1985-06-20-01 |
Previous | 1 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
SecoBä S L i IA NEUAPAEVAIL
Nr. 47 (3160) X X X I V aastakäik Neljapäeval, 20. juunü, 1?85 pr Thoisday, June 20,1985 tUkBOBiMkMTOceBtf
tuniHBte eesti teadlasele
TyMngute anti Toronto ütikooli kõrgeim cskcad^ümiiiBie tiitel
ToroQlto Ülikooli psühholoogia professo#e, dr^ Eiidel Tulvingule, määrati üll-kõrgehn
akadeemiline tiitel ,^üiiiversity Professor*^ Tütel, millega rõhutatakse
I ti&aaja akadeemilisi saavutusi, o ainult omane Toroiito ülikoolile, millega kaasub
ysneaastane uurimisstipen^pm. Pärast tütli omaja puhkepaigale siirdumist muutub se®
aito«atselt'5,UmversitY''Professoir Emeritus",
I ; Eiid#^ulviiigiBi hüütakse tema
e poolt isianeiinaauma eki^
Eesti ^badussõjas langenute mälestussamma
se puhul kuperjanovlaste auvalves.
: tSle steppide- vingul? im% •
tilub, kaebab
painduvad kuivand kõirt®
pead allapoole —
leinavad...
murdund varred
Ikdnimarduvad.: i-
Vaikind on sõja hääled,
tuimund valud,
suikund viimased ohked^
leevendas neid mnsL^'-
Puhkavad
väsimusest
Vle steppide viiiBgubtMral,
kaeblkuit küsik
milleks kõik see?
Vastuseks kostab :
vaimude riigi
öisest udust
^le steppide vlnguSp toul,,
kutsub manalast
langenute hingt,
kuivatab hip
peinmentaaise psühholoogia ringkondades
„Mr, Memory". Oma
originaalsete ja põh^aljkult läbn-mõeldud
teoreetiliste väidetega,
tõestatud pünMkult täpsete katse»
tustega, on Tulvmg olnud üheks
määravaks teadlaseks inimese mä=
lu uuriniiiise käigu vormimisel. Ta
on tõstatanud uusi konsepte ühenduses
mäluga ja empiiriliselt demonstreerinud
nende konseptide
paikapidavust ja kasulikkust. Need
kqnseptid on aastate Jooksul laialdaselt
aktsepteeritud ning neist
võjks mainida kõigepealt subjektiiv»
se korrastuse konsepti (kuidas inimesed
korrastavad-organiseerivad
materjale, mida nad peavad meeles
pidama). Teisena konsepti materja°
li kasustatavuse (availability) eristamisest
materjali kättesaadavusest
(accessibility), mis selgitab, raiks
inimesed näivad olevat unustanud
teatud tõ^u, kuigi tegelikult see
pole nii ja siis materjali spetsiifilise
kodeerimise (talletamise) konsepti^
mis näitab kuidas inf onnatsi-oö^
r mällu taUetamise viis mõjutab
selle taasleidmise hõlpsust. PROF. ENDEL TÜLVING
DEEMONIT: HÄVITAGU.
Langeisid read,
hõrenesid rühmad,
halastamatud käed
purustasid
vapraid poegi,
- külmusid väed. oo
misutab huuli
EI TEID M E UNUSTAo-
Tühjal lagendikul
koltuftd kõrred
matab lumetuisk,
.kõrvetab päikese tsslfi :
Ja steppide vinguv^
l E N A T E '
Liit-oÄ yoim^
L^ila ftl^
itainiseks
USA president Ronald Reagan
kirjutas reedel^ 14. juuml aUa
proklamatsioonile, mis varem
oli vastu võetud Kongressi ja
Senati poolt, kuulutades 14. juuni
Balti
^,enam ei sooyi oma
Hetkel on dr. Tulving printsi-paalne
uurija spetsiifilises uurimis- ioogia Ühingu poolt (American 1927. aastal, astus Toronto ülikoo-programmis,
mis kutsuti ellu 1981. Fsychological and Canadian Psy- li peatselt päraist Kanadasse saabu-aastal
Connaught Uurimisfondi fi- chological Society). raist. Ta saavutas magistri kraadi
nantseerimisel ja mis tegeleb mälu T«i„:„„„ ^ ^ ^ ^ „ • 1954. aastal ja sürdus süs Harvardt
häirete uuri J e g a . Tulvmg püüab .^^^^^^^^^^^^ kus omandas i doktori
edendada üldsuse arusaamlt mälu T , ^ ^ toZÄ^^^^^ ^ 2 ^^^^ eksperiraentaalses psühho-tähtsusest
ja laiendada teaduslikult Nfvalt toetanud Kanada b^^^^^^ ^^^^^ ^957^
põhjendatud ja tõestatud pranast ZtZ^Z "^"^ '^''^
mälu uurimistöö. ^fcaÄd' l^ts aLV' s t L ÄS , .. ^ . . B 1 * 1 nr 1 • i - - * , 1965. aastal. SuTdus Yalci uUkooIi
Aasta pärast Connaught Uuri- M teemal on Tulvmg kirjutanud õppejõuks 1970 aastal ja 1972—
misfondi progmmmi alustamist raamatu ,Elera^^^^ 73.^^^ ^si^il\\i „Mo^« Stan-raaarati
Tulvingule Eksperimentee- Memo^« (1983). Episood^^^ ^^^^ Kalifomias asuvas „Centre
rivate psühholoogide ühingu poolt 1« (isiklikult kogetud ,a nähtud Advanced Study in Behavioral
(Society of Experimentäl Psycho- juhtumeist) bn ennev semantihsest g^.^^^^
logists) „WarreE Medal" |a ta ni- mälust (muul viisU omandatud
metati Rootsis asuva Umea üli- teadmised) ja on kõrgem mälu Ja määrati Toronto ülikoolu
kooli audoktoriks. Järgmisel aastal funktsioneerimise aste, kuna teee on psühholoogia osakonna juhatajaks
ta rahvusvaheline reputatsioon sü- seotud isikliku elamuse või koge- 1^74. aastal. Aastal 1977—78 oli
venes, kui talle anti kaks sihna- musega. Tulvmg väidab, et need ta külalisprofessoriks Oxfordi üli-paimat
auMhdä, vääristamaks ta erinevad mälu vormid põhmevad kooüs ja voeti ,,Royal Society oi?
saavutusi teaduslikus uurimisi
esimene Ameerika Psühholoogia tuuridele^^ ^^^^^^^^^ ' *
ja teine Kanada Psühho- Endel Tulving sündmudEestis^^^^^l^^^^^^ 1985^
o.
MANAMA -.Jälle lükkas Iraani
NEW DELHI — Afganistani va-badusvõUlejad
lasksid õbku 20
venelaste MIGr lennukit lääne Afganistani
lennuväljal, hävitades ,itä-heiepandava
osa*- Afganistani õhu-jõududesti,
rääkisid .
Washington Posti reporterileo
See teeb väikse Kaisa Eandp€re^^^^^^(^^^
niaailinä noorimaks poliitvangiks. Äsjasel üle Aüatidi telefoiiil&e
keda hoitakse TaUiimas koos vana-^^^R^^
ema Hilja yüskülag*^. PerekoM võib tõenäoliselt tagasi lükata rienr
Eestis on olnud KGB tagMdusu all de palve Miireks kodakondsuse saa-päräst
6. augv l984^ loü Kaisa va- • miseks, mis teeks automaatselt
nemad Rootsi ära 'Mppasid, kui Kaisa -Kootsi peaminister MirHösäin^^^l^^
nad olid ühel; eesti l)um hoiduvad N. ^iäu tagasi Iraagi omal algatusel teh-sõidul
Helsingis. RandperM^ ametivõimude häm äs- tud rahupal&umise ja rünnakute
sunnitiid oma 13-kuisö tütre jätma jasel vastusel N. M u saatkonnast |õp^amise&
pandiks, uskudes etl maailma ava- ametivoiittud on lõpuks vormiliselt et võitlused Pärsia lähe frondil
lik surve sünniks N. Ra^öpere jätkuvad. Iraagi president Saddam
võime järele andma ja lubama pe-^:palve^^
rekon^ ü^^^ Heisin^ Faktüisdt; -^i^etiyõimud on gi kokkuleppele. >„.>3 „-.«^*: ^«^«J^ keela- ena. m ^ õhurünnakuid ega rakettide nister Frank M i i t l a " t e m taN^
li ida-bl^ki šalakuulaiat 23°@ ida-^
hüppamist Rootsi, et mul |)n sim
enam Õigusi ja suuremad võimalused
kui kodus, isefi kui mul oli
karjäär ja daših hästi Eestis, f
Aga • ja see on tähtsaim, ma ei
tundnud eäd šeäl vabana. Mmu
arvates kõik eestlased
• -^samuti/^-^;.;
26-aastane: Randpere; oli van«m
kohtuiniriistri abi ja komsomoli
: L Ä M (Reuter)----^1^
iimõistetud salakuulajat 23 Ida-Saksamaa ja Poola vang»
lates hoitud isiku vastu. Vahetus toim^
nicke sillal, mis ühendab Lääne-Berlüni Ida-Saksamaaga.
Fole teada, kas need inimesed olid salakuulajad voi po°
:liitilisedvangid;: .iv:..:
Ä t -^^^ Veelkahe Ida^Euroopa päritolu- üks bulgaarlane ja üks pc<Mas^^
^ musega, kui Iraan ei ründa Iri^
territooriumi või tsiviükeskusi.
Saatkond on hõudmud, et ta tuleks
oma sooviga isMikult ja
kirjutaks alla dÄ
,' öeldakse, et. ta OB•: susmitud' ©le-.
-•ma:Rootsis^^::'
ta tuumarelvaga laupäeval, 15; jurniii
keskkomitee liige, Miller/'-,23' 'lapseo
nad soovivad, et
„haavavaid väljendusi" N. Liidu iiende sõjaväelisel katseteväljal ida nab võimaluse,liberaalidele valitsu-vastü.,
Saatt«mdonöelnud, etMta^:K^ kaitse-; se moodustamiseks; siis saab uueks
nõustuks töötama N . l j i du agendi- ministeeriumi Hegforsi vaatlus- peaministriks Uberaalide partei
na Rootsis, nad vabastaksid tema punkt. Plahvatuse tugevus dii 7.2 juht David Pöterson,^ kes oleks esi-simme
Ä n e s l^pul^HäälteTahe-^^^^^^
korraga 72-^2; avaldati umbuša^ • ' •
dušt praegusele vaUtsüšele. Nüüd
on leitnant-kiibemer : John Äird'i
otsustada, kas pakkuda liberaalidele
valitsuse moodustamine või saata
parlament laiali ja kuulutada
tati ^5 aastat tagasi ja mille saavutamine
võttis kolm aastat. Kui
ameerika ametnikke küsitleti võimaluse
iile kasutada sama menetlust
Andrei Sahharovi vabastami-ÜSA
ametiükud uttesid, et vabas°
tatud vangide perekondi iufalatak'
se nendega ühineda, oiis on eha»
tavsüine järeleandmine ida't$lok!
võimude poolt.
ÜSA's vübmud spioonid olid
Dresdeni füüsik Alfred Zehe, kes
, . _ seks, vastasid ametnikud, et sadf^^^^^^^^^
imed vahmisea. Kui Aird an-.»ig.^^^ Sahharovi juhtu^ kaasmaalane AliceMichelson; poo-
......... ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ - ^ ^ ^iggi. lakas Manan Zacharski - eluks
dent Anatöl Shtsharinsky käekäi- mõistetud ning bul-arenemist.
gaarlane Pebyu Kostadinov, kelle-
; * oli määratud 10 aastat, vangis-meaelibsraai
sel kdial pärast 1941 Neli spiooni — kaks ida-sakslast, tust
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , June 20, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-06-20 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850620 |
Description
| Title | 1985-06-20-01 |
| OCR text |
SecoBä S L i IA NEUAPAEVAIL
Nr. 47 (3160) X X X I V aastakäik Neljapäeval, 20. juunü, 1?85 pr Thoisday, June 20,1985 tUkBOBiMkMTOceBtf
tuniHBte eesti teadlasele
TyMngute anti Toronto ütikooli kõrgeim cskcad^ümiiiBie tiitel
ToroQlto Ülikooli psühholoogia professo#e, dr^ Eiidel Tulvingule, määrati üll-kõrgehn
akadeemiline tiitel ,^üiiiversity Professor*^ Tütel, millega rõhutatakse
I ti&aaja akadeemilisi saavutusi, o ainult omane Toroiito ülikoolile, millega kaasub
ysneaastane uurimisstipen^pm. Pärast tütli omaja puhkepaigale siirdumist muutub se®
aito«atselt'5,UmversitY''Professoir Emeritus",
I ; Eiid#^ulviiigiBi hüütakse tema
e poolt isianeiinaauma eki^
Eesti ^badussõjas langenute mälestussamma
se puhul kuperjanovlaste auvalves.
: tSle steppide- vingul? im% •
tilub, kaebab
painduvad kuivand kõirt®
pead allapoole —
leinavad...
murdund varred
Ikdnimarduvad.: i-
Vaikind on sõja hääled,
tuimund valud,
suikund viimased ohked^
leevendas neid mnsL^'-
Puhkavad
väsimusest
Vle steppide viiiBgubtMral,
kaeblkuit küsik
milleks kõik see?
Vastuseks kostab :
vaimude riigi
öisest udust
^le steppide vlnguSp toul,,
kutsub manalast
langenute hingt,
kuivatab hip
peinmentaaise psühholoogia ringkondades
„Mr, Memory". Oma
originaalsete ja põh^aljkult läbn-mõeldud
teoreetiliste väidetega,
tõestatud pünMkult täpsete katse»
tustega, on Tulvmg olnud üheks
määravaks teadlaseks inimese mä=
lu uuriniiiise käigu vormimisel. Ta
on tõstatanud uusi konsepte ühenduses
mäluga ja empiiriliselt demonstreerinud
nende konseptide
paikapidavust ja kasulikkust. Need
kqnseptid on aastate Jooksul laialdaselt
aktsepteeritud ning neist
võjks mainida kõigepealt subjektiiv»
se korrastuse konsepti (kuidas inimesed
korrastavad-organiseerivad
materjale, mida nad peavad meeles
pidama). Teisena konsepti materja°
li kasustatavuse (availability) eristamisest
materjali kättesaadavusest
(accessibility), mis selgitab, raiks
inimesed näivad olevat unustanud
teatud tõ^u, kuigi tegelikult see
pole nii ja siis materjali spetsiifilise
kodeerimise (talletamise) konsepti^
mis näitab kuidas inf onnatsi-oö^
r mällu taUetamise viis mõjutab
selle taasleidmise hõlpsust. PROF. ENDEL TÜLVING
DEEMONIT: HÄVITAGU.
Langeisid read,
hõrenesid rühmad,
halastamatud käed
purustasid
vapraid poegi,
- külmusid väed. oo
misutab huuli
EI TEID M E UNUSTAo-
Tühjal lagendikul
koltuftd kõrred
matab lumetuisk,
.kõrvetab päikese tsslfi :
Ja steppide vinguv^
l E N A T E '
Liit-oÄ yoim^
L^ila ftl^
itainiseks
USA president Ronald Reagan
kirjutas reedel^ 14. juuml aUa
proklamatsioonile, mis varem
oli vastu võetud Kongressi ja
Senati poolt, kuulutades 14. juuni
Balti
^,enam ei sooyi oma
Hetkel on dr. Tulving printsi-paalne
uurija spetsiifilises uurimis- ioogia Ühingu poolt (American 1927. aastal, astus Toronto ülikoo-programmis,
mis kutsuti ellu 1981. Fsychological and Canadian Psy- li peatselt päraist Kanadasse saabu-aastal
Connaught Uurimisfondi fi- chological Society). raist. Ta saavutas magistri kraadi
nantseerimisel ja mis tegeleb mälu T«i„:„„„ ^ ^ ^ ^ „ • 1954. aastal ja sürdus süs Harvardt
häirete uuri J e g a . Tulvmg püüab .^^^^^^^^^^^^ kus omandas i doktori
edendada üldsuse arusaamlt mälu T , ^ ^ toZÄ^^^^^ ^ 2 ^^^^ eksperiraentaalses psühho-tähtsusest
ja laiendada teaduslikult Nfvalt toetanud Kanada b^^^^^^ ^^^^^ ^957^
põhjendatud ja tõestatud pranast ZtZ^Z "^"^ '^''^
mälu uurimistöö. ^fcaÄd' l^ts aLV' s t L ÄS , .. ^ . . B 1 * 1 nr 1 • i - - * , 1965. aastal. SuTdus Yalci uUkooIi
Aasta pärast Connaught Uuri- M teemal on Tulvmg kirjutanud õppejõuks 1970 aastal ja 1972—
misfondi progmmmi alustamist raamatu ,Elera^^^^ 73.^^^ ^si^il\\i „Mo^« Stan-raaarati
Tulvingule Eksperimentee- Memo^« (1983). Episood^^^ ^^^^ Kalifomias asuvas „Centre
rivate psühholoogide ühingu poolt 1« (isiklikult kogetud ,a nähtud Advanced Study in Behavioral
(Society of Experimentäl Psycho- juhtumeist) bn ennev semantihsest g^.^^^^
logists) „WarreE Medal" |a ta ni- mälust (muul viisU omandatud
metati Rootsis asuva Umea üli- teadmised) ja on kõrgem mälu Ja määrati Toronto ülikoolu
kooli audoktoriks. Järgmisel aastal funktsioneerimise aste, kuna teee on psühholoogia osakonna juhatajaks
ta rahvusvaheline reputatsioon sü- seotud isikliku elamuse või koge- 1^74. aastal. Aastal 1977—78 oli
venes, kui talle anti kaks sihna- musega. Tulvmg väidab, et need ta külalisprofessoriks Oxfordi üli-paimat
auMhdä, vääristamaks ta erinevad mälu vormid põhmevad kooüs ja voeti ,,Royal Society oi?
saavutusi teaduslikus uurimisi
esimene Ameerika Psühholoogia tuuridele^^ ^^^^^^^^^ ' *
ja teine Kanada Psühho- Endel Tulving sündmudEestis^^^^^l^^^^^^ 1985^
o.
MANAMA -.Jälle lükkas Iraani
NEW DELHI — Afganistani va-badusvõUlejad
lasksid õbku 20
venelaste MIGr lennukit lääne Afganistani
lennuväljal, hävitades ,itä-heiepandava
osa*- Afganistani õhu-jõududesti,
rääkisid .
Washington Posti reporterileo
See teeb väikse Kaisa Eandp€re^^^^^^(^^^
niaailinä noorimaks poliitvangiks. Äsjasel üle Aüatidi telefoiiil&e
keda hoitakse TaUiimas koos vana-^^^R^^
ema Hilja yüskülag*^. PerekoM võib tõenäoliselt tagasi lükata rienr
Eestis on olnud KGB tagMdusu all de palve Miireks kodakondsuse saa-päräst
6. augv l984^ loü Kaisa va- • miseks, mis teeks automaatselt
nemad Rootsi ära 'Mppasid, kui Kaisa -Kootsi peaminister MirHösäin^^^l^^
nad olid ühel; eesti l)um hoiduvad N. ^iäu tagasi Iraagi omal algatusel teh-sõidul
Helsingis. RandperM^ ametivõimude häm äs- tud rahupal&umise ja rünnakute
sunnitiid oma 13-kuisö tütre jätma jasel vastusel N. M u saatkonnast |õp^amise&
pandiks, uskudes etl maailma ava- ametivoiittud on lõpuks vormiliselt et võitlused Pärsia lähe frondil
lik surve sünniks N. Ra^öpere jätkuvad. Iraagi president Saddam
võime järele andma ja lubama pe-^:palve^^
rekon^ ü^^^ Heisin^ Faktüisdt; -^i^etiyõimud on gi kokkuleppele. >„.>3 „-.«^*: ^«^«J^ keela- ena. m ^ õhurünnakuid ega rakettide nister Frank M i i t l a " t e m taN^
li ida-bl^ki šalakuulaiat 23°@ ida-^
hüppamist Rootsi, et mul |)n sim
enam Õigusi ja suuremad võimalused
kui kodus, isefi kui mul oli
karjäär ja daših hästi Eestis, f
Aga • ja see on tähtsaim, ma ei
tundnud eäd šeäl vabana. Mmu
arvates kõik eestlased
• -^samuti/^-^;.;
26-aastane: Randpere; oli van«m
kohtuiniriistri abi ja komsomoli
: L Ä M (Reuter)----^1^
iimõistetud salakuulajat 23 Ida-Saksamaa ja Poola vang»
lates hoitud isiku vastu. Vahetus toim^
nicke sillal, mis ühendab Lääne-Berlüni Ida-Saksamaaga.
Fole teada, kas need inimesed olid salakuulajad voi po°
:liitilisedvangid;: .iv:..:
Ä t -^^^ Veelkahe Ida^Euroopa päritolu- üks bulgaarlane ja üks pc |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-06-20-01
