1979-07-31-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 57 (2596) XXVIII aastÄik
cm H Ä 0 _ « •-• L
9
, Teisipäeval. $1. juulU 1979 - "Tuesday, July 31, 1979 Üksiknnmbri hind 49 centS
lill «
«CQS
SOEB
Oknpeeriiud;Eesäjis Ilmuv.„Rahva Hääl" tõi.äsja rasvases Ms>
jas lühikese lakoonilise teate, et 12. juuMl peeti mülitsaorganite
poolt Mimi tagaotsitud eriti ohtlik kuirjategija Imre Harri poeg
ArakasV Ajalehes ei märgitud, milliseid kuritegusid tahatu oli
sooritanud, et teda„enti ohtlikuks" tembeldati. Teate tõpras mafi-n
ti, et Eesti NSV siseministeerium tänab kõiki kodanikke, te
miilitsale aktiivset abi ohtliku kurjategija otsiisaisel. ^
„Vaba .Eestlane" on saanud nüüd andmeid, et Imre Araka§
-see mees, kes sooritas Moskva koloniaalvõimi! asehaldnrile
..Karl Vainole, ebaõnnestunud atentaadikatse,, mille kohta-meie
lehe eelmises numbris. KGB ja miilitsa-võimud
korraldasid Imre Arakase tabamiseks suuri operatsioone,
tema pilt aväjidati televisiooniekr^nil Ja rahvast kutsiti
raadio kaiidu tema koljta andmeid avaldama. Lõpuks tabati Imre
Ärakas reetmise tnlemnsena. Tabatu on 22-aastane noonik
ning oH Tallinna Polxitehniliseto
BANGKOK — Hanoi kommunistlik valitsus protesteerib ägedalt
Filipiinide võimude i^üdistuse vastu, et Vientnami piirivalvurid
mõrvasid 85 vietnäiitii põgenikku, kes olid oma laevaga sunnitud
maanduma iihel Vietnami okupatšioonljõudude kontrolli
alla kuuluval saarel; Filipiinide süüdistused baseeruvad põgenike
andmeil^ kes pääsesid õnnekombel sellest massimõrvast.
ühmdriildde sõjalaevad jalfea-yad
patnüleeriiriist Vietnaimj
ümbruse vetes, et päästa vüetsa,-
tes paatides merele saadetud ipõ-genikike.
Vietnami valitsus süüdis-
.••et ameerikääsed.ergutavad•seöe
sammuga uusi põgenikekontSn-gente
merele minema selles !oo-tuses,
et tlhendriikide sõjalae-
•.vad nad päästavad, ja •Ämeeri-
.^kasse-.vüvad.• \- V'.-.;
tJhendriikide seitsmenda laevastiku
koosseisu kuuluvad laevad
/korjasid mööduffiud nädalal
merelt iüles 65 põgenikku, kes'saadet!
esiaJgu taisse : laagrifcesse
kuid tjoimetatakse peatselt Üheiid-Äidesse.
Kanada j a tjJipndriigid
on rakendanud lennukid põgenike
toomiseks Kagu-Aasia maade põgenikelaagritest
Ameerika mandrile/.-
@p@sitsi@©iiigci
TEHERAN — Ehkki Iraani diktaator ajatollah Khomeini on eidlsi
kätte koondanud absoluutsed võimupiirid, ei istu ta sugugi nii kõ^
vasti võimusadulas nagu seda välispidisel vaatlusel võiks amts^.
Khomeini suuremaks jprobleemiks on, kuidas saavutada oma vastastega
kompromisse kuid,siiski sealjuures säilitada oma pntegist
positsiooii. :
Momeini on nähtavasti arusaamisele
jõudnud, et ta ei suuda oma
senise terroristliku süsteemiga valitseda
ja endale vajalikku seljatagust
luua ning sooritas ootamatu
sammu, vabastades vanglatest
3000 poliitilisit vangi. See järeland-niine
oli mõeldud opositsiooni ja
Sõjaväelaste lepitamiseks peamir
nisterBazargani valitsusega,
kuid tõenäoliselt ori Khomeini
oma terrorisüsteemi juba nM
kaugele arendariud, et talon raske;
asuda taandumisteele.
Khomeinit häirivad mitmesuguste
gruppide nõudmised ja rahuldamata
nõudmiste tulemustena tekkinud
rahutused ja kokkupõrked.
Ehomeinü ja itema valitsusel tuleb
tegeleda terrorismiga, sabotäazhi-aktidega,
pahempoolsete mõjuyõi-^
mu kasvamisega jä. üha suureneva
majanduskriisiga.
•: Araabia • separatistid,.. ke^ ei
lepi Teherani keskvalitsusega,
õhku sid juuli algul õli juhtmed,
mis on erakordsed tähtsusega
Iraani .•, ..õliekspordi": •.käigus; -hoidmiseks.
•
MADRIID — Baski terroristid
korraldasid möödunud nädalavahetusel
Madriidi lennuväljal ja
raudteejaamades mitu pommiaten-taati,
mille .tulemusena said neli
inin;iest surma ja 113 haavata, üks
surmasaanuist oli Lääne-Saksa-
Lääneranniku Eesti Päevade ajal heisati Los Angelesi raekoja lipu- maalt pärit noor tütarlä^^
vardasse pidulikult. Eesti sini-must-valge.; lipp, mis äratas üldist tähe-.
•'.:,Foto:.Avo Piirisüd'
haavata saanute hulgas oli palju
välismaalt saabunud turiste.
oo
NEW YORK — Maailma suurima
õlikompanii, ameeriklaste Exxon
Corp. tulud tõusid 23% käesoleva
aasta teisel veerandil. Exxon
teenis 830 miljonit dollarit perioo-dil>
mis lõppes 30. juuniga, mis on
140 miljonit dollarit suurem kui
läinud aastal samal ajal; Müiigi
läbikäik tõusis 15,52 miljardilt dollarilt
19,61 niiljardile dollarile.
Värskemad uudised loete
„VABÄ EESTLASEST" ^
Teine VEKSA kultuuriseminar Eestils on lõ
jatelt nende päeviide kolita oma srvamnsi |
Ja kogetust jäänud kõigile osavõtjaile positiivne
:meist.j8i nimeta.. •
ja nagu esimesetg! korral küsiti ka seekoM osavõte.
Mmanguid. Nagu neist sõnavõttudest ilmneb on nähtust
hlmnarig eesti' kultuur!. osas;.. poljitilisi 'aspekte keegi
vüksV osav^^^ -Rein Viira
Stokholmist ütleb, etj „ma ei arva,
et ma Eestisse kolin, aga mulle
tundub loomulikuna pidada edaspidigi
Eestiga tihedat sid^t, tulla siia
jälle tagasi ja tunda heameelt kõigist
siinseist tuttavatest, kui nad
^tulevad mulle külla mu kodus
Stokhobni3'S Sama; noormees on
öelnud veel, et „ k u i tahame eestlased
olla, peame kõigepealt oska-j
n a eesti keelt; See on mu esimene
tunne";
•Pärast jaaniööd Lahemaa rahvuspargis,
järgnesfid tutvumised
rabamaastikuga ja taimestikuga..
•. . . • • •• i .: •• ^ ' - •
Siis sõideti edasi Tartusse, kus toimus
12. akadeemik J. V. Veski
konverents. Konverentsi loengud
toimusid Tartu ülikooli peahoones
J . V. Veski nimelises auditooriumis,
pr. Henno Rätsep pidas loengu
eesti, kirjakeele sõnavara r i kastamise
päeväprobleemihesfc, fi-
, Mo(^iakandidaadid Silvi Vare seotud
tüvega sõnade tuletusäspekti-dest
ja Ellen Uuspõld eesti ku-ja.
keele grammatilise vomiistiku r i -
l^astamis^t. Seminarist osavõtjad
külastasid ka akadebmik J . V. Vesk
i hauda Raadi kalmistul, kus
lauldi ,,Mu meelen kuldne kodu-
3cotüs". -
Seminari üheks hüveks märgiti
ka, et sel puhul sõlmusid sõprussidemed
Ameerikas, Kanadas,
Äjtsis ja Lääne-S^ksamaal asu-
"vate eesti noorte ning kodumaal
<)levate eesti teadlaste, kirjanike,
• filmiloojate, loodusuurijate, kunstnike
ja teiste alade esindajatega.
Rootsi eestlase t . Niidu arvates
semiisiar
võimalus tundma Õppida eesti
inimesi ja ühiskonda^ kuna korraldajad
sellevastu saavad pare-
.ma pudi.eestlasist võõrsil.
Selle eesti inimeste j a ühiskonna
kohta esitasid väliseesti noored ka
arvukalt küsünusi, millele ajalehes
aga vastuseid pole antud;
Seminari töö olevat olnud väga
pingerikas, noored oleVat tahtnud
aga rohkem küsida kui aeg lubas,
kirjutab „Kodumaä". Lõpuks anti
VEKSA poolt kõigile osavõtjaile
mälestuseks seminarist osavõtu
tunnistus. '
Seminarist võttis, osa ka USA
pildirohke ajakirja ,,Natiqnal
Geographic" korrespondent ja toi-metusliige
Priit Vesilind, kes kö^
gus materjale oma ulatusliku Ees-tbartikli
^jaoks. Ta oli seminari
kestel teinud pidevalt fotosid, arvult
üle tuhande värvifoto. ;
Seminari kokkuvõttest ei selgu;
kas see tehakse igaaastaseks sündmuseks
nägu noorte eneste poolt
on soovitud. Küll korraldasid Rootsis
seminarist osavõtnud noored
kokkutuleku sealses Metsaülikoolis
kogemuste, tähelepa,nekute ja muljete
edasiandmiseks. -
Usuteadusliku Instituudi teine kursus lõppes möödunud pühapäeval piduliku jumalateenistuse^
ga Vana Andrese kirikus, millele elas kaasa rohke arv kirikulisi. Jumalateenistusel olid kaastegevad
osa instituudi õpilastest, kuria osa neist olid esinenud juba eelmisel pühapäeval toimunud jumalateenistusel.
21. instituudi Õpilast siirdusid tagasi oma kodukohtadesse, kuš nad hakkavad kohalik^
ku eestlaskonda abistama usuliste toiraJngute sooritamisel ning asendavad paljudel juhtudel kutselisi
Õpetajaid, keiedel igakord ei ole võimalik väiksematesse keskustesse kohale tulla. > ^
Jumalateenistusel pidas altari-kõne
prof dr. A. Võõbus, kes andis
instituudi õpilastele edasi oma
läkiluse. Professor kriipsutas alla,
6t instituudi kursustel on tehtud
'tõsist tööd ning ta .ta avaldas,
lootust, - V
et instituudi, õpilased .aitavad,
omalt poolt kogudustele kaasa
eesti kiriku- üles. ehitamiseks.
Piiskop K, Raudsepp pidas rali-vapärase
jutluse, milles tä eriti
kinni naelutas selle töõ tälitsust>
mida instituudi õpilastel tjuleb hakata'
tegerna pärast oma kodukohtadesse
sürduimist. Kõneleja
tõi instituudi töö ikohta. huvitavaid
näiteid, mainides, et õjiilased
on oma õpingute kestel palju siit
kaasa saanud kuid nende töö tulemused
"olenevad suurel määral
sellest kui palju /"nad valguse
kandjatena ise suudavad oma
rahvuskaaslastele anda.
MANAGUANikaraagua, töösturid ja. ärimehed vaatavad' eba^
Mndla pilguga tulevikku ning ei oska mõistatada, millise suuna võtab
uus pahempoolne valitsus. Ehkki uus valits^us esialgu deklaree
ris, et ta pooldab eraettevõtlust, ei ole töösturid Ja ärimehei sugugi
Mndlad valitsuse ja seda juhtiva viielükmelise hunta kavatsustes,
kuna hunta mõjuvõimsad liikmed on tuntud
Uue valitsuse koosseisus on liberaalse
mõtlemisviisiga eraettevõt-'
lüse pooldajaid kuid mõningate poliitiliste
vaatlejate arvates ei ole
nende mõju valitsuses suur
.'. ning marksistid' /panevad ' seal
.oma-tõekspidamised Ja' kavatsu-
•sed maksma..,,
Arvatakse, et praegusel valitisusel
ei ole pikka iga kuna lahkhelid var
litsuse koosseisus muutuvad üha
suuremaks ning marksistid suruvad
eraettevõtluse pooldajad valitsusest
peagi välja.
Eraettevõitluse nõukogu, kes andis
ema panuse- president Somoza
kukutamisel streikide organiseerimisega,
on nüiid sattunud prob-leenikie
ette, imida ei p^nud esialgu
ette kujutada.
• • Töösturid -mainivad,/ et. .uus.- valitsus
Ja hunta on tegutsemisvõimet!!
hing ei oskia kuidagi elu
ümberorganiseerimisega peale
•••.hakata.' '
Töösturid ja . ötteVÕtja^, kinnitavad,
et nenide arvates tuleks pangad
avada ja krediidivoimahisi anda
ikuna ettevõtted peavad palkasid
maksma töölistele j a tellsma
Instituudi õpilastest esinesid
sõriailises osa H , K i v i , FaiUl Mäid-re,
Edgar Pihai, Kalle Merilo, Tiit
Tralla, Elmar Kuningas, Kersti
Pinna, Heino Altpsaar, Juta Nõmmik
ja PriiduKiive. •
Muusikalises osas o i orelü dr.
R. Toi kuna solistidena esinesid
Irene Loosberg ja instituudi
õpUäne Ülo Saar, kes; kohale oli
saabunud Austraaliast.
Pärast jumalateenistust toimus
ühine kohvilaiid, kus in^^
kursuse vanem Väino Kaldma tänas
südamlike sõnadega' leikto^
reid, kes andsid vabataiitlike
tööjiõududena kursusele oma suure
panuse, samuti iku-ulusid tema
tänusõnad Vana Andrese koguduse
perenaistele, kes olid hoolitsenud
ikursuslaste lõunasöökide Valmistamise
eest ja õpetajatele, ikel-ledega
kursuslastel oli tekkinud
soe koostööline vahekord. Koguduse
esimees Ä. Roost, avaldas
headmeelt, et Vana Andrese kogudusel
oli võimaaus kursuslaste
kasutusesse anda oma kirikut ja
kiriku kõrvaruume. Prof. dr. ^ Ä.
Võõbus oma lõpusõnas mainis
instituudi tööd iseloomustades, et
sellega Tartu ülikool Jätkab nähtavaid
jälgi nähtamatute isikute
.kaudu. ••;
Kursuse ajal toimusid ka õpetajate
nõupäevad, millede eesr
märgiks oli ametivendadega
lähemate sidemete sõlmimine,
muljete vahetamine koguduse
siseellu puutuvates küsimustes
ja instituudi õpilastele abi andmine
praktilisel alal. '
Rootsis kavatsetakse samalaadne
Usuteadusliku Instituudi kursus
korraldada järgmBel aasta:!,
kohe pärast Ülemaaihnseid Eesti
Päevi. Kursus kastab fcümmo päeva
ning selle eesmärgiks on koondada
kursusele õpilasi Rootsist
j a teistest Euroopa r i i k i d e l . ;
Eesti Kunstide Keskuse juurde loodud vastav komisjon on uurinud Eesti Ktdtuuiikodu h(mn<s
majandamise praktUisi võimalusi, komisjon, mille koosseisu kuuluvad J. Pahapill, Stella Kerson,
Arved Pedjaser Helene PetersonjaS. Ve^
Korndšjon on pidanud Eesti
Kultuurikodu asutamiseks mitmel
korral läbirääkimisi Ontario pro-yintsivalitsuse
kultuuriministeeriumi
Heritage Õonservation osar
konnaga. Eesti Kunstide Keskuse
Usalduskogu esimehel :J.= Pahapillil
oli läbirääkimisi Heritage Con-servation
osakonna juhaitaja V^N.
ja
mi Wintario- Toronto piiikonina
konsultandi Jay Jadksoniga.
Nendel mbirääkiniistdsuh
ministeeriumi esindajad eestlaste
algatusesse positiivselt
ning mainisid, et eestlastel on
Võimalik toetust saada projeikti
fcayaiidamiseks, vastava konkrset-se
objökti muieftsemiseiks ja selle
ilevaipidamiseks. Toetust asitakse
kuni 50 prots. ulatuses kui 50
protsenti kuludest laekub mujalt
— eesti ühiskonnalt või teisibelt
Kanada asutustelt, kaasaarvatud
föderaalvalitsus, Kanada Mraisisu-mivalitsus
jne.
Projeikti esimene faas
endast; detailsed; planeerimise kavandit,
mdiUe raamides töötatakse
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 31, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-07-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790731 |
Description
| Title | 1979-07-31-01 |
| OCR text |
Nr. 57 (2596) XXVIII aastÄik
cm H Ä 0 _ « •-• L
9
, Teisipäeval. $1. juulU 1979 - "Tuesday, July 31, 1979 Üksiknnmbri hind 49 centS
lill «
«CQS
SOEB
Oknpeeriiud;Eesäjis Ilmuv.„Rahva Hääl" tõi.äsja rasvases Ms>
jas lühikese lakoonilise teate, et 12. juuMl peeti mülitsaorganite
poolt Mimi tagaotsitud eriti ohtlik kuirjategija Imre Harri poeg
ArakasV Ajalehes ei märgitud, milliseid kuritegusid tahatu oli
sooritanud, et teda„enti ohtlikuks" tembeldati. Teate tõpras mafi-n
ti, et Eesti NSV siseministeerium tänab kõiki kodanikke, te
miilitsale aktiivset abi ohtliku kurjategija otsiisaisel. ^
„Vaba .Eestlane" on saanud nüüd andmeid, et Imre Araka§
-see mees, kes sooritas Moskva koloniaalvõimi! asehaldnrile
..Karl Vainole, ebaõnnestunud atentaadikatse,, mille kohta-meie
lehe eelmises numbris. KGB ja miilitsa-võimud
korraldasid Imre Arakase tabamiseks suuri operatsioone,
tema pilt aväjidati televisiooniekr^nil Ja rahvast kutsiti
raadio kaiidu tema koljta andmeid avaldama. Lõpuks tabati Imre
Ärakas reetmise tnlemnsena. Tabatu on 22-aastane noonik
ning oH Tallinna Polxitehniliseto
BANGKOK — Hanoi kommunistlik valitsus protesteerib ägedalt
Filipiinide võimude i^üdistuse vastu, et Vientnami piirivalvurid
mõrvasid 85 vietnäiitii põgenikku, kes olid oma laevaga sunnitud
maanduma iihel Vietnami okupatšioonljõudude kontrolli
alla kuuluval saarel; Filipiinide süüdistused baseeruvad põgenike
andmeil^ kes pääsesid õnnekombel sellest massimõrvast.
ühmdriildde sõjalaevad jalfea-yad
patnüleeriiriist Vietnaimj
ümbruse vetes, et päästa vüetsa,-
tes paatides merele saadetud ipõ-genikike.
Vietnami valitsus süüdis-
.••et ameerikääsed.ergutavad•seöe
sammuga uusi põgenikekontSn-gente
merele minema selles !oo-tuses,
et tlhendriikide sõjalae-
•.vad nad päästavad, ja •Ämeeri-
.^kasse-.vüvad.• \- V'.-.;
tJhendriikide seitsmenda laevastiku
koosseisu kuuluvad laevad
/korjasid mööduffiud nädalal
merelt iüles 65 põgenikku, kes'saadet!
esiaJgu taisse : laagrifcesse
kuid tjoimetatakse peatselt Üheiid-Äidesse.
Kanada j a tjJipndriigid
on rakendanud lennukid põgenike
toomiseks Kagu-Aasia maade põgenikelaagritest
Ameerika mandrile/.-
@p@sitsi@©iiigci
TEHERAN — Ehkki Iraani diktaator ajatollah Khomeini on eidlsi
kätte koondanud absoluutsed võimupiirid, ei istu ta sugugi nii kõ^
vasti võimusadulas nagu seda välispidisel vaatlusel võiks amts^.
Khomeini suuremaks jprobleemiks on, kuidas saavutada oma vastastega
kompromisse kuid,siiski sealjuures säilitada oma pntegist
positsiooii. :
Momeini on nähtavasti arusaamisele
jõudnud, et ta ei suuda oma
senise terroristliku süsteemiga valitseda
ja endale vajalikku seljatagust
luua ning sooritas ootamatu
sammu, vabastades vanglatest
3000 poliitilisit vangi. See järeland-niine
oli mõeldud opositsiooni ja
Sõjaväelaste lepitamiseks peamir
nisterBazargani valitsusega,
kuid tõenäoliselt ori Khomeini
oma terrorisüsteemi juba nM
kaugele arendariud, et talon raske;
asuda taandumisteele.
Khomeinit häirivad mitmesuguste
gruppide nõudmised ja rahuldamata
nõudmiste tulemustena tekkinud
rahutused ja kokkupõrked.
Ehomeinü ja itema valitsusel tuleb
tegeleda terrorismiga, sabotäazhi-aktidega,
pahempoolsete mõjuyõi-^
mu kasvamisega jä. üha suureneva
majanduskriisiga.
•: Araabia • separatistid,.. ke^ ei
lepi Teherani keskvalitsusega,
õhku sid juuli algul õli juhtmed,
mis on erakordsed tähtsusega
Iraani .•, ..õliekspordi": •.käigus; -hoidmiseks.
•
MADRIID — Baski terroristid
korraldasid möödunud nädalavahetusel
Madriidi lennuväljal ja
raudteejaamades mitu pommiaten-taati,
mille .tulemusena said neli
inin;iest surma ja 113 haavata, üks
surmasaanuist oli Lääne-Saksa-
Lääneranniku Eesti Päevade ajal heisati Los Angelesi raekoja lipu- maalt pärit noor tütarlä^^
vardasse pidulikult. Eesti sini-must-valge.; lipp, mis äratas üldist tähe-.
•'.:,Foto:.Avo Piirisüd'
haavata saanute hulgas oli palju
välismaalt saabunud turiste.
oo
NEW YORK — Maailma suurima
õlikompanii, ameeriklaste Exxon
Corp. tulud tõusid 23% käesoleva
aasta teisel veerandil. Exxon
teenis 830 miljonit dollarit perioo-dil>
mis lõppes 30. juuniga, mis on
140 miljonit dollarit suurem kui
läinud aastal samal ajal; Müiigi
läbikäik tõusis 15,52 miljardilt dollarilt
19,61 niiljardile dollarile.
Värskemad uudised loete
„VABÄ EESTLASEST" ^
Teine VEKSA kultuuriseminar Eestils on lõ
jatelt nende päeviide kolita oma srvamnsi |
Ja kogetust jäänud kõigile osavõtjaile positiivne
:meist.j8i nimeta.. •
ja nagu esimesetg! korral küsiti ka seekoM osavõte.
Mmanguid. Nagu neist sõnavõttudest ilmneb on nähtust
hlmnarig eesti' kultuur!. osas;.. poljitilisi 'aspekte keegi
vüksV osav^^^ -Rein Viira
Stokholmist ütleb, etj „ma ei arva,
et ma Eestisse kolin, aga mulle
tundub loomulikuna pidada edaspidigi
Eestiga tihedat sid^t, tulla siia
jälle tagasi ja tunda heameelt kõigist
siinseist tuttavatest, kui nad
^tulevad mulle külla mu kodus
Stokhobni3'S Sama; noormees on
öelnud veel, et „ k u i tahame eestlased
olla, peame kõigepealt oska-j
n a eesti keelt; See on mu esimene
tunne";
•Pärast jaaniööd Lahemaa rahvuspargis,
järgnesfid tutvumised
rabamaastikuga ja taimestikuga..
•. . . • • •• i .: •• ^ ' - •
Siis sõideti edasi Tartusse, kus toimus
12. akadeemik J. V. Veski
konverents. Konverentsi loengud
toimusid Tartu ülikooli peahoones
J . V. Veski nimelises auditooriumis,
pr. Henno Rätsep pidas loengu
eesti, kirjakeele sõnavara r i kastamise
päeväprobleemihesfc, fi-
, Mo(^iakandidaadid Silvi Vare seotud
tüvega sõnade tuletusäspekti-dest
ja Ellen Uuspõld eesti ku-ja.
keele grammatilise vomiistiku r i -
l^astamis^t. Seminarist osavõtjad
külastasid ka akadebmik J . V. Vesk
i hauda Raadi kalmistul, kus
lauldi ,,Mu meelen kuldne kodu-
3cotüs". -
Seminari üheks hüveks märgiti
ka, et sel puhul sõlmusid sõprussidemed
Ameerikas, Kanadas,
Äjtsis ja Lääne-S^ksamaal asu-
"vate eesti noorte ning kodumaal
<)levate eesti teadlaste, kirjanike,
• filmiloojate, loodusuurijate, kunstnike
ja teiste alade esindajatega.
Rootsi eestlase t . Niidu arvates
semiisiar
võimalus tundma Õppida eesti
inimesi ja ühiskonda^ kuna korraldajad
sellevastu saavad pare-
.ma pudi.eestlasist võõrsil.
Selle eesti inimeste j a ühiskonna
kohta esitasid väliseesti noored ka
arvukalt küsünusi, millele ajalehes
aga vastuseid pole antud;
Seminari töö olevat olnud väga
pingerikas, noored oleVat tahtnud
aga rohkem küsida kui aeg lubas,
kirjutab „Kodumaä". Lõpuks anti
VEKSA poolt kõigile osavõtjaile
mälestuseks seminarist osavõtu
tunnistus. '
Seminarist võttis, osa ka USA
pildirohke ajakirja ,,Natiqnal
Geographic" korrespondent ja toi-metusliige
Priit Vesilind, kes kö^
gus materjale oma ulatusliku Ees-tbartikli
^jaoks. Ta oli seminari
kestel teinud pidevalt fotosid, arvult
üle tuhande värvifoto. ;
Seminari kokkuvõttest ei selgu;
kas see tehakse igaaastaseks sündmuseks
nägu noorte eneste poolt
on soovitud. Küll korraldasid Rootsis
seminarist osavõtnud noored
kokkutuleku sealses Metsaülikoolis
kogemuste, tähelepa,nekute ja muljete
edasiandmiseks. -
Usuteadusliku Instituudi teine kursus lõppes möödunud pühapäeval piduliku jumalateenistuse^
ga Vana Andrese kirikus, millele elas kaasa rohke arv kirikulisi. Jumalateenistusel olid kaastegevad
osa instituudi õpilastest, kuria osa neist olid esinenud juba eelmisel pühapäeval toimunud jumalateenistusel.
21. instituudi Õpilast siirdusid tagasi oma kodukohtadesse, kuš nad hakkavad kohalik^
ku eestlaskonda abistama usuliste toiraJngute sooritamisel ning asendavad paljudel juhtudel kutselisi
Õpetajaid, keiedel igakord ei ole võimalik väiksematesse keskustesse kohale tulla. > ^
Jumalateenistusel pidas altari-kõne
prof dr. A. Võõbus, kes andis
instituudi õpilastele edasi oma
läkiluse. Professor kriipsutas alla,
6t instituudi kursustel on tehtud
'tõsist tööd ning ta .ta avaldas,
lootust, - V
et instituudi, õpilased .aitavad,
omalt poolt kogudustele kaasa
eesti kiriku- üles. ehitamiseks.
Piiskop K, Raudsepp pidas rali-vapärase
jutluse, milles tä eriti
kinni naelutas selle töõ tälitsust>
mida instituudi õpilastel tjuleb hakata'
tegerna pärast oma kodukohtadesse
sürduimist. Kõneleja
tõi instituudi töö ikohta. huvitavaid
näiteid, mainides, et õjiilased
on oma õpingute kestel palju siit
kaasa saanud kuid nende töö tulemused
"olenevad suurel määral
sellest kui palju /"nad valguse
kandjatena ise suudavad oma
rahvuskaaslastele anda.
MANAGUANikaraagua, töösturid ja. ärimehed vaatavad' eba^
Mndla pilguga tulevikku ning ei oska mõistatada, millise suuna võtab
uus pahempoolne valitsus. Ehkki uus valits^us esialgu deklaree
ris, et ta pooldab eraettevõtlust, ei ole töösturid Ja ärimehei sugugi
Mndlad valitsuse ja seda juhtiva viielükmelise hunta kavatsustes,
kuna hunta mõjuvõimsad liikmed on tuntud
Uue valitsuse koosseisus on liberaalse
mõtlemisviisiga eraettevõt-'
lüse pooldajaid kuid mõningate poliitiliste
vaatlejate arvates ei ole
nende mõju valitsuses suur
.'. ning marksistid' /panevad ' seal
.oma-tõekspidamised Ja' kavatsu-
•sed maksma..,,
Arvatakse, et praegusel valitisusel
ei ole pikka iga kuna lahkhelid var
litsuse koosseisus muutuvad üha
suuremaks ning marksistid suruvad
eraettevõtluse pooldajad valitsusest
peagi välja.
Eraettevõitluse nõukogu, kes andis
ema panuse- president Somoza
kukutamisel streikide organiseerimisega,
on nüiid sattunud prob-leenikie
ette, imida ei p^nud esialgu
ette kujutada.
• • Töösturid -mainivad,/ et. .uus.- valitsus
Ja hunta on tegutsemisvõimet!!
hing ei oskia kuidagi elu
ümberorganiseerimisega peale
•••.hakata.' '
Töösturid ja . ötteVÕtja^, kinnitavad,
et nenide arvates tuleks pangad
avada ja krediidivoimahisi anda
ikuna ettevõtted peavad palkasid
maksma töölistele j a tellsma
Instituudi õpilastest esinesid
sõriailises osa H , K i v i , FaiUl Mäid-re,
Edgar Pihai, Kalle Merilo, Tiit
Tralla, Elmar Kuningas, Kersti
Pinna, Heino Altpsaar, Juta Nõmmik
ja PriiduKiive. •
Muusikalises osas o i orelü dr.
R. Toi kuna solistidena esinesid
Irene Loosberg ja instituudi
õpUäne Ülo Saar, kes; kohale oli
saabunud Austraaliast.
Pärast jumalateenistust toimus
ühine kohvilaiid, kus in^^
kursuse vanem Väino Kaldma tänas
südamlike sõnadega' leikto^
reid, kes andsid vabataiitlike
tööjiõududena kursusele oma suure
panuse, samuti iku-ulusid tema
tänusõnad Vana Andrese koguduse
perenaistele, kes olid hoolitsenud
ikursuslaste lõunasöökide Valmistamise
eest ja õpetajatele, ikel-ledega
kursuslastel oli tekkinud
soe koostööline vahekord. Koguduse
esimees Ä. Roost, avaldas
headmeelt, et Vana Andrese kogudusel
oli võimaaus kursuslaste
kasutusesse anda oma kirikut ja
kiriku kõrvaruume. Prof. dr. ^ Ä.
Võõbus oma lõpusõnas mainis
instituudi tööd iseloomustades, et
sellega Tartu ülikool Jätkab nähtavaid
jälgi nähtamatute isikute
.kaudu. ••;
Kursuse ajal toimusid ka õpetajate
nõupäevad, millede eesr
märgiks oli ametivendadega
lähemate sidemete sõlmimine,
muljete vahetamine koguduse
siseellu puutuvates küsimustes
ja instituudi õpilastele abi andmine
praktilisel alal. '
Rootsis kavatsetakse samalaadne
Usuteadusliku Instituudi kursus
korraldada järgmBel aasta:!,
kohe pärast Ülemaaihnseid Eesti
Päevi. Kursus kastab fcümmo päeva
ning selle eesmärgiks on koondada
kursusele õpilasi Rootsist
j a teistest Euroopa r i i k i d e l . ;
Eesti Kunstide Keskuse juurde loodud vastav komisjon on uurinud Eesti Ktdtuuiikodu h(mn |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-31-01
