1980-11-13-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk-e-
. I l l i n i 11 iiimro
Tänavusel olümpiaeelsel Soome sportlaste võistlustegevusel ois
kolm neiut teinud uued iSoome retedid.UUa Lundholm heitis ketost
61.04, TÜna Lillak viskas oda 50^80 jä Tuula Kivi tõukas kuuli 18. 6. Neist
on Tiina Lillak i9-aastane üliõppane, kes tahab enne oma elukutse ära
Õppida Ja alles sellejärel hakata uusi rekorde tegema. Ometi on juba
praegu ta visanud Soome Ja põhjamaade rekordi. Ta räägib enesest:
„Möödunuä aastal läks vähe vastupidi,
koolis käimine kannatas rei-simiste
tõttu. Nüüd panen M i s
käimisele punkti jä otsin mingisuguse
töökoiha.Mtte midagi sp©r^
diga seotut."
Tiina ^iskasi Imatral peetud võist-lüstel
oda 59.80 ja see vüs ta kohe
suurmeistri normi pürile, (mis on
60 m). Möödunud aastaga võrreldes
oli parandus lähedale 3.5 m.
See on pöörane areng. ,,Esiniesel,
korral võisin visata suvel '75: ainult
ühe korra. Aastal *76 tuli B-tüdru-kute
meistritütel päris üllatusena.
Samuti -77. Sellel ajal jäid nmud
alad ära, kuna kuulitõuge oli pikemat
aega teiseks alaks,"
Tiina Lülak on kena, sihvakas
tiidruk, i s i sentimeetrit pikk. Keha
on rohken^ ujuja kui odaviskaja
oma. „Oma„jõu poolest olen üsna
nõrk. Seda tuleb tagasi teha kiirusega.
Pikk peab väle olema. Viskajana
mõeldes on mul üsna tugev,
käsi, puusasid pole nagu olemaski.
j^Tlins on sportlaste suguvõsast,
vanaema oH Eesti ujumismeister,
vanaisa. meister mootprspordis."
Tiina räägib oma spordist öeldes/
et treeneri osa on talle veel
ebaselge. Treeneri ülesann»3 on
muidugi innustada ja hoida asjad
koos. Kuid see ei saa olla piitsutaja;
p i i mõnikord tundub, et ei
vütsi minna viskeringi, ei lähe.
KooÜs on suhtumine sportlikku tegevusse
olnud iisna hea. Rektor
mõistab hästi sportlasi, võimlemisõpetaja
jälle andis „ainult üheksa
dist j a lõpetab siis küsimusega,
mis Tiina teeb, kui tal on timd aega
vaha aega. Sellele küsimusele
hüüab iiütarlapse ema köögist':
ma võio vastata? Siis ta magab."-;:.-•.-.
V':
II
Tiina! on ees uniedl võistlEsed. Ta
saada 60 m piirist üle.
Siis võiks hakata unistama olümpiaadile
mii|ekustki, kuigi pn alles
19-aasftane • ja palju võistlusi veel
ees.:'
\ Ajakirjanik, kes Timat külastab,
küsib itema arvamusi võistlusspcr-
Helsingis ilmuv ajaleht „ E x -
press" toob ära sõnunii,müle järgi
eesti kolmikhüppaja Jaak Uudmäe,
kes Moskvas olümpiamängudel sai
kuldmedali, on sattunud b(|>ikoti all
a /
; Moskvast Tallinnasse jõudes on
Uudmäe andnud intervjuu Tallinha
raadios. Temalt küsiti, mis ta
mõtles, kui Viktor Sanejev sooritas,
oma vnmase hüppe, mis andis tal-le
hõbemedali.
Arvasin, et nad venitavad nu-palju
mõõdurihma, et kuldmedal
läheb Sanejevile," vastas Uudmäe.
Uudmäe olevat ka varem. pahandanud
võimukandjaid julge jutuga.
Kui partei ja valitsus korraldasid
sportlaste vastuvõtu, ei kutsutud
Uudmäed, tema nimegi ei mäini-tud
— kuigi Uudmäe kuldmedal oli
eestlaste parim saavutus Moskvas.
Lisaks on Uudmäe mainmud, et
ta sooviks meeleldi hüpata Mehhiko
,,mägestikuräjar' aga lisanud
kohe, et ega teda sinna ei lasta. ..
<0) 1. okoobrü avati Belgradis teine
rahvusvaheline kunstitriennaal,
millest osa võtab 40 maad. Rootsit
esindavad skulptor Lars Millhagen
ja maalikunstnik Enno Hallek, kes
üldiselt esitavad samu töid, mis
neU olid Göteborgis toimunud ühisnäitusel
välja pandud teemal
„Künstnik leidurina". Triennaal
käsitleb kaasaja kunsti j a toimub
Belgradi Moodsa kunsti' muuseumis.
ThunderBay eestlaskond on tegevuses möödunud suve seltskondlikust
eMst kokkuvõtteid tehes Ja ettevalmistämas Jõuluks. Nii korraldas
TfounderBay Eesti Selts 1. nov. tr aditsiooniH^^
line kohapeal on tuntud „invaliidide peona"j kuna peo puhastulu
saadetakse Saksamaale meie sõjainvaliidide toetuseks. Seda ori teh-
Md igal sügisel peaaegu 30 aastat. ParaUeelselt peoga on Igal aastal
samaks otstarbeks rahaline korjndus ja lahkeid annetajaid on
rohkesti. Sakamäale on saadetud igal aastal 75M200 döMant, mis
siinse Näikse ralivusgrum koMa on tofJÜ^^
; Pühapäeval, 2. nov. oli surnute-püha
jumalateenistus armulauaga.
Teenis koguduse Õpetaja J . Teras.
Mälestati õp: Elmar Petersöod tema
10-ndal surmä-aastapäev-al. õp.
Petersoo teenis kogudust 1956-1970
ja oli kõikide poolt armastatud hingekarjane.
Peale; teenistust oli ki-t\
ka nõukogu koosolek, kus muuseas
otsustati: loobuda igasuguse
toetuse saatmisest Luterlikule Kirikute;
•Maailmaliidule^ kuna leiu,
et see asutus peale Tallinnas aset
leidnud sündmusi ei teeni enam
kristlikku vaba luterlikku kirikut
ega vaba eestlust.
Eesti Seltsi Spordi Ring lõpetab
suvise tegevuse hooaja 29. nov. kell
7.30 õhtul Forester Hallis (Gren-ville
Ave 275) „jahi- ja kalameest
te'' peoga. -
peol .tulevad'väljaandmisele auhinnad
möödunud hooaja võistluste
õnnelikele võitjaile.
Kevadise kalapüügi võistlusel
24. ja 25. niail, püüdis suurima koha
Marian Tönts, suurima havi
Lembit Liigvald.
Kirjastus Välis-Eesti & EMP
Eesti ^j£iMrjaiulka teos põhineb laialdasele aUüonaterjalie. Ta
analiifisib Soome sise- ja vällspoiiit&at, riigi tänapäe?ast ola-
Ibrda ja snnnda, Nõiokognde Liidu Soome-poliitikat/ Soome vallt-siast
presidendist parteielnoi ja, palja muud, tuues Soome ^ t a -
sest huvitatud lugejaile palja upsi andmeid.
Laupäeval, 13. dets. kell 6 õhtul
korraldab Kiriku Naisring kiriku
saalis River ja Farrand tänavate
nurgal laste jõulupuu ja traditsioo-niüse
jõululaadä.
Jõuk jumalateenistus on laupäeval,
20. detsembrü kell 7 õhtul, teenib
koguduse õpetaja Teras
Chicagost. •
HKIRIK
Insurance
Agency
IINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 7454622
mmmmmmmmmmmmmm eest, müle: isand tema eest turul paanlaste, prantslaste ja hoüaiid-oli
maksnud; ka olid kõik valge laaste korduvaid rünnakuid, mis al-mehe
ja musta naise lapsed seadu- gasid juba enne Imna asutamist.
arhitektuuri
sel limiaväljäkul Pxaca Tiraden-tes'
0l... Igal juhul murendab
nende räpane, räusklev sihitus aja- , , ^
loo vaikse väärikuse ümberkaudu, Neeger oli see,'kes tÕi Brasülias- ^^^^ J]^ ^\ olnud enne 1549;dat aastat. ^
nii et on tegemist muljete koguma se naeru, must, a^eetne ori Y o r u - f P ^ .JSS.^^^SSh^fU^ V P PI sega, enam aga veel nende suMa- ba ja Dahömey kuningriigest Aaf-'ta^"fe omanik kaMe perekonda, esj^aoanaseisa^ keset lahte v^^^
Pitoresksed on vanad majad palmi oma mmnalaskva elurõõmu, ^^^3an,^^p^^ \a A- r ir u i K
väljaku kolmel küljel, neljandal tasakaatastamaks portugaÄllaše ne nahaväiTus siin «^b^P-f 5^
kerkib üpris .tÄke barokne palee, melanhoolset meelelaadi ja indi- ah.konda ja et igast neljast on i^^^"^^^^
. . . . . ^ . „ l . e stoüistöslst ; S S u S S Ä S i « S ^ S S e S S :
Sestap sus seletabki bra^ullane misjärel vabastamme toi- ; i a - - M a r r a M a j a l e "
kunagine linnavalitsuse hoone,
nüüd aga vabadusvõitluse muuseum.
Vä/lj akult vajuvad kitsa mnc iärkiärrnilf la nii nplda kahP^t Pealelõuriases näikese»; löövad
navad üks ühte, teine teise kanti ^ Q . inii vaevab melanhoolia tuleb "^"s frkjargul^^^ reaieiounases paikeses ipovaö
orunõkku, et samas iaas tõusta. ' - ^ -^
20:
Samas ent arutlen peagu jahmunult:
kirik kerkis seifsme aasta
kestel, 1758—65 a., mil Aleijadinho
oli veel võrdlemisi noor mees;
kõik skulptuurid ent valmisid
1800—05 aastate vahemikul ning
siis, oli ta juba üle kuuekümne,
erootljstesft meeletustest, leeprast
ja süüfilisest õuduseks puretmim-vare
kes ei julgend ennast maailmale
näidata teisiti kui kotiga
peas ja kelle värisevate käte külge
tulid peitlid JaMamrid^^l^ siduda!
Kuidas; mu jumal, kuidas suu-
.tis ta kõike seda? 1 Milline oli küli
selle, Qüasimodo Brasileira hinge-põr^,
mds otsegu kõige metuse ja
eneselagastamise vastukaaluks tootis
sellisel määral lausa igatsevat
ilu j a ka r - taas tõmban üllatu.-
nuilt hinge kujundas ärävaheta-iniseni
sarnaseiks kõik skulptuurid:
heledanahalisteks, sinisilma-
?,esiletükMvate ninadega,
jah, aarialasteks igal
gi lohuke lõuas — nü üpris, üpris
erinevaiks ta enda muiati joonist
. . .
linna tellisekatused aina sügava-
Kirikud tunduvad ülismirina, kivi^^^^
rnhiiK k i v i A f c A O T i m i Y i ö i i r p J k a r t o "^^^^tv k^i ta talitab aga julgeit, sed, 1885.- a. kõik orjad üle 60 a. levad hooned nende a l l ; milledest
^ ^ . ^ i ^ r ^ ^ Z p r ! ^ ^ ja tõsiselt, on mängus ta vanad ja 1888. a; ülejäänud, keda viiendikul kaug^ enam k^^
^i;v?lr^o n ^ v f ™ indiaaniveTO osa^i^^^ 0^ süs oli järel vaid veel umbes aastat turjal. Päratyu avaruse, vai-k
P ^ u i i A ^ k ^ k l ^ H ^ ^ -f'^' hoolimatu ja brutaalne,.pole kaht- 7^^^^^
isegi mieois K U S K I pois au- j,^g|. g|. tegenüst on ta segaverelise kunagi Aafrikast toodi, kes seda dus näikse heljuvat selle omaaegse
tosia, ei ous^se, neea imi jatta liima bandeiraga; kui ta aga nae- teab, sest 1889. a: tuü va;barük, mis- orjakaubanduse keskuse ning see-aareie,
em: Ka^j^^ puhul pöörati selles asjas ka aja-^^^t^^^^^
büseid nmg nonaa tundub tunsmi ^^j^^, niängivad meeled ta neeg- looraamatus valge leht ning hävi- oma,pära jai elurütmi, võiks öelda
riyere lainepikkusel. Ja seda me tati kõik Orjakaubanduse annaalid. — müstique brasileira hälli kohal,
parasjagu lendamegi nägema-kud- Ja sestap kõiguvadki siis oletused mille tugevalt pulseerivad südame-ma;
Brasiilia esimesse pealinna, 5 ja 18 miljoni vahel. Igatahes ar-' löögid on ajastäega suutnud sidu^
elab siin oma üpris ajaloolisse, eksootilisse ja vas Alexander vOnHumboldt juba da tänase Cjilsega, kaasaja ajaloo
elu-elavasse Salvadori Bahias. 1825. a. et nee^^
Kui neeger tõi; süaTiaen-. siis m^-: teekond jätkub maapinnal: püu
elevuse all laiuvat otsegu tühi elutus,
mida isevärki teraval kombel
rõhutab suveniirpaodide ülilcüllus.
• ..: ; Ent, iga
40<)00 hinge pidevalt — kus, kuidas,
m i l l e s t ? k u i niõeda/^^^
Peale elamust Oongonhas^ osu- tu omal ajal oli just samasuure sÄnu^õg " tõi'
tub Ouro Preto antiMümaksiks. elanike arvuga...! Aleijadlnholt neegri. Atleetlik aafriklane oli sro-
Lootsune ajaloolises linnakeses on linnas üpris palju, see on tema r^pärane istandus-tööjõud, vähem
sattuda l i s ^ veel ehtbrasiilialiku- linn ja siin on kä tema muusOTi, atleetlik indiaanlane ent seev
toda eksootüist mereranda nii öelda
linna kukla tagant läbi; Aastaaja
tõ^tu on suplejaid-laisklejaid
sõrodalt. Süma ei hakka ainsatki
le eksootikale, rahva-festivali Idre- ülejäänu ent on jagat ehitiste ja teps mitte, suri või põgenes Lennuk võtab elegantse kallab
vaile kostüümideie, tantsurütmide- kirikute vahel. Esiniuslikum on dzhüngli põhja. Kuuetei^kümnen-kaare^ iile valielduvalt smaragdrö- ^".^^^st^noitwd üksnes
le, muusikale - - j a safctusmie hipi- siiski Sao Francisco kirik oma ka- da sajandi keskel see kõik algas, helise Attandi, üle rannalüväle lau- ? V ^ ^ ^ " ^ ^ siin üheU laintc-de
läupäevaõhtiise mürgli järel- he, soola- ja pipratoost meenutava nü suhkruroo kasvatamine siin kui guva laintevaliu ja ookeani tuulis P^^^tud kaljunikult oma raud-läinetüsse.
Määrdund dzhiinid, tiis- kellatorniga ning hiigel steatiit ka neegrite ,,importeerimine*^ na- nongalantselt kuva kasvand palmi- ^^^^^^^^^
hordid, sugemata lakäd-habemed, (.,soaipstone") medaljoniga portaa- gu mõned teatmed üpris vüsaka de ning libiseb süs tiiruga Baia de ""^ PrcMiidi-teguriks otsese veelä.
kitarrid, trummidrväsind uinujad l i kohal. Kkikus harjutab koor, ki- tagasihoidlikkusega väidavad. Ja Todõs os Santos'e Kõikide Pü- koos suure terrassbasseini-tänavasülutisel,
ümber apelsini- ja riku ees väljakul müüb noormees kuna portugaallasest isanda ning hakute Lahe - — •kohale, millest ^? mis ju jätab brasüllased,
banaanikoori, ärganuid üleval kün^ ,,kalliskive" — ning ostjaid leidub, musta orja vahekord oli siin tdle omal ajal arvati, et kogu naaaUma ^^^^^ ka- teised lõunakai
vana kirüm ümber pudeleid Ja^m^ kohta suhteliselt humaanne, oli te^ avaraisse vetesse
kumnmtamas. Nüsugused^ 0^ sigivus suur, mill^e omakorda vabalt ära mahtuda. Lahel peegel-kaasaja
,,vabadusvõitlejad" siin, löolisus,n^^ ilmselt hakkab kõne- aitas kaasa seadus, et^o^^ dub merekmdhisi - oli neid kuna-' anosicL
kunagise nimeli- lema alles vaikuses j^^ se igal ajsÄ vabaks osta summa gi siin koguni 12! -^tõrjm^
865 Bay
Õhtuti
RAAi
JOHI
Ton
DOCTOl
Teeme ui|
niilinJ
O P T I C
R.SCl
Snnr vaü]
Zeiss,
Spetsialisej
1586 BLOO|
pool
TEl
elekter,
Helistagv
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 13, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-11-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e801113 |
Description
| Title | 1980-11-13-06 |
| OCR text | Lk-e- . I l l i n i 11 iiimro Tänavusel olümpiaeelsel Soome sportlaste võistlustegevusel ois kolm neiut teinud uued iSoome retedid.UUa Lundholm heitis ketost 61.04, TÜna Lillak viskas oda 50^80 jä Tuula Kivi tõukas kuuli 18. 6. Neist on Tiina Lillak i9-aastane üliõppane, kes tahab enne oma elukutse ära Õppida Ja alles sellejärel hakata uusi rekorde tegema. Ometi on juba praegu ta visanud Soome Ja põhjamaade rekordi. Ta räägib enesest: „Möödunuä aastal läks vähe vastupidi, koolis käimine kannatas rei-simiste tõttu. Nüüd panen M i s käimisele punkti jä otsin mingisuguse töökoiha.Mtte midagi sp©r^ diga seotut." Tiina ^iskasi Imatral peetud võist-lüstel oda 59.80 ja see vüs ta kohe suurmeistri normi pürile, (mis on 60 m). Möödunud aastaga võrreldes oli parandus lähedale 3.5 m. See on pöörane areng. ,,Esiniesel, korral võisin visata suvel '75: ainult ühe korra. Aastal *76 tuli B-tüdru-kute meistritütel päris üllatusena. Samuti -77. Sellel ajal jäid nmud alad ära, kuna kuulitõuge oli pikemat aega teiseks alaks," Tiina Lülak on kena, sihvakas tiidruk, i s i sentimeetrit pikk. Keha on rohken^ ujuja kui odaviskaja oma. „Oma„jõu poolest olen üsna nõrk. Seda tuleb tagasi teha kiirusega. Pikk peab väle olema. Viskajana mõeldes on mul üsna tugev, käsi, puusasid pole nagu olemaski. j^Tlins on sportlaste suguvõsast, vanaema oH Eesti ujumismeister, vanaisa. meister mootprspordis." Tiina räägib oma spordist öeldes/ et treeneri osa on talle veel ebaselge. Treeneri ülesann»3 on muidugi innustada ja hoida asjad koos. Kuid see ei saa olla piitsutaja; p i i mõnikord tundub, et ei vütsi minna viskeringi, ei lähe. KooÜs on suhtumine sportlikku tegevusse olnud iisna hea. Rektor mõistab hästi sportlasi, võimlemisõpetaja jälle andis „ainult üheksa dist j a lõpetab siis küsimusega, mis Tiina teeb, kui tal on timd aega vaha aega. Sellele küsimusele hüüab iiütarlapse ema köögist': ma võio vastata? Siis ta magab."-;:.-•.-. V': II Tiina! on ees uniedl võistlEsed. Ta saada 60 m piirist üle. Siis võiks hakata unistama olümpiaadile mii|ekustki, kuigi pn alles 19-aasftane • ja palju võistlusi veel ees.:' \ Ajakirjanik, kes Timat külastab, küsib itema arvamusi võistlusspcr- Helsingis ilmuv ajaleht „ E x - press" toob ära sõnunii,müle järgi eesti kolmikhüppaja Jaak Uudmäe, kes Moskvas olümpiamängudel sai kuldmedali, on sattunud b(|>ikoti all a / ; Moskvast Tallinnasse jõudes on Uudmäe andnud intervjuu Tallinha raadios. Temalt küsiti, mis ta mõtles, kui Viktor Sanejev sooritas, oma vnmase hüppe, mis andis tal-le hõbemedali. Arvasin, et nad venitavad nu-palju mõõdurihma, et kuldmedal läheb Sanejevile," vastas Uudmäe. Uudmäe olevat ka varem. pahandanud võimukandjaid julge jutuga. Kui partei ja valitsus korraldasid sportlaste vastuvõtu, ei kutsutud Uudmäed, tema nimegi ei mäini-tud — kuigi Uudmäe kuldmedal oli eestlaste parim saavutus Moskvas. Lisaks on Uudmäe mainmud, et ta sooviks meeleldi hüpata Mehhiko ,,mägestikuräjar' aga lisanud kohe, et ega teda sinna ei lasta. .. <0) 1. okoobrü avati Belgradis teine rahvusvaheline kunstitriennaal, millest osa võtab 40 maad. Rootsit esindavad skulptor Lars Millhagen ja maalikunstnik Enno Hallek, kes üldiselt esitavad samu töid, mis neU olid Göteborgis toimunud ühisnäitusel välja pandud teemal „Künstnik leidurina". Triennaal käsitleb kaasaja kunsti j a toimub Belgradi Moodsa kunsti' muuseumis. ThunderBay eestlaskond on tegevuses möödunud suve seltskondlikust eMst kokkuvõtteid tehes Ja ettevalmistämas Jõuluks. Nii korraldas TfounderBay Eesti Selts 1. nov. tr aditsiooniH^^ line kohapeal on tuntud „invaliidide peona"j kuna peo puhastulu saadetakse Saksamaale meie sõjainvaliidide toetuseks. Seda ori teh- Md igal sügisel peaaegu 30 aastat. ParaUeelselt peoga on Igal aastal samaks otstarbeks rahaline korjndus ja lahkeid annetajaid on rohkesti. Sakamäale on saadetud igal aastal 75M200 döMant, mis siinse Näikse ralivusgrum koMa on tofJÜ^^ ; Pühapäeval, 2. nov. oli surnute-püha jumalateenistus armulauaga. Teenis koguduse Õpetaja J . Teras. Mälestati õp: Elmar Petersöod tema 10-ndal surmä-aastapäev-al. õp. Petersoo teenis kogudust 1956-1970 ja oli kõikide poolt armastatud hingekarjane. Peale; teenistust oli ki-t\ ka nõukogu koosolek, kus muuseas otsustati: loobuda igasuguse toetuse saatmisest Luterlikule Kirikute; •Maailmaliidule^ kuna leiu, et see asutus peale Tallinnas aset leidnud sündmusi ei teeni enam kristlikku vaba luterlikku kirikut ega vaba eestlust. Eesti Seltsi Spordi Ring lõpetab suvise tegevuse hooaja 29. nov. kell 7.30 õhtul Forester Hallis (Gren-ville Ave 275) „jahi- ja kalameest te'' peoga. - peol .tulevad'väljaandmisele auhinnad möödunud hooaja võistluste õnnelikele võitjaile. Kevadise kalapüügi võistlusel 24. ja 25. niail, püüdis suurima koha Marian Tönts, suurima havi Lembit Liigvald. Kirjastus Välis-Eesti & EMP Eesti ^j£iMrjaiulka teos põhineb laialdasele aUüonaterjalie. Ta analiifisib Soome sise- ja vällspoiiit&at, riigi tänapäe?ast ola- Ibrda ja snnnda, Nõiokognde Liidu Soome-poliitikat/ Soome vallt-siast presidendist parteielnoi ja, palja muud, tuues Soome ^ t a - sest huvitatud lugejaile palja upsi andmeid. Laupäeval, 13. dets. kell 6 õhtul korraldab Kiriku Naisring kiriku saalis River ja Farrand tänavate nurgal laste jõulupuu ja traditsioo-niüse jõululaadä. Jõuk jumalateenistus on laupäeval, 20. detsembrü kell 7 õhtul, teenib koguduse õpetaja Teras Chicagost. • HKIRIK Insurance Agency IINDLUSTUSED 23 WESTMORE Dr., Süite 200 Rexdale, Ont. M9V 3Y7 Tel. 7454622 mmmmmmmmmmmmmm eest, müle: isand tema eest turul paanlaste, prantslaste ja hoüaiid-oli maksnud; ka olid kõik valge laaste korduvaid rünnakuid, mis al-mehe ja musta naise lapsed seadu- gasid juba enne Imna asutamist. arhitektuuri sel limiaväljäkul Pxaca Tiraden-tes' 0l... Igal juhul murendab nende räpane, räusklev sihitus aja- , , ^ loo vaikse väärikuse ümberkaudu, Neeger oli see,'kes tÕi Brasülias- ^^^^ J]^ ^\ olnud enne 1549;dat aastat. ^ nii et on tegemist muljete koguma se naeru, must, a^eetne ori Y o r u - f P ^ .JSS.^^^SSh^fU^ V P PI sega, enam aga veel nende suMa- ba ja Dahömey kuningriigest Aaf-'ta^"fe omanik kaMe perekonda, esj^aoanaseisa^ keset lahte v^^^ Pitoresksed on vanad majad palmi oma mmnalaskva elurõõmu, ^^^3an,^^p^^ \a A- r ir u i K väljaku kolmel küljel, neljandal tasakaatastamaks portugaÄllaše ne nahaväiTus siin «^b^P-f 5^ kerkib üpris .tÄke barokne palee, melanhoolset meelelaadi ja indi- ah.konda ja et igast neljast on i^^^"^^^^ . . . . . ^ . „ l . e stoüistöslst ; S S u S S Ä S i « S ^ S S e S S : Sestap sus seletabki bra^ullane misjärel vabastamme toi- ; i a - - M a r r a M a j a l e " kunagine linnavalitsuse hoone, nüüd aga vabadusvõitluse muuseum. Vä/lj akult vajuvad kitsa mnc iärkiärrnilf la nii nplda kahP^t Pealelõuriases näikese»; löövad navad üks ühte, teine teise kanti ^ Q . inii vaevab melanhoolia tuleb "^"s frkjargul^^^ reaieiounases paikeses ipovaö orunõkku, et samas iaas tõusta. ' - ^ -^ 20: Samas ent arutlen peagu jahmunult: kirik kerkis seifsme aasta kestel, 1758—65 a., mil Aleijadinho oli veel võrdlemisi noor mees; kõik skulptuurid ent valmisid 1800—05 aastate vahemikul ning siis, oli ta juba üle kuuekümne, erootljstesft meeletustest, leeprast ja süüfilisest õuduseks puretmim-vare kes ei julgend ennast maailmale näidata teisiti kui kotiga peas ja kelle värisevate käte külge tulid peitlid JaMamrid^^l^ siduda! Kuidas; mu jumal, kuidas suu- .tis ta kõike seda? 1 Milline oli küli selle, Qüasimodo Brasileira hinge-põr^, mds otsegu kõige metuse ja eneselagastamise vastukaaluks tootis sellisel määral lausa igatsevat ilu j a ka r - taas tõmban üllatu.- nuilt hinge kujundas ärävaheta-iniseni sarnaseiks kõik skulptuurid: heledanahalisteks, sinisilma- ?,esiletükMvate ninadega, jah, aarialasteks igal gi lohuke lõuas — nü üpris, üpris erinevaiks ta enda muiati joonist . . . linna tellisekatused aina sügava- Kirikud tunduvad ülismirina, kivi^^^^ rnhiiK k i v i A f c A O T i m i Y i ö i i r p J k a r t o "^^^^tv k^i ta talitab aga julgeit, sed, 1885.- a. kõik orjad üle 60 a. levad hooned nende a l l ; milledest ^ ^ . ^ i ^ r ^ ^ Z p r ! ^ ^ ja tõsiselt, on mängus ta vanad ja 1888. a; ülejäänud, keda viiendikul kaug^ enam k^^ ^i;v?lr^o n ^ v f ™ indiaaniveTO osa^i^^^ 0^ süs oli järel vaid veel umbes aastat turjal. Päratyu avaruse, vai-k P ^ u i i A ^ k ^ k l ^ H ^ ^ -f'^' hoolimatu ja brutaalne,.pole kaht- 7^^^^^ isegi mieois K U S K I pois au- j,^g|. g|. tegenüst on ta segaverelise kunagi Aafrikast toodi, kes seda dus näikse heljuvat selle omaaegse tosia, ei ous^se, neea imi jatta liima bandeiraga; kui ta aga nae- teab, sest 1889. a: tuü va;barük, mis- orjakaubanduse keskuse ning see-aareie, em: Ka^j^^ puhul pöörati selles asjas ka aja-^^^t^^^^^ büseid nmg nonaa tundub tunsmi ^^j^^, niängivad meeled ta neeg- looraamatus valge leht ning hävi- oma,pära jai elurütmi, võiks öelda riyere lainepikkusel. Ja seda me tati kõik Orjakaubanduse annaalid. — müstique brasileira hälli kohal, parasjagu lendamegi nägema-kud- Ja sestap kõiguvadki siis oletused mille tugevalt pulseerivad südame-ma; Brasiilia esimesse pealinna, 5 ja 18 miljoni vahel. Igatahes ar-' löögid on ajastäega suutnud sidu^ elab siin oma üpris ajaloolisse, eksootilisse ja vas Alexander vOnHumboldt juba da tänase Cjilsega, kaasaja ajaloo elu-elavasse Salvadori Bahias. 1825. a. et nee^^ Kui neeger tõi; süaTiaen-. siis m^-: teekond jätkub maapinnal: püu elevuse all laiuvat otsegu tühi elutus, mida isevärki teraval kombel rõhutab suveniirpaodide ülilcüllus. • ..: ; Ent, iga 40<)00 hinge pidevalt — kus, kuidas, m i l l e s t ? k u i niõeda/^^^ Peale elamust Oongonhas^ osu- tu omal ajal oli just samasuure sÄnu^õg " tõi' tub Ouro Preto antiMümaksiks. elanike arvuga...! Aleijadlnholt neegri. Atleetlik aafriklane oli sro- Lootsune ajaloolises linnakeses on linnas üpris palju, see on tema r^pärane istandus-tööjõud, vähem sattuda l i s ^ veel ehtbrasiilialiku- linn ja siin on kä tema muusOTi, atleetlik indiaanlane ent seev toda eksootüist mereranda nii öelda linna kukla tagant läbi; Aastaaja tõ^tu on suplejaid-laisklejaid sõrodalt. Süma ei hakka ainsatki le eksootikale, rahva-festivali Idre- ülejäänu ent on jagat ehitiste ja teps mitte, suri või põgenes Lennuk võtab elegantse kallab vaile kostüümideie, tantsurütmide- kirikute vahel. Esiniuslikum on dzhüngli põhja. Kuuetei^kümnen-kaare^ iile valielduvalt smaragdrö- ^".^^^st^noitwd üksnes le, muusikale - - j a safctusmie hipi- siiski Sao Francisco kirik oma ka- da sajandi keskel see kõik algas, helise Attandi, üle rannalüväle lau- ? V ^ ^ ^ " ^ ^ siin üheU laintc-de läupäevaõhtiise mürgli järel- he, soola- ja pipratoost meenutava nü suhkruroo kasvatamine siin kui guva laintevaliu ja ookeani tuulis P^^^tud kaljunikult oma raud-läinetüsse. Määrdund dzhiinid, tiis- kellatorniga ning hiigel steatiit ka neegrite ,,importeerimine*^ na- nongalantselt kuva kasvand palmi- ^^^^^^^^^ hordid, sugemata lakäd-habemed, (.,soaipstone") medaljoniga portaa- gu mõned teatmed üpris vüsaka de ning libiseb süs tiiruga Baia de ""^ PrcMiidi-teguriks otsese veelä. kitarrid, trummidrväsind uinujad l i kohal. Kkikus harjutab koor, ki- tagasihoidlikkusega väidavad. Ja Todõs os Santos'e Kõikide Pü- koos suure terrassbasseini-tänavasülutisel, ümber apelsini- ja riku ees väljakul müüb noormees kuna portugaallasest isanda ning hakute Lahe - — •kohale, millest ^? mis ju jätab brasüllased, banaanikoori, ärganuid üleval kün^ ,,kalliskive" — ning ostjaid leidub, musta orja vahekord oli siin tdle omal ajal arvati, et kogu naaaUma ^^^^^ ka- teised lõunakai vana kirüm ümber pudeleid Ja^m^ kohta suhteliselt humaanne, oli te^ avaraisse vetesse kumnmtamas. Nüsugused^ 0^ sigivus suur, mill^e omakorda vabalt ära mahtuda. Lahel peegel-kaasaja ,,vabadusvõitlejad" siin, löolisus,n^^ ilmselt hakkab kõne- aitas kaasa seadus, et^o^^ dub merekmdhisi - oli neid kuna-' anosicL kunagise nimeli- lema alles vaikuses j^^ se igal ajsÄ vabaks osta summa gi siin koguni 12! -^tõrjm^ 865 Bay Õhtuti RAAi JOHI Ton DOCTOl Teeme ui| niilinJ O P T I C R.SCl Snnr vaü] Zeiss, Spetsialisej 1586 BLOO| pool TEl elekter, Helistagv |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-11-13-06
