Vaba eestlane , March 30, 1982

              t
VABADE mStLASUL HUlEKASmA
VMJAASDIA: O/Ü V^bs. E^JUrj^s 1^55 Leal^ SL Don
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: KžrlArro, Hžho J5e, 0^?Tfižs
mSHAADkESS: Kö, Box 70, Sta C, T Ö T O Ü ^ , O S L M6J 3M7
HEIIiMISHINKAD fen^ž^: žasm , pooia^^ -J
ja. veii?a5daÄim SIS.—.
EE EST
1955 L ^ e St Don Mills, Ont ^i3B 2M3
^iomeat X Balti õfiinji; I^djcdgiiia Joamia Knras asetab rahvwäiTki Kimssda
Sdsefm finaale, Ežaide ^ahel pr. Sdireyer, f&stem&l EKS essmfee% L a ^ JUr/st
Valede laviin Moskvas!
See oö 3fj. Mssanm 1922. aas­tal
keri MiTiskvas toimimed üklü-duHsei
i^ksj^dt kongfešsJl ot-aasfeti
seni vömSmii sa-reiaaöse-tena
tegöt^fencd, kiriii sIssHseä
^Mo^ra köntroffi alla psihmtmä
köTOiDjmMikud Tabanigid Y«aie-maa,
Vki^oä^ VaJge-Yentinaa |a
Ta^Kaokaasia fibendada liitrB'
g f k s— N&okognde 'SofsiaJJsflfke
Vabariikide Uiäaks^ mh Jiwad m
tantaä v^äiseU N . Ludu mmetose
alL Hiljem tehti selles liides mit-mesQ^
ifi kombfnafeloonM«gs ja
smjis^detTimiste^ sami mmdatxm
ja täiendosi ning piaegn köcfeneb
N. Löt 15-st iLa.r «JiMirvabarij-
^l^imillfi^tst rabYaanalt on kõi­ge
yäiksem Eesti 1^91.000 elani-fcoga
ja k&jge mmem Ymemaz
13L437.000 elanlknga. (Andmed
Fahyaami kohta <m antod 1972.
smta Taliv^ocndose põiij^,
Moficvas peetakse Lüdn asö-tohe
tabtpaeys ^ttixre Oktoob-ff^
köiral erakordselt Sonrelcs
g^ndmnseks, mida igatsetakse
tlähistada smzrepidnblckiisega, eriti
käesoleval aastal, mil lüdn r a ^ i -
ge!^ m^Qoah 60 aastat Seikles
päerakä tzhaks/6 Jnba pisegs sot-sia^&
SkSi Y&Mnstega ja rabvait
mmrematt A^i^fpmasle väij^gista-snlsega
soiM ettevalmistosi ning
avaldataicse ajalehtedes N. Utö
illstavald arf&ieid, ülevaateid ja
üleskutseid suurema tS&viljakQsega
|nn])eliaastapäe7a läMstamiseks.
Knid kõrvuti nende paljtsde^ artik-
Hiiega avaldasid aga a^Iehed aasta»
|4eva tähistamise pnbnl ka pike­ma
N. Oido kommunisdika par^
lei k&Mmüiee deklarat^ooni,
mille junres on jpõbJBst lähemalt
ipeatuda,
Deklarat^oon (O^n sisnliselt tava-üine
nõokognde korra ülistämlm
Ja pilvedesse kergitamine ning sel­le
jonres ei oleks mõtet aega viita,
kui seal et oleks avaldatud mõtteid
andmeid, mis täielümlt vastn-ohK
ajalooliste faktidega ja feg&>
iika olukorraga nhig knjatavad
lendist valesid, mis isegi Moskva
standardi kohaselt tnndnvalt ras­kelt
tilepakotoina. Kogm g^est
fsartel propagandameeste poolt
kokknkombfaieeritiiid pikast ^ n a -
devooln^t jääb mulje, et deklarat-
Jooni ülesandeks ja eesmärgiks on
manööverdada Venemaad ning ta
variutamise j a annekteerimise p<D-liitikat
tagaplaanile ja kuulutada
kogu maailmale, et praegu N . L i l ­i
a kuuluvad 15 riiki on vabatahtli-
I kult ühfineniüdl ja moodustanud
suure kommunistlike riikide liidu,
Bflida Moskva jtshtkonna korraldu-
Mi nimetatakse ülhi^ .nimetajaga.
„iineie finaaksi^r
N i i on juba N, Liidu rajamise
algmomendi kohta antud ajalooli­selt
tõsioludele mittevastavat in­formatsiooni,
kuna deklaratsioonis
ktanitatakse, et „otsustavat osa
ühtse liitriigi loomises etendas
'^me NÕökogid© Föicrataivme
SotsialMHk Y a h a i ^ ^sM& ümber
kofjüämä vabažahtflk^ absstei,
kõik NõokogBdfi va
mbvas hooömata ss^sst^
kaotastesž, osctas o
msM aM tsäsisS& m^ie maa r ^
vastete nende reTohatsžooniiiste
ss&rutQ^ kaitsmis&l mng andis
Mnäsümta psasosš emäiste rahvus»
^agpsssamsse/' Ajaloolised faktid
räägivad äüski hoopis teisi keelt,
kmia tm »äa?eDiaadek^ nimeta­tud
rahvaid pässid oma IsesdsTQ^
eest ägedat jõiänst ja oöd snn-mtsd
ä^tamz, kommunistiLku Ve»
manaa sõjalistele, jõndudete. Oma.
iseselsvQst suutsid kaitsta Bahi rii­gid,
kes anastaö 1940. aastal N ,
Lödö punaarmee pooH pärast se­da
kui Moskva ofi pende rüMde^
sõlmiti^ lepingud pabeidkorvi v$°
vaenu
Leedulasi j€i lätlasi @n antud iuba kohfu ailo ~ „KGB kisi @t^b
kobtuministeeriumi»».'' kirjutab ameerika ajaleht
Nm TOEK (YES> - r>A Köhtoministeeriomi tnmnmhtfi fya^hmi^ poolt Llids |a t&isi&
te kaasabil peetav sh]ikMk 2, m2i2SimzsJQ]2L &}&„s^ydkwrj&t&^j&W* vasta feiab am^^«nka ja ežisIBsÄ^
ajaMrjaadnses prjest eLavaj^sat kidtlemist ja tekitab samal ajal vaenu USA tissnkkfmns. ^jw^^ r&htlf
fees <m- asjasse segatnd Las jäütamise pooldajatena või oma grapi jälitatavate Inkt&He ksUsj&i&m^
Aktsiooni ohe kõrralnihtnsena võib märkida anti-S€mütib*ste aktide arvs mftmekfjr^stamjst |a
lasi ka militaristlike jandi orzani-atsioonide vüjaastumisi oletatavate miüs&miitiäe r&sta.
«!^<t ^'^r^Sjt^ Ja
^md-^M '^WAs^m ja
i'^5?ž^ im
isže ;2i2a-'
Mis puutub ^Mimdde obls^
misesse, siis « i N . LSt i ^ n iM seda
võibolla Aasias, kuid Eestis Ja;
tmttl Earoopa aladsA on venela­sed
shMsanise
ainult nende f2ky2tsAz paljaks?õ5-
vbnist ja kohalike loodusvarade
hoolhnsM f3^lu2iimhxM, Em
partei oma läkituses kütieb, et
Nõukogude vabariikide majandus
on N* I^du raamides dünaamüi-seijt
kasvanud ning tööstus, põlln-majandus,
teadus ja kultuur on
vastis läinud tõd^le Õitsengule,
süs räägivad pikad sabad toiduai^
netekauplüste uste ees, tarbekau­pade
tohutu pimdus, viletsad maju-tamistingimused
ning üldine mu­dal
elaständard hoopis teist keelte
Keskkomitee ted[) oma läkitöses
suuri pingutusi, et kujutada N . Lu­du
nimetuse suitsukatte varjus Ve»
nemaa aDa heidetud rahvaid võrd­õiguslike
rahvastena, kes arenda­vad
ülil^s koostöös ühtset inter-natisionaalset
kultuurid Eriti rõhu­tatakse,
et kõigile rahvustele ja
rahvusrühmadele on tagatud Jurii­diline
ja laktHine võrdsus ning et
N. Liidus peetakse väga olul^ks
kõigi rahvuste esindamist vajali­kul
määral partei ja riigiorganites.
Kuid need kaunikõlalised ja fiu-sateisse
soniidösse vormitud dekla­ratiivsed
valed kaotavad kitfesti
oma mõju kui partei keskkomitee
kinnitab^ et nõukogude Inimesed
on vabatahü&ult võtnud vene kee­le,
rahvusvahelise suhtlemise kee­leks,
mis olevat Ikujunenud nõuko­gude
rahva sotsiaalse, poliitilise ^
idedüse ühtsuse tugevnemise ning
rahvuskultuuride arengu ja vas­tastikuse
rikastamise tähtsamaks
teguriks. Ning selgitades nõukogu­de
kultuuri arengusuundi maini­takse
deklaratsioonis, et partel
iiuunab paljurahvuselist loomhigu-
IM haritlaskonda niisuguste teoste
loomisele, mis on kantud parteili­suse
ja rahvalikkuse vaimust ning
mis on meie kodumaa tänapäeva
ja tuleviku väärilised.
. Moskva parteimehed m • Ikahtle-
FLORIDAS 3 LEEDU
St^Petersb-urgi ajaleht ,,Ev&mrg
Indepenäent'' iavaMas r:Lir:,^l Is-heWjel
koos värvüiste feedega
leedulasest maaükimsl2ii:--rj, Tf>a.
Jurigis Jiiodlse- loo, keda eriosa­kond
süüdistab Leedos JTitide ta-gaMiisimises
Safesa okupatsioori
ajaL Jurgis Juõdis is^ eitab igasu­gust
süüd ja väidab, et X. Liidu
asutused ja üldse körr,r:j:::^tid
püüavad teda JJkvid&endc.'-- selle-parastj
et tema maalid USA-s on
enamuses kommimisinlYastise si­suga.
Flonda. Pinellas cöustys tekMiiiid
suures leedulaste .^koloonias-: ca
eribsakonna an-ates „sõjakiü:^ife-gija"
veel Kazys Palciausk^s ja
Mike Pasker. Viimane, 80 a. va­na,
juba kaotas kodanikupiberid
kölm aastat tagasi, kuid ta ös ter­vislikel
põhjusil tunnistatud vas­tutusvõimetuks,
mispärast tema
deporteerimine on seisma pandud.
LÄTI SPORDITEGELANE
KALIF0ENL4S
ERIOSAKONNA KÜt'SIS
San Diegos, Kalifomias võitleb
eriosakoima süüdistuse vastu lätla­ne!
Edgars Laipenieks, 6S-a. vanu­ne
sporditegelane, kes on kolme
olümpiamängude aja] dlnud kerge-jõustikura^^
skonna treeneriks ja
viimati oli San • Diego ameerika
mata oma deklaratsiooni koo^»
misega palju vaeva nämnd ja oma
arvates palju häid valesid ritta
seadnud. K u i ka headd valedel on
see omadus, et nad hakkavad pik­kamööda
läbi paistma ning jäta­vad
nende koostajad naeroväär-s
e ^ (rfukorda. Meie kuuleme sün
paguhises Esmakordselt, et eesti
rahvas on vabatahtükult võitnud
vene keele rahvusvahelise läbikäi-mise
keeleks. PigeuL^n siin tege­mist
praegu Eestis ja teistes Balti
riikides tounuva tugeva venesta-mi^
rotsesslga, mida kõigiti mas­keerida
püütakse. Nõndanbneta-tud
ühtse ,4ntematsk)naalse kul­tuuri**
südi all pressitakse eestlasi
ja teisi balti rahvaid vene kommu­nistliku
kultuuri orbiiti ja hävita­takse
samm-sammult eeisti rahvus-lOdoi
kultuuri.
Ja lõpulö. K u i partel tõesti peab
S€^| oluliseks, et kõik rahvused
oleksid vajalikul määral eandatud
partd- ja riigiorganites — miks ei
ole siis peale paari Venemaa eest­lase
tõelisi eestlasi N. Lüdu kom­munistliku
partei keskkomitee
koosseisus ja poliitbüroos, kus pal­jude
aastakümnete j o o k ^ on ol­nud
ainult üksikuid venestunud
ääremaade esmdajaid ja kus alati
domineerivat roM on snänginud
A.
erakoolides kehalise kasvatuse õpe­taja.
Eriosakond süüdistab Laipeieks'i
selles, et ta sisseräanupaberites ei
ole märkinud, et ta on olnud arre­teeritud
sõjakuritegude pärast. Ed­gars
Laipenieks väidab, et ta ei
ole olnud arreteeritud. Kui ta 1M7-
a. tahtis Prantsusmaalt minna
tshiiüsse, siis emie laevale asu­mist
esitas keegi N. Liidu venela­sest
agent prantslastele süüdistuse
tema vastu, nagu oleks ta sõjakuri-tegija.
Lätlane peeti ajutiselt kiani üle­kuulamiseks,
mille juures viibis ka
kõnesolev venelane.
Kui aga Laipenieks hakkas jutus­tama
N. Lüdu okupatsioonivõimu^
de podt Lätis toime pandud kurite­gusid,
süs prantsuse ülekuulaja
saatis venelase toast välja. Prants­lased
Paipenieksi enam kinni ei
pidanud.
EA AJ.ALEHEKIEJLTOSEB
ON SÕLmJHITEOD
Ameeriklaste akadeemilistes
ringkondades äratab suurt tähele­panu
eriosakonna aktsioon Coa-necticutis
asuva Yale ülikooli vene
kirjanduse lektori Vladimir Soko-lov-
Samarini vastu, kellele ei ole
eriosakonnal< süüks panna suure-m
at sõjakuritegu kui mõnede ar­tiklite
kirjutamine Venemaal Sak­sa
vägede poolt vallutatud maa­alal
levitatud venekeelses ajalehes
„Retsfa". Artiklid olnud juudivas^
tased, väidab eriosakond. .
Vladimü- Sokolov-Samarin ütleb,
et ta ei kirjutanud juutide vastu
üldse, vaid nende juutide kohta,
kes panid toime kuritegusid
NKVD, praeguse KGB tegelastena
ja Staüni kuritegude kaaslastena.
Vladimir Sololov-Samarin snnni^
ti töökohalt ülikoolis lahkuma. Süü­distus
Sokolov-Samarini vastu sai
tervenisti alguse N. Ludust saade­tud
informatsiooni põhjal.
Nõukogude ajaleht „Komso-molskaja
Pravda" kirjutas Vladi­mir
Sokolov-Samarini Yale ülikoo­list
väljaajamise puhul, et nüüd on
jagu saadud antikommunistist ja
detente vastasest. Sõnagi ei maini­tud
tema juudivastasest osast.
Nõukogude näitekirjanik Gen-rich
Borowik, tähtis parteitegela­ne
nõukogude kirjanike ludus, kii­tis
Yale ülikooli ,,progresseiivset
elementi" selle eesti, et ülikooli õp­pejõudude
keskelt „ väi ja aeti ./äge­dalt
nõukogudevastane" isik.
„Meie ei usu, et maaüm võiks
sallida selliseid isikuid," ütles Gen-rich
Borowik ^ Sokolov-Samarini
kohta.
„KGB KÄSI..
Etnüine press, nagu „Ukrainian
Weekly" ja teised-on teravalt väl­ja
astunud kohtuministeeriumi eri­osakonna
ja tema direktori Allan
Ryani meetodide vastu „sojakur-jategijate"
protsesside korraldami­sel
ja eriti N. Ludu tõendusmater­jalide
kasutamisel. '
Erakorralise nähtena aga sekkus
vastuolulisse küsimusse ameerika;
ajaleht „The Truth" (Tõde), mis
ilmub Massachusettsi osariigis Ac-toüi
'^•nzs arrieeiižlasie E,W, Tattle
väljaandj&I ja trAmtt&rrdseL
Ajaleht avsMas 2 lecekülfe pik­kuse
üle-aate ericsakonr^a poott
korraldatsod pretsessidesi 'uk: terve
lehekülje^ 5 veera üigtaya pealkir­jaga
,^GB kasi ulatub köšttiriEds-teeriamini*''.
Ajaleht väidab, et erlosakotsa
poolt .jSõjakrarjategfjate" protses­side
korraidam!se aktsioöid tac-a
seisvat juudid, samuti oleTgt A l -
lau Ryani asutuse 30-iükmeIise
koosseis komplekteeritud peamiselt
juutidest.
Eraldi artiklis tuuakse ette poola­ka
Frank Waluse Chicagos korral-datud
protsessi üksikasjiL ^'älis-mäait,
peamiselt Iisraelist toodsd
valetmmistajad- kes süütut pc'<ili£-
kat süüdistasid jmüde tapmises,
kuid avalikkusele ei olevat midagi
teatanud sellest, mis sUlan HyaM
•eriosakond ette võttis valetunnista-jate
kohta pärast seda kui Frank
Waluse süütus lõplikult IrfndTgV^
tehti. .Ajaleht^,,rn8 Trn^*'-' aröMit
levitatakse.
Mitmed ikestatud rahvaste orga­nisatsioonid
teatavad Kongressi
lükmeile, et nad nõuavad novemb­rikuus
toimuvatel valimistel kandi-deerijaüt
seisukohta .:,söjakur3ate-gijate"
protsesside Ja eriti N. Lu­du
tõendusmaterjalide kasutamise
küsimuses. Ida-Euroopa päritoiiiga
grupid arvavad, et nad oma hääl­tega
suudavad reas valimisdistrik^
tides otsustada kongressimehe ta­gasivalimise
või läbikukkumise. •
Paal HisSasder «räi vast-
§aBI, j^rssZ t&ms!3izMHkü
sr5rs! küa^aasd 5 . I f e , i sM kes
ksssisa^el kö^stJ^I ei Eižriaiind
Ja lasM- esd petJa veselasse Pot-
^iskmi kMa^ess. Erisi tõstab ta
t e ^ fenlgast ^ j a tsiSse-Sri kir-ft-
mkii GftöPgfe EeTssrd ster ja
ameerüa MnasSns ÜBesdöTe Dr^-
ser'i kelfedesž esist&se viskas en­ne
S e N. Lffifa p & i JSsdnsist va-gimiaksast
vilja IsMt kaasavõetud
võileivad, kiasa tema veestfismiise
kohaselt ei ofciid Tememaal mil­lestki'
puudust mRt DTeise? kntis
Moskva tinaTal naktsid kerl^seM
aende viniknilaste kaltesde pa­rast,
mis olevat Tas» Msa-
EBse mglje..
tasoperatsiGCfpdfr ajai k ^ aaeee*
rika õpeöase Owm Lažsmffie?'
Moskvas ring! kisadste simaiäffa.
mainMes, et ta es tala t i k o ia
oma võõmstaiate
Esimene eesti
Ameerikas
Mõned aastad tagasi nimetati
Alaska Wrangelli mägestiku üks
tippudest Mount Churchüliks. Pole
aga mainimisv-äärseks enam pee­tud,
et Alaska avastati alles a.'
1820—24 eesti päritoluga niaadeuü-rija
Ferd. von Wrangelli ekspe­ditsiooni
poolt ja viimane oli Vene
keisririigi kuberneriks Alaskas
182&-34.
Alaskas on praegu Wrangelli ni­meline
mägestik ja tulemägi^ Fort
Wrangelli nimeline linn ja Vene­maa
poolel Wrangeli Land nime­line
saar. KüDap tolleaegseis de-tail^
aniannetes on märgitud ka
nende eesti meremeeste ninied^ kes
selles ekspeditsioonis osalesid.
F. v. Wrangeli sündis Eestis
oma suguseltsi mõisas ja suri Tar­tus
a. 1879 ning on sinna maetud.
Wrangelli (üvarangale 1220,
Wranghele 1282 (nüüd Varangu kü­la,
originaal. Varaküla, s.o. rikas
küla), esüsad olid Muinas-Eesti
ülüfud samanimelisest külast Viru­maalt,
kontrollisid 10 küla ning
Toolse sadamat ja võtsid ristiusu
taanlastelt vabatahtlikult • vastu.
Nimeliselt on esimesena neist re­gistreeritud
Johannes de Wranghe­le
1282 (vt. Commentaries on the
Liber Census Däniae, lk. 179—84).
Tema aruanne tõlgiti inglise keel­de
1840 ,;Wrangells expedition to
the Polar Sea m 1820^23". USA
ostis Venemaalt Alaska a. 1867
7.2miljoni kuld-dollari eest.
Sidney ja Beatcice Webfe m M Te-nemaalt
tagasi kžüdlas veeadimii-ses,
et sealne karfensssSsseem on
vaba igasngisesi füsSisesj tiiHöni-sest
See oli sel ajal km S t a lM ink-visntorid
sundsid oma ohTreM i f a-suguste
võtetega' oma ..Jknritegu-sid"
üles J tmmjstama ja tuhanded
fnirnesed saadeti kulMalasküdega
teise maaüma.
Samasuguste kütvate immangn-tega
tulid lainemaised mteflektu*
aaSd tagasi Ennast km seal valit­ses
^lao Tse-tungi ja tema käsilas­te
terror. Prantsase kirjanik Smo-ne
de Beauvoar leidis, et hiina kol­hoosnike
ela oli erakordselt mõnus
ja mugav ning et ESina on nüüd
maa. kus valitsus maksab kooKha-ridnse
eest ja kus riigimehed ja
kindralid im teadlased ja hmleta-j
a i Isegi tuntud ajakirjanik
James Reston. kes on praegu New
"fjork Timejsi veergudel tuntud
kommentaatcar, lasi end Hünas
valeradadele juhtida, km ta pa­rast
kirjutas, et miljonid Hüna Im-nadest
maale toole saädetnd noo^
red võtsid seda koi „põgenemi§t
Knnast ja kui väljasõitu maale."
Samasuguste kommmiistlika pro^
paganda poolt väänatud muljetega
on tutnnd ameerika üitellektnaale
ja isegi vaimulikke tagasi Vietna­mist
ja Kuubalt.
Need lääne Intellektuaalide polii-tiiised
palverännakud raudeesriide
t^Oia^ näitavad kui paju on lääne­maailmas
uaÜTsust, teadmatust Ja
isegi rumalust kommunismi tõe­lise
olemuse ja raudeesriidetagus-te
rahvaste igapäevase eln hüida-miseL
Kahjuks jätkub seda õhu­losside
ehitamist läänes ka veel
praegugi Salvadori ja teiste kom­munistide
pealetungimärklauda-deks
valitud maade sündmuste hin­damisel.
V
N. Lüdu punaarmee on nüüd ju­ba
üle kahe aasta vübmud Afganis­tanis
ja teinud suuri pingutusi
sealse rahvusliku vasWpanu murd­miseks.
AfganistaniV partisanide
kaks suuremat äsjast rünnakut N.
Liidu püri ääresi asuva Herati ja