1979-07-31-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk. 6 VABA EESTLÄlJTE teisipäeval, 31. juulil 1 9 7 9 — Tuesday, Juiy 31, 1979
. SamaacgseE XIV Lääneranniku Eesti- Päevadega fiöimiBSid
Angeieses Nmwrte Spordlimängud, mille peakorraldajana^ oli
kooliõpetajansi tegutsev Karin Nukk. Teda albists^ 43 k£(^tö5M
kuuest erinevast eeslaste elamispürkonnast. Kõige kaugemalt
ky «osariigist. . -
Hästi organiseeritud üritus viidi kavas. Siiski osavõtjate arvu poo-läbi
kuuel spordialal; laskmine,
lauatennis; tennis, male, ujumine
ja kergejõustik. ^ Tütarlapsed ja
poisid võistlesid eraldi viies vanusegrupis.
Osavõtjaid oli üle 60-ne
I kuuest USA osariigist ja Kanadast.
Iga vanusögrupi võitja sai nägusa
ka;rika Eesti Päevade korralda-
Spordimängude auhindadega
vääristatud eesti noored:
M a 8 a. tütarlapsed: 1) In#id
' Sokolowski, Los Angeles,; 2) Elis
Heitur, San Francicscoc, 3) Liia
Rebane, Lõs Angeles. — Poisid:
1) Troy Zimmennann, LA, 2) Andre
wHunter, Vancouver,: 3) Andres
Alowel, Colorado ja Andres Puh-
'••veli L A . : ; •• ;.••';
9—10 a. tütarlapsed: 1) Siri Kal-viste
LA, 2) Heidi Carpenter, Port-land,
3) Helga Veidemen, San
Francisco ja Linda Vitsut, LA. —
Poisid: 1) Jason Mägi, Seattle, 2)
Henno Heitur, SF, 3) Peter Pühvel,
^ • V L A ; / •"••..::•-^•-y-/•
11—12 a. tütarlapsed: 1) Tina
Zimmermann, LA^ 2) Milvi Nukk,
LA, 3) Mändi Tanner, LA. - Poisid
: 1) Andrew Lipping; SF, 2) Md-'
rek Lusik, LA, 3) Ilmar Vitsut, LÄ.
13—14 a. tütarlapsed: 1) Anne
Heinsoo, LA, 2) Anne Raamot, New
Jersey, 3) Heidi Eibach, LA. —
Poisid: 1) Arno Nurmberg, LA, 2)
Eddie Tael LA, 3) Mike Palmr
Leis, LA.
15--18 ä. tütarlapsed: 1) Tiina
Taagepera, ixA, 2 )Elli Veideman,
SF, 3) Kersti Mägi, Seattte. — Poisid:
1) Älary Piibe, LA, 2) Olav
Padji^s, LA, 3) Todd Valdma, LA.
Spordimängüde siknapaistvama-
\ teks noorsportlasteks osutusid
' sprinterid Todd Valdma ja Remy
Piibe läbides 100 jardi jooksu ae-
'gädega 9,87 ja 10,04 sek. Samuti
maüiimisväärne on 11-aastase Indrek
Lusika tulemus 25 jardi vaba-stiüis
ujumises ajaga 31,62 sek. Ta
oli teistest 10 sek. kiireni.
Need spordimängud noortele kujunesid
säravaks täheks möödunud
Läänerannüai Eesti Päevade
lest nad ei ületanud esimesi, mis
teostusid Müls Collegis Oaiklandis
1075. aastai ligemale saja noore
kaasatulemisega.
ARNO'BENDER-seks.
Festivalil: oli kava agaraks ja väsimatuks korraldajaks 00-
ja Avo Kittask, kes siiski leidis mahti ka einelaua kiilastami-
Pildil Ellen Valter talk toitu serveerimas. Foto: Vaba Eestlaae
L. Wahtras — Lüvaklass
Enn Nõu — Vastuvett
Anna Ähmatova — Marie Under — EeekvleiEa
H. Michelson - SkantUkul 4eeS
H. Michelson— Noorsootöö radažld /
11.-
2M
5.-
350
3.-
19
'40
39
39
Malmös peetud Euroopa karikavõistlustel
saavutas Jaak Uudraäe
kolmikhüppes esikoha tagajärjega
16.85. Donetskis saavutas Tõnu
Kaukis kümnevõistluses 8024^punkti.
Kalifornias N. Liidu ja USA
juunioride võistlusest võttis osa
pärnulanna SilVa Oja, kes sai esikohad
vüevõistlusesjä 100 m
kejooksus ajaga 13,61.
Kadrioru vibustaadionil toimusid
N! Liidu ulatusega ja Belgia ning
Soome vibusportlaste osavõtul
võistlused, kus Eve Suits FITA-2
larjutüses saavutas 2505 silma,
mis on uueks Eesti rekordiks ja
25 silma parem suurmeistrinpr-mist.
Ilekord on ka FITÄ-1 harjutuses
saavutatud 1282, kus üksikalad
olid 30 m distähtsü 345 silma,
2x30 m 680 silma ja 60 meetrilt
328 sümä. FITÄ-2 harjutuses oli
teine Hei ja Tigane 2449 silmaga.
Meestest oli parim soomlane
Tomihi Poikalainen 2473 silmaga,
teine soomlane Jukka Alango 2453
ja kolmas Mati Vaikjärve 2452 suma.
Mati Vaücjärve saavutus 2x30
m distantsü 693 silma on samuti
Eesti rekordiks.
Soomlane Harri Huhtala heitis
Teuval peetud võistlustel viis korda
vasarat üle. 72 meetri ja kuues
oli 70.30. Parim heide oli uus Soome
rekord 7 4 . 2 2 . Endine rekord,
oli Hännu Põlve nimel tulemusega
73,84, müle ta heitis möödunud
aasta augustikuul Kokkolas. Samal
Võistlusel Äntero Puraneri viskas
oda 83.4&, teiseks jäi Pentti Siner-saari
81.80. Võistlustest võttis osa
ka ' parim USA" odaviskaja _ Bob
Roggy, kelle tulemus oli 78.46.
Metsaülikool on täBiävu Rahvusvahelise Laste Aasta puhul korraldanud
kaks sellekohast erlüritust. Aprillis toimus dr. Kersti Linaski
loeng eesti koolidest Ameerikas koos paneliga, kus afutati
võimalusi eesti laste võõrsil eestlasteks kasvatamiseks. Juunis kõneles
kodumaalt külas viibiv kunstnik Silvi Väljal oma illustreeritud
lasteraamatutest ja näitas neist valguspilte. Kolmanda üritusena
tegutseb Metsaülikooli 13. kursusel — 18.—26. augnstini Kotkajärve!
eesti lasteaed. Lasteaeda Metsaülikoolis Jufeata!» Maffga Raudsepp.
Lapsed on Metsaülikooli nädala- 5
test- osa võtnud juba varematel
aastätei. Vanemad kasutavad oma
puhkust.kursusel viibimiseks ja sageli
pole võimalust lapsi kellegi
hooleks jätta. Nü on loenguid tulnud
jagada lapsehoidja ametiga,
mudüasi on siblinud loengutel: ja
huviringides ning laste kilked ja
vahest ka nutt kuuluvad n.n. Mü-häälte
hulka.
Laste
kasvanud võõrkeelega ümbritse-;
tud miliöös, et on olemas suur ja
haritud eesti ühiskond, teised eesti
keelt kõnelevad lapsed ja eesti
keeles organiseeritud tegevus.
Täiskasvanud metsatudengitele
moodustab lastea,ed tegeliku kat-selava,
kus^ mõndagi psühholoogilist
VÕI keelelist probleemi
otsekohe võib praktiliselt kont-
Aasta
,iametli-
Rahvusvahelise
puhul saavad lapsed
keks" metsaülikooli osavõtjateks
ja lastega vanemad on tanavxi
,; kogimi kutsutud.. MÜ-st osa vot-
• ma. :•' • V";-•„ •• • '•;
Mü lasteaia juhaWja Marga Raudsepp
koos oma abilistega korraldab
lastele erikava, mis võimaldab
vanematel vabamalt oUa. Lapsed
ei ole aga sellega mitte .eraldatud
Mtj üldkavast. Kus võmialik -
meelelahutuses, huviringides,
spordis ja puhkuses tõmmatakse
lapsed kaasa vastavalt nende vanusele.
Kuidas seda jaotust lasteaia
ja üldkava vahel korraldada,
selle juures on lastevanemad määrajateks,
ühine laste öövalve korraldus
annab vanematele võimaluse
ka õhtusest tegevusest muretult
osa võtta. V
Metsaülikooli lasteaed tohiks kujuneda
hüvitavaks ja kahepoolse
efektiga etteyõtteks. ühelt poolt
kogevad lapsed, kellest paljud on
Laste juuresolek ergutab metsatü-dengeid
arvatavasti kä oma rahvusliku
identsuse otsingul. Lastevanematest
võib oletada,- et nad
moodusta.vad kasvatusliku huviringi,
.nagu see tegutses juba aastate
eest Taagepera eestvedamisel.
:.Metsaülikooli lasteaed Rahvusvahelise
Laste Aasta puhul on siiski
ühekordne ja katseliue üritus,
mis hea kordamineku puhul võib
kujuneda MtJ permanentseks
osaks. Rootsi metsaülikooli „Met-,
roo" juures möödunud suvel tegutsenud
laste-osakond ehk „Mini-troo*'
õnnestus igal juhul suurepäraselt
ja oli ka üheks julgustuseks
siinse MtJ lasteaia organiseerimisel.
Käesolev kirjutis on ühtlasi kutse
lastevanematele MtJ-st osavõtuks.
Enne on aga tarvilik registreeruda
MtJ juhatajale: Käbi
Lokk, Kotkajärve Metsaülikool, 45
Fuiton Avenue, Toronto, Ontario,
M4K: 1X6, Canada, telefon (416)
463-9065.
H. ]!küchelson Eesä radaÄ 0— ; 33
Triinu" üksiknumbreid 1.50
Estonian OfflclalGuW©
Paul Laan — Mõttelend — Püfte Ja peegclissl 85
Karin Saarsen — Lohengrini lai kamins 450 15
Herbert Salu — Utoopia ja fotoroloogia 450 25
Eduard Krants — Lomellitlased (luuletuskogu) 3.- 15
lona Laaman-^ Mis need sipelgad
(luuletuskogu) V '^S.-/ ;•: 15
A. Eubja — Kadonad kodud lüälestassS ' 4.- 25
A. Eubja -^Mälestusi kodasasrdt 1 20
Ä. Kubja — Palakesed 20
E. Uustalu ja R. Moora ~ Soomep^isid
428 lk. -1- 64 fotosid • 85
Leho Lumiste — Alamnse Audros — biograaf 1-
line jutustus kirjanik Oskar Lutsust 165 40
L. Lumiste Atlandi aknal 2.1c 40
L. Lmniste — Killad külas 5.80 40
A. Vomm — Ristsõnad I 2.50
A. Vomm^ Ristsõnad 1! r 255 20
A. Vomm - Risisõnad IH 2.25 20
A. Vomm — Ristsõnad IV ::2.25 v w
Ants VomiTTi - - Minu hing (luuletuskogu) 20.- 40
Anits Vomm Varjud (luuletuskogu) ; 8— •; 50
K. Eerme — Surnud laevad |a elavaö
:'mäles^sed: ".':.•!•;.> • ' 1.5© L 15
K. Eemie — Hevats päevad Ja ööta ööd E 40
S.Ekbaum—1^j|atar (luuletuskogu) •4.~.-r 30
Aarand Roos — Jumalaga, Ears ja Erzonua •:-4.- 80
J. Pitka — Rajusõlmed 8.80 40
A. Käbin — Vaim ja muld 5.- 40
Urve Karuks — lodakondnr (luuletuskogu) 8:- 20
H. Oja --Kopatused eneses (luuletuskogu) 1.50 25
H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu) 2.75 25
A; Küng - - Mis toimub Soomes? 14.- m
Aarand Bms — Juntide kuningas Tallinnas 40
E. Sanden — Mitme näo ja nimega 12,50 SO
E. Sanden — Loojangul lahkumüie Tallinnast 16.20 50
LASTELE:
Dme lyandi — Pargi
Kalevipoeg — Õppe- j a tööraamat
Õpeta mind lugema I—- (öpp^ ja tööraaMat
edkooliealistele lastele värvitrükis)
õpeta mind lugema II — õppe- ja ..
eelkooliealistele lastele närvitrükis)
Eesti keele Harjmitiistik I.
2.59
2.30
4.-
••2123
XOECBOi
ühel^ roolimeheks tollane kesk-1
kooliõpilane Ester Luigä-Käppa.
• Haapsalu on tänavu Eesti juubielilinn/saades 700-aastaseks. Kodumaal on selMe JiaiibeMe p l j s mõ-met!
tähelepanu osutatud» mitMesuguseid Mtusi on aga ettenähtud suvel. Haapsalu on inimeste teadvusse
jõudnud oma kuuvalgel lossikabeli aknale Ümuva daami, tõttu. Viimane on olnud inspireerijal^s
luuletajaile ja kunstnikele. Lossiaias aastasadade ee st peetud räütlituodiride Meenutamiseks oa tänavu
9-ndat korda seal N. Liidu ulatusega vehklemisvõistlused.
Selle sündniuse organiseerijaks
on vehkleniistreener Endel Nelis,
kes algatas selle spordiharu Haapsalus,
mis levis sealt-üle Eesti. E.
Nelis on sündinud 28. sept. 1925
Läänemaal Vatla vallas, õppis
Pärnus, oli Lihulas kooliõpetaja,
õppis Leningradi kehakultuuriins-tituudis,
jätkas neid õpinguid Tartu
ülikoolis, mille lõpetas 1950.
Asus' tööle Haapsallu, oli keskkoolis
kehalise kasvatuse õpetajaks ja
vehkleniistreenerilis. 1968. a. rajas
ta spetsiaalse vehklemiskooli, kus
on ise direktoriks.
;:Ta--saavutas JubalÄ. a. I Jär-,
gu vehkleja tütli, on tulnud 1955.
a. Eesti meistriks, esinenud Ees-
M'v meeskonnas paarkümmend
• kordffij V
valmistanud ette 1950—77 vahemikus
15 kutsega treenerit, Eesti
noorte ja koolmoorte meistreid l i -
„gi 300, Eesti individuaal- ja võist-kondiikke
meistreid 20 ümber, N .
Li|dumeistersportlasi 28, noorte ja
koolinoorte meistreid umbes 50.
Tema kunagisist õpilasist on tuntuimad
V. Rossar, B. Joffe ja K.
Kuur. Temale on antud käesoleval
Neist ebakindlate jälgedega rüütliturniiridest
pole jälgi ajaloos.
Küll sai Haapsalust 188§.a. Tallinnas
asuva JEestiniaa Merejabtklubi
oskond, kuid hakkas -järgmisest
aastast alates tegutsema iseseisvalt,
oma kommodooriga jahtklubina.
Kuid on andmeid^ et Haapsalus-
oli olnud jahtklubi juba 1871. a.,
millega oleks Haapsalu esünene
Baltimaades. (Praegu on ametlikult
esimeseks Riia jahtklubi 1878.
a. asutamisajaga)v :
Nii olevat 1871—1878 aastani
Haapsalu jahtklubi kommodooriks
olnud Rudolf von Gemet, helilooja
Rudolf tobiase klaveriõpetaja
(jätherinä Gtefneti mees, kes Johann
Köleriga ühel aastal sündinud.
Esialgu on Haapsalu jahtklubi
asutamise aeg siiski veel lahtine.
See oli aadlike klubi.
Kuid jõukamad linnakodanikud
asutasid 8. aprillü 1900 Haapsalu
Purje- ja Sõuklubi, millele 1930. a.
anti jahtklubi nhnetus. 1929. a. oli
esimese purjejahi onianikuks Taar
vet Avarmaa. 1933. a. ehitati jahtklubile
onia hoone. Kohnekümnen-date
aastate alul oli klubü liikmeid
peeti esiniesed roolimeeste kursused.
1936. a. korraldatud kursusest
Hiljem on Haapsalu -suurimad
saavutused olnud jääpurjetamise
alal. Siin on maäilmatuntuunaks
meheks mitmekordne Eesti, seitsmekordne,
N. Liidu ja kolmekordne
Eüroopameister Endel Vooremaa
ja tema võistluskaaslane Euroopa
jä N. Liidu meister Vello Kuus.
võtsid osa ka kaks naist, ema ja Nende kõrval on veel paljusid tun-tütar
Erika ja Ester Käppa. Sel tud nimesid, nagu Haapsalu esime-ajal
pandi välja rändauhind hooajal
kõige rohkem merd sõitnud
jahile, miUe võitis 1939. ,a. Eduard
100 ümber. 1930. a. valiti klubi aas-suvel
lossiaias vehklemisturaiiri | tapäeval aulükmeks E- Siegfield,
organiseerimine.
ne meistersportlane Udo Politur,
Ilmar Ränk, Uno Sibul, Heiki Ka-riler,
Agu Saarlepp. ;
Esimene Eesti jääpurjetamis-vÖistlus
peeti 20-ndate aastate
\ keskel. •'•.-. ,'• •
Eelmisel• aastal; oli võitnud, auhinna
Robert Tammik, kes 1939.
a.^tuli Poolas Orloidsolümpi^^^^^ ^^27. a. Läänemaa ühisgümnaasiu-tab,
et sel ajal oli Haapsallu esimese
virieerpurjedega sõiduki toolide
pronksmedalile.
Silmapaistev purjetaja langes Saaremaa
lahinguis 1944. ä. Ka 1928. saksa keele õpetaja Erich
a. olümpiamängudel Amsterdamis Pi^of^en.
purjetamises pronksmedali võitnud
Nikolai Vekshin oli pooleldi
eestlane.
Vekšhini nimega on seotud ka! Haapsalu (Läänemaa) oa ka
üks sihnäpaistev spordisündmus maadlüslinn.Lurich (1876—1920)
Haapsalus. p 8 . a. püstitas üliõpi-'oli isa poolt läänlane. K, Palusalu
lane G. Vekshin Haapsalul esime-' on sündinud 1908. a. Läänemaal,
se ülevenemaalise purüennu kest- Kuid siit on pärit ka maailma-vusrekordi,
milleks oli 4 miii. 3 0 meistrid G. Vahar-Vaher (1879
sek. ja kõrgusrekordi — 28 m., , - I Ö 6 6 ) , J. Neeser (1886—?), jõu-:
1945. a. alates hakati N : Liidus mees kooliõpetaja M . Kalde (1869,
korraldama purjetamisvöistlusi ka —1942) ja üks vanemaid teadaole-naistele.
Hulk aega kuulus see ala vaid jõumehi 'Tõnis Ervin (1863—
Haapsalus elanud Käppade pere- 1906). Viimasest räägitakse legen-fconnale.
1945. a. tuli Haapsalu de ja spordiajaloolašte arvates tu-purjetajate
naiskond N. Ludu leks Eesti maadlusajahigu temast
võistlustel idiendale kohale. Nais- alustada. Ta olevat 14—15-aastase-
Haapsalu lossi varemed.
40
40
! kes veel -praegugi elavat. 1931. a. Ikönna kapteniks oli Erika Käppa, sia kõiki ümbruskonna mehi maadluses
võitnud, täiskasvanuna «tõstnud
ta ühe käega 16 puuda (ca 220
kg); seljas kandnud aga 44 puuda,
(ca 770 kg) ning laatadel tõstnud
isegi hobuseid: Ainukese kaotuse
sai Ervin osavalt ja maadlust õppinud
Lurichilt.- Ta kutsus Lurichit
päi-ast kaotust võistlema vöö-maadluses,
kus maksab rohkem
jõud kui osavus, kuid Lurich keeldus.
T. Ervin lasti 1905. a. revolutsioonist
osavõtmise pärast 21-
jaan 1906. a. inäha.
HUjem alustas Haapsalu tööstuskoolis
maadlustreeninguid Mein-feard
Niglas, kes tüll MassikaM-ses
maadluses poolraskekaalus
viiel korral Eesti meistriks, 1957.
a. keskkaalus N. Lüdu meistriks
ja 1960. a. hõbedale ning 1959. a.
poolraskekaalus pronksmedalile.
Tänases Haapsalus on
maadlusspördi edutamiseks teinud
1928. ä. Linnamäel sündinud ja
Haapsalus elanud Ergart Männik.
Ta on olnud võrkpallur, võrkpalli-treener,
tõstja ja maadlustreener.
Tema kasvandikest on suurmeistriks
saanud Henn Põlluste, meistersportlaseks
kuus ja meister-kandidaadiks
kaks maadlejat.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , July 31, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-07-31 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790731 |
Description
| Title | 1979-07-31-06 |
| OCR text | Lk. 6 VABA EESTLÄlJTE teisipäeval, 31. juulil 1 9 7 9 — Tuesday, Juiy 31, 1979 . SamaacgseE XIV Lääneranniku Eesti- Päevadega fiöimiBSid Angeieses Nmwrte Spordlimängud, mille peakorraldajana^ oli kooliõpetajansi tegutsev Karin Nukk. Teda albists^ 43 k£(^tö5M kuuest erinevast eeslaste elamispürkonnast. Kõige kaugemalt ky «osariigist. . - Hästi organiseeritud üritus viidi kavas. Siiski osavõtjate arvu poo-läbi kuuel spordialal; laskmine, lauatennis; tennis, male, ujumine ja kergejõustik. ^ Tütarlapsed ja poisid võistlesid eraldi viies vanusegrupis. Osavõtjaid oli üle 60-ne I kuuest USA osariigist ja Kanadast. Iga vanusögrupi võitja sai nägusa ka;rika Eesti Päevade korralda- Spordimängude auhindadega vääristatud eesti noored: M a 8 a. tütarlapsed: 1) In#id ' Sokolowski, Los Angeles,; 2) Elis Heitur, San Francicscoc, 3) Liia Rebane, Lõs Angeles. — Poisid: 1) Troy Zimmennann, LA, 2) Andre wHunter, Vancouver,: 3) Andres Alowel, Colorado ja Andres Puh- '••veli L A . : ; •• ;.••'; 9—10 a. tütarlapsed: 1) Siri Kal-viste LA, 2) Heidi Carpenter, Port-land, 3) Helga Veidemen, San Francisco ja Linda Vitsut, LA. — Poisid: 1) Jason Mägi, Seattle, 2) Henno Heitur, SF, 3) Peter Pühvel, ^ • V L A ; / •"••..::•-^•-y-/• 11—12 a. tütarlapsed: 1) Tina Zimmermann, LA^ 2) Milvi Nukk, LA, 3) Mändi Tanner, LA. - Poisid : 1) Andrew Lipping; SF, 2) Md-' rek Lusik, LA, 3) Ilmar Vitsut, LÄ. 13—14 a. tütarlapsed: 1) Anne Heinsoo, LA, 2) Anne Raamot, New Jersey, 3) Heidi Eibach, LA. — Poisid: 1) Arno Nurmberg, LA, 2) Eddie Tael LA, 3) Mike Palmr Leis, LA. 15--18 ä. tütarlapsed: 1) Tiina Taagepera, ixA, 2 )Elli Veideman, SF, 3) Kersti Mägi, Seattte. — Poisid: 1) Älary Piibe, LA, 2) Olav Padji^s, LA, 3) Todd Valdma, LA. Spordimängüde siknapaistvama- \ teks noorsportlasteks osutusid ' sprinterid Todd Valdma ja Remy Piibe läbides 100 jardi jooksu ae- 'gädega 9,87 ja 10,04 sek. Samuti maüiimisväärne on 11-aastase Indrek Lusika tulemus 25 jardi vaba-stiüis ujumises ajaga 31,62 sek. Ta oli teistest 10 sek. kiireni. Need spordimängud noortele kujunesid säravaks täheks möödunud Läänerannüai Eesti Päevade lest nad ei ületanud esimesi, mis teostusid Müls Collegis Oaiklandis 1075. aastai ligemale saja noore kaasatulemisega. ARNO'BENDER-seks. Festivalil: oli kava agaraks ja väsimatuks korraldajaks 00- ja Avo Kittask, kes siiski leidis mahti ka einelaua kiilastami- Pildil Ellen Valter talk toitu serveerimas. Foto: Vaba Eestlaae L. Wahtras — Lüvaklass Enn Nõu — Vastuvett Anna Ähmatova — Marie Under — EeekvleiEa H. Michelson - SkantUkul 4eeS H. Michelson— Noorsootöö radažld / 11.- 2M 5.- 350 3.- 19 '40 39 39 Malmös peetud Euroopa karikavõistlustel saavutas Jaak Uudraäe kolmikhüppes esikoha tagajärjega 16.85. Donetskis saavutas Tõnu Kaukis kümnevõistluses 8024^punkti. Kalifornias N. Liidu ja USA juunioride võistlusest võttis osa pärnulanna SilVa Oja, kes sai esikohad vüevõistlusesjä 100 m kejooksus ajaga 13,61. Kadrioru vibustaadionil toimusid N! Liidu ulatusega ja Belgia ning Soome vibusportlaste osavõtul võistlused, kus Eve Suits FITA-2 larjutüses saavutas 2505 silma, mis on uueks Eesti rekordiks ja 25 silma parem suurmeistrinpr-mist. Ilekord on ka FITÄ-1 harjutuses saavutatud 1282, kus üksikalad olid 30 m distähtsü 345 silma, 2x30 m 680 silma ja 60 meetrilt 328 sümä. FITÄ-2 harjutuses oli teine Hei ja Tigane 2449 silmaga. Meestest oli parim soomlane Tomihi Poikalainen 2473 silmaga, teine soomlane Jukka Alango 2453 ja kolmas Mati Vaikjärve 2452 suma. Mati Vaücjärve saavutus 2x30 m distantsü 693 silma on samuti Eesti rekordiks. Soomlane Harri Huhtala heitis Teuval peetud võistlustel viis korda vasarat üle. 72 meetri ja kuues oli 70.30. Parim heide oli uus Soome rekord 7 4 . 2 2 . Endine rekord, oli Hännu Põlve nimel tulemusega 73,84, müle ta heitis möödunud aasta augustikuul Kokkolas. Samal Võistlusel Äntero Puraneri viskas oda 83.4&, teiseks jäi Pentti Siner-saari 81.80. Võistlustest võttis osa ka ' parim USA" odaviskaja _ Bob Roggy, kelle tulemus oli 78.46. Metsaülikool on täBiävu Rahvusvahelise Laste Aasta puhul korraldanud kaks sellekohast erlüritust. Aprillis toimus dr. Kersti Linaski loeng eesti koolidest Ameerikas koos paneliga, kus afutati võimalusi eesti laste võõrsil eestlasteks kasvatamiseks. Juunis kõneles kodumaalt külas viibiv kunstnik Silvi Väljal oma illustreeritud lasteraamatutest ja näitas neist valguspilte. Kolmanda üritusena tegutseb Metsaülikooli 13. kursusel — 18.—26. augnstini Kotkajärve! eesti lasteaed. Lasteaeda Metsaülikoolis Jufeata!» Maffga Raudsepp. Lapsed on Metsaülikooli nädala- 5 test- osa võtnud juba varematel aastätei. Vanemad kasutavad oma puhkust.kursusel viibimiseks ja sageli pole võimalust lapsi kellegi hooleks jätta. Nü on loenguid tulnud jagada lapsehoidja ametiga, mudüasi on siblinud loengutel: ja huviringides ning laste kilked ja vahest ka nutt kuuluvad n.n. Mü-häälte hulka. Laste kasvanud võõrkeelega ümbritse-; tud miliöös, et on olemas suur ja haritud eesti ühiskond, teised eesti keelt kõnelevad lapsed ja eesti keeles organiseeritud tegevus. Täiskasvanud metsatudengitele moodustab lastea,ed tegeliku kat-selava, kus^ mõndagi psühholoogilist VÕI keelelist probleemi otsekohe võib praktiliselt kont- Aasta ,iametli- Rahvusvahelise puhul saavad lapsed keks" metsaülikooli osavõtjateks ja lastega vanemad on tanavxi ,; kogimi kutsutud.. MÜ-st osa vot- • ma. :•' • V";-•„ •• • '•; Mü lasteaia juhaWja Marga Raudsepp koos oma abilistega korraldab lastele erikava, mis võimaldab vanematel vabamalt oUa. Lapsed ei ole aga sellega mitte .eraldatud Mtj üldkavast. Kus võmialik - meelelahutuses, huviringides, spordis ja puhkuses tõmmatakse lapsed kaasa vastavalt nende vanusele. Kuidas seda jaotust lasteaia ja üldkava vahel korraldada, selle juures on lastevanemad määrajateks, ühine laste öövalve korraldus annab vanematele võimaluse ka õhtusest tegevusest muretult osa võtta. V Metsaülikooli lasteaed tohiks kujuneda hüvitavaks ja kahepoolse efektiga etteyõtteks. ühelt poolt kogevad lapsed, kellest paljud on Laste juuresolek ergutab metsatü-dengeid arvatavasti kä oma rahvusliku identsuse otsingul. Lastevanematest võib oletada,- et nad moodusta.vad kasvatusliku huviringi, .nagu see tegutses juba aastate eest Taagepera eestvedamisel. :.Metsaülikooli lasteaed Rahvusvahelise Laste Aasta puhul on siiski ühekordne ja katseliue üritus, mis hea kordamineku puhul võib kujuneda MtJ permanentseks osaks. Rootsi metsaülikooli „Met-, roo" juures möödunud suvel tegutsenud laste-osakond ehk „Mini-troo*' õnnestus igal juhul suurepäraselt ja oli ka üheks julgustuseks siinse MtJ lasteaia organiseerimisel. Käesolev kirjutis on ühtlasi kutse lastevanematele MtJ-st osavõtuks. Enne on aga tarvilik registreeruda MtJ juhatajale: Käbi Lokk, Kotkajärve Metsaülikool, 45 Fuiton Avenue, Toronto, Ontario, M4K: 1X6, Canada, telefon (416) 463-9065. H. ]!küchelson Eesä radaÄ 0— ; 33 Triinu" üksiknumbreid 1.50 Estonian OfflclalGuW© Paul Laan — Mõttelend — Püfte Ja peegclissl 85 Karin Saarsen — Lohengrini lai kamins 450 15 Herbert Salu — Utoopia ja fotoroloogia 450 25 Eduard Krants — Lomellitlased (luuletuskogu) 3.- 15 lona Laaman-^ Mis need sipelgad (luuletuskogu) V '^S.-/ ;•: 15 A. Eubja — Kadonad kodud lüälestassS ' 4.- 25 A. Eubja -^Mälestusi kodasasrdt 1 20 Ä. Kubja — Palakesed 20 E. Uustalu ja R. Moora ~ Soomep^isid 428 lk. -1- 64 fotosid • 85 Leho Lumiste — Alamnse Audros — biograaf 1- line jutustus kirjanik Oskar Lutsust 165 40 L. Lumiste Atlandi aknal 2.1c 40 L. Lmniste — Killad külas 5.80 40 A. Vomm — Ristsõnad I 2.50 A. Vomm^ Ristsõnad 1! r 255 20 A. Vomm - Risisõnad IH 2.25 20 A. Vomm — Ristsõnad IV ::2.25 v w Ants VomiTTi - - Minu hing (luuletuskogu) 20.- 40 Anits Vomm Varjud (luuletuskogu) ; 8— •; 50 K. Eerme — Surnud laevad |a elavaö :'mäles^sed: ".':.•!•;.> • ' 1.5© L 15 K. Eemie — Hevats päevad Ja ööta ööd E 40 S.Ekbaum—1^j|atar (luuletuskogu) •4.~.-r 30 Aarand Roos — Jumalaga, Ears ja Erzonua •:-4.- 80 J. Pitka — Rajusõlmed 8.80 40 A. Käbin — Vaim ja muld 5.- 40 Urve Karuks — lodakondnr (luuletuskogu) 8:- 20 H. Oja --Kopatused eneses (luuletuskogu) 1.50 25 H. Oja — Tunnete purdel (luuletuskogu) 2.75 25 A; Küng - - Mis toimub Soomes? 14.- m Aarand Bms — Juntide kuningas Tallinnas 40 E. Sanden — Mitme näo ja nimega 12,50 SO E. Sanden — Loojangul lahkumüie Tallinnast 16.20 50 LASTELE: Dme lyandi — Pargi Kalevipoeg — Õppe- j a tööraamat Õpeta mind lugema I—- (öpp^ ja tööraaMat edkooliealistele lastele värvitrükis) õpeta mind lugema II — õppe- ja .. eelkooliealistele lastele närvitrükis) Eesti keele Harjmitiistik I. 2.59 2.30 4.- ••2123 XOECBOi ühel^ roolimeheks tollane kesk-1 kooliõpilane Ester Luigä-Käppa. • Haapsalu on tänavu Eesti juubielilinn/saades 700-aastaseks. Kodumaal on selMe JiaiibeMe p l j s mõ-met! tähelepanu osutatud» mitMesuguseid Mtusi on aga ettenähtud suvel. Haapsalu on inimeste teadvusse jõudnud oma kuuvalgel lossikabeli aknale Ümuva daami, tõttu. Viimane on olnud inspireerijal^s luuletajaile ja kunstnikele. Lossiaias aastasadade ee st peetud räütlituodiride Meenutamiseks oa tänavu 9-ndat korda seal N. Liidu ulatusega vehklemisvõistlused. Selle sündniuse organiseerijaks on vehkleniistreener Endel Nelis, kes algatas selle spordiharu Haapsalus, mis levis sealt-üle Eesti. E. Nelis on sündinud 28. sept. 1925 Läänemaal Vatla vallas, õppis Pärnus, oli Lihulas kooliõpetaja, õppis Leningradi kehakultuuriins-tituudis, jätkas neid õpinguid Tartu ülikoolis, mille lõpetas 1950. Asus' tööle Haapsallu, oli keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajaks ja vehkleniistreenerilis. 1968. a. rajas ta spetsiaalse vehklemiskooli, kus on ise direktoriks. ;:Ta--saavutas JubalÄ. a. I Jär-, gu vehkleja tütli, on tulnud 1955. a. Eesti meistriks, esinenud Ees- M'v meeskonnas paarkümmend • kordffij V valmistanud ette 1950—77 vahemikus 15 kutsega treenerit, Eesti noorte ja koolmoorte meistreid l i - „gi 300, Eesti individuaal- ja võist-kondiikke meistreid 20 ümber, N . Li|dumeistersportlasi 28, noorte ja koolinoorte meistreid umbes 50. Tema kunagisist õpilasist on tuntuimad V. Rossar, B. Joffe ja K. Kuur. Temale on antud käesoleval Neist ebakindlate jälgedega rüütliturniiridest pole jälgi ajaloos. Küll sai Haapsalust 188§.a. Tallinnas asuva JEestiniaa Merejabtklubi oskond, kuid hakkas -järgmisest aastast alates tegutsema iseseisvalt, oma kommodooriga jahtklubina. Kuid on andmeid^ et Haapsalus- oli olnud jahtklubi juba 1871. a., millega oleks Haapsalu esünene Baltimaades. (Praegu on ametlikult esimeseks Riia jahtklubi 1878. a. asutamisajaga)v : Nii olevat 1871—1878 aastani Haapsalu jahtklubi kommodooriks olnud Rudolf von Gemet, helilooja Rudolf tobiase klaveriõpetaja (jätherinä Gtefneti mees, kes Johann Köleriga ühel aastal sündinud. Esialgu on Haapsalu jahtklubi asutamise aeg siiski veel lahtine. See oli aadlike klubi. Kuid jõukamad linnakodanikud asutasid 8. aprillü 1900 Haapsalu Purje- ja Sõuklubi, millele 1930. a. anti jahtklubi nhnetus. 1929. a. oli esimese purjejahi onianikuks Taar vet Avarmaa. 1933. a. ehitati jahtklubile onia hoone. Kohnekümnen-date aastate alul oli klubü liikmeid peeti esiniesed roolimeeste kursused. 1936. a. korraldatud kursusest Hiljem on Haapsalu -suurimad saavutused olnud jääpurjetamise alal. Siin on maäilmatuntuunaks meheks mitmekordne Eesti, seitsmekordne, N. Liidu ja kolmekordne Eüroopameister Endel Vooremaa ja tema võistluskaaslane Euroopa jä N. Liidu meister Vello Kuus. võtsid osa ka kaks naist, ema ja Nende kõrval on veel paljusid tun-tütar Erika ja Ester Käppa. Sel tud nimesid, nagu Haapsalu esime-ajal pandi välja rändauhind hooajal kõige rohkem merd sõitnud jahile, miUe võitis 1939. ,a. Eduard 100 ümber. 1930. a. valiti klubi aas-suvel lossiaias vehklemisturaiiri | tapäeval aulükmeks E- Siegfield, organiseerimine. ne meistersportlane Udo Politur, Ilmar Ränk, Uno Sibul, Heiki Ka-riler, Agu Saarlepp. ; Esimene Eesti jääpurjetamis-vÖistlus peeti 20-ndate aastate \ keskel. •'•.-. ,'• • Eelmisel• aastal; oli võitnud, auhinna Robert Tammik, kes 1939. a.^tuli Poolas Orloidsolümpi^^^^^ ^^27. a. Läänemaa ühisgümnaasiu-tab, et sel ajal oli Haapsallu esimese virieerpurjedega sõiduki toolide pronksmedalile. Silmapaistev purjetaja langes Saaremaa lahinguis 1944. ä. Ka 1928. saksa keele õpetaja Erich a. olümpiamängudel Amsterdamis Pi^of^en. purjetamises pronksmedali võitnud Nikolai Vekshin oli pooleldi eestlane. Vekšhini nimega on seotud ka! Haapsalu (Läänemaa) oa ka üks sihnäpaistev spordisündmus maadlüslinn.Lurich (1876—1920) Haapsalus. p 8 . a. püstitas üliõpi-'oli isa poolt läänlane. K, Palusalu lane G. Vekshin Haapsalul esime-' on sündinud 1908. a. Läänemaal, se ülevenemaalise purüennu kest- Kuid siit on pärit ka maailma-vusrekordi, milleks oli 4 miii. 3 0 meistrid G. Vahar-Vaher (1879 sek. ja kõrgusrekordi — 28 m., , - I Ö 6 6 ) , J. Neeser (1886—?), jõu-: 1945. a. alates hakati N : Liidus mees kooliõpetaja M . Kalde (1869, korraldama purjetamisvöistlusi ka —1942) ja üks vanemaid teadaole-naistele. Hulk aega kuulus see ala vaid jõumehi 'Tõnis Ervin (1863— Haapsalus elanud Käppade pere- 1906). Viimasest räägitakse legen-fconnale. 1945. a. tuli Haapsalu de ja spordiajaloolašte arvates tu-purjetajate naiskond N. Ludu leks Eesti maadlusajahigu temast võistlustel idiendale kohale. Nais- alustada. Ta olevat 14—15-aastase- Haapsalu lossi varemed. 40 40 ! kes veel -praegugi elavat. 1931. a. Ikönna kapteniks oli Erika Käppa, sia kõiki ümbruskonna mehi maadluses võitnud, täiskasvanuna «tõstnud ta ühe käega 16 puuda (ca 220 kg); seljas kandnud aga 44 puuda, (ca 770 kg) ning laatadel tõstnud isegi hobuseid: Ainukese kaotuse sai Ervin osavalt ja maadlust õppinud Lurichilt.- Ta kutsus Lurichit päi-ast kaotust võistlema vöö-maadluses, kus maksab rohkem jõud kui osavus, kuid Lurich keeldus. T. Ervin lasti 1905. a. revolutsioonist osavõtmise pärast 21- jaan 1906. a. inäha. HUjem alustas Haapsalu tööstuskoolis maadlustreeninguid Mein-feard Niglas, kes tüll MassikaM-ses maadluses poolraskekaalus viiel korral Eesti meistriks, 1957. a. keskkaalus N. Lüdu meistriks ja 1960. a. hõbedale ning 1959. a. poolraskekaalus pronksmedalile. Tänases Haapsalus on maadlusspördi edutamiseks teinud 1928. ä. Linnamäel sündinud ja Haapsalus elanud Ergart Männik. Ta on olnud võrkpallur, võrkpalli-treener, tõstja ja maadlustreener. Tema kasvandikest on suurmeistriks saanud Henn Põlluste, meistersportlaseks kuus ja meister-kandidaadiks kaks maadlejat. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-07-31-06
