1977-10-25-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. -^S (2^25) XXVI aastakäik Teisipäeval, 25. oktöobrU 19?? 1^^%, October 25, 1917 89 <mi WASHINGTON --Hüjuti saablis Valgesse. Majja president JimmyCaj-lerv mnele adresseeriteil ,,avalik kuts mis dateeritud 30;juuiuga^^^B^^ na ja Eesti Rahvuslifciii Noorsoo Assosiatsiooni p Ä on algeK^emplans eesti keeles, millele on tekst inglise keeles juurde lisatud, kirjeldatakse Eestis-N. Vene okupatsiooni aü valitsevat õigusteta olukorda Ja taotletakse Eesti ja teiste Balti riikide. Läti ja Leedu küsimuse ülestõstmist Belgradi kon-verentsü.. Loetletakse^-samme, ms;vaba: taigas Balti riikide huvides. \ • RUTH TULVING Eesti kdnstnik Ruth Tulving, kes hiljuti koos abikaasaga läli-kassd Inglismaale, kus prof. Ende! Tulving sai^ Oxfordi ülikoolis kiilalisprofes^ori koha, on valitud Kanada Kunstiakadeemia liikmeks desain-kategooriasse (print-ma& ing) alal. Rutt Tulving sõidab isel puhul Torpi^tosse, ©t osa võtta 26. nov. lõunasöögist Royal York hotellis, kus teda uue liik-niena tutvustatakse teistele aka- .deemlkutele. / Kirjas märgitakse, et Eesti on enam kui 37 aastat olnud N. Liidu kui 20. sajandi röövriigi okupatsiooni all, samuti Läti ja Leedu. Helsingi kohtumisel mindi nende kolme iseseisva riigi okupeerimisest vaikides mööda. Selline olukord ei või mingil juhtumil enam korduda Belgradis, arvavad kirja-saaijad./--'; Antakse kokkuvõtlik ülevaade Eesti Ja N. Vene vahel sõlmitud rahulepingu tingimustest . Eesti iseseisvuse ning territoriaalse puutumatuse kohta Ja N. Vene korduvad katsed ning teod selle lepingu, nagii ka kõigi teiste lepingute rikkumiseks. „Kui Nõukogude Liit peaks kinni enda poolt ailakirjutatud lepingutest, nagu see on kultuuririikidel kombeks, siis poleks Eesti, Lati ja Leedu mitte N. Liidu kolooniad Euroopas, vaid Ilad osalöksid kui võrdväärsed partnerid Belgradis Euroopa? julkeoleku ja koostöönõupidamise ettevalmistamisel", Öeldakse kirjas. ,Praegu Eestil, Lätil ja Leedul see seaduslilr võimalus : Kuid sellest toolimata me tahaksime teha mõningad ettepanekud Euroopa Julgepleku. Ja koostöönõupidamise ettevalmis-tuskohtumisele Belgradis.** 1. Inimõigusi ja vabadusi tuleb Belgradis arutada kindlasti eraldi punktina, nagu on selleks ettepaneku teinud ka lääneriigid. Neid probleeme tuleb käsitleda erilise põhjalikkusega. Me rõhutaksime veelkord: erilise põhjalikkusega, kuna kõigi probleemide alus on inimene. Siin ei või N. Liidule teha mittemingisuguseid järeleandmisi. Ilma inimvabadusteta ja -õigusteta ei saa Euroopas kindhistada kindlat ja püsivat rahu. 2 Kuulutada ka ebaseaduslikuks juba varem sõjalise jõuga (II maailmasõja ajal) Yõi muul viisil võõraste •territooriumite haaramine ja omamine ning nõuda nende kohest tagastamist seaduslikele valdajatele. See on parim ja kindlaim tagatis rahu ja julgeoleku kindlustamisekis Euroopas. 3. Eestis, Lätis ja Leedus Nõukogude Liidu okupatsioonirezhiüni ja venestamise kohene lõpetamine^ kohalike mariouetlike võimuorganite likvideerimine ning Elesti, Läti ja Leedu iseseisvuse kiire taastamine. ' i AASTA FEÄKOOSOLi piihap.j 6. nov. kell 16.00 Eesti Majas Belgradi konverentsil,' vaid ka UN-is.; Eesti ja teiste Balti riikide rahvaste olukorda kirjeldavad märgukirja saatjad president Jimmy Carterile järgmiselt: ,,Meie maa on okupeeritud Nõukogude Liidu poolt; meie vabadus ja rahvuslik uhkus ön porri tallatud ; meie varandus röövitud, meie rahvust ähvardab otsene hävimis-oht^ ja venestamine . . . selline on tõeline olukord. Väga nõrk lootus on ainus, mis veel on jäänud ja seda viimast lootusekübet ei saa keegi meilt ära võtta. Meie, lootus OK seotud^ Teiega, härra Cärter; meie lootus on seotud Ameerika Ühenöriikide-ga; meie lootus ena seotud kõikide vabade. rahvastega . . Teadaolevalt ei olnud Valges Majas kahtlust kirja ehtsuses, kuna oli teada tee Hing viis, kuidas kiri kätte toimetati. Eestikeelses tekstis on tarvitatud sõnu, mis on käibel ainult kodumaal, näiteks, et Eesti, Läti ja; L ^ d u „osaleksid" Belgradi nõupidamisel „ v 6 t ^ id osa" asemel jne. Kirja maht on 110 kirjutusmasi-iia rida, ca 1100 sõna; Ingliskeehie EVELYN EOOP EESTI VÕISTLUSTE (17. SEPT.)'MEDALITE VÄLJAANDMINE Kolmas punkt loetakse eelmise kahe punkti loogiliseks Järelduseks Ja kolmele Balti rahvale kõige elulisemaks. Kirjasaatjad avaldavad lootust, et Jimmy Carter kui võimsa USA president Balti riikide rahvaste ' õtglasi nõudmisi toetab mitte üksi (Järg Hk. 5) OTTAWA --Seoses kuninganna jdile Ja võimlemispedagoogile Evc- Elizabethi 25. aastase valitsemis-j lyn Koop'ile ja kunstnik Osvald Juubeliga niig tema külaskäiguga Timmasele, kes on teinud endale Ottawässe, annetati Kanadas ku- Kanadas nime originaalsete Ja vär-ninganna hõbemedaleid väljapaistvamatele ühiskonna ja kultuuritegelastele. Seni teada olevate andmete kohaselt annetati medalid ka kahele eestlasele— Kanada Moodsa Naisvõimlemise'Liidu STONE CHURCH, 45 Davenport Rd. 29. okt. s.a, kell 7 viküllaste akvarellidegia. Juubelimedalitega koos saabusid Evelyn Kooplle Ja 0#ald Timmasele Kanada kindralkuberner Le-geri allkirjaga Idrjad, milles tõstetakse esile nende tööd Ja seniseid saavutusi ning mainitakse, et kuninganna medal on jtunnustuscks nende silmapaistva panuse eest I T i Ä fl läup,, 26. nov. 1977 Monarch Park Secondary SehooFi esilavastusel LEMBIT KOORITS'a komöödia Lavastus — LYDIA. VOHU Hootsi-eesti laiilu- Ja sõnapõimik: Ingrid ja Evert Söderholm, Marika Krabi, Vüma Krabi, ElofAhlberg j.t. Kõneleb misjonär Ervinlviolin KÕIK KUTSUTUD! NOORTEKOOR LOOTUS JA: VAIMULIK ORKESTRI : ANSAMBLITE^JASOLIŠTIDiE ; i kirikus pühapäeval, 6. novembriI 1977 kell 6 õhtul. Juhatavad;LemMt.Avessoii|aInga-PiaKorjus " annetus Sissetulek esinejate Ühendriikide iandusel kontsertmatka heaks OSVALD TIMMAS esitab 6. Rahvusvahelisel Teatri FESTIVALIL laiip., 12. novembril kell 8 õ. ST. LÄWRENCE TEATRItOWN HALLIS Arvo Mägi satiirilise Jkomöödia: Lavastus — RIINA REINIK.® Lavakujundus Ja kostüümid — TIINA LIPF/ Kaastegevad - RIINA: REINIK, OÜDI KALM,. ANNE- TÜLL, RUDOLF . LIPP, HARRI LILLIOJÄ, AUGUST .TOMBAND, UDO LEPPIK . ' Pääsmete eelmüük algali neljapäeval, 20. oktoobril St. Lawrence Centre Town Häiris, 27 Front St. East, telefon 366-7723 kella 11 hommikul kella 9 p.l., kaasaarvatud laupäev. ® Abistamiskomitees Eesti Majas, tel. 461-1344;POKO's, 767 Mt. PleasahtRd.,^ • ®. Elsa Vellner,. tel. 223-6927..,, : ..• ST. LÄWRENCE ART CENTRE, TOWN HALL, pühapäeval, 6. nov. John van Druten*! südamlik-lõbus perekonnalugu .Lavastus:-REIN ANDRE LavapUt: ARTHUR MIHKELSOO • , Eestlastest osalised:' LEENA NORHEIM, REIN ANDRE, TAMARA;. / • . 'NORHEIM,. TIINA NORHEIM,'-ALAR :AEDMÄ,'-.VALLI SÕRMULIS. : Pääsmed: $5^)0, 4.00- Pens. & õpn. $3.00 -~ teatri kassas, 2^Fron^ 360-7723 ® Eesti Majas: Abistamiskomitee, 461-1344 ja ,,M^^ Elu", 466- 5951 © POKCs Mt. Pleasänt, 488-2078 @ Pääsmed ja informatsibon, V. Andre, 485-7823 12. novembril 1977 :Ar kell 7.00 -k Eesti Maja suures saalis Eeskava KAJA orkester auhind parimale kostüümile Pääsmed koos kohvilauaga $4.50; õpilased $2.50 4- Kavas:^ „MA LILLESIDEME VÕTAKS ...muusika,.sõnaline, ^uspildid. Esitavad Dr. Laine. ja • Heino' • LOo; Vancouverist. Näitus: Manivalde Aesma pu«®^^nied, tööde demonstratsioon Pääsmed: $4.— Kohvilaud Avatud igal päeval kl. 10—10 õ. Tasuta sissepääs :- Vi
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 25, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-10-25 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e771025 |
Description
Title | 1977-10-25-01 |
OCR text |
Nr. -^S (2^25) XXVI aastakäik Teisipäeval, 25. oktöobrU 19?? 1^^%, October 25, 1917 89 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-10-25-01