Vaba eestlane , August 22, 1985

              VABA SBOT-ANB neljapäeval 22. augustil 1985 —• Thuisday, August 22, 1985 Nr. 63
nmn:
..am
VABADE EESTLASTE HMLEIANBM
YiÜJAANmA: O/Ü Vaba Eestiane, 1955 Leslie St Don
Ont.M3B2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja '
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem- •
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas $54.—, poolaastas $30.—
ja veerandaastas $16i—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—.pool­aastas
$37.— Ja vesrandaastas $19.—
Aadäressi muudatus 70 c, — Üksiknumbri hind 70
KUULUTUSTE HINNAD: '.
iiks toU ühel veerul: $5.00, esiküljd $5.50
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St, Don Mills, Ont. M3B 2M3
Eestlasi Helsingis'demonstratsioonilp
\tmm
Miks ei köidii kirikus?
Peagu kõikjal kristUkes maades
on üldiseks kurtmise aineks vähe­nev
kirikus käimine. Sellest on pal­ju
kirjutatud ja ka meie koguduste
jumalateenistustel tähelepanu osu­tatud.
See küsimus on eriti mitme­külgne
ega pole kergesti lahenda­tav,
kui seda üldse saab olla.
Meie jumalateenistustest ära jää-mme
on mõneti otse mõistusevas-tane.
Vananeval eesti ' ühiskonnal
peaks olema aega mõelda hingelis­tele
küsimustele ja otsida elujul-gust
ning usulist abi kirikus käimi­se!
kaasaelatavaist jumalateenistu-sist.
Nii oleks täiesti loomulik nähe,
kui suur pensionäride pere täidaks
kiSik meie jumalakojad. Äga õpeta­jad
märgivad oma jutlusis vastupi-
Mis on selle põhjus? Kas Jumala
Foto: A. I. Raudkivi sõna ei suuda tänapäeva inimesena
tungida muust tesevusestüliküllas-tunud
elulaadi juures või ei vaja
tänapäevane inimene enam usku,
ehkki miski pole selleks põhjust
andnud? Enne neile küsimusile
vastuse saamist ei jõua me lahen­damise
juurde asuda. Miks, mispä­rast?
Need küsimwsed jäävad vas­tamata.
peetud Lõuna-Aafrika
Fieter Botha kõnest oodati JMette"
geyat vastust läänemaaUmä riikide
akuutsele survele, mis lahendanuks
apartheidi aiastakümnete pika
probleemiderohkiise silmapilkselt.
Vaatamata kaitseseiisukorrale on
Jätkiinad rahutused, ims (i^n uõnd"
Hmd sunnäolrvreid. ^
Fresideuldi kõnes ei : lei^imud
ellist Jahendost mida oodati, kuna
frobleeml pole võimalik iileööla-
Iliendäda. Teistes ÄalFrika riikides
võideldi koloniaalsiisteemi vastu,
nnille alt tuli rahvas vabastada^ kes
Ika vabalstati ja valged kas lahkusid
yõi jäjd arveštamatuks vähemis-seks
ja nüüd on tulemuseks polii­tiline
kaos, kus üks suguharu võit­leb
teise yastu, kuna lood
irahyustunne^;
. SeDetõttu
näinud sellises
:MaliIdku lahendust :]Lõuna-AafdE(a°
fle, Ims valgete elanike riik on va-
Mem kui hUjem suma elama asi-jnud
mustade üluskonnad. Igale,
valgetega võrdse hääleõiguse and­misega,
kaotaksid valged kõik õi­gused
Ja vastavalt senistele aafrika
kogemusile, ka varandused ja ko­dud
ning aliemele asuks mustade
valitsus, kes oma seni saadud toe­tuse
ja ideed on suures osas Isaa-mud
kommunistidelt. Viimase mee­leheaks
ei Üle tal enesel praegu
midagi teha Lõuna-Aafrika küsi­muse
lahendamiseks, tsest väga sü­dikalt
aitavad talle maiuspala ette-valmistada
senised äiitikommunist-
Ikud riigid, nende hulgas ka Ka-
Eiada ja terve rida maailma vaimu-
^•pkke.V-:-v;,/-
Kui lääne ajalehtedes on lehe-li^
lgede viisi kirjeldus! M
rika poolt kasutatavate surveya"
hemdite kasitaiusest EEanistade vas­tu,
felis väga vähe kujutatakse
neist N. Liidu ajalehtedes.' Nendi­takse
yaid mõnda rahutust.
Y LÕmia-Aafrikas loodeti, et
ter Botha kõnes on valitsuse otsus
läbirääkimiste alustamiseks musta­de
juhtidega LÕma-Aafrika tule­viku
otsustamiseks. Valstupidi loo­tustele
pidid kõnega kõik mustade
Juhtide soovid kokku varisema ja
lääne riigipead pettuma. Kuid lää­nemaailma
tugev opositsioon on
hoopis tugevdanud Lõuna-Aafrika
valitsuse seisukohti ja: nad on lu­banud
-ise oma asju korraldada,
müleks ei vajata teiste riikide abi.
Oma koiieis Botha ütles, et ta
on valmis rääkima, täpselt määrit-lemata
mustade juhtidega, aga ei
teinud mingeid järeleandmisi mus­tade
enanmsele, lükates tagasi
võrdse vaÜmisÕigDse mustadele,
ega pole ette näha ühtki sammu
apartheidist loobumiseks. Ta näeb
mustadele grupiti valitsemisel osa­võtmist
ja sellisena ka kõrgemiai
vaÜtsustasemeL- Kuid sellest <Dn
mustadele liiga vähe. Läänemaail­mast
saadav avalik toetus sankt­sioonide
ning meedia
on • küsimuse. iga inimelse kodusse
toonud ja musti julgustamud „võit''
lema ettenähtud soovide täitmise»
.. ^ On -otse ;imestamapnev • kui sü-:,
dikalt katsutakse Aafrika viimast
valgete kolonüd maha suruda, kel­le
ülesandeks on seni oMud tuge­vana
hoida seda maailmajagu ter­vikuna
kommunistide kätte sattu-miisest.
Meie seisukohast tuleb aga
imestada^ miks ei nõuta, et N. Lu­du
poolt allaheidetud rahvad saak­sid
samase tähelepanu osalisteks ja
:saaksid kaasa.-rääMda' om' rahiva
eloõii
mv
Selle pealkirja all llmnb airtMtesari, mis käsitleb isiklikku või perekondlikku pla-s.
Sarja eesmärgiks bu anda näpunäiteid nende kü-
Drobleemid© edukaks
Esimeses artiklis 'käsitlesime
marginaaltulümaksu mõistet. Mida
kõrgem on ühe inimese maksusta­tav
sissetulek, seda rohkem tuleb,
tal tulumaksu maksta. Järelikult
önkasulikktüiilie perekpnina sisse^
tulek on võimalikkuse piirides jao­tatud
perekonnaliikmete vahel.
See võimaldab tulumaksuseaduses
lubatud mahaarvamiste maksi­maalset
kasutamist. Tabel nr, 1
näitab kõiki lubatavaid mahaarva­misi
iga maksumaksja kohta, ja
võrdleb mahaarvamisi juhul kui
kõik sissetulek perekonnas on vaid
ühe isiku kaudu'ja kui see sisse­tulek
on abielupoolte vahel jagatud.
Nagu näha on maksimaalne maha­arvamiste
vahe 7,130 dollarit aas­tas.
Näide kehtib pensionieas oleva
abielupaari kohta. Kui oletame, et
on kaks abielupaari, kes peale pen­sionile
minekut elavad veel' vähe-,
mait kümme aastat, siis see abielu­paar,
kes on oma sissetuleku jao­tanud,
hoiab iga aasta, ka isegi
25 prots. margmaaltülumaksu juu­res,
1,783 dollarit kokku. Kümne
aastaga muutub see 17.830 doUa-rilcs.
Maksustatav sissetulek pruu­gib
oUä vaid vähe üle 2,100 doUari,
et jõuda 25 protsendise marginaal-tuluniaksüni.
Urnile on, et üks hea
rahanduslik kava võtab ülaltoodud
tegureid arvesse ja kavanda!) sis­setulekud
vastavalt. On ka selge, et
see kavandamine nõuab 10—15 aas­tat,
sest üleöö või ainult paari aas­taga
on võimatu sissetulekut abi­elupoolte
vahel tunduvalt jaotada.
Peame ikka meeles, et meie bru­tosissetulek
pole mitte nii tähtis
kui meie netosissetulek, s.t. see,
mis meile jääb peale tulumaksude
maksmist
TABELNR.! V;
Tulumaksust lubatud mahaarva­mised
üksikisiku pealt ja jaotatult
kahe abikaasa vahel. 1985 aasta
maksude alusel.
SISSETULEK .PEREKONNAS' ÜHE IS^^^
1. Mhiline isiku pealt mahaa^^^
(Basic personal exemption)
2. Abikaasa pealt mahaarvamine(Married
3. üle 64 aasta vana või töövõimeta •
(Over 64 ör disabled exemption)
4. Erapensioni pealt mahaarvamine
(Frivate pension incomededuction)
5. Investeerimis-sissetuiekü mahaarvamine
(Investment income deduction)
6. Tulumaksuvaba maksustatav sissetulek
(Tax free taxable income)
. KOKKU
SISSETULEK PEREKONNAS: JAOTATUD
KAHE ABIELUPOOLE VAHEL
me
$4,140
3,630
2,590
1,000
1,000
2,030
$14,390
1.
2. Abikaasa arvel ,
3. üle 64 a. vana või võimetu
4. Erapensioxj
5. Investeerimis-sissetulek
6. Tulumaksuvaba
• KOKJOJ
Kokku mehe ja naise
Üksikisiku pealt;
VAHE
NAINE
4,140
0
2,590
1,000
1,000
2,030
10,760
21,520
14,390
$7,130
kobaselt Soome Lapi
Ajakiri jätkab, et need tippkiiru­sega
lennukid on sooritanud spio-naazhilendusid
Inglismaalt alates
aastast 1982. Lennukid lendasid ka
Soome lahe ja Põhja lahe kohal.
Soome kaitseministeeriumi esin­daja
Heikki NiskaÜteluse kohaselt
ei ole Soomes tehtud tähelepane­kuid
sellistest spionäazhlendudest.
Õhujõudude staap vaidleb rikkn-sniste
vastu, aga nõustub et tä-
Sielepanekuid sellelaadilisest
vaatlusleimukeist ©B saadM -ffsi-
. •/ darilt..;':
,^Bladd33fdid" lendavad eriti k6r-gd
jä kiiresti. Need opereerivad
3400 tunnikiirusega ehk vintpüssi
kuulist kiiremini. Need on võimeli­sed
tunni jpoksur oma kaamerate­ga
pildistama 15^.000 ruutkilo­meetri
ulatuses.
Soome kaitsejõudude üteluse ko­haselt
jääb radarile nõrk jälg 30
km kõrgusel lendavast lennukist.
õhujõudude peastaabi kohaselt
.Soome õhtimuim arvestatakse
&õik lennukõrgosedo.
Lennukite kuuluvuse selgitamine
on sellejuures raske ülesanne.
Registreeritud; pensioni säästu-plaanid
(Registered Retirement
Savings Plans) ehk RRSP-dvon vä­ga
tähtsad tulumaksu edasilükka­mise
ja vähendamise vahendid, mi­da
kõik maksumaksjad peaksid lu­batud
pürides ära kasutama. Nen­dest
on pikemalt järgmises artiklis
kirjutatud.
Vanemad, kes soovivad oma las­tele
kõrgem a hariduse saamiseks
summasid kõrvale pamia, võivad
iga lapse jaoks luua ühe regista-ee-ritud
haridustaotlemise säästuplaa-ni
(Registered Education Savings
Plan) ehk RESP. Nende RESP-ide
suhtes on mitu võimalust. Järgne­valt
vaatleme ühte kõige populaar­semat.
Panused sellesse fondi ei tohi üle­tada
25,000 dollarit. Panused ei ole
mitte tulumaksust mahaarvatata-vad,
kuid protsendid mida panuse-summad
fondis teenivad on tulu­maksuvabad
vanematele. Selletõttu
võib summa fondis kasvada kau­gelt
suuremaks kui 25,000 dollarit.
Kui laps läheb ülikooli ja kasutab
fondisolevad summasid, maksab
tema nende summade pealt tulu­maksu,
mis kooliskäimise ajal on
üsna madal, või hoopiski puudub.
Sääraste fondüe loomisega on
seoses teatud administratiivsed ku-lud.
• \ •.
' Kui raha pangast laenata, süs
tuleks võimaluse korral ikka ainult
" raha laenata investeerimiseks ja
oma raha kasutada tarbimiseks,
sest investeerimiseks laenatud raha
intressi võib tulumaksust maha
võtta, tarbimise j aoks laenatud ra­ha
intressi aga mitte. Tarbimise
hulka kuuluvad laenud on maja
kinnisvarälaen (mortgage), laenud
ÄUto ja majapidamismasinate os­tuks
jne.
Maja kinnisvaralaenu intresse
saab tulumaksust mahavõetavaks
teha järgmise menetlusega. Selleks
on aga vaja teatud vaba kapitali.
Oletame, et ühel perekonnal on
maja, millel on 50,000-dollariline
kümisvarälaen. Oletame veel, et
perekonnal on varandust, mis on
väärt 50,000 dollarit; näiteks akt­siad,
obligatsioonid jne. Perekond
müüb oma 50,000-dollarilise varan­duse
ning saadud rahaga maksab
kinni kinnisvaralaenu. Süs voetakse
pangast 50,000-dollariline laen, mü-lest
saadud raha investeeritakse
kas aktsiatesse, fondidesse või
muudesse investeerimisobjektides-se.
Pangalaenu tagatiseks võib sea­da
maja. Intressid pangalaneult on
nüüd tulumaksust mahavõetavad,
sest laen on tehtud investeerimise
otstarbel. Kui kinnisvaralaenu prot­sent
on 10 ja maksumaksja on
50 protsendüises tulumaksul ahtris,
süs on esimese aasta tulumaksu-sääst
2,500 dollarit. Kinnisvaralae­nu
kustutamise ja uuestitegemisega
on seoses teatud kulud.
Perekondadel, kel on majad kõr­gete
kinnisvaralaenudega ja kel
puudub vaba kapital ülaltoodud
meetodi kasutamiseks, et muuta
kinnisvaralaenu intressi tulumak­sust
mahavõetavaks, on kinnisva­ralaenu
küre kinnimaksmine võib­olla
parimaks investeeringuks.
Oletame, et ühel perekonnal on
50,000-dollariline kinnisvarälaen
oma majal, mille pealt nad mak­savad
12 prots. aastas intressi ja
mida nad tõenäoliselt järgmise 20
aasta jooksul ära maksma peavad.
Oletame veel, et kinnisvaralaenu
ön võimalik iga aasta ,või paari jär­gi
kiiremini kinni maksta.
Kasutades number 72 reeglit, tea­me,
et kui lütprotsent on 12 prots.
aastas, süs investeering - kahekor­distub
iga kuue aasta järele. Kui
oleme võlgnikud töötab lütprotsent
meie vastu. Kui majaomanik meie
ülaltoodud näiteks maksab 1,000
dollarit ekstra, siis on sääst kül­laltki
suur. Kui näiteks see ekstra
1,000 dollarit võlga tasutakse süs,
kui laenul on veel 18 aastat järgi,
teame, et 12 prots. juures summa
kahekordistub kolm korda ehk 1,000
dollarit muutub 8,000 dollariks.
. Näeme, et 1,000-dollariline ekstra
mahamaks säästab 7,000 dollarit
intressikulu laenu eluea jooksul,
Kuna antud näites kumisvaralae-nu
intress ei ole tulumaksust ma-havõetav,
süs jääb juba 7,000 mak­sustatud
dollarit perekonnale
muuks otstarbeks kasutamiseks.
1985. • aasta maikuul ettekantud
kanada föderaalvalitsuse eelarve
laiendas tulumaksuvaba sissetule­ku
piire, kui sissetulek on kapitali-väärtuse
tõusult. Selle tagajärjel on'
võimalik laenatud raha mvesteeri-des
tulumaksu säästa ja samaaeg­selt
hea mvesteeringu puhul
maksuvaba raha teenida.
Aga eestlasele ei meeldi üldse
mitte kui talle ette heidetakse ki­rikuskäimise
unustamist. Hoopis
vastupidi nõutakse, miks õpetaja
^hib mivüsi küsida. Inimene teab
juba ise kus käib, mida teeb, kui­das
elada oma hingeõnistuse ja si­semiste
vajaduste rahuldamiseks.
Eestlane ütleb, et temal on otse­kontakt
Jumalaga, ega ei vaja sel­leks
vahepealset kirikut.
Nii pole õpetajate märkustel eri­list
tähendust ega mõjutust kirikus-käijate
arvu. suurendamisele ega
kkikuliku töö elavamaks muutmi­sele,
kuna igaüks on juba enne nii
teadlik milline osa on kirikul tema
elus. . . . ... ... .....
Kirikul on süski muidki aspekte
mida just kirikuskäimisega suude­takse
lahendada. Eesti kirikus võe­takse
Jumalaga kontakt eesti kee­les,
millega on loodud kontmuiteet
onia esivanemate usulise tunnetu­sega.
Eesti kirik on põhiliselt anti­kommunistlik,
kuna ta on jaganud
eesti rahva kannatusteekonda.
Aga igaüks võib kohe vastata, et
ka kodus on talle võimalus eesti­keelseks
kontaktUcs Jumalaga ja
antikommunist on ta nügi ilma, et
selleks peab teiste juurde mmema.
. Nü näib, et mingisugune üles­kutse
ei aita inimeste kirikusse too­miseks
kui ei jää üle vümane või­malus,
et kirik muudetakse selli­seks
kohaks kuhu pole vaja kutsu­da,
vaid kuhu mmnakše sisemisel
vajadusel. Seda saab ainult süs kui
vaimuliku isikul on tõeline karjase-omadus,
kes kutsub ja kelle kutsele
järgnetakse. .......... ........
Selleni ei aita kurjustamine, hur­jutamine,
tuimuse kaotamine süü­distustega
— tuleb armastusega si­duda,
lähendada ja tõmmata. See
on ainus vüs. Aga maailmas on
lüga vähe selliseid suuri usumime-si,
kuna need kes igapäev tv-ruu-dult
vaatavad, ei vaata sealt mitte
usu, vaid muu tegevuse tõttu, mis
paraku ei tarvitse alati olla üldse
usuga seotud. Sellepärast ongi
maailmas palju „pnnaseid*^ ja
„musti** ning muu-värvilisi usume­hi,
keda neUe antav. yärvus juba
iseloomustab ja mis on nende pea­mine
tegevus. Tänapäeva maaüm
vajab tõelisi vaimseid juhte, aga
me näeme kui vähe on neid tõesti
maaUmas. Kuidas siis peaks neid
jätkuma paljudele kirikutele, et
inimesed neid täidaksid.
Seda menetlust võivad kasutada
need, kel on üsna palju vaba ka­pitali
ja kel on hea sissetulek ning
on veidi julgemad investeerijad.
. Järgnev näide kirjeldab kuidas
see meetod töötab. Oletame, et üks
maksumaksja,. kelle marginaaltulu-maks
on' 50 prots. läheb panka ja
laenab sealt 100,000 dollarit ühte
edukasse investeerimisfondi mves-teerimiseks.
Tagatiseks ta teeb
oma majale 50,000-dollarilise üldise
hüpoteeklaenu (collateral mortga­ge)
ja ülejäänud 50,000 dollari ta­gatiseks
annab ta poole või rohkem
oma investeeringust. Ta võib ka
muud tagatist kasutada nagu kana-
(jarglL P
Nr. 63
24.ja25|
dr.
31. aug, I
dr.
Kana
Loun
BAIE
kendanu«
sioonid
vastu, k
selleks,
loobuma
Föderaa
hemalt
firmasid
Aafrikas
mitte õi,
nada väi
Kanad
raalitehj
tuleb ka
musi, ku
sed. Vaa|
des kau
tamisegs
duslikud
suured',
mis Lõ
muga tä
on
Kunsi
tutvul
Livia
albumi
ordiqaatj
vaate sj
müle iii
se. Arvi
matsiooL
kud raõ]
samuti
tellimata
se viivitl
L. nl
sc toimi
kus l|
liskccl
keelse
Purjel
kunai k|
vad tegj
teest:
Aru ja,
Koo'p,
; Toomsj
Toimi
jaanuar)
tcrjalc
kogumi]
se ulati
mis oni
350 fol
sed. Al
kõrgeb
UHI—lH».'«?<l
SEINi
ERI
lilüliiilliiil
Kii
Huid$
iiiiiiiiiiiiiüi