Vaba eestlane , September 20, 1984

              •V
m.2 VABABECTLANE neljajw^val, 20. septembrü 1984 ~ Thursday, Septem , Nr. 70
TABADE EESHiASIE HMLESANDIA
VABA £ E S T L A NE
: O/ü Vaba Eestiane, 1955 LssU©
OntM3B2M3
TOIMETAJAS Hanaes Oja
TOIMETjUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jöe, Olev T i ^ s
TELEFONID; toimetus 444-4823p talitus (tellimised, kuulutused.
ekspeditsioon) 444-4832 .
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas $28.—
. TOIUMISHINNAD v ä l j a g i Kanadat: aaist^. $65.—^ pocä-aastas
$35.~ ja veerandaastas $18.—
ri muudatus 70 c. — ttoUmumbri hind 70 e»
KUULUTUSTE HINNAD Uks foU ühel veerul:
Ifeuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esikJÜljel $5.
FREE ESTOf^lA
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Ledie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
iHiHHHUiHiiuirBininiotiuiaiiUflifliiiniiranHiiiniKifliuiiiiiü
Ontario Etnilise Fressiühingu; esimees. V» Mauko-. annab,.üle auliikme MIM Ontario kodakondsuse ja feul^
timriministrile @ U ! ^ Fish^i^^^
i l ^ sai avalikkusele teatoyaks,
et N . Liidu valitsus on BÕuistiimid
Üh^drükide ettepanekuga presi­dent
Reagaõii ja N . Liidu välismi­nister
Gromõko vaheliseks kohtu­miseks
Valges
l i l ; Moskva otsus tundub esialgu
üllatusena, kuna venelased on vii­maste
kuisde kestel vältinud koh­tamisi
ÜhendrüMde juhtkonnagay
Siat^tsedtö mda sellega demo-
Ikraatide partei presidendikandi­daadile
Moiidale^ile materjali Rea­gani
ja väUkniinister Shidtzi ründa­miseks
* stagneerunud USA valis-
]polütika pärast. P^feed kallaletun­gid
omakorda pidid Moskva kal^
Inilatsioomde kohaselt mõjutama
ameerika valijaskonda ja pMurda-ma
veendtanud antSconununisti
Reagani tei^ordset valimik pre­sidenditoolile.
Millest šlls Järsku iseesMir
Meelemuutus? Kas Moskvas on
tõeliselt asutud seisukohale, et
ameeriklastega tuleks inimkonna ja
maailmarahu l^uvides relvastamise
a M kokkulepe saavutada? Või
loodetakse Reaganilt ameerika va.-
liniiskampaania palavikus järelel
atndnusi välja kaubelda, millede
andmisel praegune president on
olnud oma esimese neljä-aastase
valumsperioodi kestel väga kitsi,
snigedU võrdlemisi tihedalt kõik
isksed Moskvale lääneriikidelt teh­noloogia
ja muu! abi saamiseks,
nnis on vajalik vabisevatel jalgadel^
kõikuda kommunilstlikmsüsteenä
piisti hoidmilseks?
:: Niendele küsimustele,
otsimisel tuleb seniste kogemuste
põhjal lähtuda sdlest, et N . Liidu
juhticond ei tee midagi inimkonna
üldhuvides, vaid Reaganiga kokku­saam]^
organiseerimisel on tiivuš-tavaks
teguriks Moskva oma erihu­vid
ning sisepoliitilised ja välispo-lütilišed
raskused, mis sunnivad
poUitbürood loobuma oma senisest
jääkapi-poliitikast ning leidma või­malusi
Idnnikülmunud rahvusvahe­liste
probleemide ja relvastuse pü-š'amise
küsimuste ülessulatamiseks.
Kontaktide sõlmimine Reagani ad-nninistratsioomga
On seda vajali­kum,
et Kremlis on nähtavasti ju-
Iba lootused maha maetud uue ja
venelastele sõbralikuma mehe pää­semiseks
Valgesse Majja. Kõik
Ühendriikideest saadud andmed
kinnitavad venelastele, et Ühend­riikide
valitsejaks ning juhiks
järgmise nelja aasta jooksul on
Ronald Reagan ja kas Kremlis
seda tahetakse või ei taheta ^ t e ­maga
tuleb paratamatult kontakti
oteida ning teniaga ühel või teisel
viisil iäbirääkimisi alustada.
fcenaiiis Icalkuleeritakse nähta­vasti,
et mida varem neid kontak­te
Washingtoni praeguse adminiš-trafsiooniga
on võimalik saavutada
- - s e d a parem. Parem polütbüiroo
arvates seetõttu, et Reagan on sun­nitud
enne presidendivalimisi näi­tama
Moskvale head nägu ja te­gema
isegi mõningaid Järeleandmi-sij
kuna^ see võib talle anda hääli
ka ameerika Uberaalsetest ja valsa-kule
kalduvatest ringkondadest^
kes ihkavad koostööd ja kokku-venelaštega.
I^ing järeleandlnisi ja koostööd
N i i N . OidiB ^e= kui välispoUiti^
line olukord on selleks lüga vaeva­tud
ja koormatud^ et jätkata jon-nipcttikat
Ameerika Ühendriiki­dega^
Ehkki Kremlils püütakse se­da
j a i n l i k u l t v a i^
maailmas enam kahüust, et N . Liit
triivib praegu partei peasekretäri
Tshernenko krooniliste haiguste
tõttu juhita ning et Kremlis valit^
seb paiguti peata olek ja,ebakind­lus,
j Tekkiiiud lünga täitinisel on
paljbde tunnusmärkide kohaselt
suuiremate otsuste tegemine kan­dunud
välisminister Gromõko Ja
kaitseminister Üstinovi kätte, kuid
läänemaailma on väga raske ot­sustada^
kui kindlalt nad võimusa-dulas
istuvad ja kas praegu ei ole
käimas suuremad telgitagused
kombinatsioonid vanade kändude
väljakangutamiseks N.' Liidu polii-tüiisest
elust ning nende asendami­seks"
noorte eüujõuliste puudega^
Punaarmee staabiülema marssal
Ogarkovi ootamatu tagandamine
on üheks vastuvaidlematuks tõen­diks,
et midagi on käimas ning et
Krenili kulissidetaguses võitluses ei
tulistata praegu kerge-j vaid iaske-kahuritegao
Kuid probleemiks ei ole mitte
amult Tshernenko vUets tervis,
vaid ka majanduslikud raskused.
Need ei ole nõukogude elus teata­vasti
eriliseks uudiseks ning neid
tuleb võtfa pikalda^ ussitamis-protäessma>
kuid seekord on kok­ku
kuhjunud erakordselt palju
probleeme, mida ei suudeta enam
vaijata propaganda trummipõri­naga.
Vaatamata suurenenud sur­vele,
millega starditi Andropovi
lühikesel yalitsemisperioodil," ei
ole suudetud produktsiooni mär­gatavalt
suurendada. Rahvas kan­natab
tarbekaupade ja toiduamete
krobnililse nappuse ^ ning kõigele
lisaks tabab N. L i i tu käesoleval
aastal järjekordne tohutu tagasi­löök
teravilja produtseerimisel.
Välismaalt tehtud suuri ostusid on
seni suudetud teha läände müü­dud
õli ja kulla arvel, kuid pea^
selt on ka see peolaud paljaks Isöö-dud
— ja Kremlis ei 4>ska vist
keegi vastata küsimusele — mis
sajdiedasi?.
Välispoliitiliselt on käesolev
aasta Molskvale olnud erakordselt
ebameeldiv, kuna Kremli poolt
läänemaailmas organiseeritud suur
peüik ja uinutav rahukampaania
ei andnud loodetud tulemusi nmg
Lääne-Euröopas hakati üles mon­teerima
uusi N. Liidu linnadele
suunatud rakette, l^orea reisUen^
nuki allatulistamine vene jahilen-durite
poolt ning Afganistani ja
Poola sündmused on avanud j ^ j u -
dele lääneriikide elanikele ja polii­tikutele
silmad kommunüstliku
süsteemi jõhkrusele, toorusele ja
julmusele ning Moskva kombinat­sioonid
Kesk-Ameerikas panevad
isegi mõtlema paljud pahempool­selt
häälestatud poliitikud. Eriti
paneb Kremli mehi kibelema Ida-
Euroopa kommunistlike riikide
üha iseseilsvsunaks muutuv välispo­liitika.
Kremli surve mõjul jätsid
Ida-Saksamaa ja Bulgaaria riigi­juhid
Honecker ja Zhivkov see­kord
oma külastusreisid Bonni te­gemata,
kuid kõigi Ida-Euroopa
riiMde silmad
kodakondsus@|Ci kultuuri
Juba kevadel valiti Ontario kodakondsuse ja kultuuriminster Susan Fish Ontario Etnilise Fressiühin­gu
auliikmeks, kellele anti pidulikult üle sellekohane seinakUp. Vastuvõtul kõneles mmister Susan Fis^, vaa­deldes
etnilise ehk nagu viimasel ajal enam soovitakse öelda mitmekeelelise ajakirjanduse tähtsust Ontario mis ammustest aegadest võõrsil
ühiskondades.: ."v :' ^ • • ' ••
Okupeeritud Eesti kompartei aja­lehes
„Rahva Hääl" avaldatakse
vümasel ajal sageli lugejate kirju,
mis on otseselt sihitud mõne asutu­se
või väämähte vastu, kuid mis
kaudselt sümat^rkavalt paljasta­vad
kommunistlikku süsteemi kogu
ta nõrkustega ja silmakirjatsemise­ga.
Võiks isegi ütelda, et need lu­gejakirjad
on nõukogude korra ha­lastamatuks
peegelpildiks, mis näi­tavad
kuhu. üks põhiliselt. rumal,
eluvõõras ja ebainimlik süsteem
võib inimkonna välja vüa.
Nü näiteks kirjutab 29. augustil
s. a; ilmunud „Rahva Hääles'*
pealkirja aU „Tants „Tuljaku" uk­se
taga" kiritiseeriva kirja tallin­lane
I. Karlep, kes on nähtavasti
liiõni parteisaks, kuna ta tahtis
koos Moldaaviast saabunud külalis­tega
minna kohvik „Tuljakusse",
Kuid kohviku ukse taha jõudes sel­gus
kohutav lugu: Tallinna härrat
koos oma külalistega ei lastud uk­sest
sisse! Uksehoidja raputas vaid
läbi klaasukse pead ja ütles, et
kuhu te kipute — süüa niikuinü mi­dagi
pole! 1
Kuid L Karlep pressis süski koos
oma külalistega külgniisest uksest
sisse. Kuid siis tuli uus probleem
— „tuljakus" polnud sel päeval
menüüs peale puljongi midagi
„toekamat". (L Karlepi väljendus).
„Miks?" pärib Karlep oma lugeja­kirjas
nördinult. Ja jätkab siis:
„Nüüd vist teatakse ka Kishihjovis
(Moldaavia NS^ pealinn — Toim.),
et jutt Tallmna kohvikute hubasu­sest
ja kõrgest teeninduskultuurist,
Ta ütles, et ta leiab enesele va­jaliku
olevat üha sagedamini ko­dakondsuse
ja kidtuurimimstrina
pöörduda abi saamiseks etnilise
ajakirjanduse poole, kuna tema
ülesannete täitmisel on' just suurim
töö teede leidmine, kuidas vii^ oma
polütika ja programmid mitmesu­guste
gruppide juurde Ontarios sel
suurenenud, eriti pärast E maali- Kuid kõik need programmid ja
masõda, kellest üle 2,5 müjoni algatused jääksid „riiuleile", kui
iniineše ön valinud Ontario oma poleks sellist organisatsiooni kui
koduks.
käibel, osutus vaid valemüüdiks.
Kunagi ehk midagi oli, kuid nüüd
seisame nukralt ammuse kuulsuse
tühjadel varemetel.**
hu ministeerium tahab ulatiada
oma käe. Kollektiivselt on sel aja­kirjandusel
suur kink provintsile
pakkuda, sest ajakirjandusel on
40—65 prots, iihmigrantidest Kana­das
on asunud Ontariosse, koosne­des
8Ö-st eri etnokultuurilisest gru­pist.
1982. a. jõudsid Kanadasse
S ; 5 S u d a ^ i ä im m^öO^imstulmikat, keUest pooled ^ä^lj^^
juurde.'Kodakondsuse ja kultuur^^":^^ .P^^^^^^^^-^ ' M ^ ^ sisendavatt tosinaüe
ministeerium on töötamid väga i n - f ^ ^ ^^
tensiivselt kuulmaks Ontario e^^^
nike
Ontario Etniline Pressiühing. Selle Kahju küll — lugejakirja kn-ju-liikmed
esindavad neid gruppe ku- tajal on tuline Õigus, et „kunagi
_ tariö mitmekülgse iihiskonna ak-nende
vajadil^i,'S^^uustS^ -
omi, kes sageli vajavad abi Aoha- Neile uustulnukaile on ministee-nemisel.
riuih tutvustanud oma poliitikat,
Pärast Ethnic Press Association
of Ontario asutamist 36 aastat ta­gasi,
kuulub selle liikmeskonda 61
Üikmesväl ja annet ja on sõlmitud
. . . . . . J uusi sidemeid erinevate gruppide
Ontario on suur ja üus vaip, mü-:"?^f^^^^ elanike ^ vajadu- ^^^^^ kellest moodustub proviiitsi
l e p i l t on muutumas iga päev, kui sist, mistõttu nad t u ^
seUele lisatakse uusi lõngu. on avanud uksed mitmel vusü^O^^
: . tano valitsus pakub praegu taies
'200 aastat tagasi, kui paljud esi- ulatuses mitmesuguseid teenindus!
mesed asujad tulid sünseUe ran- uustulnukaile, et nad õpiksid tund-dadele,
pandi äluš immigratsioo- ma oma uut kodu, aga ka kuidas
nimustrile, mille kujundamine tervishoitiMndlustus töötab, kui-jätkub
süani. das tegutseb koolisüsteem, kuidas
. • , , leida majutust; kokkuvõttes: kui-
Esimeste l^gas . olid mg^ased- das saada täiesti osaliseks siinses
ameeriklased,: shotlased, iirlased, ühjgjjojjjias.
prantslased,niustad, sakslasid ja
hollandlased. Minister Susam Fish tutvustas pi-
' W ^ X v:. r ,.... ."1 ^ r ka rea uustulnukaile mõeldud tee-
? ^ ^^''^v^^^'--'^!" nindusi sotsiaaL ja haridusalal, aga
midagi o l i " ja et Tallüma kohvikud
ja nende teeninduskultuur seisavad
„nukralt ammuse kuulsuse tühjadel
varemetel". Võttis aega mis võttis
— aastaid umbes nelikümmend —
kui eesti teeninduskultuur vene
„korgele" bolshevistlikule teenin­duskultuurile
järele jõudis. K a eest­lase
visadus ja eneseuhkus lõpevad
ükskord otsa, kui venelased oma
kommunistliku parteiga ialle alati
jala ette panevad. ^
See masendav lugejakiri on
,,Rahva Hääle" veergudele sattu-
Organisatsiooni eesmärk on õi­gus,
võrdsed õigusedj tolerantsus,
Kanada terviklikkus, pärandikul-tuuride
säilitamine ja üldme pa­nus
Kanada elus.
Etnilise ajakirjanduse föderätsioo-nud
nähtavasti ainult sel teel, et
kirja kirjutaja süüdistab „Tuljaku"
väärnähetes linna toitluskoondist,
kuigi lugejakirja kirjutaja teab ise
kmdlasti väga hästi, et ka toitlus-koondis
ei saa midagi ette võtta,
kui tal kohvik „Tuljaku" köögUe
ni ja Ontario Fressiühingu kaudu peale puljõngikontide midagi „to€-
võidakse astuda tähtsaid samme kamat" anda ei ole ning et vilets
kõigi kanadalaste juurde jõudmi- teeninduskultuur Eestis ei ole muud
seks. kui vene armetu ja alaväärtus­liku
teeninduskultuuri vastupee-
„Ma ütlesin varem, 6t ma vajan g^j^^g. ]^^^ kaasas kommu-rid,
töölised, ärimehed, sõdiirid, biituüriüsel päritohimaa tege- teie abi muUe minu ülesannete täit- nistUku süsteemi rakendamisega,
vaimulikud, arstid, advokaadid j a ^ g g j misel. Teil on eluline osa ministee-õpetajad.
Nad asusid kõrvuti pärisp
elanikega ja prantsuse-kanadlaste-ga,
kes olid selle maa juba enne
muutnud oma ;>Jcoduks. Vaatamata
riumi töö tuvustamisel onaa iihis-
Ontario Multicultural Mstory So- kondadele. pöördun täna jälle '
ciety'ile anti ülej 4 miljonit dol- teie poole sooviga, et säilitaksite Toronto päevalehe „Globe and
larit Ontario rikka ja mitmekülg- koostöö minuga. Koos me moodus- Maü'i" fümiarvustaja Carole
se ajaloo dokumenteerimiseks. tarne, ma arvan, võitmatu mees­konna,"
ütles minister Susari Fish.
nende erinevale p^tolule, komme­tele
ja keelele, neil oli üks asi i i M - . - 1... . J
ne: «n«a^ d a« r^ m^ «a«sLtao si ijd^ ov m^ ^a valitud 1k o^- Seeo. rgamsatsio,o n om^a- Ja rh•u vid•e••, i r - i ^ . ^ . .
uurimistööga, konverentside ]a nai- Lõpuks ta andis ülevaate Ontario
tustega, oma sisuka ajakirjaga provintsi 200. juubeliaasta tähista-
,,Polyphony" on hoidnud elus ja misest. Soovides, et mitmekeehie
tähistantid Ontario provintsi iseloo- ajakirjandus kannaks seda infor-mu
du. See traditsioon on püsinud vai­bana,
mida me nimetame Onta-rioks,
see on kasvanud suuremaks
jä mitmekülgsemaks aastate jook­sul,
r'^' • '
Corbeü ei ole 15, septembril ilmu­nud
lehes ilmseljt rahul Tima Šoo-meti
poolt ülemaaUmseteks Eesti
Päevadeks valmistatud ja üldiselt
kiitva arvustuse osaliseks saanud
dokumentaalfUmiga „The Esto'
nias: For the Recordf, mis kanti
Kolm aastat tagasi enam kui
kaks miljoni immest, kes elavad
siia provintsis olid sündinud väljas­pool
Ontariot, esindades peagu ühe
veerandi elanikkonnast. Nendest
peagu 1,5 miljonit tulnud Eu­roopast.
uustulnukate arv on pidevalt
matsiooni oma eriühiskondadesse. hüjuti ette Rahvusvahelisel FUmi-
-' - - • ' ^ • -. / •-. : - festivaUl„Two Way Streets" ni­melise
filmiseeria raamides.
Arvustaja mainib, et osalt on see
lÜm ajalooline õppetund, kuid osalt
ka kiidulaul nende 60.000 eestlase
vastupidavusele, kes lahkusid oma
kodumält pärast seda kui venelased
annekteerisid Eesti 1939. aastal. Ta
Kuhu kadusid iSTO-84 Iisrael sai uu^
alal saadetud valitsuse
-JERUUSALEMM - lisraeU uus
Väljaspoolt Kanadat tulnud ES- kaolitsioonivalitsus vannutati möö-
TO-84 külastajad sktsid pidustuste dunud/reedel ametisse. ^M
° ••.. " ' ' - V...' ^.ajal Torontost vaatekaarte tervitus- suuremad parteid — töölispartei ja ««sti perekonna seisukohast lähtu-tega
ka sugulastele ja. tuttavatele konservatüvne Likud — saavad ja^^kaotab seUega oma ^ajaloo-on
praegra rohkem Oänes kuii kodumaale. Süütute tekstidega, mis uues valitsuses kokkuleppe kohaselt ^se väärtuse. Carole Corbeil leiab
Idas, kuna majanduslik jõukus jk ei oleks pidanud häirima okupat- võrdse arvu ministreid ning valit- ka, et esitatu sarnaneb halvale pro-moodne
tehnoloogia ei tule Idast sioonitsensuuri. Nagu nüüd tagant- suse etteotsa tuleb esialgu peami- P^Sandale ehkki see võib olla aja­vaid
Läänest, järele selgub, ei ole ToroiJtost saa- nistrina töölispartei' juht SMmon^o<>^^^ väidete põhjen-
,detud postkaardid. adressaatidele Peres kuna Likudi juht Shamir duseks toob ta ette, et TÜna Soo-kodumaal
üldse kätte jõudnud. jääb peaministri asetäitjaks ja vä- met ei esita fakte seUisel vüsü, et
^' Usministriks. Kahe aasta pärast kõneleksid iseenda ees
Reagani-GroMÕko
on süski teoreetiliselt ka see v6i°
nuaius, et Gromõko
võimatute
ülistab Eesti iseseisvuse ae-kuna
Eesti olevat siis moodus-
Grompko Web yälja ; toimub peaministri kohal vahetus et ta
noudmKtega^illega ta^^^^^^^^ ning riiki asub^ juhtima Shamir, ga, k
taotleb Reagani diskrediteerida j a j ai ostetud j a mitte Torontost pos- j^y^a Peres jääb peaministri ase- *a°^d klassideta, produktiivse, jõu-vastu
sema suriidui Kmd sellSBe titatud vaatekaardjid, nä Islan- fs^Hairc TTIIOIO vaiifcncAio nn c i , , , , ka, demokraatliku ja vähemuste
võimalus tundub vaga kaugena, dist, USA-st ringreisilt jne
kuna Gromõko tuleb WashmgtoBi
ikka^ saaniamehena hing Isavijal
gadel kõikuval nõukogude rezhii-mil
on kasulikum Ühendriikide
praeguse ja tõenäoliselt ka tule­vase
presidendiga katsuda heaga
läM saada kui temaga tülli minna.
täitjaks. Uuele valitsusele on suu-remaks
probleemiks majandusHke ^ ^ ^ f ühiskonna. Selline
Oku, patsioonm o li E4s.t o aUjail üTmrs je lt raskuste lahendamine. Rük on eSfekZtuvfn'e Tn!m!g^ tu„nd^uv„at. rJum^ alana.
eriti tundlik Toronto suhtes. Kodu- praegu pankroti lävel, kuid Jeruu^ -
rahvas e i Ä d midagi tiäha,ega| ^^^^^^^^ loodetakse, et ühendri^ .Arvustajde^nähtava^ ei meeltM
kuulda sellest Unnast ja sellest, et I _ ^ . , . -.filmis esitatud tõsiasi, et eestlased
eestlasi oli seal kogu marumast suurendavad veelgi oma abi võtsid pärast Stalini mvasiooni Ees-kokku
kogunenud tuhandeid. . Iisraelile, mis juba praegu ulatub tigse Teise maailmasõja algfaasis
miljarditesse dollaritesse aastas.
^ /-(EPL) • • , ;(jarf Ik.8),
• \
Nr. 70
VAiVEAR!
NÄMULõI
22. ja 23. sept.
dr. R. Vanaselja, t e l
29. ja 30. sept.
dr. T. Maimets, M
WWW
A J
Raivo Uukkivi Jõekääj
ja kõikide noorte poolt
kasvataja Peeter Pirni
paremini jälgida teistel
kandeid. m
J A A N AU
Tei;293.2l
773-;
Toone inisi ja
UmuM kui ka
Kammentoari(
(Algus lk.
Biatsi invasiooni sõbrj
„Soomet kasutab see
formatsiooni nagu
j a " — loeme „Globe|
veergudelt.' Meid ini
— ütleb Corbeil — et
ralik vastuvõtt saks)
nud tüigitud mitte
natsidele" vaid see
aasta aega kestnud
riie.
Carole Corbeil ei s(
kuidas saab filmi v:
jude probleemide jj
selgitamiseks fakte k|
na, kui tal on ahiult
film kasutada. Ja mis
rumal kui fUmis mai^
hike iseseisvuse; aeg
stabiüse demokraatlilj
ja eestlastele sobiva
Kas \ei tundu Isee h(
maiana, kui arvustaj|
maani maha, kuid jäi
hategemise põhjehdaf
puks miks nimet
Soomclit aiwlogeedikj
jendab, miks eestis
sakslastesse šõbraliki
ti rahvast süstemaat
ma asimud venelaste;
Esitatud arvnstuf;
tantlik ja sihilik, k\\
puuduvad ilmselt tej
ajaloost, natsismist,|
mist, venelastest ]i
Kuivõrd puuduUkud
beUi teadmised EestJ
test, kinnitavad juba
tuses esitatud uperpf
eestlast lahkus Eestij
kui N. Lüt Eesti lal
nekteeris ning et
praegu 80.000 eesti
mest.