Vaba eestlane , July 18, 1985

              ,July 18,1985
PUHKA RAHüS^A VABAI>ÜSS<KJA^^J^^
:n-;MAit^^
. 1 . Nr. 54 Nr.54
E N D A TiÄM abikaasaga
Armaist kogudiiseliiget
^ndinud 22. detsenibril 1903 Valgs
surnud 10. juulü 1985 Torontos
TORONTO EESTI BAPTISTE EÖGTOUS
„MeM on elamu Jumala käest
igavene hoone taevas."
. Avaldam® §»ügavalt. kaastannet TOIVOUE. perekoMiia^^
KÄRiJaENlM
sündinud 1. veebruaril 1927 Saaremaal
surnud 5. juulü 1985 Toroite
'..maetud9..juulil 19.85 ThunderBays:
E D G Ä ^ m T S A M A A •
EIMAR^iMDEE^^^^^
OSKARIS
o s v A m M A Ä ^
i l A N S R A A^
EVAIJ> KIOJUS:
RICHARD SOKK
Kallis lapsepõlve šõbraniiia —
Meie kaastmme Sinu abikaaisa
§!Brma
siinm puhul meie südamlik täuu kõikidele sõpradele ja totta-vatele,
kes jagasid meie leina ja tea viimselt pulikepaika lil­ledega
kaunistasid.
Eriline tänu õpetaja Üdo P'eteffsool© leinaleevendayäite sõna­de
eeslmätis^Mitiisel.-^^ dr. Romam Töile ••tttuusikÄ saate
• eest: • ':r.. v'.''^
suurim: tänu järelhüüete eest aupeakonsnl Ümar Eeinso.ole,
t)lo tamrde Tbronto Eesti Tpitlejäte ühing, Ralf Vikste-niie
Eesti OhvitsMdekögu Kanadas, skautniaster Leo Puurita
sale,; Edgar .Heinsoole -Eesti 'K^ ILepikuIe^
Andresekoguduso.;.
M N A J A D V .
13.' juulil korraldas Toronto Em-manueli
Evangeehie kogudus yaba-õhu-
jumalateenistüse Royal Beach'i
juures, asuva perekond Rem Hõ­beda
talu avaral õuel, kus kirikuli­sed
olid: istet võtnud puude jahe­dust
andva ikrooni alla.
yJümälai^na luges; Vaino Taev,
kaks laulu laulis Linda Laine end
kitarril saates ja dr. Leesmendi
noored kähe lauluga. ;
Jutlustas Gustav Pitka, kes oina
jutluse keskel näitas käega •üleval
mastis lehviva Eesti lipu poole:
„See lin|) on minu meelest kCige
ilusam lipp, mida ma omas elus
olen näinud. See lipp saab kord
jälle lehvima vabas Eestis. Seda
lifjpu ; ja piibliraamatut kardavad
kommunistid ,ja eesti rahva rõhu­jad.
Nad teavad, et nendes peitub
Jumala vägi. K!õdu-eestlased vaja­vad
meist iga-ühte; koos Jumalaga
jõuame nende heaks palju ära te-
.ha.
Oma jutluses rääkis tä paradiisi
aiast, Aadamast ja Jumala kutsu­misest.
Nii nagu Jumal hüüdis
Aadamat nii hüüab ta ka meid
Oma juurde. Palves palus Jumala
õnnistust ja Vabadust kannatavaid
kodumaale. ^
Sopran : pr. Welin laulis oma
abikaasa akordioni saatel „Ta ni­mi
on aulme'^, mis järel lõpupalve
pidas dr. Leesment ja jümälateenis-Äsja
surnud eesti ühiskonnas
tuntud agronoomil ei ohnid sugula­si
Kanadas. Ka puudus temal se­nini
teadaolevail andmeil viimne
tahteavaldus testamendi näol.
Imestamapanevalt kiiresti, veel en­ne
mulda sängitamist Vene saat­kond
blokeeris tema varanduse
kasutamise ja realiseerimise, kuna
tema poeg asub okupeeritud Eestis.
Senised kogemused vihjavad, et nii­sugusel
juhul pärija kodumaal saab
oma valdusse umbkaudu rlO—15
pi-ots. pärandustombu väärtusest
Vene rublades, ülejäänud arvatak­se
okupeeritud võimude igasuguste
kuhide katteks.
Eesti Sihtkapital Kanadas juhib
jirjekordselt tähelepanu ti&stamen-di
tegemise vajalikkusele. Viimse
tahte avaldaja võib oma suva järgi
jätta oma varanduse omanimelise
mälestusfondi loomiseks või anne­tada
še© mõnele eesti organisatsi­oonile
eestluse viljelemiseks.
E,S.K. juhatus
tus lõppes lauluga ,,Võta nüüd Is-šähdat,
vägevat kuningat kiita".
Taluperemees Rein Hõbe andis
pälvelistele edasi perenaise Selma
kutse kohvile. G. Pitka tänas pere­rahvast
lahke vastuvõtu eest ja lu­ges
söögipalve. Köögis oli laud
kaetud maitsvate võileibade ja muu
kohvikõrvalisega.
Olgugi,' et jumalateenistus toi­mus
Royal Beachi's „väravas" oli
sealt jumalasõna tulnud kuulama
ainult üks inimene, kuna ülejäänud
33 olid Toröhtost, lähemast ja
kaugemast ümbrusest.
14. juulil toimus
jumalateenistus Suttoiii kalmistul,
kus jutlustas Jakobi koguduse õpe­taja
mag. T.; Nõmmik. Kalmistü-pühale
oli vihmasele ilmale vaata­mata
kogunenud 16 inimest, kes ei
kartmidi et ära „sulavad".
... J. S-gl
EELE Buffalo Pauluse Koguduses õnnistas õpetaja Al­bert
Roost kaks leerilast. Jumalateenistus peeti Buffalo
Kolmainu kirikus. Pildil vasakult Karen Lisa Aasar, õpe­taja
Albert Roost ja Tina Mai Aavik.
VäljoiYaated fäidikuks paranemiseks head
WAlffllNGTON — Arstid avastasid vähjaloomulise
kasvaja president Reagani jämesooles ja kõrvaldasid selle
operatsiooni teel. Arstide arvates suutsid nad kasvaja kõr­valdada
veidi pärast seda, kui see oli alustanud levimist
:presidendikehaSo • • • ./'^^
l[ärl Raudsepa £os ijigcjeses. siibimise ajal
toimusj tema referaatõhtu Eesti Majas EELK LA^^ E
duse korrsddusd. Teemaks olid aktuaalsed kiišimused Ka-lifoMas
ja Kanadas. Piiskop
on jäänud meie keskel piskuks. Ea kanadalased ei oman­da
kpald^^
lagasa. Torontos keele mittetundmise, pä-mail
Magda Nõmnieots, neiuna
• Tõkke, sündinud 25. augustil 1906
Rootsis Huddingiessuri^^^^^ mail ^^^^^^^v
Arnold Toome, sündinud 23; märt-- RQ^^^^ 14. maÜ Eüsabetb
S111912 Eestis. Wiederfeldt, neiuna Tunderberg,
Tlootsiä^t^^ sündinud 24: novembrii:i903:^^;
Madimir Jõgi, sü^^^
1913 Saaremaal. geris, neiuna Kruusmägi sündinud
• .^lootsis : ;Helsingborgis; suri .i3. ;m,iiovemMll^^^ ; ' •;
HUjuti võttis püskop Raudsepp
osa läudkonnavestlusest, kus räägi­ti
kuidas eesti keelt tagasi võita.
"Eestist saadetakse ingliskeelseid
propagandalehti välismaale täiesti
tasuta. Ta ei usu, et Esto-Ameri-cal
oleks edu. Eesti kirikul on
suur osa eesti keele edutamisel.
Teenistused toimuvad igal nädalal
eesti keeles. Kõik eesti koosvübimi-sed
on väga väärikad, hoides alal
eesti keelt. Väga tähtis on Usutea­duse
Instituudi töö. Kui meü ei ole
eesti vaimulikke jääb soiku eesti
kiriku töö Ja selletõttu, ka eesti
keel.
; Piiskop Raudsepp andis iilevaate
Usuteaduse Instituudi organiseeri­misest,
kus teda aitasid piiskop
Konrad Veem ja professor Arthur
Võõbus. Eeskirjad olid pärit Tar­tust
ja see lahendas meie problee­mi.
Meie koskel oli terve rida inime­si,
kes olid soovinud saada õpeta­jaks.
Mõned olid juba alustanud
õpinguid Eesti, kuid saabudes
põgenikena siia tuli perekondlikel
vpõhjustel õppimine kõrvale jätta.
Osavõtusoove oli tulnud ülemaa­ilmselt
õpingute jätkamiseks.
Need ininieSed ei ole enam noored,
kuid elujõulised. •
Esimenõ Usuteaduse Instituudi
õppeaasta oli 1978. aastal. Piiskop
Raudsepp kutsus, instituudi juhata­jaks
prof. Võõbuse. õpetajateks
olid Andres Taul, Vello Salo ja ri­da
teisi, kes omavad magistrikraa­di
usuteaduses. Piiskop Eaudsepp
õpetas praktilisi aineid. Usuteadla­se
Instituut on töötanud 8 aastat ja
selle on edukalt lõpetanud l i . Lõ­petajad
saavad diplomi, kuid mit­te
teadusliku kraadi, küna .majan­duslikel
põhjustel ei saa rakendada
plagališt fakulteeti. Kuus õpilast ön
seni ordineeritud diakon-õpetaja-teks.
Sel aastal on meil 23 õppijat,
peale selle vabakuulajad ning Õpe­tajad.
Möödunud aastal tuli kirikuring-korda
muresid Kodumaalt saabus
külastajate grupp, kes tungis kiri­kusse.
Isegi Nõukogude Liidu valis-'
minister Andrei Gromõko külastas
paavsti Roomas. Püütakse paavsti,
kes on poola päritoluga, mõjutada.
Eaii paavst külastas Hiinat, siis tuli
1,5 miljonit paavsti kuulama, mis
näitab paavsti mõju. Minid Oli või­malus
. paavsti külaskäigu puhul
Kanadas paavstile edasi toimetada
Eesti Võitlejate ühingu aadress.
Me peame tähele panema Nõuko­gude
liidu gruppide tegevust.
Neile ei ole midagi püha. Eestla­si
Tor©ntös ja Vancouveris kasu­tati
ära.
Hiljem ümus ametlik artikkel oku­peeritud
Eestis Lenini ordeni saa­jalt
Arnold Merelt, - kus kirjutati,
et igal esinemisel saavutati oma
polütiline eesmärk. Ma räägin sel­lest,
kuna see võib korduda. Kul-tuurigrupid
on ainult propaganda
edasikandjad ning eestlasi siin ka­sutatakse
ära. Piiskop Eaudsepp
hoiatas, et hoidke neist eemale!
Jä,rgnes küsimuste ja vastuste
periood ning ühine koosviibimine
kohvüauas. Püskop Raudsepp vii­bis
Los Angeleses nädalapäevad,
olles õpetaja Rein Neggo ja Ko­guduse
esimehe Arnold Nütme kü­laline.
Püskop Raudsepa siinoUes
toimetas ta ristimistalituse ja võt­tis
osa EV aukonsul Ernst Lauri
matusetalitusest. Koosvübimisi
piiskop Raudsepa auks toimus ko­guduse
esimehe Arnold Niitmeriing
Vüvi ja Avo Piirisilla kodus. Piis­kop
Raudsepp lendas edasi San
Franciscosse, kus ta oli praost
Karl Lippihgu' külaline, lennates
sealt Lääneraniku Eesti Päevadele
Portlandi.
•'• V.P. .
,,Arvestades kõiki tegureid, ma jul­gen
väita, et võimalus vähj aloomu-lise
kasvaja arenemise kordumiseks
presidendi kehas on vähem kui 50
protsenti", ütles dr. Steven Rosen­berg,
riikliku vähktõve instituudi
peakirurg.
Vähktõve spetsialistid süski väi­davad,
et presidenti saab. lugeda
täielikult paranenuks alles siis,
U yähjaloomulisi kasvajaid po­le,
enam esinenud järgmise viie
sisista jooksul.
Dr. Rosenberg lisas, et ta soovi­tab
presidendil mitte oma elustiili
ja töökoormat muuta pärast kosu­mist
ja et arstiteaduslikust seisuko­hast
lähtudes pole mingit põhjust
kaalutleda ametist loobumist. Ro­senberg
väitis ka, et enamus ini­mesi,
kellel on olnud sarnased kas­vajad,
mis kÕi-valdati samasuguse
operatsiooni teel on vähktõvest
täielikult paranenud.
Vaatamata doktorite .optimismi­le
langes ÜSA dollari,, väärtus
maailma rahaturgudel.
Inglise peaminister Thatcher te-lefoneeris
oma parimad soovib
presidendile ja soovis talle peat-
Iset paranemist.
President ise olevat väga heas
meeleolus ja on kergendatud, et
kasvajad kõrvaldati.
Eesti Sihtkapital Eanadas
Annetused, testamendi-pärandused
ja mälestusfondid on tulumaksu­vabad.
Suunake oma annetused
noortele j a teistele eesti organisat­sioonidele
Eesti Sihtkapital Eanadas
kaudu tulumaksuvaba kvutungi
saamiseks. — Eesti Maja, 958
Broadview Ave., Toronto, Ont.
M4K2R6
362 Danfortli Are.
Toronto, Ont
M4K1N8
FLOWERS & OffTS
Td. 466-1951 või 466'^1501
?l«sked ja esmaldas^llsed Ufled ig9l» flAndmoMla^
I^QQs&äGitõid kinld«rik« dbted, merevaik, nahatõdd,
pininnE^iised, k|e^^
WgitdKe eeslid läti }a inglise te
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujunenud
MÄTUSEMAJA
Matusemaja on üle 115. aasta teeninud Metropolitan Toron­tot
sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritud personal ja
küllaldaselt parkuniseruumi;
Väärikas teenimine •
R O S A R v M Õ R ^ ^ 1^
T. L. MOimiSON--^
467 Sherboume St., Toronto, Ont M4X IKS
Telefon 924-1408
Kinnisj
fomj
(EXl
JA|
Tooi
Ass<
Koni
k<
L.S. Sneh
31. Eest]
3. augui
Lokewol
Traditsiool
suvine suurj
ja spordisõpj
aupatroonikjj
dami olünij
vald Käpp.
spordiala. K\
võistlused
tennis sisehal
ujula), lO.ol
tik, 10.00
nis, 11.00
gejõustik,
Golfiturniir
L.akewood
Võistluse (Il
tab mängijal
õhtul torn
mängus. V<
ne. Sõidujul
ne on uuesi
Country Cli
TEEJUHI
7A (195
müli võtke
üks miÜ OI
sealt vasal
Varsti on
bury Rd.
sõitjad sõic
21. Paremal
Lakewoodijf
528,. 528/51
teejühised
iiniuiiiiiiiiiniiiiiil
MIS ON
VÄÄRTUSA
Toront<
HEI
ReE
LI
REAL EST
lüiiiiiiiiiiiiiiiiiiiil
Jddfi Sl
fondi l(
Stokhoh
Hoiu ÜhisI
Kapitali n
Tuuliku
1985. a.
Rootsi kroc
Jaan Seimil
dakse, et sl
seks muusi
tehtud töö
J. Seim
kooli, tööd
õpib edasi
googilisiel
muusikaäri
Juhatab h
pulaarsemal
Eesti Noon
Rootsi
oeglusi
STOKH(
dist olenev!
gema 198!
tagasilööke I
des . lääni
areng ae^
ÜRO Maj£
satsioon 01
tases Root
Selles enni
flatsioon tc
soovitust
riigi yõistU
turul. Maj{
takse kõige
sest aeglas
di suurenda
kui toodan]