Vaba eestlane , September 20, 1984

              Nr. 7© Nr. 70 VABA E E m A N l neljapäeval, 20. septembril 1984 — Thursday, September 20, 1984
sele koi üsava
ifnses
:ADVOkAADID
\ÄDO PARK, 9.C.
EETHERINGTON, FALM
Advokaadid-noMi
St., Snite 401. 363-44S1
Õhtuti 447-2017 või 929-3425
iNN ALLAI^
lUUSKNE
B.MXL.B.
Jdukearis
First Canadian Plabe, Ste.
Tel kontoris 363-0073
kodus 360-8776
IGAL ALAL
Valeria Kimberg-Kotkas, kõnnib võlutuna selles säras puude
Filve all ja pilve püriL (Au- vahel. End nii. loodusega sariiasta-tori
kirjastus) Toronto des läheneb ta loomadele ja lindu-
1983, 63 lk. Abel Le<e kaas dele, mil on lasteluuleline tämbr.
|a illustmtsJoomid. Ta on ise kaardistanud oma loo-
- mingulise kreedo: „Millest pakil
Möödunud aasta lõpul ilmus mmu süda7 kõlab laul ka suust: /
nieie kirjanduslauale väga maitse- Metsaladvust, lUlelõhnakt / tõus-ka
välimusega, Abel Lee kaane- vast kuldsest kuust". (Pakitsev sü-joonistuse
jä illustratsioonidega da, lk. 53).
iValeriaKimbergrKotkase luuletus- Sellest ta laulabki enamuses ne-kogu,,
Pilve all ja pilve piiril", likuis stroofides, kus mõnikord
Veidi hallikalt valgele tekstuuriga ilmneb raskusi keele Voog^a pa-paberile
on trükitud nii luuletused nekuga, mis .kogule annab mõneti-kui
ka illustratsioonid tumeroheli- järelärkamisaegse sisu ja vormi,
se värviga, jättes delikaatse mait- Küll tõuseb neist kõrgemale looja
sekusega kujundatud raamatu. ülimalt aus tahe oma timdeid laul­davaks
teha. Mõnel puhul poleks
mitte palju olnud vaja mõne luu­letuse
heaks viimistlemiseks. Täna-
^ r J . r päeva komplitseeritud maailmas ja
teos Jndreku lapsed . Parast seda inimloomuses on selline rahulik
on ta kirjutanud jutustusi ja luule- värsikogu peaaegu nagu uudne.
V. Kimberg-Kotkas pole autori­na
tundmatu, juba aastal 1966 il­mus
tema perekonnaromaani laadi
Hannes Oja
Kamada akadeeimk OSCAR BE LA'
STUS
lerliiiiisfo
ist
TÕNU TOOMI
ADVOKAAT — MOTi^
tusi lastele, nende kõrval ka liht­said
lastenäidendeid, mida Toron­to
eesti koolides on lavastatud.
Ihnimud värsikogus on 59-le le­heküljele
mahutatud 52 luuletust.
Nii on leheküljele paigutatud üsna
sageü kaks juuletust, niilline raa- yalge mänd on Ontario väärtus-matu
kujundus ^ vorm on saanud 1^^^^^^
tavaks .kodumaal ja hi^^ud^. ka provintsi ametiikuks puuks.
il"^^^^^^ Loodusvarade minister Alan Pope
ütles möödunud maikuul, et see
Ontario ametlik pafiui
MaafikyiisfBiik OsciSir de L^lti fäigi ohiiticis
kohta leidma. Ometi raamatu for­maadi
juures ei mõju see ülekuh-jamisena.
$L50
Place, 1 Yorkdale Ro®(fl,
Süite 207
Ont.M6A3Al-:
Telefon 789-7579
kodus 762-2367
Montrealis elades olin ühte ja Ka H. Beäment oli seal käinud va- Seal ta tutvus ka siinsete noorema-teist
kuulnud maalikunstnikust Os-car
de Lallist, kuid mitte saanud
küllaldaselt Mormätsioom tema
rahvuslikust kuuluvusest. V
hetevahel oma sõpradega istumas
ja aega veetmas. .
ühel õhtul oli restorani tulnud
üks- võrdlemisi noorevõitu, pikk ja
Juba 50-test aastatest peale kuns- füüsUiselt tugeva välimusega, me- KARJÄÄR ALGAS
...^ . . PORTRETISTINA
te kunstinikkudega. Samuti oli Beä­ment
temale püsivaks sõbraks te­ma
kunstnikukarjääri
misel.
V. Kimberg-Kotkas on läbmisti
lüürik ja avab oma kogu loodus­luulega,
tundes kevadet õhus. Nel-jale
aastaajale ongi enamus luule
puu liitub trilliumi — ametliku
provintsilille — kõrvale, kuna pro­vintsi
ametlikuks mineraaiüjs on
ametüst.
Valge mänd oli väärtuslik vara­semaile
asustaijaile kütuseks, ehi-tigalerüdes
ringi käies tutvusin mõ- remehelikult rüetatud mees. Oli
mngate tema ^maastikumaalidega,' ilmne, et ta oli uustulnuk ja mitte
tusi vastavate tsüklitena jagatud, tusmaterjaliks, mööbli vahnistami-millede
juurde tuleb elufilosoofüi- seks, tööriistade legfemiseks ja
ne tsükkel „Valgus ja varjud". niänguasjade valmistamiseks. Sel-iNeis
luuletusis läheneb looja lest tehti ka tugevaid laevamaste
lihtsas vormis ja väljenduse selgu- Briti^^^^^K laevastikule.\
kuid ma polnud teadlik, et nende
lööjaks oli eesti rahvusest maali-
:kuristmk./;• . •^:^^V;.:• • • ; V'^'
Need maastikumaalid olid peami­selt
maäUtud Montreali lähedal
asuvaist Laurentieni mägede mo-tüvidest
ja enamuses sügis- ja tal-vemaastikud.
Väga harva leidus
tuttav siinse olukorraga. Beamen-ses
igal aasttäajal looduses olevaüe Valget mändi leidub igal pool,
tU oli mülesipärast iäämid silm ^^^^^^s, et ta di võimete ilminguile.fc ^ k ^ ^^^«^gi- väljaarvatud pr<wmtsi^^
kuidagi "seU^ele^ no^w^^^^^ ^pea^t a- tsejgjse mseae anvadsistu tvaõleleta vväahide st"p osirstsreetiad-, ssuaggma.i em lius usleumveala sptuikh keb liUelinaoa ^j; ;u„^roj^k^k ad VE Jalsv IJs^i^n^ak^a^^^ro -
ma, sest isikus oh ilmnenud^roh.:j^^^^ gpptofcknl». w»aks-i»fi*ila. ftflle-köMl ui-kem
inteUigentsi, kui tavaliselt sm- de katteks. Beament kirjeldas tavad taeva lambad. Tema ise aga
na sattüjäil. Lalli kui väga sümpaatset isiksust^ • .\ ' . . ' ' • . ^ •
Siseneja oli istunud üksiku laua ^ Olemuselt M väga sõbra-
, äärde ja endale midagi joodavat J^^, abivalmis ja sobis paljudega,
nendel inimesi ja loomi. Kõneldi tellinud- Beamenfil oli tekkinud Temasse öuhtüti heatahthkult ja
30 m kõrgeks ja elada kuni 200
aastat, äriliselt kasutuskõlblikuks
kasvab juba 60—75 aastaga.
vasto^ eest! Mfem^ et kunstnik on tugevam millegipärast soov seUe mehega
- portree äial jä teinud silmapaist- tutvuda. Ta oli läinud uustulnuka
vat karjääri, aga ma polnud näi- juurde ja küsinud luba lauda istu-
ADE
kooIlõhtDtel Eestf
>.50
Falmi helistada
794-3096 nud i tema portreemaali.
sõbralikult. Oma käitumises oli ta
vaba ja viisakas, eriti aga daami­de
suhtes, mille tõttu tal oli võrd­lemisi
suur poolehoid naispere hulr
gas.
EESTLASEST KUNSTNIKU
AVASTAMINE • . ; .
I I E K T R I K
dä. Oli saanud peanoogutuse. Kuna
Beament kõneles ainult inglise
keelt, süs ta alustas sellega. Ta oli
saanud ' ka vastused korralikus
inglise keeles, kuid tugeva aktsen- „
Siis Ümus ühes eesti ajalehes pi- diga. H. Beament esitas uustulnü- aste-astmelt
kem artikkel Oscar de Lallist, kus kale küsimusi ja vastustest selgus,
kirjutati temast kui eesti päritolu- küsitav oli kaubalaeval Põhja- õhtukursusedmuusemi juures ja
Js ga kunstnikust, kes elanud alates Lõuna-Ameerika sadamate va- Jiilisemad õpmgüd kohalike elukut-
1926. aastast kuni tema surmani jjgj teeninud meremehena. Talle seliste maalikunstnike stuudiotes
Valge männi Ontario ametlikuks
puuks nimetamine tehti seoses pro­vintsi
200-aastase juubeli tähista­misega.
Sellekohase ettepaneku te­gi
James Auld juba 1980. aastal,
kui ta oli loodusvarade minister ja
1944. a. põgenesid vabasse maail- ontario Metsanduse ühingu direk-ma,
et pääseda ikestusest N. Liidu iQj.
itSuure põgenemise''
material kasvab
Kuna tänavu möödub 40 aastat,
mil rohkem kui 70.000 eestlast
Beament märgib jutuajamises, et okupatsiooni alla langevas Eestis,
Lall olevat ehitanud oma isiku po- avaldas Mrjastus Välis-Eesti ja Valge mänd annab kõige enam
sitsiooni ja kunstniku karjääri üles £j^p E^^t^ Vabariigi aastapäe- väärtuslikku pehmet puitu Põhja­val
esimese üleskutse materjali ko- Ameerikas. 1982. a: lõigati seda
gumiseks teosele „Suurpõgenemi- 529.159 kuupmeetrit, tänavu istu­ne".
Selle avaldamine on kavanda- tati 6.451.959 valge männi taime,
tud e'esti, ingUse"ja rootsi editsioo- " ' • y ' . - • • ;
Ll(5ent$ iir. E1044
Lee, kirjutas oma^
1, „näitas end ühel ja
kapitalistina ja fashismi
Kõik kokku võiks seda
vähemalt sümpaatseks
natside diktatuurile;
I. meelde, kuidas needsa-latsionaalsed
pankurid
[enihi ja Trotski bolshe-liimi
Venemaal aastal
f äb üle küsida, kui suu-
^ toetasid Wall Street
litleri võimuletulekut oi-
PUHASTUS
ÜSINAST-SEINA JA
1971 Montrealis ja seUe läheduses
St Adele's.
See oli paljudele Montrealis ela­vaile
üllatuseks, et sarnase
prantslasliku või hollandipärase
nime taga peitus hoopis Eestis sün­dinud
isik Oscar Lall.
teade; ajalehes suurendas minu
huvi leidmaks Montrealis tema
töid nii maastikumaali kui ka port­reede
alal; sellel oli tulemusi, kuid
aumlt maastikumaali alal.
polnud aga meremehe elukutse arendasid pidevalt temas peituvat nis võimalikult ri^aliku foto^^^^
enam meeldimid ja: nii olevat ta portretisti "annet. Juba 30-ndate mentatsioomga. Ühtlasi paluti ^ EESTLASED ROOTSIS 3a
laevast maha tulnud ja /peatuvat
esialgu Montrealis. Lalli peamu­reks
^olevat olnud kuidas leida en­dale
tööd-teenistust, sest tal puu­dunud
igasugune erioskus. Raha oU
vaja toiduks ja korieriks, mida" tal
maks ajaks.
HUVI :KUMSTNffiUTEGE¥USE
VASTU :
aastate alul ta alustas oma esi- redaktsioonilis
meste näitustega. Tema portreg-. kümmend ^^eesti publitsisti ^eritead- 9 Tartu Tütariaste Giimnaasiumi
kunstis leiti paljugi hinnatavat, mis last või põgenemise organisaatorit näituse avamisel 12. mail esita-andistaUe
võimalusi juba üksikute esialgu Rootsist, et võimal^^^^ as- ti TTG-laste, nende laste ja laste-tellimiste
vastuvõtmiseks. Tema jatundlikult kujundada teose sisulisi jaste omaloomingut. Avamispäeval
aH>4I3^0«»<>a•»0«»O«»O«EB>O«IZ>0«D»<MI^^
Mõni aeg tagasi märkasin ühes
galeriis Oscar de Lalli maastiku-maali
tuttava Laurentieni motüvi-.
ga. Mul tekkis jutuajamme galerii
esimesed tööd olid tehtud peami­selt
pliiatsis, sangvünis ja söes;
õlimaale veel pokiud, need tulid
hiljem kui õlimaal sai talle oma­semaks.
0. de Lalli kunstilme läbimurre
toimus aastal 1933, kui tal avanes
võimalus valmistada^ 27 portree-joonistust
McGüli Ülikooli profes­soreist,
kelle hulgas oli ka kuulus
kontuure. esines TTG vilistlase Paula Linde-nau-
Roove eesti naisvõimlejate
eliitrühm Göteborgist; gruppi kuu­lub
üheksa tütarlast.
>33 ilmus Amsterdamis
isegä: trükifirma Van
' Warendorf kirjastusel
Ine teos tiitliga „De
Ic van Het Nationaal-
(„Drie . Gesprekken
r). Selle autorina oli.
leegi Sidney Warburg,
|ski kõrvaldati kõigist
lest peaaegu otsekohe
jmumist ja ainu
Iriellest*. pääsesid
kolm
jrelejäänud originaalist;
pelne tõlge ja paigutati
iiuseumi, aga hiljem see
Samuti on jäljetult ka-
|ilal tõlkimiseks kasuta-likeelne
originaal.
VABA EESTLANE
TQIMErUSlA
avatud
resdeni kella
Tdefonid: toimetus 4444823
taJitus 444-4832
ehelais^das®
tõttu.
H. Beament ütles, et nende esi­mesest
kõnelusest ei selgunud Lal­li
kunstiline huvi ja anne. See res-
Sni^^grioinSi^jS SI^M^^^ta^^vt ^ ^ ^ V ^ ^ ^ ^ ^ ^
diseks kokkusaamise koliaks. va ^^^^^^ Leacock. Kuna taoU sellal
hepeal kontakt kadus, kuna Lall oli
läinud Nova Scotiässe tööd otsima
sm, et maalija oli rahvuselt eestla­ne.
Enda kotita tähendas ta, et te- "r.''"" °"""''„' ""^ ""veel majanduslikult nõrgal alusel,
ma isa on kä eestlane. Sain temalt ^7^, Sf^^
veel hüvitavat informatsiooni, et f,f" "l^ ^«f"""^ ^""^f-' i.™r • ^'^ •„ . -t . -aa^ , • «
tema tmidvat isiklikult MontreaUs ^
ühte eakat, kuid prominentset ka- Wti!'?'^'^^^^ nas ja_püdis^on pogenUce ]a.,nende
Reageerimine üleskutsele möödu­nud
nädalail on olnud positüvne
ja elav ja kirjastusele on juba saa­bunud
hulk olulist materjali nii ® Üks anonüümseks jääda sooviv
tekstis kui piltides. See aga pole eesti daam Rootsis on annetanud
kaugeltki küllaldane, nii et aktsioo- Noorte Viiuldajate Fondi 10.000
ni nüüd on laiendatud üle kogu Rootsi krooni. Fond asutati Alfred
vaba maaüma nii Skandinaavia kui Pisukese eestvõtmisel seoses tema
Saksamaa kaudu kulgenud j^õgeni- tegevusega eesti noorte viiuldajate
kuteekondade suhtes. Vaeva- ja kogumisel ja edasiarendamisele
kannatusrikkad põgenemisretked õhutamisel,
on nelja aastakümne möödudes • '
muutunud ajalooliseks sündmuseks,
Lalli
sõ-toU
ühel veerul:
Jraühituste
tekstis .....
es
.73
15.-
$5.50
nftdala esimesse ajalehte kuni
emasp. h<^mm. M a ll^ni ja
nädala teise ajalehte kuni koi-homm.
kella ll-ni.
teL444-4832
nada maalijat jä Oscar de
kaasaegset, kes oli tema
ber kunstniku surmani.
KUNSTNIK. HAROLB BEAMENT
JUTUSTAB. MEREMEHEST •
Mõned päevad hiljem kohtusin
iolle eaka, kuid füüsiliselt ja vaim­selt
kõbusa vanahärraga tema
stuudios. Kunstnikuks oli Kanadas
hästituntud vanema põlve mere-maalija
Harold Beament. Tema
kunstistuudios leidus rohkesti suu-remõõtmelisi
töid, ka maastiku^
maale, kuigi ta põhiliselt oli mere
Ta töötas ka siin mitmesugustel
lihttöödel, mis talle andsid äraela­mise
võimalused.
Nad kohtusid nüüd vahetevahel
samas restoranis, nende jutuajami­ne
arenes paremini, kiina Lalli ing­lise
keele oskus oli suurenenud.
Beamenfi jutust selgus, et ta ise
oli ülikoolis õppinud õigusteadust,
kuid süs oli tekkinud huvi kunsti
vastu; osaliselt ta juba tegeleski
sel ajal kunstiainelistel kursustel.
praegu asuvad. järeltulijate kohus. Ühtlasi on see
poliitiline dokument, mis kirjeldab ;
Olles lõpetanud selle seeria, oli iseseisva Eesti riigi loonud rahvale
ta endale teinud head reklaami, osaks saanud vägivalda ja üleko
Professorid, keda ta oli joonista- hut võõraste anastajate poolt,
imd leidsid, et tehtud tööd rahulda- ^ ; \ ^
sid neid isiklikus sarnasuses kui ka Selle teose koostamiseks pöördub
kunstilises osas. Muuseas, hüjem kirjastus kõigi poole, kellel on ma­ta
maalis õlis portree professor Ste- terjali piltides, kirjalike malestus-plienLeacock'ist.
Ta korraldas tena või helilintidele salvestatuna,
oma töödest ühemehe künstinäitu- anda see kkjastuse käsutusse teose
se, mis leidis head ja sooja hin- koostamiseks, aadressil:
A R / T ID
Leida Mari
Postiaadre^:
9 ParravanoÄ
Willowdale, Ost M2R 3S8
?lpi!iiimi!!!rananninii!iiiii
ühel pikemal jutuajamisel oli
selgunud, et ka Lallis peitus huvi
joonistamise jä maalimise vastu,
maalija Teise maailmasõja aineü. milleks oli olemas ka päris hea an-
Sügismaastikud paistsid teda nüüd nus talenti, eriti joonistamises. Ku- »
eriti huvitavat. ; na nüüd mõlemad olid avastanud,
, . , , , et neil on sama ühine huvi, siis
Sissejuhatuseks jutt keerles tema ^ende suhüemine tüienes.
loommgu umber, kuid siis kaldus ' ^
üle Oscar de Lallile.H. Beament Beamenfi soovitusel hakkas LaU
oli kohanud de Lalü esimest korda võtma Mokreäli Kunstimuuseumi
Mpntrealis 1926. aastal ühe vene juures õhtüseid jooniÄuse- ja kuns-emigrandist
vürsti restoranis, mü- tikursusi. õpingutel hakkas varsti
le nimeks oli ,,Samovar'^. See oli ilmnema tema suur karakteri ta-ohiud
koht, kus koos käisid paljud bamiše oskus portreteerimisel,
vene emigrandid, sest seal sai ves- Need kursused andsid Lallile esi-teldä
vene keeles. Mängiti.kaarte.^^^m^
damist nii publikult kui ka kunsti-
-kriiükunt • • ••
(lärgneüp)
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
LATER&
JNSUJ^CE BROKESS
Bathuret St, 4 kofd
(Bathurst--5t. Clair)
kontoris 653-7815 ia
653-7816
Kirjastus Vähs-Eesti ja ,
EMP Box 2171, S 103 14 Stock-hohn
Sweden, niipea kui võimalik.
Kurj astus palub kõiki vabas maail­mas
ilmuvaid eesti ajalehti ja muid
informatsioonivahendeid läkitada
see apell edasi võimalikult kõigile
eestlastele kogu vabas maailmas.
Kirjastusel on tõhusad kogemu­sed
suurte ajalooliste teoste välja-
LEOKANN.D.C.
DOCTOR OF CHIROFRACTIC
212 Dinnick Cc.
Tei. 489-0562
OPTICAL STUblO Ltd
R. SCHMD, sak^ optik
Suur valik euroopa prillira&me:
, Zeiss, Rodenstock, Metzler.
andmisel, nagu Eesti nik ja rah- Spetsialiseminud contad lensido»
vas II maailmasõjas" ja Eesti saa- alal
tusaastad". Loodame ka seekord
vaba eestlaskonna kiirele ja otsus­tavale
kaasabile sisulise materjali
osas, et saaksime selle ajaloolise
kroonikateose väärikalt lõpule
viia.
BLOOR ST. W. 1 tänav laa­ne
pool Dundas*e subway*d
Tel. 535-6252