Vaba eestlane , July 18, 1985

              Nr, 54 Nr.54 . VABA EESTLANE ndjapäeval, 18. juulid ^^^5xhursday, July 18,1985 IX 3
ire
Iii Põdra all-Iaagri
); ulu-alna tantsija
professionaalset
[tnti ja teine pool-prccria-
indiaania-la
sulgi — mõle-ist
lastud muusika
poiste kord. Nad
|isu, ausat sauna­le
peal j a siis põ-
|i(Iu sellest^ kuidas
Muidugi oleks
Icksid laulnud kõ-
Miiini. Mõned tei-oleks
sedasama
rge ci ole: koolis
larvades kodudes
lituT paar laulu.
Iluharidus pärineb
ist jä skautlusest,
lõõritad, kui sa
1 ei ole.
|muile juurde üks
ir kümnetoobise
is mu kätt, nii et
„Ometi üks tõe-is,"
vahtis ta sil-
|ie nahksärkidega
üksus esineb!
lendest professio-itidest,
kes sÜH
sema kübaraga,
lusa habemega
sti Vana jam-l,
Teil on samasu-laägrimiitšid
fla-sa
tead, et üks
lusti juudi pigi^
oisse juutideks,
sa mind hobu-lieletasin
kes te
jusid soomla-
5t teie poisid oji
arvad?
[suguseid märki-peale
riputa-
>luusi varrukal
tollaseid ja val-
Ea kollane pulk
[iga valge iihte
varrukal on 11
la veel 4 valget,
In 60. skaüdi-sün-leid
igal aastal
[aastased taadid
ivä iga kümne
isid turuta vad
Ipiiüavacl lugeda
ilge habemega
[asid varrukal
need on ena-
„Kas sul isu et
)«, siis isu ära
LNeliteist aastat
j{ ja siis neil so­il,
seitse aastat
|ba 34 Kanadas,
liise mõttes Pü-rühma/*
ja näi*
Id, kes ei vaeni;
ikka enamasti
losa.
>si skaiidjfpere-emise
eel tegS
r esinemisele
[hätuse. Mamjnii
ate lipkonnasj
;b Lembitu Ma-^
utu ja Rooside
südames tuline
(Iriikud niisugu-laavad
ilma jää-
/ahvad kui poi-
Kanada gaid-võtab
vastu ka
|)eijrahvustanüse
ieaks eesti tüd-
Urlema? Gaidi­lt
mõtelda.
li viiklrt^^ilacvast
\k() ;iiksus;;.!|(al
ajal toob selle
n-itmamistooli ja
pikcse paistele,
jiis poisid kutsu-lil
paneb ta tooli
Iki. Niisuguseid
kes poisse ei
I (Järg lk. 3J
20. ja 21. fmm i
M; LeesmcEt, td. 481-6834
27. |a 28. juuUl
dr. R. Pahapill, tel 921-7777
wwwvwwwy
Vabadusrisilejai
puudub soomlaste
luba
Toronto Eesti m
958 Bro«dview Ave. Torofito,
lOODSAD l/mm iCÄÄSMAALASTELE
nfermatsiooniks helistada
Helsmgis JSmiiEvai söltumato aja^»
«e „Uusi Sraoim" 26, jmm
numbri järgi Balti rahu- la vaba-diisristlemjse
koFraldajad ei
Inglismaa Eesti Selts „Tulevik" pidulikule jumalateenistusete, kus
nnnr<iim».i c - i «i x i , täMstas oma aastapäeva õhtusöögi- teenisid praost em. J . Taul ja
puüraunud ^ome ametivõimude poole, et saada laba vabadusmarsi iS ee,d rii om. .V a, baõ. h.u tea. tris oli seekordse lavastuse jaoks ehitatud (vasakult) kõrtsituba, ga.AukmaüseksoULE.ü.esimees^^p^^^^^
la meeleavalduse teraM tOimetUS ja maja.
jargi meeleaval-toMvad
korraldab
®sa võtta ainiUt Soome kodanikud;
Ajalehe Järg! on {N)li(seiülem
OM Ur^onen seldan et politsei
ei tunne ristlemisest osa võtvat®
umbes 400 balti noore progmmnu
Helsingis. I J i p ^ et
Migsd juhul meie hoolitseme selle
©est, et kõik sünnib kooskõlas meie
seaduste ja heade kommetega^V
IJosi Snomi teatel ka Soome vä-eeštl
' E P L / E l
Ajakiri ,,EestltrOoduse** novemb­rinumber
1984 oli liäänemaa eri­number
ja avaldas kirjutise
„Vormsi matkarajad" Ants Varb­lase
nime ((varjimime?) all. Ka­sutatud
kirjanduse^ loetlus oli mär-,
M d ; H. Seiini ja J . EngdaMi ar-
« ^ „ ^ o x ^ « ^ ^ v , « / _ . leti tõsiseid aineid ja kus osavõtjail
paev ) mis ilmus 1983 eesti-roots- 1 . . , . . - ,
laste alakirias' Kustbon" 1 Rand- ^^^W- Voi ons kunagi Arvo Val-arutatud
kui päevade
kujundas Elmar Silm " H . Heinastu, kes ka kõneles keele taja E. Luuk. Orelil Karin Mülmaa.
\r "kU f 1 ' osatäbtsusest rahvuskultuurilises' Teenistust kaunistasid lauludega Ä.
: Vaba besüane elus; Sõnavõtu lõpul ta õnnistles Sion Pariisist ja Carmen Läänemä-
• ' - - ^ : . . „Tulevikku" kes viimase 11 aasta ' gi viiulil Tiiu Kajando orelisaatel,
jooksul on võrratult viljelenud ees- Suvepäeva kontsert algas keU 5
" tl rahvuskultuuri rahvatantsude, p l . Enam kui pooltuhat pidulist
kontsertide ja eesü keele õpetami- tervitas saali kantavaid lippe. Pä-se
näol. rast korraldava toimkonna abiesi-
Tulevifai nimel tegi Kristy Shel- mehe A. E . Aaviksaäre avasõna
don teatavaks hinnangud neljale kõlas J . Aaviku „Hoia, Jumal, Ees-
^ , liikmele. Dcm tervitu-kaasa
aidata eesti Idr-pii^^ ja teisi julgustava vaeva sed I/Midoni E. V. saatkonnast,
as. Teiseks "VÕimal" omandamisel; Tiiu Saksamaa Eestlaste esimehelt J .
Kajando riietus oli vaasta jooksul VästriM
^S- rõõmustanud teisi liikmeid: Rein telilt. Koos tervitustega 'kutsuti
Tisler omandas .„Wally of the Wee- kaasmaalasi Heidelbergi laulupeole
kend"-tiitli, Toomas Ojasoo, keda 26. juulil 1986.
11 ettekannet prantsuse, kaks ka Karin Ilveselt (Toronto). Ä Laulukoorid Astrid Edwardsl iiid-ingüše
keeles, häälutused(kõ^ test heliloojatest leidis korduvat atleetlikumaks liikmeks, sai hüppe- korraldamisel o M valinud oma ka-lüule),
luule etlemine, kontsert üll- pidas ettekande Jaan Kaplinski kuulainist Kristi Allik Kanadast nööri jalgade tugevdamiseks. vasse ainult eesti komponistide loo-õpilaste
kultuuiimajas, müusikä^^^^ M ,,Maöa'^ väljaandja (Western Ontario tniko(rt^ muusika- " P^ter Sheldon mängis akordionil mingut. Lauludega esinesid sega-küulaniine
heliiindiit jä -plaadilt, HeUar Grabbi Washingtonist, Naisr teaduskona õppejõud) väljavõtete- ja Toomas Ojasoo esitas lauhisõnu ja naiskoorid; meeskoor ;,Koit" ja
eestikeelsed seminarid ülikoolis luuletajate traditsioon eesti luules ga „KalevipojaV-ainelisest, ooperist kui kõik 34 koosolijat ühiselt, ja „Tuleviku" 25-liikmeline segakoor
kuue tumiivältei — vahest ehk liir Mdis üksikasjalilmmat ning Harryvaimustaüüt laulsid ,,Viljandi paa-
Emär Laabahi ja Toomas Ilvese Olt Stokholmist lauludega Kalju dimeest" ja teisi eesti laule,
poolt etappidega 19. sajand (Koidu- Lepiku ,Marie Ünderi ^ja Ilmar Inglismaa eestiaste suvepäev^,
la j i . ) - - - Marie I M Betü Laabani sõnadele ning Jdäveriso- järjekorras 32-ne toimus 22. juunil
Alver — Kersti Merilaas ~ Urve naadiga. ; Leicesteris. Vaatamata jahedale il-
Karulcs — Eona Laaman-r-Viivi „ . •, .
L u i k— Boris Kareva. . Elevusheti^ks oli kahtlemata
sopran Liilia Corradi ja Hansjörg •
Ei-aldiettekaöme õli :iaan Oksast Finki kontsert rue Cabanis' üliõpi-iise
ja Moiisika iiimmiš
ineile endile ~ ja eriti
i i ^ i m i ^ ^ ^ ^
iilnimait^^^ M ^ =»
Helsingis.
ga palju viie päeva jaoks kevadi­ses
Pariisis?. Siiski niittee sest
uudsuseks oli, et ettekanded ja
muusika kuulamine jätkusid hilis­õhtul
iihes vanalinna võlyikeldris,
kus n.ö. ööklubi atmosfääris
P. Sheldoni kitarrisaatel. Koore
juhatasid E. Luuk, Karin Miilmaa,
Astrid Edwards, Tiina Metsamaa
ja A. Sion.
Ühendatud rahvatantsurimmad
male oli külalisi saabunud palju- Malle Toome üldjuhtimisel esitasid
dest Inglismaa keskustest, ka Aust- valiku eesti rahvatantse, lõpetades
raaliast, Kanadast, Rootsist, Prant- hoogsa „Tüljakuga". 22-liikmelisest
susmaalt, Norrast ja Ungarist, tantsijate grupist olid 14 Londonist.
M moodsä:|drjantee^p^
euroopalikes Ilmar
Kustbon'' Umiih Rootsis kultuu-koostöös
j.t.).
Eesti Seltsiga (A. Siion
riühing „Svenska Odlmgfehs Vän-her"
väljaandel ja selle levitamine
toimub peamiselt „oma berekon-Õhtül
pärast Alain de • Castries*
prantsuskeelset ettekannet koos
France Levy ja Christian Tõus­ma-"
rasuTõib M m ^ a £ ? S sait'üsanditega, kus SO^st köhalvii- jäiäs^äiSi^
nas — nagu yoio mmetaaa i^o(y^ i^.-^^^^ r^a nnoiPii Rõna vntsirt? "L. *^.,^
tihedasti kokkukuuluvat eesti-
Mis oli esiplaanil. muusika alal?
Liilia Corradi kõneles ingüse kee­les
Mart Saarest ja Ilmar Laaban:
sis
roosti rahvusgruppi. Nii on
Ilselt teada iga levitatud ajakirja
number -~ kuhu ja kellele see lä-pea
pooled sõna võtsid?
Viienda õhtu Mati Undi kui romaa-nikirj
ahiku käsitlust, sissejuhatuse­ga
Mare Lautroult ja Yves Guil-leus']
lty jätkas tübü kobar asjahüvi-
^ ^ , Y , . lisi mõttevahetust veel pärast keHa
Eesti Looduse' kirjanduse loet- ^^^^ gggei
^.us^ märgit^^ Ptoad i g a s i d ' p ^ ^^
s^adeti:Stokhdmis^^ u^^^
tisse^ jaanud sugulaspte^^^ Vahur Linimste eesti ajalugu käsif>
ajakirja^atteeisaan^
misel^^Rpotsi^p^siv^ juhatavalt esinesid Jüri Estani
(saadetis oli tähitud) tuli Eestist (München—^New York) ja Toomas
vaste, d;aja^^^
kuna selle sissetoomme ei ole luba­tud,"
Muidugi — nõukogude võimud
võivad konfiskeeritud: trükistega
Hew Yorgis lauljaväljaõppe
omandanud ja praegu Shveitsis
akadeemiHst tööd jätkav Liiüa
Corradi esitas Mart Saare, Hein­rich
Meri, Helja Jaik-Gorradi ja
Juhan Aaviku laide ning aaria
Vedr® ooperist y,kaupo";
Hallis toimusid ennelõunat laulude BiUingtonakordioneü;
ja tantsude proovid. , Kontserdile järgnes seltskondlik
Pealelõunal kogunes üle paarisa- osa, kus tantsude vaheajal esines
ja külalise Holy Trinity kirikusse noorte kvartett ,,Helin".
ga ^Arhailine traditsioon Adolf
Vedro, Veljo T\>rmise ja Anti Mar­guste
muusikas", tulles ka tagasi
Mart Saare juurde. Vahur linnuste ... . , , -
kõneles jada-(seeria.)--lelmikast^^
Kuldar Singi ja Arvo Pardi muusb ^t>ö™mi õppejõud - peale saatmi­se
veel Juhan Aaviku „Seitse soo­lot
Maverüe".
VABA £ESrFLASIE
kas, lähtudes nende 60-hdate aas­tate
loomingust. Aplausiga reagee­riti
Eduard Tubina 2. sümfoonia
kuulamisele. Kommentaar I.Laa-
Samalaadsed eesti luule- ja muu­sikapäevad
korduvad; prantsus-ing-nes
häppening vestibüülis Ilmar
Laabani (Stokholm) häälutustega
ülikooli helitehnikute kaasabil.
banilt ja V. Linnustelt taotles täp- jig. ja eestikeelsetena ka tuleval
aastal, 5.-9. maini 1986. Jääb vaid
muusikas 1937--38.v^:^^^^^^^^^^^^^^:^^^^^^^,^^^^^:M^ arvukat osavõtul eestiaste
. Rudolf Tobiase teoste ,, Johannes poolt ^t^^^^^
Damaskusest'^ (1896), klaverikont- suse keele õppijate või harrasta-sert
(1897 j.j.), „Walpurgi burlesk" jäte ringidest. Prantsuse keele mit-
(1910) ja „Sest ilmaneitsist ihi- tevaldamine osavõttu siiski ei ta-
Maksab Kanadass Yäljn^ool Kfaadoite
$54.
$30.
$16.'
$68..
$37..
$19.-
teha, mis nad soovivad, kuid kon­fiskeeritud
„kontrabandi" esitami­ne
populaarteadusliku ^ ajakirja
veergudel — olgugi varjunime all •
ei ole nägu eetika kohane.
; Analoogiline seUele võiks;olla, et
postipakist - konfiskeeritud mari-juaana
läheb parteimeeste' raisku-läinud
lastele suitsetamiseks.
•V' vi'.Heino-Jõe'•
Luuletuse materjaliks muutusid
sõnad ja laused nende kõlas.
Kolm häält esitati polüfooniliselt
elektroakustiliste vahenditega ja
neile lisandus neljas otse äut©r!
suust mikrofoni
sast'V (1911) loiidamine mõjus pal-judele
üllatusena,
et • meil oli nii tugev — ehkki vä­lismaailmas
tänapäeval pea
tundmatuks jäänud
pba sajandivahetus®!.
kista, sest nagu selgi korral jääks
võimalus koonduda teatavate ette­kannete
ajal omaette nurgas eesti­keelseks
mõttevahetuseks Maasi
veini ümber.
I KLASSI POSTILE LISADA SAATEKULU JÄRGMISELT:
kisssi
O 0 «
Aplausid pärast häälutusi nagu i,L€
chien de rabsohi" (Absoluutsuse
koer) või „Le ciel:inimputable"
(Omaksvõetamatü taevas) tõenda-
' sid, et kuulajatega tekkis tugev
kontakt. /' v-
Mida käsitleti veel luule aial
$32.— 4- $21.—
$10.50
YÄLJASPOOL^^K^ USA-ds
LENNITOSTIGA Sm---, pooteate $69,—
USAwK
$47,
(Algus lk. 2>
.Tallinna merekäubasadam kut- ti kasutusele võtta ka agregaadid
sub meresõitudele TMlinnalahdpeeneteralise j aoks.^^U
prantsuse võiinglise keeles? Ava- kella 9^19 vabel kestusega vat peeiieteraline isegi parem. Põ-päevaiõhtul,
mil osavõtjate arv^^^^y^^^^
-sega, vaid'lasevad neid n^ MnnastAegnašse j a tagasi; Arvesta- tahetakse stimüleerida,^^^ k see
skautlikku isetegevust, on jambor keelte kateedrijuhataja, Jean-:Luc^es^^^'t^
reel vist ainult üksikud. ; , Moreau enda ,;Kolmeit kohtiimi--^^^^ vähenenud. Vist hakkavad maa-
Ma kiisism melt seUe üksu tü- põuevarud otsa saama. :
Aadressi muudatus 70 centi; tJksiimumbri hind 70^^ c^^
: -USA aadressädek^^^
Kanada aadressidele palame märfdda ,,POSTAL GODE** Ja
l^ngatsliekk või rahäkaari
FREE JŠTONIAN !
silt, kuidas laager meeldib jä kas Ivask jä Jaan Eäplinški", esitades
lieü Oh tiibH juht. Poiss vaatas mul- ka v a l ^ tõlkeid. Ilmar Laaban
le otsa jä ütles üheaihsa ninahääli- kordas oma häälutusi koos ettekan-ku
,,Ää-aa." Ma arvan,let see tä- degä enda luule arengust ja kõne-lieiiäab
v eesti keeles^ umbes les järgmisel õhMsürreaalsüsest
,/Ähaal" - ' : e (1884—
les esitada pass sissekirjutusega
Eesti NSV-s, mille
müüakse sõidupileti
Skauthis on nime. poolest igal pool 1918) Ilmar Mikiveri ja Artur Allik-
Sama asi ja sama hea asi. i^ge- saareni koos aspektidega Betty A l ­likult
on igal skautükšusel oma na- Veri, Viivi Luige; A n f e Ehüia ja
gu^ vahest koguni nii erineVv^^^^ ei Bemard Kangro loomingust ja
tünne äragi. KüU ina olen idike meie sajanditevanusest rahvaluu-meie
poistejuhtidele. Teä^ käs kõik lest. Toomas Ilves kõneles Marie
lastevanemad taipavad, mis need Underi ja Doris Kareva loomingust
mehed eesti ühiskonnale väärt on? koos samade autorite eestikeelse
Valga uus leivatehas on laienda­nud
oma toodangu sortimenti. Lei­bade,
saiade ja kondiitrisaaduste
kõrval hakati nüüd valmistama lin-nasekalja.
Esialgu produtseerib
Järgmine laager oh tuleval
1983. a. 1; jaan. oli Eestis statis­tika
andmeil 72.000 mesilašperet,
neist riiklikes majahdeis ja kolhõo- leivatehas 1600 lütrit nädalas, kui
sides 23.000, harrastüsmesinike tarbimine kasvab hakatavat ka roh-valduses
49.000. indiViduaähnesirhk^^
duse osakaal moodustab üle kahe
kolmandiku. Juunis toimus Viljandis rahva-
^ , tantsupidu ja lauhipäev.!^^
y Ä a s t aastakümneid V
Rämmeldi poolt, hooletut raiskamist on nüüd leitud, tantsiti. Rahvatantsupeo kava koosf
pidas ettekande et põlevkivi töötlemine vajavat tas Linda Arro ja juhatas Lille-Ast-etlemisega
Ene
I Vahur Linnuste
KotkäjärViei. Järgmine 1^ Arraste. Laulupidu algas osavõt-jamboree
on kabe aasta pärast Ehiiia ja Jaan Kaplmski luule tee- neist valmistatakse ligi 60 liiki too- jäte rongkäiguga läbi linna. Esine-
AustraäHäs.^ |400Ör--.^ J Mitmes: seoses M d i s tähe- teid. sega-, nais-, mees- ja lastekoö-
Kanada jamboree on Frince Ed- lepanu meie luule läänemaailmas, sel. saab kõige rohkem ära kasuta- rid. Ühendkoori poolt esitati M .
wärd Islandil 1989, hinda ei tea. näidetega peale Laabani,. Mikiveri da tema häid eriomadusi ning vai- Lüdigi „Koit", G. Podelski „Laul;
Oh skiaiidielu jä laägrivõlu, ei neid jä Ivaski veel autoreilt nagu Ivar miš^^ mitut sorti keerniatöotdd. Leninist" ja S.Tuliko^^ „Minu ar-suuda
kinni maksta üfeld isa, kui Grünthal, Kalju Lepik, Raimond Tuleviku põlevkivi keemiatehastes mas kodumaa", kui nimetada esi-.
•Ilves^^^^^^^^
iiSTLÄNt
i^slie Sf.;Dof8 Mllis, Õhf; M3B im^
Palun muUe saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks tavalise / kirippstiga alates . . . . . . . . . . .
1 9 T e l l i m i s e katteks lisan $..,;:... ...©Önjuures
rahas /tshekiga / rahakaardiga7(Ea&ia .saata aisinlt ^hfkJrtas).
NW"....:,...!.........!..;...;;:.:..'....,......;.::....;^
Aadress ,V.