1978-10-12-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 75 Nr. 75 ¥ ^ Ä neljapäeval, 12: , October 12, Lk. tiim lapsed perskon» ^pšed ja lähemad Sgenföid Kari jä 5i; kust' aastal waiiadas^. Elama Iteraselinna Sault Ijeiri asus pere-' 56,ikus nad tänase- )iläri paari öimit-telegrammidega sindaja Kanadas, ter ja kohalik korraldati Inglis, raiivusvaheline konverents, millest 1500 teadlast. Esin- /enamus Euroo= Jaapan, Kanada, pgiptus. oli kutsutud köie prof. Eric Suu.- -Mellon ülikooli lines pikema loen- >iisi ja söegaaside lusi". 20-neks peatükiks | i kaunistab ulust-: ladest ja kohta-sisaldab 258 lehe-rjutatud ingliskee-müjöös, kus ei [eesti tegevust tut-p g maakaart. Uüs sobivaks, kingiks Jõpradele kui ka kle eesti oerekon-tnilles tuli esimie- ^e Walter Burley iti sisse 1927. a kokkutulemiste, — urgasukate ^akerdus otsemaid riisi ning seejärel segastesse aega- ^et hoogu hakkas 50-date aastate esialgselt ela-landelt praeguse-ib siit mä ptsi-arhitektuuriga .juurest, sirge i-jonkaliselt pik-- Ji veni, mis valmis [alie vastu valge teisel kaldal, [lõpevad või kust fateed, sirutuvad vee,;tuiskab |as taevasse oma :)üüab pilvi sale ja vasemas tiivas, ukerdab valgeid on taamal ka ning on veel se-iuni tulevad ela-tähnid nagu akute ja parkide kuvad verinoored [iklikku vaatepil- |:niljonite istutet tuhandeisse [aisse mäiini- Ja iusse, kuni taa^ n laugete kün- E-rkäudu; üksnes I liima ja lõputu-pla mäe-ahelik. (Järgid)) ÄDVOKÄÄT-NOTAK . fv-^ofn Royai Trust Tows?, Terosto Dominloa Cenfcre ?üstiaadr€ss: P.O. 32S, Toroate Oist. (Bay & Kiflg) M5E l E? 24-taBdi telefoni valveteemstös pkupeerltud Eestis ilmuva ajaSehe ,3irp ja VasaFa"; 22. sep»: . lembri numbris Mrjütab Hennaü Evert'! nimeline Isik Mvita^ vaid andmeid Mrjahik SaaH tubastatud p^nnu saatuse kohta Tartus. Artikkel on avaldatud pealkirja ai ,,<öSen(äus And- ' M Saal! kohtab* Ja kõlab järpmiselts ; : ; V.- kirjaniku põrmu esialgselt muuseumi varaJkambrisse Raadi mõisa .lossis. Seal avasimegi postipa- HETHERINGTON, FALLIS o5 PARK Ädvokaadid-Kotariä 365 Bay St., Süite 401. 3634451; Õhtuti 447-2017 v5i 929-3425 ' Chartered 55iUaivers!ty Ave.,'See. T©röato,'Oat. M5I W.'862-ni5' . 18. augustil „Sirbis j a Vasaras'* (1978. nr. 33) ilmus Peeter Toominga sulest eesti fotoajaloo neljanda; osana iilevaade Andres Saalist 'kui meisfterfotograafist, mis ühes lõigus vaijab faktilist õiendamist. P. Tooming kirjutab: „Andres Saal suri 23. juullil 1931. Urni teona tuhaga saaitis abikaasa EmÜy kodumaale. Pärast eksi-rämiaikuid Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Rahvamuiiseumi yaihel maeti A. Saal 10. aprillil . 1932 Maarja kirikusse Tartus., Rabu-likust unest aga ei tulnud midagi välja, sest varstises sõjamöllus" tabas pomm jumalakodagi, ; nüüdsesse E M võimlasse • aga ilmeselt põranda alla jäänuna kuuleb Saa! enda kobal korv-ja võrkpallurite trampimist ja ; ka'kolitmiike vEet/* .•; Siiski pole A. Saali põrmu kohal sporiti barrastatud! Tutvusin Andres Saaliga, ffcema naise Emilie Rosalie ning poja ja tätrega, Älastades '1923. a. kevadel nesnde kodu Hollywoodis. Hiljem oliQ aastaid Eesti Kirjanduse Seltsi büroojubatajä, minu ülesandeisse ikuulus majanduslir ke ja jurildüiste asjade ajamina (Sel ajal kirjastas selts ka kirjaniku „Vailltud kirjaitöõde kogu", saates autorile i^geerimi-seks (tema enda teoste tdkste). Emie oma Surma oli Andres Saal ki. ümbrisriide sees oli puukast; selles tsiiikplokist kast. Äraitõste-tava kaane alt avanes peaaegu kasti ääreni ulatuv ball tubk sega^» mini vaigete luutükikestega, selle peal varn viieköplkase suurune vaskfcetas neljakohaliste numbritega. Eesti Stirjianduse Seltsi juhatus laskis valmistada tamme^ puusit nägusa musta samba pealkirjaga ANDRES SAAL. Tartu Maarja koguduse juba^ tüs andis samba paigutamisel .koha ühes vaikses toas Maarja ; k i r i k u s . .• Mis aga edasi sai, sellest (ja muustki seoses A. Saaliga) olen kunagi kirjutanud ,^eeles ja Kirjanduses" (1963, nr. 6). Lubatagu sünkohal meenutada asjasse puutuvat lõiku: „Maarja kirik hävis sõjatules.. Septemris 1941 käisin Tartus. Kiriku ümbrust korrastas hulk naisi kangide j a labidatega, Kiisisin neilt, kas nad pole kuül-nud-^ näinud midagi ü h ^ pleikik-toQsist, milles pole muud " kui tuhk ja ikondipuru. Jaih, mõned olid niisugusest toosist kuulnud j a üiks koguni teadis, et toos on säilinud ja seisab kirikualuses võlvlaega keldris. Mind juhatati sinna. Kelder OÜ terve, seda oli Tänavu saab Tallinna sõpruslmn Kotka lop-aastaseks. Kotka on Soome suurimaid sadamalinnu mille kaudu käib puidu- ja tselluloosi ning paberi väljavedu. Lisaks sõprusele ja kaubavahetusele^ olevat Kotka linnal veel Tallinna ja N. Lüdti suhtes eriline sõprus: 1907. a. suvel oli seal peetud teine, lülevene-maaline ikonverents, kus 26 otsustava delegaadi seas oli olnud ka Lenin. Viimane olevat armastanud konverentsi töö vaheaegadel jalutada ja puhata naabruses olevas iluaias. Nüüd olid linna juhid otsustanud seda tähistada ja tuleva aasta suvel püstitatakse sõpruspar-i /Lenini monument, mis on Tallinna kingitus oma kotfealastest sõpradele. Monumendi kujundavad skulptor Matti Varik ja arhitekt Allan Murdmaa, kes käisid kohapeal inspiratsiooni saamas „mi vastutusrikka taiese" loomiseks. Esialgne idee on: 2 meetri kõrgune pronksist Lenini poolfiguur toetub 7 meetri laiusele punasest graniidist alusele. Monument olevat kahe rügi — N. Lüdu ja Soome - vankumatu sõpruse sümboliks! grupp USA esperantiste. Nad tutvusid Iniha vaatamisväärsustega j a kohalike esperantistide tegevusega. . kasutatud tööriistade 'panlpai-korraldanud, et tema saa-|ga3^. Augustikuu lõpul toimus Türi lauluväljaikul Eesti esimene lille-laat. Lillede, vDjapuuistikute ning sügisandide, juurvEjade, puuviljade ja marjade ulatusliku näi-tusmüügi korraldasid Aianduse ja Mesinduse Seltsi Türi osakond Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsil on jpraegü 13.000 liiget. Seltside kesknõukogu esimehe asetäit-jaiks on Hawi Raag kes ütles, et Eestis tegutseb .praegu 577 äian-^ duskooperatüvi; Laat 'feorraldat liEekasvatamise ja aiapidamise propageerimiseiks. ' eluaegio investeeringi Suur valik tnndlava hinnaalandusegs^ Ka rentunine. Saadaval kõik muusika instrumendid. detakse Võisin. postilt vastu paki Andres. Saali: põrmuga. . Et Eesti kirjanduse Seltsil sel ajal õrna majas ega korteris ikind-iamat kohta ei olnud, pöördus selts Eesti Rahva Muusemni poole, kes lahkesti lubas paigutada seina ääres oM. suur ' laudadest salv, poolenisti ' täis . talvist liivavaru, miile! •. lebas küljelt: mulle tuttav väheldane • tsInkpleMst kasti; : . Kas tülü? Tõstsin ta ü l ^ —tundus, ©t ei ole tühi. Avasin ette-vaatlifeuüt kaane' oh, sisu on HOUSE OF aiüSIC LTD. 553 Queen St.Ižyest, Toronto M5V2B6 ©Tel. 363-1966 Praegu säüitataikse Andres Saal i põrmu Kirjandusmuuseumis. DOCTÖR. OF OnROPRACTC . ; .212 Dinnick Cr. Td. 489-0562 tantsi Paabo saavutas Ocean County Mall^is teismeliste talentide võistlustel 25. augustil -teise koha. Eelvõistlustel ta tuli 10 esinie-se hulka, selles klassis võistles 35. Riina Paabo õpib mnusikat Baltimore konservatooriumis. Võistlustel ta esitas klaveril M-Moszkovski Etüüd nr. 2. opus 72. Riina Paabo on pidevalt esinenud Eesti Eestis on üheks .ühiskondlikuks normiks kolektüvne kasvatustöö. Kasvatustöö kõrget taset näitavat see kuivõrd küresti nimetatud kollektiiv reageerib kui mõni selle lüge on toime pannud kuriteo. Eesti Kalalaevaremondi ja Toot-miskpondise tõotajad M. Blagod-jorov ja V. Kolomeitsev ei saanud nende poolt tehtud kuriteo toime-paijeiku ^ s t karistada kuna enne tidi kõrvaldada kuriteo soodustanud asjaolud. Süüdistatavad olid enne kuriteo toimepanekut korraldanud tootmiskoondise ühiselamus joomingu. Pärast juhtunut töötati välja, tervildik plaan joomarluse, töödistsipliini rikku-ja riigi vara riisumise vältimiseks. . ', ai Hiljuti anti, kohta ala Eesti EMtusiministesriimü Mehhaniseeritud ipiitusikolonni nr. 36 keevitaja N . Neyerov, kes viis tööko^ hält omavoliliselt transformaatori ningf müüs selle õismäel asuva maijavalitsuse nr. ^17 peainsener A. Köppelüe. Viimane vajas transformaatorit majavalitsuse keevitustöödel. Koppeli. ükskõiksus seadme päritolu vastu OÜ aga kuritegu soodustav tegur, sest Neverov otsustas varastada alles pärast Koppeli kindlat lubadust tasuda seadme eest. Nüüd ei räägi lieegi enam vargast, varastatud eseme ostjast. ilmub plaanikohaselt 1978. a. 8000 erinevat peaMi^a kand;vat raamatut, neist iga vües on tõlge. Kuna U n ^ i s on eesti keelt valdajaid tõlkijaid, :süs on ungarlastest lugejaini jõudnud ka mitmed eesti autorite tööd. Jaaii Krossi „Taevakivi" ilmus (^mafcordselt 1975. iibes ajaki^^ ja tänavu kevadel uuesti Iseseisva Taamatuna ni^g cn leidnud hea vastuvõtu. Varem on J. Krossilt ilmunud ungad keeles „Neli monoloogi Püha Jüri asjus", see on lavastatud Budepesti Kirjan-dusteatris; hlljuiti valmis telefilm „Michelsoni immatrikuleerimine". Veel on ungari keeles i l munud Aime Beeifcniani ,yKeelu-ala" ja L. ProihetL ,JPrimavera", A. Vaitoni novelle! j a A; Liivese draamateoseid. Kuigi Ungaris on eesti keele valdajaid, mindi L. Prometi teose tõlldmisel vene keelset lünimööda. 4) 1 ©Juuli lõpul esitas Adelaide! Eesti Seltsi Teater A. H . Tammsaare näidendi „Kuningal cei külm". Lavastajaks oli Osvald Randva, kes ise ka mängis kunin^ ga osa, lisaks oli ta valmistanud lavapildid. Teised osalised olid Ferdrnand Viil kojanarri Joosepina, Ingrid Urb Angelana, Heim Tennosaar kuninga noorteenrl Mathiasena, Reet Tuul toaneitsina, Arnold Elk, Inna Tamme, livo Tuul, Ruudi Kuuse, Karl Summer, Heldur Püvi, Edmund Ranniko, August Eller ja Lembit Neem, Georg Vallo^ Brigitte Hermanis, M i e Kelcsher, Olaf Ehvart ja Hillari Ranniko olid kaastege» lasteks väteejmais osis. Suvine„World Literature day" number on ipühendatüd Ameerika Neustadt Jiirjaiidusau-liinnä laiireaadile, poola rahvusest taletajäle Czeslaw Müoszüe. Mahukale inteniajt?sionaalsele ajakirjanumbrile on sissejuhatuse, aga ka tutvustavad äärejooned jkirjutanud ^toimetaja Ivar Ivask, tuues mõningaid reflekse Ida-Eu-rqopa kirjandusest ja andnud C. Müoszi loojaikuju selle taustal, iseloomustades teda imi lõputut sammast. Römaanikirjahik, luuletaja, krütik, ajaloolane ja pool a kirjanduse tõlkija. C.fflosz elab Ameerika ühendriikides, Berkeleys ja teda peetakse tänapäeva suurimaks poola luuletö- •jaks. Sissejuhatusele jäifgneväd tutvustamine ja bibliograafia koos loömingunäidetega nü luulest kui ka k a t k ^ romaanist. Sellele liituvad üheksa esseed luuletaja loomingu üle, andes C. Miloszist igakülgselt läbinähtud loojaisik-siise. Müoszi teoste bilpliogräaf ia kõrval on antud loetelu ajakirjas varem ibnunud artikleist Ida-Eu-ivx) pa kirjanduse iile, nende hiil'^ gas O. Looritsa artikkel A. H; Tammsaarest j a I. Ivaski, A. Ran-niti ja A. AspeU kirjutused Marie Underist. Eesti kirjanduse rubriigis ret-senseerib I. Ivask Ellen Niidu uut luuletuskogu ,,Vee peal käija". I. Ivask leiab, et Niit v ä l j ^ - dab oma usku vsüiseisse imedesse ja väikseisse voimidesse, isegi haikusse. Luuletaja üldine meeleolu on vaikne, küpsenud usaldus-likkus, sageli otse rõõmustus. See on -tähelepandav saavutus kuna sellel pole midagi tegemist ametlikult deklareeritud optimismiga ja mis on miilide kaugusel eesti noorena põlve hamletlikust meeleheitest. Samavõrdselt tähelepandav on see Niidu luules leiduv tundetoon^ mis on täiesti tema oma. Ta on väljendavalt, usaldavalt ta Ke, mispärast ta TOljendused kattuvad tema kogemustega; miUised piirid on tema väljendusel, olenevad tema kogemuste ulatusest. Teistest eestlastest, või eestlastega seotuist: kirjutav^ Rita Ter-ras P. Handke raamatust „Das Gewicht der Welt: Eih Journal", Victor Terras Štalini ajal Veemaalt põgenema pääsenud B. Fi-iippovi raamatust ,3hatulka s dvojnyum duom** (Vale põhjaga puusärk) ja Astrid Ivask vaatleb lätlase Imants Auzinshi luidetus-kogu „Duna".
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 12, 1978 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1978-10-12 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e781012 |
Description
Title | 1978-10-12-07 |
OCR text | Nr. 75 Nr. 75 ¥ ^ Ä neljapäeval, 12: , October 12, Lk. tiim lapsed perskon» ^pšed ja lähemad Sgenföid Kari jä 5i; kust' aastal waiiadas^. Elama Iteraselinna Sault Ijeiri asus pere-' 56,ikus nad tänase- )iläri paari öimit-telegrammidega sindaja Kanadas, ter ja kohalik korraldati Inglis, raiivusvaheline konverents, millest 1500 teadlast. Esin- /enamus Euroo= Jaapan, Kanada, pgiptus. oli kutsutud köie prof. Eric Suu.- -Mellon ülikooli lines pikema loen- >iisi ja söegaaside lusi". 20-neks peatükiks | i kaunistab ulust-: ladest ja kohta-sisaldab 258 lehe-rjutatud ingliskee-müjöös, kus ei [eesti tegevust tut-p g maakaart. Uüs sobivaks, kingiks Jõpradele kui ka kle eesti oerekon-tnilles tuli esimie- ^e Walter Burley iti sisse 1927. a kokkutulemiste, — urgasukate ^akerdus otsemaid riisi ning seejärel segastesse aega- ^et hoogu hakkas 50-date aastate esialgselt ela-landelt praeguse-ib siit mä ptsi-arhitektuuriga .juurest, sirge i-jonkaliselt pik-- Ji veni, mis valmis [alie vastu valge teisel kaldal, [lõpevad või kust fateed, sirutuvad vee,;tuiskab |as taevasse oma :)üüab pilvi sale ja vasemas tiivas, ukerdab valgeid on taamal ka ning on veel se-iuni tulevad ela-tähnid nagu akute ja parkide kuvad verinoored [iklikku vaatepil- |:niljonite istutet tuhandeisse [aisse mäiini- Ja iusse, kuni taa^ n laugete kün- E-rkäudu; üksnes I liima ja lõputu-pla mäe-ahelik. (Järgid)) ÄDVOKÄÄT-NOTAK . fv-^ofn Royai Trust Tows?, Terosto Dominloa Cenfcre ?üstiaadr€ss: P.O. 32S, Toroate Oist. (Bay & Kiflg) M5E l E? 24-taBdi telefoni valveteemstös pkupeerltud Eestis ilmuva ajaSehe ,3irp ja VasaFa"; 22. sep»: . lembri numbris Mrjütab Hennaü Evert'! nimeline Isik Mvita^ vaid andmeid Mrjahik SaaH tubastatud p^nnu saatuse kohta Tartus. Artikkel on avaldatud pealkirja ai ,,<öSen(äus And- ' M Saal! kohtab* Ja kõlab järpmiselts ; : ; V.- kirjaniku põrmu esialgselt muuseumi varaJkambrisse Raadi mõisa .lossis. Seal avasimegi postipa- HETHERINGTON, FALLIS o5 PARK Ädvokaadid-Kotariä 365 Bay St., Süite 401. 3634451; Õhtuti 447-2017 v5i 929-3425 ' Chartered 55iUaivers!ty Ave.,'See. T©röato,'Oat. M5I W.'862-ni5' . 18. augustil „Sirbis j a Vasaras'* (1978. nr. 33) ilmus Peeter Toominga sulest eesti fotoajaloo neljanda; osana iilevaade Andres Saalist 'kui meisfterfotograafist, mis ühes lõigus vaijab faktilist õiendamist. P. Tooming kirjutab: „Andres Saal suri 23. juullil 1931. Urni teona tuhaga saaitis abikaasa EmÜy kodumaale. Pärast eksi-rämiaikuid Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Rahvamuiiseumi yaihel maeti A. Saal 10. aprillil . 1932 Maarja kirikusse Tartus., Rabu-likust unest aga ei tulnud midagi välja, sest varstises sõjamöllus" tabas pomm jumalakodagi, ; nüüdsesse E M võimlasse • aga ilmeselt põranda alla jäänuna kuuleb Saa! enda kobal korv-ja võrkpallurite trampimist ja ; ka'kolitmiike vEet/* .•; Siiski pole A. Saali põrmu kohal sporiti barrastatud! Tutvusin Andres Saaliga, ffcema naise Emilie Rosalie ning poja ja tätrega, Älastades '1923. a. kevadel nesnde kodu Hollywoodis. Hiljem oliQ aastaid Eesti Kirjanduse Seltsi büroojubatajä, minu ülesandeisse ikuulus majanduslir ke ja jurildüiste asjade ajamina (Sel ajal kirjastas selts ka kirjaniku „Vailltud kirjaitöõde kogu", saates autorile i^geerimi-seks (tema enda teoste tdkste). Emie oma Surma oli Andres Saal ki. ümbrisriide sees oli puukast; selles tsiiikplokist kast. Äraitõste-tava kaane alt avanes peaaegu kasti ääreni ulatuv ball tubk sega^» mini vaigete luutükikestega, selle peal varn viieköplkase suurune vaskfcetas neljakohaliste numbritega. Eesti Stirjianduse Seltsi juhatus laskis valmistada tamme^ puusit nägusa musta samba pealkirjaga ANDRES SAAL. Tartu Maarja koguduse juba^ tüs andis samba paigutamisel .koha ühes vaikses toas Maarja ; k i r i k u s . .• Mis aga edasi sai, sellest (ja muustki seoses A. Saaliga) olen kunagi kirjutanud ,^eeles ja Kirjanduses" (1963, nr. 6). Lubatagu sünkohal meenutada asjasse puutuvat lõiku: „Maarja kirik hävis sõjatules.. Septemris 1941 käisin Tartus. Kiriku ümbrust korrastas hulk naisi kangide j a labidatega, Kiisisin neilt, kas nad pole kuül-nud-^ näinud midagi ü h ^ pleikik-toQsist, milles pole muud " kui tuhk ja ikondipuru. Jaih, mõned olid niisugusest toosist kuulnud j a üiks koguni teadis, et toos on säilinud ja seisab kirikualuses võlvlaega keldris. Mind juhatati sinna. Kelder OÜ terve, seda oli Tänavu saab Tallinna sõpruslmn Kotka lop-aastaseks. Kotka on Soome suurimaid sadamalinnu mille kaudu käib puidu- ja tselluloosi ning paberi väljavedu. Lisaks sõprusele ja kaubavahetusele^ olevat Kotka linnal veel Tallinna ja N. Lüdti suhtes eriline sõprus: 1907. a. suvel oli seal peetud teine, lülevene-maaline ikonverents, kus 26 otsustava delegaadi seas oli olnud ka Lenin. Viimane olevat armastanud konverentsi töö vaheaegadel jalutada ja puhata naabruses olevas iluaias. Nüüd olid linna juhid otsustanud seda tähistada ja tuleva aasta suvel püstitatakse sõpruspar-i /Lenini monument, mis on Tallinna kingitus oma kotfealastest sõpradele. Monumendi kujundavad skulptor Matti Varik ja arhitekt Allan Murdmaa, kes käisid kohapeal inspiratsiooni saamas „mi vastutusrikka taiese" loomiseks. Esialgne idee on: 2 meetri kõrgune pronksist Lenini poolfiguur toetub 7 meetri laiusele punasest graniidist alusele. Monument olevat kahe rügi — N. Lüdu ja Soome - vankumatu sõpruse sümboliks! grupp USA esperantiste. Nad tutvusid Iniha vaatamisväärsustega j a kohalike esperantistide tegevusega. . kasutatud tööriistade 'panlpai-korraldanud, et tema saa-|ga3^. Augustikuu lõpul toimus Türi lauluväljaikul Eesti esimene lille-laat. Lillede, vDjapuuistikute ning sügisandide, juurvEjade, puuviljade ja marjade ulatusliku näi-tusmüügi korraldasid Aianduse ja Mesinduse Seltsi Türi osakond Eesti Aianduse ja Mesinduse Seltsil on jpraegü 13.000 liiget. Seltside kesknõukogu esimehe asetäit-jaiks on Hawi Raag kes ütles, et Eestis tegutseb .praegu 577 äian-^ duskooperatüvi; Laat 'feorraldat liEekasvatamise ja aiapidamise propageerimiseiks. ' eluaegio investeeringi Suur valik tnndlava hinnaalandusegs^ Ka rentunine. Saadaval kõik muusika instrumendid. detakse Võisin. postilt vastu paki Andres. Saali: põrmuga. . Et Eesti kirjanduse Seltsil sel ajal õrna majas ega korteris ikind-iamat kohta ei olnud, pöördus selts Eesti Rahva Muusemni poole, kes lahkesti lubas paigutada seina ääres oM. suur ' laudadest salv, poolenisti ' täis . talvist liivavaru, miile! •. lebas küljelt: mulle tuttav väheldane • tsInkpleMst kasti; : . Kas tülü? Tõstsin ta ü l ^ —tundus, ©t ei ole tühi. Avasin ette-vaatlifeuüt kaane' oh, sisu on HOUSE OF aiüSIC LTD. 553 Queen St.Ižyest, Toronto M5V2B6 ©Tel. 363-1966 Praegu säüitataikse Andres Saal i põrmu Kirjandusmuuseumis. DOCTÖR. OF OnROPRACTC . ; .212 Dinnick Cr. Td. 489-0562 tantsi Paabo saavutas Ocean County Mall^is teismeliste talentide võistlustel 25. augustil -teise koha. Eelvõistlustel ta tuli 10 esinie-se hulka, selles klassis võistles 35. Riina Paabo õpib mnusikat Baltimore konservatooriumis. Võistlustel ta esitas klaveril M-Moszkovski Etüüd nr. 2. opus 72. Riina Paabo on pidevalt esinenud Eesti Eestis on üheks .ühiskondlikuks normiks kolektüvne kasvatustöö. Kasvatustöö kõrget taset näitavat see kuivõrd küresti nimetatud kollektiiv reageerib kui mõni selle lüge on toime pannud kuriteo. Eesti Kalalaevaremondi ja Toot-miskpondise tõotajad M. Blagod-jorov ja V. Kolomeitsev ei saanud nende poolt tehtud kuriteo toime-paijeiku ^ s t karistada kuna enne tidi kõrvaldada kuriteo soodustanud asjaolud. Süüdistatavad olid enne kuriteo toimepanekut korraldanud tootmiskoondise ühiselamus joomingu. Pärast juhtunut töötati välja, tervildik plaan joomarluse, töödistsipliini rikku-ja riigi vara riisumise vältimiseks. . ', ai Hiljuti anti, kohta ala Eesti EMtusiministesriimü Mehhaniseeritud ipiitusikolonni nr. 36 keevitaja N . Neyerov, kes viis tööko^ hält omavoliliselt transformaatori ningf müüs selle õismäel asuva maijavalitsuse nr. ^17 peainsener A. Köppelüe. Viimane vajas transformaatorit majavalitsuse keevitustöödel. Koppeli. ükskõiksus seadme päritolu vastu OÜ aga kuritegu soodustav tegur, sest Neverov otsustas varastada alles pärast Koppeli kindlat lubadust tasuda seadme eest. Nüüd ei räägi lieegi enam vargast, varastatud eseme ostjast. ilmub plaanikohaselt 1978. a. 8000 erinevat peaMi^a kand;vat raamatut, neist iga vües on tõlge. Kuna U n ^ i s on eesti keelt valdajaid tõlkijaid, :süs on ungarlastest lugejaini jõudnud ka mitmed eesti autorite tööd. Jaaii Krossi „Taevakivi" ilmus (^mafcordselt 1975. iibes ajaki^^ ja tänavu kevadel uuesti Iseseisva Taamatuna ni^g cn leidnud hea vastuvõtu. Varem on J. Krossilt ilmunud ungad keeles „Neli monoloogi Püha Jüri asjus", see on lavastatud Budepesti Kirjan-dusteatris; hlljuiti valmis telefilm „Michelsoni immatrikuleerimine". Veel on ungari keeles i l munud Aime Beeifcniani ,yKeelu-ala" ja L. ProihetL ,JPrimavera", A. Vaitoni novelle! j a A; Liivese draamateoseid. Kuigi Ungaris on eesti keele valdajaid, mindi L. Prometi teose tõlldmisel vene keelset lünimööda. 4) 1 ©Juuli lõpul esitas Adelaide! Eesti Seltsi Teater A. H . Tammsaare näidendi „Kuningal cei külm". Lavastajaks oli Osvald Randva, kes ise ka mängis kunin^ ga osa, lisaks oli ta valmistanud lavapildid. Teised osalised olid Ferdrnand Viil kojanarri Joosepina, Ingrid Urb Angelana, Heim Tennosaar kuninga noorteenrl Mathiasena, Reet Tuul toaneitsina, Arnold Elk, Inna Tamme, livo Tuul, Ruudi Kuuse, Karl Summer, Heldur Püvi, Edmund Ranniko, August Eller ja Lembit Neem, Georg Vallo^ Brigitte Hermanis, M i e Kelcsher, Olaf Ehvart ja Hillari Ranniko olid kaastege» lasteks väteejmais osis. Suvine„World Literature day" number on ipühendatüd Ameerika Neustadt Jiirjaiidusau-liinnä laiireaadile, poola rahvusest taletajäle Czeslaw Müoszüe. Mahukale inteniajt?sionaalsele ajakirjanumbrile on sissejuhatuse, aga ka tutvustavad äärejooned jkirjutanud ^toimetaja Ivar Ivask, tuues mõningaid reflekse Ida-Eu-rqopa kirjandusest ja andnud C. Müoszi loojaikuju selle taustal, iseloomustades teda imi lõputut sammast. Römaanikirjahik, luuletaja, krütik, ajaloolane ja pool a kirjanduse tõlkija. C.fflosz elab Ameerika ühendriikides, Berkeleys ja teda peetakse tänapäeva suurimaks poola luuletö- •jaks. Sissejuhatusele jäifgneväd tutvustamine ja bibliograafia koos loömingunäidetega nü luulest kui ka k a t k ^ romaanist. Sellele liituvad üheksa esseed luuletaja loomingu üle, andes C. Miloszist igakülgselt läbinähtud loojaisik-siise. Müoszi teoste bilpliogräaf ia kõrval on antud loetelu ajakirjas varem ibnunud artikleist Ida-Eu-ivx) pa kirjanduse iile, nende hiil'^ gas O. Looritsa artikkel A. H; Tammsaarest j a I. Ivaski, A. Ran-niti ja A. AspeU kirjutused Marie Underist. Eesti kirjanduse rubriigis ret-senseerib I. Ivask Ellen Niidu uut luuletuskogu ,,Vee peal käija". I. Ivask leiab, et Niit v ä l j ^ - dab oma usku vsüiseisse imedesse ja väikseisse voimidesse, isegi haikusse. Luuletaja üldine meeleolu on vaikne, küpsenud usaldus-likkus, sageli otse rõõmustus. See on -tähelepandav saavutus kuna sellel pole midagi tegemist ametlikult deklareeritud optimismiga ja mis on miilide kaugusel eesti noorena põlve hamletlikust meeleheitest. Samavõrdselt tähelepandav on see Niidu luules leiduv tundetoon^ mis on täiesti tema oma. Ta on väljendavalt, usaldavalt ta Ke, mispärast ta TOljendused kattuvad tema kogemustega; miUised piirid on tema väljendusel, olenevad tema kogemuste ulatusest. Teistest eestlastest, või eestlastega seotuist: kirjutav^ Rita Ter-ras P. Handke raamatust „Das Gewicht der Welt: Eih Journal", Victor Terras Štalini ajal Veemaalt põgenema pääsenud B. Fi-iippovi raamatust ,3hatulka s dvojnyum duom** (Vale põhjaga puusärk) ja Astrid Ivask vaatleb lätlase Imants Auzinshi luidetus-kogu „Duna". |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-10-12-07