Vaba eestlane , October 25, 1977

              Nr. 78 Hr.. 78 YABA EESTLANE teisipäeval
[(ödu"'
id kolmapäeval toimus
pere koosolek, millest
lanikku osa võtsid. Se€il
isel e ettevalmistav ju-.
|: ;laseltsi ülevõtmisek^š
jlbistamiskoi^iitee, on
pnud. Uude juhatusse
:ä j:.:Henna, Musta ja.
^ig.härrad Simon]at^er, •
Anelin ja : Lepisma.
tleks, pr. Saafkoppe^.
Ilino ja Talve. Re\qsjö-i
A. Kask: J.. Parik ja
\ Ettevalmistav^ juha-!
d: valitakse alrtsiaselt-
• e. puhul, direktoreiks.
fi selle, juhatus-eiüeo^v.
^:da sisetege\Tist . üld-sämiiti
ehituse juurj:;s
^ide ;korraIdamise jäU
^•.eg-evaise juures . on'
Inavaheliste . kursuste;
|:e. mis juba on' ata,-
liüiud pälhapäeval oli
ladina-ameerika. t^iit-
Käesole\'al kolma-
Mib loeng kunstnik A.
[si: on \ettenäha kursu--
a meestele.
nädalal toimus Eesti
|.;<:eskuse. presidendi
pni kokkukutsei. To-rate
eesti luuletajate
I kokkutulek, kUs;.o]i:
ts Toronto- eestlaskon. •
[Hiikü elu aktiviseeri--
siinne;: kirjanduslik
lon;pole/paaril Mima-iia
i.egev\ist;jätkan.u:i.:
psel käsitleti mitmoiti
ju; ncorre' kii-jandu3 i -.
|ve a-vasiamist:.ja •n^''^-
^.konda. loomist kima
:ga hakkab Urve Ka-liseh
tööle luulerijii.
rrele':.uhTiekir jandus--:
Tictionj' VüistliiS'/
|£ . ja; räägiti kogiini'
ruskögüde ^ kirjasta-:
)upidamist ; otsustivti
'•asutada kirjandus-..
|:e-juhatajaks:.on- Ar-liiüandva
kolleegi-ijmi
irri Asi. Salme, EkV
,Aai-uks.' Aino TtiOBV:
iirlaid. Kolleegiumi
\o: ka Eesti Tõl^efon-.
Truuvert. .^Kollei'..'
•utakse ka eesti ;kee-illega
peatselt ühen--
27. oktoobril kel: '
Irituüciis peetav Tõni; ,
Ing: kiijuheb tõenä^v:; /
fs.iiii noortele kui k;-
[e. aja ise; kaasa žeU- ;;'
pr Parmingu lo^ii';
^nili-Qc i: mille kok :'
:4 lk. raamatukesena . •
|;The,Collapse;c£ Li-..•:
r^ev'and the Hise .oi- •
•in in .Estoniäv- 3lr^ • -
i:gasi Londjnis. .tih;,- :
btuse nn. kaasaogs-roloogia-
seeiii!^ -Cr
laryiSüppiemeiit i l ­geda
silmapaistvale;^
kfi te'uurimuste ras
r-iootust, et edaspidi .
ialusl seda uurimus:. .
likumaii avaldada. ;
listašt selle kohta on
j! ju tanud prof esse-•
|;mal of Baltic Stu-
Uustalu (E. Päevo. .
^ut. kohvi ajal, nair,
ispiite Metsaülikoc •
[eht ja klaverikunsU.-
1: Lüdig. Seekord
põhjustel ei ole. tai
kontserti kaasa
Il täidab .Toronto
PõEj a-Ameerikas
• klaverikunstmk
[on. Viimane on ot-itud
saaja^ kes esl-liselt.
kontsertlava-r.
V.'s ja kes/regu-jb
lauljatare, nende;
irshajTi ja;Maujre^yn.
)ta5 olla kõrge .ta-.
Ijnitrriekülgse kava-
. on suunatud ees-
E-uludele. Kontsert
rp-i- Vi.---. • ••.
mm
, 25. oktoohril 1977 - Tuesday, October 25, im
Möödunud nädalal viiMsid ijhe
suurema venelaste grupiga To­rontos
Väliseestlastega Kultuuri­sidemete
Arendamise komitee esi­mees
Ülo Koit ja kuuldavasti ka
mee!e(^lulaulja Heli Lääts Tallin­nast.
Sidemete arendajal OÜ kok­kusaamisi
moljiingate eestlastega
ning kuuldavasti oli tema ülesan­deks
angazlieerida noori okupee­ritud
Eestis toii^iuvaks järgmi
seks eesti keele ja kuftuuri semi-aäriks,
mis organiseeritakse, pa-giilaseektlastele.
1
1:1
i Toronto Eesti Meeskoor jätkas
ka sel s^ügisel õrna aastaid kestnud
traditsiooni, .avades sügishooaja
balhga.^^Möödunud laupäeval kogur
nes; Prince Hotelli esinduslildm
bailisaah rohkearvuliselt bailiküla-iisi,
nende hulgas eestlasi ka väl-jäspoelt
Torontot. ;et ühises lobu-isas
meeleolus juhatada sisse To-ronto
eestlaskonna seltskondlikku
sügishooaeg^. ; '
Balli avataktiks'oh meeskoori
traditsiooniline tervituslaul-: „01ge
itervitet daamid ja härrad", mille
järele koori esimees R. Pohlak
pööras balliküläliste poole lühike­se
teryituskõnep, mainides, ^t
. koor tervitab oma sõpru. ja kõiki
ballile aaabunuid. lahtise südame-
. ga. Järgjnesid.kcoriljt kaks laulu —
A; Läte^TvIa^emäng'' ja „Lauluke,
• isõua sa". VahepeaT^nti sõna; New
Yorgi Eesti Meeskoori esindajale
U. I Kärner-iie ja Baltimore. Eesti
Lauiiuneeste esindajale J. Kork'le,
kes andsid j edasi lauluvehdlikud
: tei'Vitused. lu. Kärrier' mainis ühtv
Jiäši, et järgmise aasta oktoobris
toimub New : iYorgis Meeslaulu-päev,
kuhu oodatakse;suure huviga
ka Toronto Eesti Meeskoori. Koor'
. lõpetas oma ettekanded ivõimsa
M. iHärma,-,Meeste lauluga".
Kunsinikke ja külalisi EKKT XXII aastanäituse avamisek Istuvael vasakult Kai Käjirid, Benita
Yomm, avaja Arvi Kork, E. J. Woitki abikaasa Valli Voiik ja TimKudakv seisavad Jaan Miljan,
Erici Pehap. Mai Järve, Ants Vomm ja Joaiin ^Saarniit... : - Foto: J. Kreilis
. .J.. Saarniit esineb, seekord ..õieti
kolmes looniingulaadis. õlis ou
,.Peetri kirik Torontos'' ja ,,Kul-jumaastik".
Kaks tööd on sume-vimotiividiel
ja rüiutehhiiisde viü-lanistnikku
kokku 60 tööga. NiU^ hale on ta teinud kavandi, kus (nr
Möödunud pühapäeval avaii
Eesti Kurtstmke Koondis Toron­tos.
22. .kunsti aastanäitus.. Juba-omaseks
saanud Peetri kiriku
Seekord esinevad 12
ESRIAJÄRGÜLISED IMPORT-ARTIKLID S00i\IEST
2031 YONGE ŠT...TORÖNTO, ONT. M4S 2A2 ® TELEFON 483-6650
Äri lahtioleku ajad: teisip., kolmap. 10—6, neljap., reedel 10—7.30
jä laup. 9.30—5.30. Esmaspäeviti suletud^ I
' : Pärast 'seda^ kui ..kõigile kohal
viibivatele sünnipäevalastele . oli
. lauldud ühine õnnesoovilaulr esines
, külalislaulja tenor Heinz. Kiivaid,
V kes koos abikaasa pianist Asta Rii-.
väldiga kohale oli saabunud
tfhendriikidest, Lakewöodist. Heinz
Riivald kandis'ette neli peo mil-tusel
moodustab omaette välja-paneku
lahkunud Evald J. Woit­ki
järeliäämid tööd, Imjunenedes
niiviisi talle mälestusnäituseks.
jööga 'kooskõlastatud . meeleolu-laulu
ja .operetiviisi.iimg kuna te­ma
mahe tenor on jäänud ajatult
muutmatuks, siis: sai ta suurte
•' kiiduavalduste, osaliseks. Kava iõ-punumbriks
oh H.. Rilvaldi ja To­ronto
Eesti Meeskoori esimehe R.
Pohlaku huyitav duett: Külaline
. kandis lš:o'ps koori esimehega ette
H. Meri populaärs'e ^Kalurite lau-
Riihvaröhke ja tiljuküllane ba'1
kinnitas, et Meeskoori sügishooaja
avapidu on võitnud endale kindla
keha .Toronto eestlaste tegevuska-.
iendris ning et ?eda traditsiooni tu­leb
tulevikus pidevalt. jatkat.aT
\ Avamistaüüisei. EEK.T. esimees
Benita Vomm tervilals kohaiviilvi-vat
üle 60-Ust kunstisõprade pe­ret,
inisjärgi ametiikiid aviJ^sõjiad
ütles kirjanik Arvi Kork. Ta tegi
seda humoorikalt öeldes, et ei
tea isegi miks tema peaks avamis-talitust
tegema, kuna cn kunsti
alal ainult asjaarmastaja. Ta öli
just saabunud sõjaväemanööv-rslt,
kus Toronto reservpataljon
oli öösel üUatusrünnakuga valki-tanudj
Bordeni sõjaväekeskuse.
Ta tõstis esile oma vana sõbra E.
Woitki tööd. Tnlliele enam uusj
juurde ei tule ning nüüd on veel
hea võimalus nende ostmiseks.
E. J. Woitki mälestusnäituse
osas on välja pandud 13 maali ja
üks keraamiline lillemotiiviga
töö. Need annavad hea ülevaate
kunstniku loomingust, tema ko­dumaistest
motiividest sellel mä-lestus^
te tänaval, mille juurde la
kuni bma elulõpmii ustavaks jäi.
Selle juures on ainult üks mäles-tuskild
Pariisist ja teine kaktuse-niotiiv
lõunast. Mõned esitatavad
tööd on väga iihtlase kolorüdiga
ja näitavad ta loomingut just sel
le paremast küljest;
Näituse üldpilt esitas 'roronto
l^estlaste kujutavkunstiljst palet
aastatega kindlaks kujunenud
küijelt, ilma et imsi üllatusi y õ i r
nuks märgata. Küll rääkis see
küsimisest senises vormis, teatud
ealistliku hiadi viljelemisest kui
uute otsingust.
Käies tähestikulises nngis läbi
kasutatud motiivina ,,Leinav il
Lindat" y,Kalevipojast,• mille; val­mistas
PeetH koguduse naisi inr;.
Meeldejäävam on siiski õlimaal
„Ka}jumaastik", kus nälia väike
muudatus Saarniidu taeva kolo­riidis
tumedamast heledamasse.
Ants Vomm esitab näitu.se
sa skulptuuri „Paul Kerese" büs^
ti pronksi imitatsiooiiis. See on
tugev töö kus ilmneb malemeist­rile
omane mõtlev peaasetus. A.
Vommilt on ka portree „Lapse
põlve sõber", abstraktne „Manala
väraval" Ja paar figuraalkompo­sitsiooni.
Viimasena Benita Vommil l
jääb meeMe suuremõõtmeline dü­naamilise
liikuvusega Tuisu
tants" ja portree ..Tiina", mis OÜ
ainsaks portreeks peale po,?:!
sketsliku ;,LapsepÖlye sõbra".
See on hea ja sulavas portreelaa-dis
tehtud töö noores l tütarlap­sest
jättes aga puudu selle vi­taalse
sportlase nagu kohtusime
hiljutisel spordivõistlusel.
Aastanäitus ei toonud üllatusi,
kuid see näitas, et eesti kunstnik­kond
töötab edasi ikka veel eesti
kodude kaunistamiseks ja vaihi-selt
rikastamiseks oini; võibolla
„Vaba Eestlase" kalendri koostamisel on igal aastal I olnud
suuri raskusi seltskondlikkude organisatsioonide, noorte orgaui-satsioonide,
koolide, kirikute Jne. aadressidega, nüs sageli muu­tuvad
ja kalendrisse satuvad vale aaöi-essid. Selle, väärifälite
kõrvaldamiseks paluvad kalendri koostajad kõigil nendel eesti
institutsioomdel, kes soovivad oma aadi'esse „Vaba Eestlase"
tähtraamatus avaldada, saata need „Vaba Eestlase" toimetu­sele
aadressil: Vaba Eestlane, P. 0. Box 70, Stn. „C", Toronto 3,
M6J 3I\I7, Ont. Aadi^essid paluMse saata hiljemalt 31. oktoob­riks.
Vaba Eestlane** ei vastuta iganenud aadresside osas.
• .;OTTÄW'Ä --r-Kanada;.UUS finantsminister .-.lean Clireiieav pida.s
möödunud neljapäevai parlamendis kõne, milles t^a tegi teatar
vaks oma plaanid Kanada majanduselu elustamiseks. Nende
plaanide raamides kavatsetakse järgmisel aastal vähendada ku­ni
100 dollari ulatuses nende kanadalaste tulumaksu, kes teemi-väd
alla 20.000 dollari aastas.
Finantsminister niainis; ühti asi, nistuj aid, tehakse' nu^ksusoodus-
'öronto Eesti Segakoori bussidega
Chicagosse. I V^ljtmiiue reedel, 4.
nov. kell 9 õ. Torontost, EESTI MA­JA
juurest. Tagasisõit Chicagost
pühapäeva hommikul, 6. nov. He­listada
õhtuti pr. Endla Meriorg,
tel.'.44»-31ö6:
Ühe magamistoaga
kohe välja anda l^uni 1. aprillim
Clearwater'is, Floridas.
Hei. tel. 766-1782 Torontos
BIRCH BAY yiDpAGE - Golmän
& Riddell Inc. B^aine, Wash; USA
(35 miles from Vancouver BC)
Oceaniront, lake & view properties
for vacation or retirement home.
Ündergrouhd Utilities 1 and sew:er
are in. Good fishihg, boat marina,
golfcourse, termis-court and swün-ming
pools; Fulltime guard servi-
€6; Lots- from $9,950 up ~ terms
of ^orse.
For.inf.please^cill or yvrite to Es
tom"an cohsultant Evaldi Leps, 113
€restwood Dr. S.W. Tacoma, Wash
1^408; Fhone (^0^) 584-5333
Kirjanik ArXi Kork oli Eesti
Kunstide Koondis Torontos XXII
aastanäituse avajaks. Kuna ta
luli just Kanada sõjaväe manööv­rilt,
siis kannab ta Kanada sõja­väe
.leitnandi, vormiriietust. •
Foto: J. Kreüis
oma kunstimuuseumi täitmiseks.
Eesti kunsti aastanäitus võiks aga
olla palju" rikkalikum kui kõik
meie kunstnikud sellest osa võ­taksid
kaotamata midagi oma
kunstiloomingu väärtusest.
et valitsus, kavatseb hakata, likvi­deerima
hindada j-a palkade kont.
röHi järgmise aasta 14. • apriLlil,
kuid enne seda tähtaega kaväitse-takse
kodtrotli isegi tugevdada. .
Pärast seda jäÜb tegutsema eri­line
valitsuse agentuur, kes kat­sub
viia asjaosalisi veenmispga
nai kaugele, et nad oma nõud­mistega
üle püride ei läheks.
TÖöpmiduse vähendamiseks re­serveerib
valitsus lisaks varem
hiamitud siimmadeile veeil 150
miljonit dölilarit uute progräonmi-de
teostamiseks. Ettevõtetele, kes
palkavad tööle uusi töölisi ja tee­tust
kogusunmias 800 miljoni dol­lari
ulatuses ning valitsus raken­dab
kõik võimalikud abinõud
piirata valitsuse kulutusi.
e i .
Finantsministrile ja valitsuse­le
oli halvaks üllatuseks, et Ka
nada suur uiklitööstus Ineo
Ltd. vähendab oma tööliste ar­vu
Sudburys, Ontarios, 2800 ja
Thompsonis, Ma^itobas,
töölise võiTa,
mis on tingitud nikli^nõudmi.siv
vähenemisest rahvusvahelisel, tu­rul.
Sudburys peetakse neid val­landamisi
suiireks majandus^li-kuks
tagasilöögiks kogit linnale. •
aa oa
• D I I
.08
•äljapanekute rea jäi silmisse
limii Urve Äedha tushijoonistus
iinine püdel" ja akrüülmaal
.Begoonia", Helmi Hermani ai­nus
väljapanek v.Orhidee", Mai
Järve oli oma „Tündeisse" |ian-nud
dünaamilise, kuid lihtsa väl­jenduse.
Tiiu Kadak esitas viis
illemotiivi, kõik käesoleva aasta
ööd ja esmakordselt iiäitusel,
neist neli koguni siinse mandri
led. Neist oli meeldejäävam
„Öhakad", küna teised tumeda-ioonilisel
pinnal ei suutnud sa­maväärselt
esile tulla.
' Maakondade esindajate koosolekul 19. okt. Toronto Eesti Ma­jas
jõuti tuleval suvel Devirs E}bow's killamängUde kava suh­tes
ühisele otsusele. Mängud algaksid hommikul kell 10, kus­juures
maakonna asetuselt moodustaksid Eestimaa. Programmi
valik jääks vabaks. Enamus pooldas maakondade tavalist kok­kutulekut,
et vanade tuttavatega kohata ja uusi sõpnisi luua,
kusjuures programmiks võib iga maakond esile tõsta selle oma-
' pära, toetades maakonna suurkujudele minevitet jä
ning talentidele olevikust.
Käi Kääridi kolm akvarell-ko-laäzhi
on hoolikalt tehtud linna­vaated
Tallinnast. Haaravaim bn
iSki„Tormi eelne", meremotiiv
purjekaga ja segatehniline „Scl-ge
vesi". Leida Laanepilt on kolm
tööd. Jaan Miljanilt viis tööd. Tä
on aastaid iahendanud .valguse
religioosset sõnumit ja seekord­sed
on nagu lehed reisimuljete
märkmikust, kuid saavutab just
Musköka suvilate maastikus eri­lise
kolpriidi ühtsuse ja veetleva
õhulisuse. E. Pehap on tugeva
värvide meelega ja tunneb nende
väljendusvõimet. „Ühes suvepäe­vas"
on palju sillerdavat mere-iuaisust,
suvist soojust lainete
.kohal 'Ja lainete refSekteerivat
valgust.' : • :. • .
gee oleks esmakordne võimalus
pägulasaijaloos. eesti, rahvai giö-baalses
ulatuses kokku .tulla oma
rahva keskele, kiis valitseb ' õige
ema :keel.:ja tõeline oma rahva^
meel. Ja kogu eesti rahval. • ön
võimalus . liikuda ühest maakon­nast
teisei^^ja läbi käi kõik Eesti­maa
linnad ja Miladki üheainsa
päevaga. ; ä' . "
Meie rahvas saaks täieliku tun­de
Eestist maakondade kaupa
ja seda tunnet edasi anda meie
noortele on viimane aeg.-
•OTTAWA; - K a n i
kavatseb korraldad
a peaminister Trudeau tegi teatavaks, et ta
Kanadas rahvahääletuse Kanada terviklik--
kuse säilitamiseks. Quebeci provintsi peaminister ja ?arti Que-beeoisi
juht Rene Levesque liikkas selle ettepaneku kategoori­liselt
tagasi, mainides, et see on ainult Quebeci provintsi elanike
otsustada, kas nad lähevad Kanadast lahku või mitte.
Õhtupoolikul õleks pidulik ak­tus
külaliskõnelejaga. Kutsutud
on Esto-80 esimees Richard Nor-vell
Uppsalast. ,,
Päeva õhtule jõudes kognnek-sid
maakonnad ..ühise perena ja
nende esindajad süütaksid ühiselt
võiduit.uile. õhtuse programmi
suhtes oli palju ettepanekuid.
Arutaiti võimalusi vabaiõliu lavas­tuseks.
Kõne aill oli •A.H:Tam?ii-
^aäre ..Kõrboja peremees'^' ja H.
Visnapuu „Ö.tepäär*. Kuid praik-tilisust
ja majanduslikke ressurs-
-se arvestades . otsustati õhtuse
otenduse\raames tuua esile Killa-mängud
nende vanas ja ehtsas
stiilis. Selle on ilubanud koosta*
da^ kirjanik Asta Willmann-Lin^
nolt USA-st.': • ;
Uno Teemant Washingtoni raa­matukogust
on teinud väljavõt­teid
vanadest Vabariigi aegse­test
KillamängUde traditsiooni­dest,
et saada ehtsa t Killamän-gude
tagapõhja.
Levesque seisukohta ; toetasid
ka opositsioonis olevad liberaali­de
ja Union Nationale parteid,
kellede esindqüjad väitsid, et see
ei ole St. Jphn'si Yelk>w-knife'i
elanike asi, mida teevad ja
otsustavad Quebeci elanikud,
Levesque mainis, et praega^
ne aeg ei sarnane enam 1917. Ja
' 1944. aastale,:
mü Ottawa valitsus kuulutas väl­ja
mobilisatsiooni, mida Quebeci
Arvestati ka võimalusega saada
toetust AVihtario loteriilt. :Killa-mängiide
voldikut tahetakse . v ä lr
ja anda Vabariigi aastapäevaks ja
ELK bülletään ,ySilIas'e" erinum­ber
hõhnab ainult Killamänge.
Lõpuks moodustati maakonda­de
esindajat.ele lisa toimkonnad,
õhtuse kava toiml^ond: Asta
.Willmann-Liiinoit, Rudolf Lipp ja
provüitsi elanikkond ei poold:^-
mid ja mis oli Quebecis väga.elxi-populaarne..
•
(Algus Ihk. i)
karskele mittesuitsetavale abielu­paarile
või daamile alumise korru­se
S^toaline korter kops köögi Ja
verandaga Mortimer—Donlands ra-joouls.
- HeL 481-3278
Toomas Metsala. Kirjatoimetaja:
Lembit Pihlberg. Informatsioon:
Vally Johanson. Majandusala ja
toitluštaimine ning parkimine jäid
vesi (lahtisdks. y
- ' : TÄLLY JOHANSON
tõlge ei ole kõige pammas keek\s,
esineb ebatäpsusi. Näiteks on
„Eesti Rahvuslik Iseseisvuse Era- .
kond'' tõlgitud kui The Estonian
People's Independence Party", sa­muti
,,Rahvushku Noorsoo Assot­siatsioon"
kiü ,J'eople'šYouth .As-sociation".
, '
Kas Ja kuidas Valge Maja ja te­ma
ülesandel Riiküku Julgeoleku
Nõukogu kui sedalaadi küsimuste
otsustaja, Eestist saabunud apelh-le
reageerib, ses ei ole veel selgu­nud.
Kiri ise aga on tembeldatud
kui ,»Unclassified'', mitte \ enam
salajaseks peetav,missugune tem­pel
kehtiva kombe kohaselt lüüakv
se dokumendi igale leheküljele
teksti.algusesse ja lõppu, mis: kin­nitab,
et kogu tekst on vabaks än-