1977-04-19-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Huvitavad loengud Toronto Eesta
Toronto Eesti AiandusMubi feokkuMekul 31. mMs^ Toromto
Eesti Majafi asendas õhtu lektor R. Solom'£t M. Lepijk. E . Solom
d saanud haigestumjse tõttu ettekandja esineda, küll aga an-das
lahkelž kasutada GIIMOURl aiapiitse ja teisi tooteid. Es^
mait M. L e ^ andis kokkuvõtliku pildi kõigist seUest mida
Cbnünental Agendes Ganada e^daja leyitab. Siia kuuluvad aiar
pHitsid, voolikute ühendused, kastmiseks vajalikud piserdajad
jna Sõnavõtust selgus» et suuremate ostude korral imvad kluhi-liskmed
tunduvat iBlian^^
liSfetor selgitas esmaüit pritsimise
vajadust. Pritsida truieb tad-iBede
ileihiti n i i alt M pealt. Ta
snaiüüsis järgrisvallt ^ idfisaails©
aia^pritsi omadiföi j a vaatles prit-
. side erinefvaid tüüpe nagu ämbrisse
pandavad pritsid (siide spray-
OTS), seyas Icantavad pritsid,
siarwotiu p r M d , eleikltiri jõul ühe
töötavad pritsid, mootorpritsid,
väikesed aiavooOilai o t ^ liilien
tayad pritsid jne.
tosina erineva uimbroihu. Seda
peetakse edulkaiks murul esinevate
umbrohtude tõrjeaineöcs. Hinnalt
on see teiM M i i m taii mioni
teine umbrohtude .tõrjelks kasutatav
aine, fcuid saanal ajal pannakse
seda väiiem;üii9 gaMoni vee
kohita. 1 oz (2 supilusikaitäit)
i vee kohta on (külMda-ne
ja-see pritsitalkse 250 mutjalla-
Mavoolikuga ühendatavad prit-sM
on kergesti kasutatavad ko-
• dmi£^. ••
Pritsi iüamises osas toimub tõr-jealne
ja vee segamine. Pritsi
pujnki pannalcse enne pritsimist
l^tsentreeritud tõrjeaine s. o.
i t e a veega segamata. Pritsil de-va
mfflibditega «seadeldise ai)il
saab tõrjeaine pakendžl oafcud
supi- või tealusifcäte arvule vastavalt
itõrjeainet veega segad^.
Sellised ptritsid töötavad «hästi kui
vee surve on 40 naela. Kuna pritse
on vöimaitu ^ k u j u l i k u l t pu-
Imstada siis peaiks olema koduaias
feaiks pritsi, lüks prits ikaiiju-rite
!ja haiguste tõrjetes ja teine
lanbrohtude häi^tamiseks. Puudulikult
puhastatud umbrohtude
jtõiüeiks kasutatud pritsiga teosita-des
kahjurite j a haiguste tõrjet,
lillede, puude ja põõsaste juures
wime .tekitada- ebam^divaid
l^ialiiiustusi.
Ämbrisse pandavate (siide type
sprayers) pritsidega pritsitakse
edukalt viljapuid ja ka nende
latvu.
E. Kuris informeeris märtsis
toimunud Ontario v a l i t s i ^ poolt
iSorraldätud 'kalijurite ja umbrohtude
tõrje päefvai esitatud
tõrjeainetot.
E r i t i põllumajanduses on kasutatav
uus umbrohtude tõrjeaine
Roundup, mis on edukalt kasutatav
õunapuude aluse rohu
tõrjeks.
Kanada toode KiUex sisaldab koi-
^ tõrjeainet s. o. 2.4-D, Mecar
prop ja Dicamba. See hävitab üle
lise (25 X 10 jalga) murupinnaie.
Edukalt (kasutatakse hilja kevadel
ja vara sügisel siis kui umbrohud
aktiivselt kasvavad. Pikkadel
kuivadel j a kuumadel perioodidel
K i l l e x l [kasutamine ei ole edukas.
Muruväetistes esineb (ka KiHiex.
16 oz K i l l e x l hiniialks on neli kuni
vits dollarit olenevalt müügikohast.
Uue 'haiguste tõrjeainena
taimedel (rooside tahmlaiksus
jt.) ja ika murul on' DaconIL E.
Kuris lõpetas sõnavõtu Dacthaüi-
:ga.
See on suveumbrohi (Crah-grass)
ja ka veel mõne teise
umbrohu tõrjeks kevadel enne
umbrohu seemnete idanemist
kasutatav tõrjeaine, .
Järgnevalt toimus R. Solomi
poolt tasuta antud kuue aiapritsi
loosimine koldcuituleikust osavõt
jäte valiel j a arutlus etteikannete
kohta. Libaks oli soovijatel võimalik
(kasvatamiseks kaasavõfeta
J . Oinuse poolt toodud noori be-goonia
taimi.
Viimase 'klubi siseüritusena toimub
28. aprillil s. a. Toronto Eesti
Majas dr. Kaisari loeng teemal
„Ravimtaimed" ' ;
• E . Ks •
Nr,
Toronto Eesti Püssi- ja Piistolikluhi 10? a. juuhelivõWusest osa
võbiud püstolilaskurid. Istuvad esireas vasakult: A. I^nlng,
Tint ja A.' TMts. Tagareas vasakult:.0/Sõira, ;E.GeiSng Ja T,
TomsoEu Foto: Tommy Tomson
® W d u r Kivirist on Chicago
segaabielulistele loodud ühingu
Estonian-Americain Club esimeheks.
Klubi liikmed käivad üksteise
juures Isüias igal kuul rotatsiooni
korras, toetavad E ^ i
Maja p. võtavad osa koMlkest
eesti üritusta§ii..Kor^ cn
ka suuremaid koosvübimisi koos
laiema eesfclasl5:omiaga.
21-aastane kuubalane Silvio Leonard,
kes jalavigastuse tõttu ei
saanud võtta osa Montrealis peetud
olümpiamängudest, jooksis Havannas
peetud võistlusel 100 m ajaga
9.92. Elektroonilised mõõteva-hendid
aga ei olnud siiski rahvusvahelise
liidu määmste kohased,
mistõttu maailmarekordiks jääb
edasi ameeriklase Jim Hinesi
praegune tagajärg 9.95, mille ta
jooksis juba 1988. a. Mehhikos peetud
olümpiamängudel.
Itaalias toimus- 10 km pikkune
nn. „Viie Veski" maastiku jooks,
millest võtsid osa mitmed jooksukuulsused.
Esikohtadele tulid kolm
abessiinlast: 1) J. Mohammed
30.37, 2) M. Yifter 30.37^8 ja 3) M.
Kedir 30.42,8. Neljandaks tu2/'
maailmakuulus tansaanlane Filbert
Bayi, keUele mi pikk rada ei olnud
ilmselt sobiv.-
® Stokholml Eesti Lasteaiast i l mus,
Dagens Nyhetori (Nordväst)
väljaandes kahel lk. fotodega re-portaazih
kirjeldusega ruumidest,
nende kaunistamisest Eesti riigitegelaste
K. Pätsi, J . Laidoneri
j. t, piltidega, rahvuslippudega
jne. ja tegevuse ülevaatega. Märgiti,
©t lasteaias on nüüd nende
eestlaste lapsed, te lastena Rootsi
saabusid.
Tänavune hiline külm on andnud
võimalusi talispordi harrastamiseks
veel märtsi lõpul. Leningradi
lähedal Strelna lahel peetud N.
Liidu metstrivõisthjsel jääpurjeta-mises
rahvusvahelises DN-klassis
tuli juba kuuendat korda N- Liidu
meistriks maailma paremikku kuuluv
Endel Vooremaa. Hõbempdali
sai Mati Kuulmann ja pronksmedali
Ain Vilde, üldse kuulus selles
klassis esimese kümne hulka üheksa
eesti jääpurjetajat.
Samuti võitsid eestlased kohn
esimest kohta monotüüp-XV-klas-sis:
1) P.rZhuravljov — Väino Jür-jo,
2) Ants Raud Tõnu Kristju-han
ja 3) Arvi Viisma—- Endel
Raud. 8m2 aerodünaamilistel kelkudel
oli Tiit Nõu eestlastest teisel
kohal- . ,
Murmanskis Põhja mängude
suusamaratonis juhtis 20 km järel
võistlust soomlase Markku Koskela
ees tallinlane Uno Leist. Lõpptulemustel
jäi ta aga kaheksandaks.
Tõste võistlustel Võrus püstitas
Ain Paavo Eesti rekordi II pool-raskekaalu
tõukamises — 200,5 kg.
VABA EESTLASE" TALITUSES
MUU üad Saat^uiu
Dme Ivandi--Pargi
Kuldne tammetõru — Näidendid |&
ettekanded noortele
L. Wahtras ~ LUvalklass
EavimtaiMed, 250 retsepä
Enn Noil — Vastuvett "
Anna Ahmatova — Marie Under — Keek^TfleBa
H. Michelson ~ Skantlikul teel
H.Michelson— Noorsootöö radadel!
H. Michelson — EesU raiadelt
Eduard Krants — Lumelütlased (luuletuskogu)
Bona Laaman — Mis need sipelgad!
(luuletuskogu)
Estouiai Offieia! Gaide
Paul Laan — Mõttelend — Pilte Ja peegeläeisi
Herbert Salu ~ Utoopia ja futuroloogia
Karin Saarsen—-LohengriaBi lahkamine
HTrli£ia'Vük8i£auimbreid
K. Inno — Tartu ÜniverSity in Estomia
A. Kub ja — Kadunud kodud mälestisedl
A. Kubja — M^estnsi kodiisaarelt
A. Kubja — Palokesed
E. Uustalu ja R. Moöra —Soomepoisid
426 l k . 6 4 lk. fotosid
Leho Lumiste — Alamuse Andres — biograafiline
jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Lumiste— Atlandi aknal
L. Lumist© — » d külas ;
A. Vomm—Ristsõnad I '
A. Vomm — Ristsõnad 11
A. Vomm — Ristsõnad ns
A. Vomm — Ristsõnad IV
Aats Vomm — Minn hing (luuletuskogu)
K.Eerme — Surnud laevad ja elavad
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta ööd 1
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand B/w ~ Jumalaga, Ears ja Erzimm
J. Pitka — Rajusõlmed
T. Tamm — Need teod süüdistavad U
A. Käbin — Vaim ja muld
Urve Karuks — EodakoBflar (luuleLuskogu)
RAÄMATUPJ LASTELE;
Kalevipoeg — Õppe- ja tööraamat lastele
õpeta mind Iragema I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind lugema 31 — õppe- ja tööraamat
^Ikooliealistele lastele värvitrükis)
Eesti keele Harjutostik I
2.
2.50 35
Q ISA
m
115
2.50 w
w
S . - 40
35
3 . - 35
4.30
9 —
.35;^
u<r—
3 . - 15
15
5 . - • m
5 . - , 25
4.50 25
4.50 15
1.25
8.S0
3 . - 25
2^
1.5©
20
29
14.- 85
6.65 40
2.10 40
5.30 40
2.50 20
255 20
2.25 20
2.25 20
20.- 40
1.50
& «_
15
4 , - 30
4 . - 30
8 ^ 40
5 . - 40
10.- 40
. 1 - 20
2.25
50
40
40
35
^uraKi!iii9iiHiMiiiifliiniiiinHi!i(iniinnimu^
1 Ed. Riisina 1
B
(lilSiiiiiiiillf(MniMlH«nitlllllilHiillilllllllililllllllllllHI!l^
August Meikupil oli kavatsus
oma mälestusi kirja panna ja need
otouks väärtuslikuks ajalooliseks
materjaliks ÜENÜ tegevusest ja
saavutustest, kuid kahjuks j õ u^
surm ette. Kuigi meist kõigist
kaasaegsetest tublisti vanem, oli
ta noore hingega ja raudse tervis
e . E i kuulnud, et t a kunagi ol-nvks
haige. Aga surm ei küsi sellest.
.
Mul on meelde jäänud, et viimasel
aastal oü üENü-1 üle Eesti
umbes 300 osakonda üle 10.000-de
liikmega Isegi välismaale tekkis
osakondi — kaks osakonda Brasü-lias,
asutatud sinna emigreenmud
noorsoolaste poolt.
Nüüd on Tallinna Hõimla osakonna
endiseid juhtivaid tegelasi
Valfried Siirak New Yorgis üles
tõstnud idee iilemaailmse tffiNtJ
asutamiseks eesti vanematele
noortele võõrsÜ, et ei kaoks ÜENtJ
õi^ad r^vuslikud sihid ja ©t hoi^
d i köos eesti noori.
üENtJ oU aktiivne organisatsioon
ja liikmeskond oli afctüvne.
Iga aasta tuslid osakondade esindajad
kckku üle maa Tallinna Esin-dugkogu
koosolekuks^ kus anti aru,
tehti plaane, valiti organid — hagu
see tavaliselt käib. Need
test. Võib omale kujutada, et püt j Ja sil^ tuli minu lõppkõne. Kas
mõnesaja tantsijaga oli võimas ja iiiin^a täiesti vaikidfö olukorrast
ja haarav. Sama edu oü võimlejatel
Ernst Idla ja tema abüiste juhtimisel.
Heledapäiliste naisvõimle-jate
massis oli üks tume laik —
need olid juudi tiitarlapsed. Kõik
olid teretulemast kaasa tegema.
Laulukooridel on tJENtJ-s alati oi-1 Siis vihjasin ma raskustele, millis-nud
kardev osa, miHeie hiljem Hi-tus
rahvatants ja võimlemine. Kooride
ühine esinemine oli mõjuv,
mööda? Ma arvasin, et siiski mitte.
Muutsin oma ©ttevahnistatud
kõne teksti. Ma rõhutasin nende
pidustuste tähtsust noorteliikumises,
mis kriipsutavad alla noorte
saavutusi ja edu omakultuuri alal.
Möödunud suvel
kud olid iihtlasi ka pidulikud sündmused.
.
Kuid veelgi pidulikumad sündmused
olid mõne aastase vahega
korraldatud pidustused Tallinnas
(ja vähemad maakondlikes ulatuses
ka teistes keskustes) tuhandete
noorte osavõtul lähedalt ja kaugelt.
Neist võtsid osa ka Välismaade
noored, kellega üENtJ-1 olid
sõprussidemed. Neid võib pidada
eelkäijateks meie pra^ustele Ees
ti päevadele i siin väliseestluses.
Isegi Ikava oli üldjoontes sama,
väljaarvatud kongressid ja kot^-
olekud.
VÜMANE- SÜURPIDÜ VABAS
EESTIS JA VIIMANE'
AV.-^LUK KÕNE ,
^ On põhjust meenut^a viimaseid
seesuguseid pidustusi TaUnna staa-.
dionil, mis lõppesid 16. juunü 194Ö
võimsate esinemistega. Staadion
oli täidetud viimase kohani. Rongi-käik
saabus kirevates rahvavärvi-des
ja võimlejate dressides. Avasõna
ütles ÜENÜ esimees majaa-dusministri
abi A. KeUer. Esinesid
sajad noored rahvatantsudega
(Ulla Toomi juhtünisel). Väljak kires
tantsivate noorte
nagu ikka. Kes koore juhatas, ei-mäleta,
kuid küllap Anton Kasemets,
kes oli ÜENÜTO kauaaegne
koorijuht. Või oli see Verner Ne-rep,
kes ka mõni aeg Tallinna osakonna
koori juhatas. '
Vahepeal esines tervitustega Vabariigi
valitsuse poolt minister 0.
Kask. Ootamatult kutsuti teda
staadioni telefoni juurde, ^utse valitsuse
erakorralisele koosolekule!
Ta lahkus jalamaid.
Mõni aeg hiljem kutsuti mind
telefoni juurde. Kõneles minister
Kask valitsuse koosolekult. Ta oli
ärevil ja palus mind tungivalt oma
lõppsõnas mitte puudutada meie
idanaabrit ega välispolütiiisi sünd
musi.
atuse abiesimehena oli
lõppsõna ette nähtud minult. Mul
ei ohiud kavatsustki kõneleda mü-legist
sellisest, mille eest minister
mind hoiatas. Kuid nüüd pidid
sündmused olema tõsised. Elasime
baaside ajastul ja olime murelikud,
et kuidas see lõpeb. Optimistlikult
püüdsime loota ikka paremat.
Nüüd oli selge, et mi
draamatüist on sündimas.
Pidustused läfeid aga hoogsalt
ja vaimustusega edasi. Publik elas
noorte võimsale esinemisele soojalt
kaasa. Veel ei
mis on juhtumas.
toimunud üleimaaitaisete Eesti
Päevade ESTO • 76 maiW;usQlbu-mi
toimetus teostas lõpliku pildimaterjali
valliku ja limš läks
trükki märtsikuu algul. Album
sisaHdab umbes 180 püti, üle nel.
tega Eesti rahval on tulnud ajaloo j jafeümne nendest värvitrükis,
kestel võidelda ja noorte osa tule- paigutatuna 128-*le leihefcüljele.
vastes sündmustes. Mä ei kuluta- Raamaitu foimaat osi feaheiksa ja
nud SÕDU tavalistele tänusõnadele, poed korda feimme tolli ja šee
Ja siis ma rõhutasin üigevalt, et trükitall^ ofsett^te^^
Baltimore'is jaile. Teos on jaotatud (tsmaati-liselt
kalieteistfciimnesse erj ossa,
milledes iseseisvalt aräsitletakse
suuremaid sündmusi n a g u Vafco-dusrong,
Valguspidu, Laulupidu
ne. Esitatud on ka osalenud
gruppide j a juhtkonna nimista.
tonnid on Eesti rahvast ajaloo kestel
korduvalt iile k M ja teda
maha painutanud nagu maru püli-roogu.
Neid toonisid tuleb jälle.
Ent nagu pilliroog uuesti end sirgu
ajab; kui maru on möödas, nii tõuseb
ka E ^ t i rahvas jälle.
Applaus oli maruline, otse mee-leavalduslik.
Rahvas sai aru, millele
kõneleja vihjas. Baaside ajas-
Baltimorel parimas trükikojas.
Müügile ilmub teos iäihemal ajal,
Mälesitusalbum, mis tuleb heas
köites ja kvaiit^tpaberil, sisal-dab
Ika president Pordi läkituse ja
pühenduse Kalju Lepikult. Raa-niatu
sõnaline csa, kaasaarvatud
p E d i Ä i r j ^ , oix eesti j a ingliss
keeles, mis tõttu see sobib eest-laste
aiktüvsust pesgöldäva kingitu
oHjõudniäs lõpule, okupatsioon j t u i ^ ^ keelit m t e v M d a .
algamas
Mul on põhjust arvata, et see jäi
vdimasefes avalikuks kõneks vabas töösaavutustest Eesti noorte orga-
Eestis. Kõne kestis umbes kümme niseerimises olnud; asjata? Mii tun-minutit.
te.
Samal õhtupoolikul kutsuti läti
noored telegrammidega pidustustelt
jalamaid tagasi.: Nad ei saanud
Kuid s i i s k i . . . Seda tuld, mis oli
sütitatud noortes, ei saanud nü
kergesti kustutada. See piõleš eda-enam
osa võtta õhtuse^ peost, si. Põleb veel praegu võõrsil, kui
mis toimus Gustav-Adolfi gümnaasiumi
avaras võimlas.
Need pidustused jäid ka viimasteks
pidustusteks vabas Eestis.
Järgmisel päeval algasid ; vene
väed sissemarss! Eestisse.
Varsti suleti kõik organisatsioonid
ja üENü-1 oü lõpp.
KAS OLI KÕIK TÖÖ .
OLNUD ASJATA?
Kas oli kõik meie iilesehitustöö,
energia kulutus J a vaimustus oma
näeme noori oma Eesti päevade p i dustustel,
kuid hõõgub tuha all ka
okupeeritud Eestis uues noorte
põlvkonnas. Kui tuleb võimalus
end jälle sirgu ajada, nagu msha-painutatud
pilliroog end sirgu ajab
peale tonniraju, tõuseb ka meie
Eesti uus noorus jälile, nagu ta
tõusis Vabadussõja ajal.
Ma olen idadel selles:,
LÕPP :
Mälesitusalbumit itrülkifcakse
2000-3(KK) e t e n p l a r i j a raamsit
majksab 15 dollarit, 60 ceoti post
i k u l u ^ ikatteiks. Telümised jm-u
t a t e saata järgmistel aadieesi-del:
Jyri Koiik, l l t Jülian Ot.
Greeabelt, Md. 20770 või Meeta
Lüv, 3200 Westfield Ave., Baltimore,
MCd. 21214. mefldd paJu-takse
ikirjutada „ESTO '76" n i -
mdle.
juba
^76 >pealkO(mitae -.läiite^^^^^^
.iperiocdä
et tuilevajses xnälB^
tusalbumjs p ^ ^ i d kajasbuma
yõinmiikulit kõik s u m i i r ta
tähtsamad osad. Selle iparemafcs
läbivimii^fes nimetati -fotc^ra®.
f ide töö koppdinaaitarifes Vato
Külvet j a vaevalt leidus Balta-naore%
naingl k o i k ^^
agarad pildistajad oöeksid p^^
nud. Tulemusena saabus toimetusele,
kuihu ikuuluvad Jaan Bam,
Endel Kool, m i - K a j a Kork, Jyri
Kork ja Valke Külvet, ligemaile
kohntuliait fotot plldisfadaiift» kes
elavad t)headriM Kanadas,
R<>C!tsis j a Lääne-Saksamaal. PfSi-jaliku
selekteerimise tutemusaa^
jäi sõelale lõppväli^?: umbes a^atee-lÄmeit
fotograafilit. Teose ( k u ^
t ö i s ^ kujundajaks on Jaen
Bom, kes koos ^kalie aoneerikiBi-sega
omab iseseisva graaf žkastuu-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 19, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-04-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770419 |
Description
| Title | 1977-04-19-06 |
| OCR text |
Huvitavad loengud Toronto Eesta
Toronto Eesti AiandusMubi feokkuMekul 31. mMs^ Toromto
Eesti Majafi asendas õhtu lektor R. Solom'£t M. Lepijk. E . Solom
d saanud haigestumjse tõttu ettekandja esineda, küll aga an-das
lahkelž kasutada GIIMOURl aiapiitse ja teisi tooteid. Es^
mait M. L e ^ andis kokkuvõtliku pildi kõigist seUest mida
Cbnünental Agendes Ganada e^daja leyitab. Siia kuuluvad aiar
pHitsid, voolikute ühendused, kastmiseks vajalikud piserdajad
jna Sõnavõtust selgus» et suuremate ostude korral imvad kluhi-liskmed
tunduvat iBlian^^
liSfetor selgitas esmaüit pritsimise
vajadust. Pritsida truieb tad-iBede
ileihiti n i i alt M pealt. Ta
snaiüüsis järgrisvallt ^ idfisaails©
aia^pritsi omadiföi j a vaatles prit-
. side erinefvaid tüüpe nagu ämbrisse
pandavad pritsid (siide spray-
OTS), seyas Icantavad pritsid,
siarwotiu p r M d , eleikltiri jõul ühe
töötavad pritsid, mootorpritsid,
väikesed aiavooOilai o t ^ liilien
tayad pritsid jne.
tosina erineva uimbroihu. Seda
peetakse edulkaiks murul esinevate
umbrohtude tõrjeaineöcs. Hinnalt
on see teiM M i i m taii mioni
teine umbrohtude .tõrjelks kasutatav
aine, fcuid saanal ajal pannakse
seda väiiem;üii9 gaMoni vee
kohita. 1 oz (2 supilusikaitäit)
i vee kohta on (külMda-ne
ja-see pritsitalkse 250 mutjalla-
Mavoolikuga ühendatavad prit-sM
on kergesti kasutatavad ko-
• dmi£^. ••
Pritsi iüamises osas toimub tõr-jealne
ja vee segamine. Pritsi
pujnki pannalcse enne pritsimist
l^tsentreeritud tõrjeaine s. o.
i t e a veega segamata. Pritsil de-va
mfflibditega «seadeldise ai)il
saab tõrjeaine pakendžl oafcud
supi- või tealusifcäte arvule vastavalt
itõrjeainet veega segad^.
Sellised ptritsid töötavad «hästi kui
vee surve on 40 naela. Kuna pritse
on vöimaitu ^ k u j u l i k u l t pu-
Imstada siis peaiks olema koduaias
feaiks pritsi, lüks prits ikaiiju-rite
!ja haiguste tõrjetes ja teine
lanbrohtude häi^tamiseks. Puudulikult
puhastatud umbrohtude
jtõiüeiks kasutatud pritsiga teosita-des
kahjurite j a haiguste tõrjet,
lillede, puude ja põõsaste juures
wime .tekitada- ebam^divaid
l^ialiiiustusi.
Ämbrisse pandavate (siide type
sprayers) pritsidega pritsitakse
edukalt viljapuid ja ka nende
latvu.
E. Kuris informeeris märtsis
toimunud Ontario v a l i t s i ^ poolt
iSorraldätud 'kalijurite ja umbrohtude
tõrje päefvai esitatud
tõrjeainetot.
E r i t i põllumajanduses on kasutatav
uus umbrohtude tõrjeaine
Roundup, mis on edukalt kasutatav
õunapuude aluse rohu
tõrjeks.
Kanada toode KiUex sisaldab koi-
^ tõrjeainet s. o. 2.4-D, Mecar
prop ja Dicamba. See hävitab üle
lise (25 X 10 jalga) murupinnaie.
Edukalt (kasutatakse hilja kevadel
ja vara sügisel siis kui umbrohud
aktiivselt kasvavad. Pikkadel
kuivadel j a kuumadel perioodidel
K i l l e x l [kasutamine ei ole edukas.
Muruväetistes esineb (ka KiHiex.
16 oz K i l l e x l hiniialks on neli kuni
vits dollarit olenevalt müügikohast.
Uue 'haiguste tõrjeainena
taimedel (rooside tahmlaiksus
jt.) ja ika murul on' DaconIL E.
Kuris lõpetas sõnavõtu Dacthaüi-
:ga.
See on suveumbrohi (Crah-grass)
ja ka veel mõne teise
umbrohu tõrjeks kevadel enne
umbrohu seemnete idanemist
kasutatav tõrjeaine, .
Järgnevalt toimus R. Solomi
poolt tasuta antud kuue aiapritsi
loosimine koldcuituleikust osavõt
jäte valiel j a arutlus etteikannete
kohta. Libaks oli soovijatel võimalik
(kasvatamiseks kaasavõfeta
J . Oinuse poolt toodud noori be-goonia
taimi.
Viimase 'klubi siseüritusena toimub
28. aprillil s. a. Toronto Eesti
Majas dr. Kaisari loeng teemal
„Ravimtaimed" ' ;
• E . Ks •
Nr,
Toronto Eesti Püssi- ja Piistolikluhi 10? a. juuhelivõWusest osa
võbiud püstolilaskurid. Istuvad esireas vasakult: A. I^nlng,
Tint ja A.' TMts. Tagareas vasakult:.0/Sõira, ;E.GeiSng Ja T,
TomsoEu Foto: Tommy Tomson
® W d u r Kivirist on Chicago
segaabielulistele loodud ühingu
Estonian-Americain Club esimeheks.
Klubi liikmed käivad üksteise
juures Isüias igal kuul rotatsiooni
korras, toetavad E ^ i
Maja p. võtavad osa koMlkest
eesti üritusta§ii..Kor^ cn
ka suuremaid koosvübimisi koos
laiema eesfclasl5:omiaga.
21-aastane kuubalane Silvio Leonard,
kes jalavigastuse tõttu ei
saanud võtta osa Montrealis peetud
olümpiamängudest, jooksis Havannas
peetud võistlusel 100 m ajaga
9.92. Elektroonilised mõõteva-hendid
aga ei olnud siiski rahvusvahelise
liidu määmste kohased,
mistõttu maailmarekordiks jääb
edasi ameeriklase Jim Hinesi
praegune tagajärg 9.95, mille ta
jooksis juba 1988. a. Mehhikos peetud
olümpiamängudel.
Itaalias toimus- 10 km pikkune
nn. „Viie Veski" maastiku jooks,
millest võtsid osa mitmed jooksukuulsused.
Esikohtadele tulid kolm
abessiinlast: 1) J. Mohammed
30.37, 2) M. Yifter 30.37^8 ja 3) M.
Kedir 30.42,8. Neljandaks tu2/'
maailmakuulus tansaanlane Filbert
Bayi, keUele mi pikk rada ei olnud
ilmselt sobiv.-
® Stokholml Eesti Lasteaiast i l mus,
Dagens Nyhetori (Nordväst)
väljaandes kahel lk. fotodega re-portaazih
kirjeldusega ruumidest,
nende kaunistamisest Eesti riigitegelaste
K. Pätsi, J . Laidoneri
j. t, piltidega, rahvuslippudega
jne. ja tegevuse ülevaatega. Märgiti,
©t lasteaias on nüüd nende
eestlaste lapsed, te lastena Rootsi
saabusid.
Tänavune hiline külm on andnud
võimalusi talispordi harrastamiseks
veel märtsi lõpul. Leningradi
lähedal Strelna lahel peetud N.
Liidu metstrivõisthjsel jääpurjeta-mises
rahvusvahelises DN-klassis
tuli juba kuuendat korda N- Liidu
meistriks maailma paremikku kuuluv
Endel Vooremaa. Hõbempdali
sai Mati Kuulmann ja pronksmedali
Ain Vilde, üldse kuulus selles
klassis esimese kümne hulka üheksa
eesti jääpurjetajat.
Samuti võitsid eestlased kohn
esimest kohta monotüüp-XV-klas-sis:
1) P.rZhuravljov — Väino Jür-jo,
2) Ants Raud Tõnu Kristju-han
ja 3) Arvi Viisma—- Endel
Raud. 8m2 aerodünaamilistel kelkudel
oli Tiit Nõu eestlastest teisel
kohal- . ,
Murmanskis Põhja mängude
suusamaratonis juhtis 20 km järel
võistlust soomlase Markku Koskela
ees tallinlane Uno Leist. Lõpptulemustel
jäi ta aga kaheksandaks.
Tõste võistlustel Võrus püstitas
Ain Paavo Eesti rekordi II pool-raskekaalu
tõukamises — 200,5 kg.
VABA EESTLASE" TALITUSES
MUU üad Saat^uiu
Dme Ivandi--Pargi
Kuldne tammetõru — Näidendid |&
ettekanded noortele
L. Wahtras ~ LUvalklass
EavimtaiMed, 250 retsepä
Enn Noil — Vastuvett "
Anna Ahmatova — Marie Under — Keek^TfleBa
H. Michelson ~ Skantlikul teel
H.Michelson— Noorsootöö radadel!
H. Michelson — EesU raiadelt
Eduard Krants — Lumelütlased (luuletuskogu)
Bona Laaman — Mis need sipelgad!
(luuletuskogu)
Estouiai Offieia! Gaide
Paul Laan — Mõttelend — Pilte Ja peegeläeisi
Herbert Salu ~ Utoopia ja futuroloogia
Karin Saarsen—-LohengriaBi lahkamine
HTrli£ia'Vük8i£auimbreid
K. Inno — Tartu ÜniverSity in Estomia
A. Kub ja — Kadunud kodud mälestisedl
A. Kubja — M^estnsi kodiisaarelt
A. Kubja — Palokesed
E. Uustalu ja R. Moöra —Soomepoisid
426 l k . 6 4 lk. fotosid
Leho Lumiste — Alamuse Andres — biograafiline
jutustus kirjanik Oskar Lutsust
L. Lumiste— Atlandi aknal
L. Lumist© — » d külas ;
A. Vomm—Ristsõnad I '
A. Vomm — Ristsõnad 11
A. Vomm — Ristsõnad ns
A. Vomm — Ristsõnad IV
Aats Vomm — Minn hing (luuletuskogu)
K.Eerme — Surnud laevad ja elavad
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta ööd 1
S. Ekbaum — Ajatar (luuletuskogu)
Aarand B/w ~ Jumalaga, Ears ja Erzimm
J. Pitka — Rajusõlmed
T. Tamm — Need teod süüdistavad U
A. Käbin — Vaim ja muld
Urve Karuks — EodakoBflar (luuleLuskogu)
RAÄMATUPJ LASTELE;
Kalevipoeg — Õppe- ja tööraamat lastele
õpeta mind Iragema I (õppe- ja tööraamat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind lugema 31 — õppe- ja tööraamat
^Ikooliealistele lastele värvitrükis)
Eesti keele Harjutostik I
2.
2.50 35
Q ISA
m
115
2.50 w
w
S . - 40
35
3 . - 35
4.30
9 —
.35;^
u |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-19-06
