamise juhi vahel, Siina Eesti Pensionäride Klubi naisvõim- mis andis hea ki>kkuvõtte gruppide^^gij^j-^^^y^^^^^^^^
Kasekampi hoole allja koreograaf iv lejate grupp L. Luide juhatusel, esinemisest, nende sujuvalt ja va- ^^j^ EXK v^^*^^^^'^ sihtfön-lisel
kujundami.sel töötavad noore- esitades mitmekülgse variatsiimni- hepeatuseta lavale tulekust ja ' ^ i ^ * õlidest Stipendiaadid olid ka eeska-mad,
alates pisitüdrukuist. kes alus- derikka näite milline võib olla liais- kumjsest. olles tervikliku l"l<i'">'^^' va täiijaiks, et sel viisil näidata
lavad neile kohaste harjutustega võimlemine kui esinejate keskmine ga imponeeriv,
kehakooli alal. kuna Annelv Riga vanus on 74 aastal. vSee oli vägagi ^, . . . . ,
jätkab nendega, kes on cda..;i jõi.d- huvipakkuv, erili kanadalasilc. k«s ^agu se listel aasta lopudenidn-nud.
moodustades neli eriealisi sellist pensioniealiste tegevuse vor- siratsux,n>del järgnesid kmg.tused
eliHgruppi. mi nägid esmakordselt. . jal.lU^d treenere.le. keda peale
^ *^ tide Snna kasekampi ja Annely Ri-Renians. S^^ supendium
Õhtune kava oligi nendesse raa- Bimese poole lõpul õnnitles Rit- ga on veel seitse: Leasa Duff. Yo- |(y.00Ö Rootsi krooni (ca 20(K) Kä­rnidesse
jagatud. See algas väga uh- mikat Ontario Võimlemisföderat- lanta Czarnogorski, Donna Koftg.nada dollarit) Täks Stpkholmi Eesli
ke paraadiga, kus noored ja vane- .soooni abipresident Marilyn Savage Shona Kong, Joanne NkGarry, >Joortekooriie. mida k^^^^^^ kavatseb
ma«i mwrssisiiJ üSe lavamumi oma ja soovis, et selline võimlemine le- Margaret Neimanis ja Lynn Take-j^asutada osavõtuks eestlaste Eu-harjutuskohtade
järgi grupeerituna, viks üle kogu Ontario. näka. Samuti tänati pianiste. roopa-laulupeost Heidelbergis ja
mis olid saanud nimed mitmest ka- . , . . y Esilvalist Lund-Mah^^^^^
sutusel olevast koolist. Mida noore- . ^'^''^ f''''^f .^T ' ^^asekamp tänas vounle,a,d ^^,^^5^^^-^ olid Martin Kroon.
. , A ; . , . L . ; , V 1 \-^A.. :..I«\^V luures olevad voistlusvounleiad. oma parmia andmise eest program- • . . . ^, , 1, , . ma olid vomvlejad, seda julgem ja . . _ . . ^ . ,t . . , ^ - . Vanda Osterman-Skoiiluikl. Lars
. . . . . w . . , , x i : v, , v « .K .«^^ A. Kl-, nn täitmisel, samuti lastevanemaid , 1- • "iv n r r
tugevam oli nende marsisamm, .se- » . ui . u • 1 \ Pollack. Ann Jurisoo.Pua Paljak.
1 ui • .1. • »-,:k» giv oodud vabakompositsioom laste harjutustele toomise eest. aga • • , , ., . , ,
da rohkenvniiiukusi a tahtsustkj. ö . ; . , , , • ; . ur / u «. 1 M / \r : Helle Lemmik ja Hilja Ivalo. Ko-
, ..Kassid Individuaalvoimlemisest ka abiliste; hulka, kelleta, sellist • /• u innn
• . 1 1^- 1 1 » . 1 . 1 • • » I -I 1 1 •• • 11 11 ausummas jagati vaha umbes 4(M)0
Kava ali»as Annelv Riga loodud andsid.kaks näidet Lvnnlakenaka suurt üritust polnuks saanud kor- >, , / iT /wu» » . v » . .: • • n, . , I I * t' « *• 1 *t . • . . K a n a d a dollarit (22.000 Rootsj
..Lippudega" vaikekistele kahest ja Alyssa Pearce. ! eatavasti on raklada. kutsuti ette komitee luk-võistlusvõimleminc
olnud Ritmika med. kellele väikseimad lilleneiud
juures alles esimest aastat, kuid toid lilli. l-õp»-'i^^ tänati võimlejate
võistlustel saavutati juba hõbe- ja poolt Ritmika juhte Siina Kase-prohksmedaleid.
kämpi ja Annely Riga lillede ja
Sus esinesid vaheklumisi algajad ••
juimSorid. seeniorid ja ladies eliit- Tuivusiäii ka EXPO gruppi, kel-grupid
hüpitša. rõnga, palli (ühe ja lele see lähendab harjutuste jätku-kahegak
nuiade harjutustega, mille mist ka suve\aheajal. Rirmika su-,
vahele olid paigutatud tantsulised vepi:ogramm algab tüdrukuile ja
. . ^. , . vabaharjutused. muutes kava mit- leedideleM. juunil Bedford Park
kampi koreograafilisi vomilemis- Peale paari erandi oli koolimajas, sügishooaja tegevus a^^a
harjutusi olid mõned, mis treene ^.^-^ j^j^.^ koreouraafiline 15. septembril mitmes asukohas,
rite poolt loodud. Pallüe ja ronga- j^^^^j^^j j..^ see komposit-le
tulid juurde mitmed lindiharju- ^.^^^^^^ ^^^.^^^ paarkümmend
võimlejad esitav^^id augusljs Van-cuovcris
sealsel eesti n ä d a l a l - 1 . ~
27. augustil.
ga
keskusest, järgnes M. Neimanise
koreograafia ..Appalachian
Spring", Š. Kasekampi palli ja ron-garutiinid.
J. McGarry koreograa­fia*
kus vabavõimlemisse oli toodud
shoti tantsude elemente.
Nii vaheldusidki eriealiste ja
«kohtade noored selle denionstree-
Tuiiisega. mis nad olid möödunud
hooajal õppinud. Peale S. Ka.se-krooni).
ELEKTRIK
Sisseseaded, uuendused ja paraai-
(üused eluniajades või ette'» õtetes.
Litsents nr. E 1044:
tused. hüpitsad nende vahel olevate
vabaharjutustega. mis olid tantsuli­sed
või mängulised. .Silma torkas
või m le ja t e oskus si rgt
Väga korrektselt ja hästi teadus­tasid
vaheldumisi Mall Puhm ja
Anne Läte. Märkida tuleb ka asja­olu,
et ettekannete ajal hoiti lava
valgeõ mis võimaldas paremat nä-
Lõpukscsitasäd kombineeritud gemist.
kodus 499-8193
g • a s g a • g p t s D o a 0 a B o.s D 0 o • o 0 d 0 a 0 o 0 o 0 o o c
ta
Tecniie aiiiisi ja jjarandame vanu niS
linnas km ka suviSaHes.
j(DDO«(ooo»o»oooooaooffl«)oo CD o n o o o • oa s o O.D
ka voi itsioonis.
Professor Joseph Npgyvari. kes
on uurija Texase ülikoolis ÜSA-v.
irn pühendanud kümme aastal A>in;v
elust Straxiivarius-viiulitele. 'feisic
sõnadega: teda huvitas, miks just
need viiulid omavad nii imelist ku-
: l ä ; ^ ^ ' • ;,
: Nagyvari seletab, er saladus ei
peituvad ainuüksi selles, cl Stradi-varius
oli oma ajastu parinv viiuli­meister,
kes kasutas omaleiutaiud'
salajasi värnitsaid ja lakke.
Lahendus seisnenud ka puidus
endas -—see olevat olnud selline,
niis tuulest imirtuna langes mõnda
jõkke ja v i i d i veevoolu poolt Tiroo-lisi
lõuna poole. Kui see lõpuks sat­tus
Stradivariuse kätte, oli puit nii
vettinud kui hallitanud.
Sel lest tegi professor järelduse, et
hea viiuli ehitamiseks on vaja hal­litanud
puitu. Oma teooria tõesta­miseks
on ta tellinud ^18 viiulit,
mis tehakse hallitanud puust.