1983-11-01-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Li jrary 50 253
Gcn. Acqulsitions Soction'
OTTAWA, Ont, ^ K U 0N4
\ -
f egistratlon noinber A i Ä i S T L A S I i H Ä Ä L ITQ
lg3 3 . IGAL TEISIPÄEVAL
JANEUAPÄEVAL
Nr. 80 (3001) XXXH aastakäik Teisijweval, 1. novembra 1983 Tuesday, November 1,1983 Üksiknumbri hind 70 cenül
vastuvõtt etnilisele pressile
Wdriikide vdifsus toetab Balti V0atleiakõh^^^^
_^^US^ etnilistele ajakirjanikkudele toimus vastuvõtt 18. oktoobril Valges Majas, kus osavõtjatele ko-
5id presidendi assistent Ed. Meese ja majandusminister Don Regan. Moderaatoriks oli Ed. Derwins-järgnes
lõunasöök president Ronald Reaganiga ning tema sõnavõtt. Baltlaste, osas koostas kut-swtMte
nimekirja Balti Vabaduslüt ja kutsed Valgesse Majja said August Karsna, Bernard Parming, Vü-n
Punsud ja Harald Raudsepp, Kutse tuü ka Balti Vabaduslüdü büUetäani toimetajale Agris Pavlovskisele.
_ Pi^ssikonverents.algas moderaa-, riikide vaheline seadus, mis ker-sor
Ed. Derwinski sõnavõtuga kes' gendab isadelt lasteabiraha katte
andis ülevaate ühendriikide suhe- saamist,
test teiste maailma riikidega. .
Praegusel momendü on suhted Küsimuste ]ä vastuste periöodü
Nõukogude Liiduga head. Suurim ^^^^ baltlaste nn. sõja- Peale lõunat oli kutse osavõtuks
probleem on Kesbida. ühendriigid kohtuuurimušed republikäanide partei informatsioo-anriavad
neli korda rohkem ma- Ühendriikides. Baltlased osutasid, ni koosolekule, kus partei esimees
janduslikku, kui sõjalist abi Kesk- N. Liidult saadud andmed, mis Frank Fahrenkopf toonitas etnilis-
Ameerika riikidele. Tuleb ka rõhu- esitatakse kohtus on võltsitud. te hääletajsite tähtsust presidendivalimisel.
Sellele järgnes kokteü-
Küsiti kas ühendriikide valitsus vastuvõtt Esindajate koja liikme-pooldab
Balti vaatleja kohta tega. ^Esindajatekoja liikmetele
ühendatud Rahvaste Organisat-
Oli tänuväärne, eit president oma
väga tihedas töökavas nii suure
tähelepanu etnilisele ajaldrjandu-se!
e pööras.
tada, et ühendriigid ei ole Nõukogude
Liidu vastUi vaid Nõukogude
Liit ön maailma vastu. Nõukogude
Liit ingnoreerib täielikult inimõigusi
oma alal ega arvesta Helsingi
Don Ritterile ja Brian Donnellyle
sioonis ja said jaatava vastuse, anti-üle Balti Vabaduslüdü audip^
lom baltlastele osutatud teenete tär
nutähekš.
EELK Peetri koguduse kirik, nagii ta on tänavu sügisel, kui pildil ^
.dudJi©one®n valminud. Omaaegne kõrge Mrilk Au Jäänud kõrgeMtiaste
paremalpool asuv uus vanadele mõel-varju,
ainult rist ulatub taeva poo-
/ F o t o : Vaba Eestlane a
maavanng
ANKARA — Pühapäeval oli
Suuremaks probleemiks kahanevate toetuste saamine
Möödunud laupäeval oli EKN
Montreali liikmed prof. M. Pnbvel,
IIamiltom*sf A. Jurs Ja E, Lindaja.
koosolekir afnl anti sgaüe osavõffsl©
saaruandeir Koosõleko käik nälilas,
tQ aega ^^tvanjtalt Ikäsitleda.
Koosoleku avas | palvusega õp.
A. Roost, misjärel valiti koosoleku
juhatajaks^ E. \ KiiMpea ja H.
Lupp, protokollijaks E. Lindaja ja
Anne Läte. Möödunud tegevusaastal
surma lä^i lahkunud liikmeid
Väino Ealdmat ja Artur Linari-
Linholmi ning endiseid liiknieid
Aldo Lattikut ja Leonhard Kah-rot,
EKN USA esindajaid L. Vah-terit
ja E. Vallastet mälestati
vaikse leinaseisakuga.
Koosolekule ütles tervituse B.
V. aupeakonsul I. Heinsoo. Ta
meenutas S K N liikmeile,
et EKN primaarseks ülesandeks
oh töö ja vöitins Ee$ti vabaduse
eest kõigi nende ressursside ja
vahenditega, mis meil olemagi '
sügisene „parlamendiflstung" üle 30 osavõtjaga; kaugemalt piid tuilnod
, õp. H. Laaneots ja P. Möldre>Ottawast sealne abiesimees W. Pent,
Seekordne koosolek arenes mõneti sujuvamalt kui eebniised, kuna
i valmis .materjalid, sektsioonide Mrfalikud aruanded, tegevus- ja ka^
ei saab ka Jdireminl asp selgitada {a ratilnipäraseM päevak®irmpDnk-
MAS LEIVAT
See on suur ja kohustav ülesanne,
mille lõpptähtpäevaks on vabaduse
uus koidik üle meie paljukannatanud
kodumaa.
Puudutades lähemalt EKN tegevust,
ta ütles, et EKN-u kui organisatsiooni
tegevuse iõhusus, mis
peaks ka sel koosolekul leidma käsitlust,
oleneb mitmeist tegureist.
Vaatluse alla tuleb võtta probleem,
kuidas aktiviseerida kogu
liikmeskonda: praktiliste töö-üles-annete
läbiviuniseks hoopis aktiivsemalt
ja laiemas ulatuses kui seda
on seni tehtud. -
Tuleb revideerida allkomisjoni-de
tegevust või ka i tegevusetust
Kui vajalik tuleb teba muudatusi
ja ümbproiganiseerimisi,
mis vastavad praktilistele nõue-ja
aj
Juhatus on ülekoormatud
nistratiivsete ülesannetega ja ei
suuda anda küllaldast panust erialaliste
aktsioonide ettevalmistamiseks
t ja läbiviimiseks, milleks on
küll allkomisjonid loodud] Eriti
oluline ,ön väliskomisjoni tõhusam
tööle rakendamine. Kuna EKN
toetajaskond ootab ennekõike vä-lisvõitlWlikku
tegevust ja aktsioone.
Peakonsful märkis edasi, et tuleks
vaatluse alla võtta ka oma
peakoosolekute sisustamise ajakohastamine.
Talle on tihti jäänud
mulje, et raisatakse asjatult palju
aega aruannete ja möödunu
arutlemisele ja liiga vähe jäetakse
aega tulevaste tööülesannete; uute
ideede ja süsteemide käsitiemi-seks.
Ka on vaja suuremat tähele-
•^paim
le.
: Oma sõnavõtu lõpul ta naelutas
kinni ajaloolist fakti EKN-u üle
30-aastases eksisteerimises Kanada
eestlaste kesk- ja võitlusorganisatsioonina.
Sel tegevuspemodil lahkub oma
ametikohalt EKN-u kauaaegne
ja ustav kaalstööline peasekretär
Enn Salurand, kelle panus meie
välisvõitlusele ja organisatsioonile
on olnud sellises skaalas,
mida on raske binnatsi ainult
mõne tunnustava sõnaga.
'Tema ülesannetesse on astunud
nooreni kaasvõitieja Priit Anivald,
kellele L . Heins€>o„ soovis õnne,
jõuduja edu. „ v
; Ettenähtud kahest ettekandest
esines eshnesena ESTO-84 peakomitee
esimees T. Metsala. Ta
märkis pidiisttise eesmärkide kohta
muuseas, et tähtsaun selles on va-badusnõue
eestiastele, sest kui sellest
taganeksune, siis meid varsti
ei oleks. Pidustusega tahetakse
kinnitada et Eesti elab. Pärast pidustusele
ideooligilisest aspektist
lähenemist ta ütles organiseerimise
kohta, et tuleb tervet rahvusgruppi
rakendada ja kaastööle kutsuda
vastavalt nende võimetele. Nüüd
kui pidustusele on sisu antud, tuleb
asuda sellele välist „sära" andma,
milleks ta kutsus kõiki kaasa
aitama.
Teises ettekandes uus bürooju-hataja
P. Amvald vaatles noorte
epmgu. USA peab olema väga et- Küsiti miks USA ikka müüb tera-tevaatiik
oma läbikäimises Nõuko- vilja Nõukogude Liidule, millele
gude Luduga, üldiselt võib ka ni- vastati, et parem on võtta venelase
metada, et USA Välisministeerium kgest raha; kui meie ei müü, sus
teeb paremat tööd, kui väliselt ^ejsed rahvad ikkagi müüvad,
paistab. Välisminister Shultz on sobiva
iseloomuga sellele töökohale. Peale pressikonverentsi toimus
Koostöö National Security Councili lõunasöök koos president Reagani-
Ja Välismimsteeriumi vahel on vä- ga. President al^^^^ • ... .„
ga hea. Kahjuks aga pole väljavaa- tu märkusega, et Ühendrügid on J^rgmiaal tugev^
ted kuigi head, et saaks suurenda- tunnustatud hea lütlasena teistele f g ^ f eks moo^^^
dä Ameerika Hääle ja Vabaduse rahvastele. Praegu meie suurenda- lal 7,1. Maavarmgukes^^^
Raadio saateid me oma relvastust. Meie proovime sekundit, kuid see põhjustas suuri
tõsiselt piirata tuumarelvade arvu kahjustusi H^^ Erzurumist
USA majandusminister Donald suurust, aga kui läbirääkimised idas. Seni on teada üle 500 sur-
Regan oU kindel, et inflatsioon ei
luhtuvad, süs peame inuidügi ase- niaohvri, kuid arvatakse, et see
tõuse rohkem kui 4 prots. järgmise ^.^jj^j^ j.givi Euroopasse Nõukogude arv võiks suureneda, kui varisenud
aasta jooksul. Riigi majandusUk Xiüdui onlSOOkesk-ulatusegatuuma- hoonete, alt on jõutud immesed
py;j^u3ääk ei suurenda inflatsiooni., ^elva raketti Euroopas; aga ühend- välja tuu^^ ya-iiuke
võimalus kuidas vähem- riikidel mitte ühtegi. Nõukogude rises maatasa.
dala mflatsiooni on koondada Liit propageerib rahuliikumist . ^ ^ / ^ .
rügametnikke ja kärpida teisi noori;e hulgas, aga ise üsabseLajal i n g i i s e n a i s ea
kulisid. uusi rakette Euroopasse. President |*ui|£|Q5idfpui| | | g ni
Reagan toonitas oma sõnavõtus, et
Toormaterjalide hinnad on praegu Nõukogude Lüt järjekindlalt ja jul-oma
madalseisul Toiduainete hin- mait rikub inimõigusi Nõukogude
nad võivad aga tõusta. Liidus, rikkudes seUega Helsingi pj.~t^gji^s'lJSA tuui^^^
Presidendi nõunik Ed. Meese lepingut. Praegu meie mõüemoj^g^^-^g paigutamise vastu Inglis-oma
sõnavõtus märkis, et valitsus kas loobuda sanktsioonidest Poola pinnale, ründasid 15-kilo-toetab
eelnõu, et võib maha arves- vastu. Meie ootame neilt tegusid ySA baasi ümbritsevat
tada tulumaksust privaatkoolide mitte sõnu. Poola rahvas aga ^ ^^^^^^^ Q^Q^^^ Common'is.
maksud. Senaatorid Dole ja Baker otsest abi Ühendriikidelt eraorga- j^^j^^ ^^eva jooksul arreteeris^^^^p
lubasid selle seaduse edukalt Esin- nisatsioonide kaudu. President pea- 187 inimest Naised organi-duskogust
aasta jooksul läbi viia. aegu mmetas oma sõnavõtus, et ta ^^^^^^
Praegune valitsus toetab tugevat kandideerib jälle, kuid ei oehiud j^^. ^j.^ j ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
perekonna alust, kuid ei poolda, siis midagi. paigutamisest Inglismaale. Umbes
et üksikisikud peavad rohkem ^ avaldati ajakirjanikkude sada naist oli, varustatud traadi-makse
maksma kui perekonnami- arvamust, et sarnane esma- lõikamise tangidega, lõiganud nen-mesed.
Püütakse ka läbi .vua osa- ^^^^^^ vastuvõtt etniüstele ajaMr- dega omale tee läbi traataia, enne
janikkudele etendab tähtsat osa kui jaad .suudeti tagasi suruda po-rakettide
baasi
LONDON — Inglise naised,
etniliste rahvuste osas. litsei pQ.Qlt.
PEETRI KIRIKU RUUMIDES ; ... ' - • • ' . • '. .
Nov 1^ 17 18 i 9 J3 2.0. _ - | ^ ^ N ^ ^ M W y ^ N i N t ? ^ ^ ^^
.K. korraldusel
(Järg lk. 5)
EELK y&m Andrese, koguduse ifa-aastane
apäeval, 6. nov, kell 2 p.i. kiriku seltškandlikes
Hulgeilhelf kmiföid, hinnGlhi m&ah p muid
auhindu. ^ Kohvihud.
KÕIK lEMETULNlJD :\''M
Andropo^ haiglane
MOSKVA — Spekulatsioon, et
69-aastane N . Liidu president ja
parteijuht Juri Andropov on haiglane,
on saanud uut hoogu, kui ta
möödunud nädalal tühistas oma
plaanitsetud külaskäigu Bulgaariasse,
mis olnuks tema esimene
ametlik külaskäik riigijuhina välisriikidesse.
Nüüd tehti ametiikult
teatavaks meedia kaudu, et ta ei
saa interntsionaalset arstide rahu-
Bruppi vastu võtta Moskvas, kuna
tal oli külmetus. SeUine ametiik
teade oli venelastele suureks üllatuseks,
kuna seni on riigijuhtide
tervislikud olukorrad oimud riiklikuks
saladuseks.
Hiiu majakad
postmai^kide
ireedea, 4 novembril 1983 kell 8 õ. Tartu €ollege%
ÜBÄRAD JA KINDAD
TANTS ,,OEPHEUS*V ORKESTRI SAATEL
BAÄä : -^^^^
Toronto Eesti Õngitsejate ja
Jahinteeste Seltsi
Hiiumaa kuulsus, aia kawab.N.
Liidu sideministeeriumi pbstivalit-sus
laskis välja esimesed Hiiumaa-teemalised
postmargid. Juri
Bronfenbrenneri joonistatud ühe-kopikalisel
on Kõpu, 12-kopikali-
EESn MAJAS. •/
i, 2(5. novembril 1983. sio
Algusega kell 7 Õhtul.
Tants V. RAAMATU orkestri saatel.
Kavalises osas ANDRES RAUDSEPP.
efaud ^ Loterii ^ Karastavad/oogld
Laudade ettetellimine pr. L. Laanemets tel. 422-4585 ,
KÕIGILE TERETULEMAST.
JUHATUS
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 1, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-11-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e831101 |
Description
| Title | 1983-11-01-01 |
| OCR text | National Li jrary 50 253 Gcn. Acqulsitions Soction' OTTAWA, Ont, ^ K U 0N4 \ - f egistratlon noinber A i Ä i S T L A S I i H Ä Ä L ITQ lg3 3 . IGAL TEISIPÄEVAL JANEUAPÄEVAL Nr. 80 (3001) XXXH aastakäik Teisijweval, 1. novembra 1983 Tuesday, November 1,1983 Üksiknumbri hind 70 cenül vastuvõtt etnilisele pressile Wdriikide vdifsus toetab Balti V0atleiakõh^^^^ _^^US^ etnilistele ajakirjanikkudele toimus vastuvõtt 18. oktoobril Valges Majas, kus osavõtjatele ko- 5id presidendi assistent Ed. Meese ja majandusminister Don Regan. Moderaatoriks oli Ed. Derwins-järgnes lõunasöök president Ronald Reaganiga ning tema sõnavõtt. Baltlaste, osas koostas kut-swtMte nimekirja Balti Vabaduslüt ja kutsed Valgesse Majja said August Karsna, Bernard Parming, Vü-n Punsud ja Harald Raudsepp, Kutse tuü ka Balti Vabaduslüdü büUetäani toimetajale Agris Pavlovskisele. _ Pi^ssikonverents.algas moderaa-, riikide vaheline seadus, mis ker-sor Ed. Derwinski sõnavõtuga kes' gendab isadelt lasteabiraha katte andis ülevaate ühendriikide suhe- saamist, test teiste maailma riikidega. . Praegusel momendü on suhted Küsimuste ]ä vastuste periöodü Nõukogude Liiduga head. Suurim ^^^^ baltlaste nn. sõja- Peale lõunat oli kutse osavõtuks probleem on Kesbida. ühendriigid kohtuuurimušed republikäanide partei informatsioo-anriavad neli korda rohkem ma- Ühendriikides. Baltlased osutasid, ni koosolekule, kus partei esimees janduslikku, kui sõjalist abi Kesk- N. Liidult saadud andmed, mis Frank Fahrenkopf toonitas etnilis- Ameerika riikidele. Tuleb ka rõhu- esitatakse kohtus on võltsitud. te hääletajsite tähtsust presidendivalimisel. Sellele järgnes kokteü- Küsiti kas ühendriikide valitsus vastuvõtt Esindajate koja liikme-pooldab Balti vaatleja kohta tega. ^Esindajatekoja liikmetele ühendatud Rahvaste Organisat- Oli tänuväärne, eit president oma väga tihedas töökavas nii suure tähelepanu etnilisele ajaldrjandu-se! e pööras. tada, et ühendriigid ei ole Nõukogude Liidu vastUi vaid Nõukogude Liit ön maailma vastu. Nõukogude Liit ingnoreerib täielikult inimõigusi oma alal ega arvesta Helsingi Don Ritterile ja Brian Donnellyle sioonis ja said jaatava vastuse, anti-üle Balti Vabaduslüdü audip^ lom baltlastele osutatud teenete tär nutähekš. EELK Peetri koguduse kirik, nagii ta on tänavu sügisel, kui pildil ^ .dudJi©one®n valminud. Omaaegne kõrge Mrilk Au Jäänud kõrgeMtiaste paremalpool asuv uus vanadele mõel-varju, ainult rist ulatub taeva poo- / F o t o : Vaba Eestlane a maavanng ANKARA — Pühapäeval oli Suuremaks probleemiks kahanevate toetuste saamine Möödunud laupäeval oli EKN Montreali liikmed prof. M. Pnbvel, IIamiltom*sf A. Jurs Ja E, Lindaja. koosolekir afnl anti sgaüe osavõffsl© saaruandeir Koosõleko käik nälilas, tQ aega ^^tvanjtalt Ikäsitleda. Koosoleku avas | palvusega õp. A. Roost, misjärel valiti koosoleku juhatajaks^ E. \ KiiMpea ja H. Lupp, protokollijaks E. Lindaja ja Anne Läte. Möödunud tegevusaastal surma lä^i lahkunud liikmeid Väino Ealdmat ja Artur Linari- Linholmi ning endiseid liiknieid Aldo Lattikut ja Leonhard Kah-rot, EKN USA esindajaid L. Vah-terit ja E. Vallastet mälestati vaikse leinaseisakuga. Koosolekule ütles tervituse B. V. aupeakonsul I. Heinsoo. Ta meenutas S K N liikmeile, et EKN primaarseks ülesandeks oh töö ja vöitins Ee$ti vabaduse eest kõigi nende ressursside ja vahenditega, mis meil olemagi ' sügisene „parlamendiflstung" üle 30 osavõtjaga; kaugemalt piid tuilnod , õp. H. Laaneots ja P. Möldre>Ottawast sealne abiesimees W. Pent, Seekordne koosolek arenes mõneti sujuvamalt kui eebniised, kuna i valmis .materjalid, sektsioonide Mrfalikud aruanded, tegevus- ja ka^ ei saab ka Jdireminl asp selgitada {a ratilnipäraseM päevak®irmpDnk- MAS LEIVAT See on suur ja kohustav ülesanne, mille lõpptähtpäevaks on vabaduse uus koidik üle meie paljukannatanud kodumaa. Puudutades lähemalt EKN tegevust, ta ütles, et EKN-u kui organisatsiooni tegevuse iõhusus, mis peaks ka sel koosolekul leidma käsitlust, oleneb mitmeist tegureist. Vaatluse alla tuleb võtta probleem, kuidas aktiviseerida kogu liikmeskonda: praktiliste töö-üles-annete läbiviuniseks hoopis aktiivsemalt ja laiemas ulatuses kui seda on seni tehtud. - Tuleb revideerida allkomisjoni-de tegevust või ka i tegevusetust Kui vajalik tuleb teba muudatusi ja ümbproiganiseerimisi, mis vastavad praktilistele nõue-ja aj Juhatus on ülekoormatud nistratiivsete ülesannetega ja ei suuda anda küllaldast panust erialaliste aktsioonide ettevalmistamiseks t ja läbiviimiseks, milleks on küll allkomisjonid loodud] Eriti oluline ,ön väliskomisjoni tõhusam tööle rakendamine. Kuna EKN toetajaskond ootab ennekõike vä-lisvõitlWlikku tegevust ja aktsioone. Peakonsful märkis edasi, et tuleks vaatluse alla võtta ka oma peakoosolekute sisustamise ajakohastamine. Talle on tihti jäänud mulje, et raisatakse asjatult palju aega aruannete ja möödunu arutlemisele ja liiga vähe jäetakse aega tulevaste tööülesannete; uute ideede ja süsteemide käsitiemi-seks. Ka on vaja suuremat tähele- •^paim le. : Oma sõnavõtu lõpul ta naelutas kinni ajaloolist fakti EKN-u üle 30-aastases eksisteerimises Kanada eestlaste kesk- ja võitlusorganisatsioonina. Sel tegevuspemodil lahkub oma ametikohalt EKN-u kauaaegne ja ustav kaalstööline peasekretär Enn Salurand, kelle panus meie välisvõitlusele ja organisatsioonile on olnud sellises skaalas, mida on raske binnatsi ainult mõne tunnustava sõnaga. 'Tema ülesannetesse on astunud nooreni kaasvõitieja Priit Anivald, kellele L . Heins€>o„ soovis õnne, jõuduja edu. „ v ; Ettenähtud kahest ettekandest esines eshnesena ESTO-84 peakomitee esimees T. Metsala. Ta märkis pidiisttise eesmärkide kohta muuseas, et tähtsaun selles on va-badusnõue eestiastele, sest kui sellest taganeksune, siis meid varsti ei oleks. Pidustusega tahetakse kinnitada et Eesti elab. Pärast pidustusele ideooligilisest aspektist lähenemist ta ütles organiseerimise kohta, et tuleb tervet rahvusgruppi rakendada ja kaastööle kutsuda vastavalt nende võimetele. Nüüd kui pidustusele on sisu antud, tuleb asuda sellele välist „sära" andma, milleks ta kutsus kõiki kaasa aitama. Teises ettekandes uus bürooju-hataja P. Amvald vaatles noorte epmgu. USA peab olema väga et- Küsiti miks USA ikka müüb tera-tevaatiik oma läbikäimises Nõuko- vilja Nõukogude Liidule, millele gude Luduga, üldiselt võib ka ni- vastati, et parem on võtta venelase metada, et USA Välisministeerium kgest raha; kui meie ei müü, sus teeb paremat tööd, kui väliselt ^ejsed rahvad ikkagi müüvad, paistab. Välisminister Shultz on sobiva iseloomuga sellele töökohale. Peale pressikonverentsi toimus Koostöö National Security Councili lõunasöök koos president Reagani- Ja Välismimsteeriumi vahel on vä- ga. President al^^^^ • ... .„ ga hea. Kahjuks aga pole väljavaa- tu märkusega, et Ühendrügid on J^rgmiaal tugev^ ted kuigi head, et saaks suurenda- tunnustatud hea lütlasena teistele f g ^ f eks moo^^^ dä Ameerika Hääle ja Vabaduse rahvastele. Praegu meie suurenda- lal 7,1. Maavarmgukes^^^ Raadio saateid me oma relvastust. Meie proovime sekundit, kuid see põhjustas suuri tõsiselt piirata tuumarelvade arvu kahjustusi H^^ Erzurumist USA majandusminister Donald suurust, aga kui läbirääkimised idas. Seni on teada üle 500 sur- Regan oU kindel, et inflatsioon ei luhtuvad, süs peame inuidügi ase- niaohvri, kuid arvatakse, et see tõuse rohkem kui 4 prots. järgmise ^.^jj^j^ j.givi Euroopasse Nõukogude arv võiks suureneda, kui varisenud aasta jooksul. Riigi majandusUk Xiüdui onlSOOkesk-ulatusegatuuma- hoonete, alt on jõutud immesed py;j^u3ääk ei suurenda inflatsiooni., ^elva raketti Euroopas; aga ühend- välja tuu^^ ya-iiuke võimalus kuidas vähem- riikidel mitte ühtegi. Nõukogude rises maatasa. dala mflatsiooni on koondada Liit propageerib rahuliikumist . ^ ^ / ^ . rügametnikke ja kärpida teisi noori;e hulgas, aga ise üsabseLajal i n g i i s e n a i s ea kulisid. uusi rakette Euroopasse. President |*ui|£|Q5idfpui| | | g ni Reagan toonitas oma sõnavõtus, et Toormaterjalide hinnad on praegu Nõukogude Lüt järjekindlalt ja jul-oma madalseisul Toiduainete hin- mait rikub inimõigusi Nõukogude nad võivad aga tõusta. Liidus, rikkudes seUega Helsingi pj.~t^gji^s'lJSA tuui^^^ Presidendi nõunik Ed. Meese lepingut. Praegu meie mõüemoj^g^^-^g paigutamise vastu Inglis-oma sõnavõtus märkis, et valitsus kas loobuda sanktsioonidest Poola pinnale, ründasid 15-kilo-toetab eelnõu, et võib maha arves- vastu. Meie ootame neilt tegusid ySA baasi ümbritsevat tada tulumaksust privaatkoolide mitte sõnu. Poola rahvas aga ^ ^^^^^^^ Q^Q^^^ Common'is. maksud. Senaatorid Dole ja Baker otsest abi Ühendriikidelt eraorga- j^^j^^ ^^eva jooksul arreteeris^^^^p lubasid selle seaduse edukalt Esin- nisatsioonide kaudu. President pea- 187 inimest Naised organi-duskogust aasta jooksul läbi viia. aegu mmetas oma sõnavõtus, et ta ^^^^^^ Praegune valitsus toetab tugevat kandideerib jälle, kuid ei oehiud j^^. ^j.^ j ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ perekonna alust, kuid ei poolda, siis midagi. paigutamisest Inglismaale. Umbes et üksikisikud peavad rohkem ^ avaldati ajakirjanikkude sada naist oli, varustatud traadi-makse maksma kui perekonnami- arvamust, et sarnane esma- lõikamise tangidega, lõiganud nen-mesed. Püütakse ka läbi .vua osa- ^^^^^^ vastuvõtt etniüstele ajaMr- dega omale tee läbi traataia, enne janikkudele etendab tähtsat osa kui jaad .suudeti tagasi suruda po-rakettide baasi LONDON — Inglise naised, etniliste rahvuste osas. litsei pQ.Qlt. PEETRI KIRIKU RUUMIDES ; ... ' - • • ' . • '. . Nov 1^ 17 18 i 9 J3 2.0. _ - | ^ ^ N ^ ^ M W y ^ N i N t ? ^ ^ ^^ .K. korraldusel (Järg lk. 5) EELK y&m Andrese, koguduse ifa-aastane apäeval, 6. nov, kell 2 p.i. kiriku seltškandlikes Hulgeilhelf kmiföid, hinnGlhi m&ah p muid auhindu. ^ Kohvihud. KÕIK lEMETULNlJD :\''M Andropo^ haiglane MOSKVA — Spekulatsioon, et 69-aastane N . Liidu president ja parteijuht Juri Andropov on haiglane, on saanud uut hoogu, kui ta möödunud nädalal tühistas oma plaanitsetud külaskäigu Bulgaariasse, mis olnuks tema esimene ametlik külaskäik riigijuhina välisriikidesse. Nüüd tehti ametiikult teatavaks meedia kaudu, et ta ei saa interntsionaalset arstide rahu- Bruppi vastu võtta Moskvas, kuna tal oli külmetus. SeUine ametiik teade oli venelastele suureks üllatuseks, kuna seni on riigijuhtide tervislikud olukorrad oimud riiklikuks saladuseks. Hiiu majakad postmai^kide ireedea, 4 novembril 1983 kell 8 õ. Tartu €ollege% ÜBÄRAD JA KINDAD TANTS ,,OEPHEUS*V ORKESTRI SAATEL BAÄä : -^^^^ Toronto Eesti Õngitsejate ja Jahinteeste Seltsi Hiiumaa kuulsus, aia kawab.N. Liidu sideministeeriumi pbstivalit-sus laskis välja esimesed Hiiumaa-teemalised postmargid. Juri Bronfenbrenneri joonistatud ühe-kopikalisel on Kõpu, 12-kopikali- EESn MAJAS. •/ i, 2(5. novembril 1983. sio Algusega kell 7 Õhtul. Tants V. RAAMATU orkestri saatel. Kavalises osas ANDRES RAUDSEPP. efaud ^ Loterii ^ Karastavad/oogld Laudade ettetellimine pr. L. Laanemets tel. 422-4585 , KÕIGILE TERETULEMAST. JUHATUS |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-11-01-01
