Vaba eestlane , February 10, 1981

              l
Nr. n
imentaarid
|Sisime' ajalehtedest lugeda,
[riikide välitsns on kutsn-oma
saadiku Robert
Salvadorist Saadikule hei-
;tte, et ta on kritiseerinud
Reagani välispoliitikat ja
andmete kohaselt süm°
|iud ka Salvadori pahem°
ringkondadele.
White ära -kutsumine
|st laseb kahjuks oletada,
Iriikide välisministeerium,
b administratsioonide vä-fd
ei ole saatnud õigeid
^adori, kes oleksid sealset
I atmosfääri õigesti hinna-fashingtonile
vaj^likku in-loni
andnud. Küsimus ei
Imifte ainult viimast saa­lid
ka eelmisi saadikuid,
impaatiä ^eeli ei ole
Wselt Salvadoris praegQ
levale mõõdukale paljude
|e esindustest koosnevale
vaid pahempoolsetele
[dele ja nende organisat-näiteks
diplomaadi Mu-lliamsi,
kes oli t^hendrii-;
iikuks Salvadoris 1961.
mi -1964. aastani. See
stab oma poliitilisi tõeks-arusaamisi
„New York
eergudel 28. detsembri!
ikema lugejakirjas. En-ütleb,
et Ühendriikide
aja Salvadoris õiget po-g
tal ei ole selget pilti
tavad endist Salvadori
parempoolsed ja
asuvad ringkonnade Kk^
arvates segab ameerika
s eriti ::asjatundmatulf
tmpoolsete^^ mõiste, pai-rubriiki
hoolimatult
it katoliku vaimulikudj
Id, akadeemikud, adye»
ehed, talupojad ja töö-mpoolsete
tempel olevat
gi peale katoliku pea°
•merole, kes püüdis pre-mt
mõjutada, et ta ei :
vi Salvadori julgeoleku^
es olevat nõndanimeta-ikate
või tsentrumijõudu-de
\ endine e^daja
väidab, et kõik aeed,
lad Salvadoris vaeste ka-
C^arteri valitsuse ja om
eagani administratsiooni
mpoolsed". Ta hindab
este arvu 80 protsendile
rvust ja küsib siis,
ahempoolsete" protsent ;
n •— kus on siis need
moodustavad tsentrumi
olsed? Murat Wflliämsi
dustavad parempoolsed
veel mingisuguse jõpte-itsub
oma sidemete abil
es oma privileege kaits-n.
n. tsentraalsed jõud
vaid praeguse presiden-n
Duarte kristllk-demo-artei
riismetest ja neil eS
|git tähtsust. Endine saa-uks
järelduse, et Wash-eks
viimane aega oma
teha ning otsida kon-e
Salvadori elanikega,
d tihedad 'sidemed sel-nagu
seda oli peapiis-kes
langes teatavasti
msi lugejakiri on võrd­le
ja läbipaistev. Diplp-Ühendriikide
valitsu-s;
da toetuse andmine
imul olevale mõõdukale
brme. rakendavale valit-on
suuremaks taldstu-poolsete
«revolutsiooni­de"
relvastatud rünna^
õimuhaaramise katsete-entraalsed
jõud pole su-ikesed
nagu seda väidab
dik. See fakt, et mõni
Ibvkõrgema usulise ju-;
di või ärimehe tiitlit, :ei
[ei seda, et ta ei annaks
;t marksistidele, kommu-teistele
igasugustele või-ele„
ist'idele*«. Ka Nikav
etasid paljud ärimehed
sionaalsed ringkonnad
sest ja rumalusest ^^tt-volutsiooni,
kuid nüüd
ik võimuorganitest väljgl
g sinna on järele jää-marksistid-
kommunistida
olt võitleb poola armee
ed tõesti peaksid isüda-õtma
ja oma punaarmee
se saatma? See küsimus
mitte ainult Kremli ja
oliitbüroosid^ vaid ka
si riike, kus juba ammu
(Järg lk. 3)
ABA KESTLAN^»" -eisipäeval, 10: veebruaril 1981.— Tuesday, February 10,1981 3
HÄDÄLÄLöPyL ysA kehtisminlstemymS ^rs-s^iHmist© ©sökönnci dlrekton seletused
NEW YORK (VES) — Praegu järjest teravamaEt päevakorrale tõusva n.n. sõjakuritegiJRte küsimuse
selgitamiseks esitas siinsete eesti organisatsioonide esm kolonel Vlo Anson kohtuministe^riumi ^riuuri-miste
osakonna direktorile Allan Ryanile mitmeid küsfniusi eriti USA eesHlaskonna osas. Eriti tähtis nen-
,des4.küsimustest oli kohtummisteeriumi pooK eestlastl^le snai^etud küsHmusleht. Küsimusedv ning vastused
114. ja 15. veebr. dir. T.
del. 461-0912
21. j3l 22. veebr. dr. A.
tel 493-7231
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
(Algus lk. 2)
on selgusele jõutud, ei
vägikaikavedamine poola tööliste
ja kommunistlikn partei vahel on
erakorraliselt suure tähtsusegsi
kommunismi tulevikule ja tõenäo-
ISselt kogu maailma, edaspidisele
poliitilisele arengule.
Kolonel Amsom Kuna m0 oleme oreanisats-oonide juhtkonnaga Mvs meie tegime eesti rahvusgm-jõudnud
eesti rahvusgruni juurde, nikust rannikuni? P' osas, me lih^tsalt kasutasime
kas võiksite öelda meile teadmi- Dir-^ktor Evani Vastus s'='-Ue Vü- '^.^IVke materjale. Ja kuna meie
seks, kui palju eestlasi siinsest rah- simusele on, et ei ole. Ei ole põh- o'ire erit» huvitatud .Tartu ühis-vusgrupist
on sõjgkuritegijatena just. Meie ei ignoreeri tea^^U^^^ sõja ajal,
uurimisel all, või kui palju neid juhtkonda. Vastupidiselt, me teeme
uurimisele võetakse. taotlusi mitmesuguste organisatsioo-
Birektor Ryang Ma ei või. seda nide juhtkonnaga-ühendussfe astuda,
informatsiooni avaldada. Ja ma se- nii palju kui me saame,
letan teile, miks mitte. Kogu infor- Raskus on selles, eft meie tihti es
matsiooni juhtumite kohta, mis tea, missugused on ned organi-meil
on uurimisel-, koheldakse selle ; satsioonid ja kes on nende juhid, musega, kas nad ei oleks head
asutise poolt äärmise saladusega. üks asi, mida ma katsetasin meiega koos töötama, meiega rää-
Põhjus selleks on, et kui ma aval- möödunud aastal oli see, et ma kima ja meile andma informatsioo-daksin
informatsioom uurimise all püüdsin avastada rahvusgrupis juh- ni, mis neil võib olla olukorra kob^
olevate isikute kohta, uurimisel aga tivatel positsioonidel olevaid isi- ta Tartus sõjaajal, sest üks meil kä-selgub,
/et isik ei ole süüdi, siis kuid. Avameelselt öeldes, meil ei sil olev juhtum pärineb sealt jä
oleks isikule ülekohus toimunud ju- olnud selles täielikku edu. sellest ajast,
ba tema nime nimetamisega seoses See on üks asi, millega me eda- Niisiis, kõik mis meie tegime, oli
uurimisega. si töötame. On tähtis, mõista, et et me võtsime ametlikest allikatest
Nii siis ma olen võtnud seisuko- lähe teadlikult mööda rah- andmed ja saatsime kirjad. Ja ma
ha, mitte avaldada informatsnoo- T . ^ f ; juhtkonnast. Vastupidi- loodan, et seda voeti kui taotlust
töötasime läbi sõf^ajq koMa
ikäivfid andmed, kirjutades välja
Tf^rtus elanud Isikute nimed, ja-aadressid.
,
Me" saatsime neile kirjad küsi-nl
uurimise all olevate juhtumite selt, oleks kasulik kohata mitmesu- vabatahtlikult informatsiooni saa-güste
gruppide juhte, neile selgita^
da, mida meie teeme ja taotleda gil viisil sundkirja. Kui seda mois-
. . . Kui juhtum läheb kohtusse ja meie nende abi. teti sundkirjana, siis ma vabandan.
Foola armee ei ole sem mamga- ggitame materjalid, siis muutub asi Kolonel Anson: Eesti ühiskonna- Ma püüdsin kirjutada kirja nüsu-nud
mmetamisvaarset rolü Pook avalikuks ja meie võime seUest le USA-s saadeti laiali kirju, ja gusel viisil, teha selgeks', et tege-sjsepoliitilistesse^
usmiustesse sek- rääkida piiratud ulatuses. võib-oUa sadeti neid isegi väljas- mist oli' taotlusega informatsiooni
kumise! ehkki a^ee kõrgem juhft» ^ga arvude kohta, ma ei avalda poole. saamiseks, ja et meie otsisime ini-iltond
on eranditult Poola kõmmu- ^eid. Tõepoolest, ma ei teagi seda. Ka§ võite selgiteda, kust saadi mesi, kes on nõus meiega koos
mstliku partei liikmed. Kuigi poola ^eie ei pea nimestikke, kes on ee&. aadressid naurimSste selle osa töötama ja informatsiooni andma,
armee moodustamisel parast Teist ti rahvusest, või kes on ukrainlane Jaoks?
Pärast sõnalis^muusikalist osa Talihari 'Sl üritusel, paknÜ kohvi.
Pildü Ingrid Piil « m a s Eesti Abistamiskomitee esimehe Alfred
Sepa kohvitassi. Foto: Vaba Eestlane
Lipuheiskojad
sovabal asjjuniseS""
Eesti Vangistatud Vabadusvõit-
Rahvuskomitee
riiklikus Madriidi
aruandes
maaihnasoda selle tuumiku moo- sakslane. Me lihtsalt peame ni- Direktor Ryan: Ma meeleldi sel- ff' «''^"^ ^^"«s osas kui- lejate Abistamiskeskusele teatati Kongressi liikmetest ja mmistee»
dustasid soja ajal Poolas põranda mestikku ja toimetame uurimist gitan seda. Aadressid saadi kõik selge, sus see ow minu vaga. okupeeritud kodumaalt, et Eesti ^umide esindajatest koosnev Eu-all
tegutsenud poola kommunistü- geUe järele. Ma ei saaks teile aiw ametlikest aUikatest, peamiselt Im- Kuicl ma vähemalt teen asja nüüd Vabariigi aastapäeval, 24. veebrua- ^^^^^ Julgeoleku ja Koostöö Ko»
ku „rahvaannee« üksused ning N. öelda isegi siis kui ma tahaksin se- migratsiooni ja NaturaUsatsiooni selgeks nendele inimestele, kes kir- "1 1980 sini-must-valge Hpu Tartu j^isjon avaldas aruande Madriidi
Ludu temtoonumü 1943. aastal da teha. Ja ma-ei taha. asutisest, kus peetakse nimestikud, ja said, et see oli puhtakujuline Toomkiriku varemeile heiskamise konverentsi esimese osa kohta,
orgamseentud Poola esimene ja tei- Kolonel ' Ansons Tulles tagasi Need nimestikud koostati immi- taotlus ja isikutel on vabadus toi- Parast vahistatud ja Tartu rahva- Rahvusgruppide ja inimõiguste or-m
armee, ei^ mänginud need väe- eesti rahvusgrupi juurde, kas on grantide poolt täidetud küsimusleh- mida nii, nagu nad soovivad. Ma ^ohiu poolt 15. mail 1980 poole- ganisatsioonide hulgas, mis konve-koondised
märkimisväärset roM mingi põhjus, et eriuurimiste osa- tede põhjal immigrandi elukoha ja loodan, et nad meiega koos tööta- teiseks aastaks sunnitööle mõiste- lentsi algosas olid Madriidis mitme- -
kui kommumstid hõlvasid Poolas kond otsib välja üksikisikuid, aga elukutse kohta enne USA-sse tui©» vad, aga otsus on nende eneste te- tud Tallinna tehnikumi õpilased sugused aktsioone teostamas, mai-»
vounu 1947. ja 194.8. aastate sünd^ ei otsi kontakti rohkearvuliste eesti kut. ^ - - - .
mustega. Olulise osa täitjaks sel
puhul oli poolsõjaväeline Sisemise
Julgeoleku Korpus või K.B.W.
Kuid poola sõjaväe praegune
väljaõpe tounub N. Liidu eeskirja­de
kohaselt ja vene nõuandjate ju-faendusei.
Poola sõdurite laskehar-
Hamiltonis Icõlas populaarne laul
Raivo Hermlin ja VeUo Sõstar ^JtaksekäEest^Rahvuskom^^
(mõlemad TalUnnast) ja Olev Tiit- keda esindas Juhan Simõnson.
son (Saaremaalt ning kaheks aasv aruandes avalda
taks sunnitööle mõistetud eelmiste võte; XJSA delegatsiooni äseesimefe
klassikaaslane Viljo Vilba (TartusO #arrenŽiminerrriam ihnest k ä ^
on Talünna vangüaagrist viidud uSA poliitikat Eesti, lüti- ja
Kohn aastat tagasi korraldati Kohtla-Jarvele. Seal on nad paigu- i^^^^ iseseisvuse jätkuva tunnusta-tofeväitus
Rutgersi ülikooli kunstiga- ^atud ehitustööle, elavad- valveta mise^klisimuses; (VES)
lerüs Harknatele kuuluva Kolum- ühiselamus ja nende vanemad saa-vad
neid vabalt külastada. Nouko-
Har^knate kingitus
tutgersi ulikoolire
Rahvarohke „pop-kontser3'" feoarido ](
ptustel kasutatakse märklaudadeks S0liStid6 OSaVÕtul
NATO riikide tankide siluette ning u^.^ eelaia^itn Permist närineva Ice "^^^^ vaoaii Kuiasiaaa. INUUKO-
!ga sõdur 'peah ühe või kaks tundi HAMILTON (VE) - Lõhus Ja omapärane „Pop.kontseirft" toimus ' .^j^^^^ ^ogu S^de mõiste kohaselt on nad öösel konnad Rootsis, organisatsioonide-oma
väljaõppeajast iga päev kulu- Hamatonis 31. jaan. kell 7 õhtul „Firs4 Place" ilusas auditooriumis, ^ ^ ' ^ kohalolemise nõudega „vabal asu- vaheline abistamistoimkond Göte-tama
polütiliste loengute ja propa- «^^ne ^^udsus oli kokku meelitanud hulgaliselt laulusõpra kaugelt ja " J J A meeriicasse ^isel". Sunnitööl olevad koolmoo- borgis, Rootsis ning hooldusgrupid
ganda kuulamiseks. lähedalt. Alguses rivistus lavale rõõmsaihneline segakoor ja HeUetajad. kindtud ^ed on adopteeritud Amnesty Inter- ja üksikhooldajad USA-s, Kanadas,
Sõjaväelaste osa partei poliitika Tandus, et Segakoori ridu oü talvine aeg «näpistanud" liikmete puudu- ^ Rutcersi ülikc^lile natiohali poolt. Eestlaste osas te- Austraalias ja Rootsis — kokku 15
Erajundamisel on siiski suhteliselt ^ise tõttu, õhtu avas koorijuht Olaff KopviUem lühikese Ja humoorika ehitamisel uus 3 milioni doUa' gutsevad nende heaks skaudilip- hooldusühiku ulatuses.
väike ja. ehkki 85 protsenti oh^- tervitusega. ^^^^ kunstimuuseum. Ligi TO^ese-sendest
kuuluvad kommunistliku koorijuhi sõnadele järgnes koo- tuntud lõbusa ettekandega „Möldri meline kogu ^aab seal alalise kodu.
partei Sukmeskonda, on ^partei ,;Tervituslaul" 0. Kopvillemi neiu" koorilt, solist V. Talilt ning Kingi väärtust himiati üleandmisel
KesKJfomitees reserveenraa sojavae-Instrumentaal- s a a t - teise andeka solistina kalamehe New Yorgi künstiasjatundjate poolt 2%.ro lehetst ar^t^^ on so^a ^'"^ ^' " ^ ^ ^ ^' ^^^"^ ^^^^ 65.000-70.000 dollarile. (VES)
• korml 73 protsenti ette nähtud f See laul kujuneski õhtu kõrg-nas,
kuna ülejäänud väeosad on P^^f^ega 0. Kopvülemilt klaveril. . ; STOKHOLM (EPL) - Rootsi
ette nähttid „sisemiseks julgeole- ^^^^^^ ^^^^ ^^^«^^^5 lõbusate va. Klaverisaade nmg lühikesed vahe- ^^^^^^^^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ . ^^j^
ku« kaitseks. Lääneriikide sõjaHste ^emärkustega koorijuhilt., Omale laulud olid koorijuhi vilunud kätes. ^^^^^ ^^^^ ^-^^^^^ miljonini
vaatlejate arvates on poola sõjali- lohutuseks ja teistele Floridas vii- Oligi jõutud kava lõpupalam. (praegu 8,3 milj) Hiljem hakkab
sed üksused hästi treenitud |a suu- ^ij^^^^le trotsiks kõlas , J^audin tal- Koorilt, Helletajatelt, orkestrüt jahva arv vähenema ja langeb aas-ire
võitlusvõimega. ve" Valve Tali ja 0. Kopvillemi nmg klaverilt kõlas hoogsalt ja lõ- taks 2025 8,1 miljonile.
"Msel esitusel busalt „Fiesta". Seegi tuü korda- ^uni aastani 1990 toimub sün-
Järgnes vanemale põlvele hästi IHI'" "•ll''^-?''''' dimuste^ ü^^
kusega ohtu 3attis koige pareina aga
mulje, mida tõendas k
tev aplaus.: : : r nud keskmiselt 2^2 last naise koh-
VABA EESTLANE
kaks korda nädalas
Läänemaailmas puuduvad and- ühisel esitusel,
med kuivõrd suurel määral om
poola sõjaväes mõjule pääsenud
venelaste vastane meeleolu. Kuid
samal ajal on paljud vaatlejad
veendunud, et suur osa poola ük­susi
hakkab ^ne punaarmeele
nende Poolasse sissetungimisel
tuntud ja mälestusi elustav ,y
Javalge naine" koorilt nmg ha-
FuMaseli hästi seatud sooloosa­dega
sopran V. Talilt. Segakoori esinaine Viima Lan- ta, praegu 40-aastased 1,9^2,0
ders tänas koori nimel soliste, koo- last. Neist riobremäd sünnitavad
Järgides temperamentselt esita- ^^J^^^^iJ^ orkestri liikmeid, mille prognoosi järgi ainult 1,8 last nai-vastui
Sealjuures on põhjust oleta- tud pala ,,Kui kevad saabunud'^V.^^^J^^^ koori liige Peeter Lepson se kohta. Vajalik oleks rahvaarvu
da, eü ükski poo|a^ sõdur ei hakka Tali jä koorijuhi laulu ning klaveri ^^^is solist Valve Talile üle kimbu ülalhoidmiseks vähemalt 2,1 last.
itulistama poola 'töölisi kui need saatel. Hästi lõbusalt kõlas koorilt Punaseid nelke. Nelkidega tänati Naiste keskmine vanus on prae-
Maksab Kanadas;
Aastas $38.—' $42.—
Poolaastas $21.— $23.— ;
¥eerandaastas $11.— $12.—
Kirnu P P S T I GÄ
^nadas: USA-s:
Aastas $61.— $67.—
Poolaastas $33.— $35.50
Veerandaastas $17.— $18.50
partei korraldustele ei allu. On ^^Mai kuu", mülise tuttavad read ka õhtu „uut" solisti E. Kinku. Eri- gu 78,6 aastat, meeste keskmine
mõeldav, et sõdurid saadetakse panid muigama muhedalt mi mõ- ^ise tänuga anti liUed üle aga õhtu vanus ainult 72,4 aastat. Selle tõttu
tööliste massiliste streikide korral negi kuulaja. ^ „hingele" Olaf Kopvillemüe. Hei- on sajandivahetusel koknest pen-vabrikutesse
tööliste kohustusi täit- Järgmisena kõlas „Helletajatelt", letajate poolt andis Tiina Rammo sionärist kaks naist ja ainult üks
ma, kuid see samm kujutab endast keUe read on aastatega tublisti koorijuhile kollaseid roose tänuks «^«es.
rohkem vabrikute sisseseadete kait- hõrenenud; kuid kes on sama noo- ^aeva ja sõbraliku koostöö eest. .lootsis kavatsetakse põhjalikult
semist kui tööprotsessi. Arvatakse, .^jglikud ja särasilmsed 0. Kopvil- ' f^ . 9 ^ ^ ^^^^^f ^'^f
et toohste korrale kutsumisel an= akordioni saatel ,.Roheüsed ' ^ ~ ^.^'^ vanustes, et saada
amet täpsemateks prognoosideks.
LENNUPOSTIGA ülemere^maadesse:
;76.—, poolaastas $S8,—, veerandaastas $29*^
Aadressi muudatus 50 centi. Üksiknumbri hind 50 ceati
lanada aadressidele palume märkida .iPOSTALGODE" Ja
USA aadressidele „ZIP CODE"
Pangatshekk või rahakaart kü-jutada
Pree Estonian Publlshers nimele*
KQ Reagamil sugulifis
takse tähtsamad ülesanded poliiti- „ , . - ^ „ J u T i i • r*
SieTesfl S « ^ a . Londom „TmesT
rikute ja tehaste täielikuks okupee- kavaga jõuti südasuveni. Koor, j^^^^^^^ j^^^^^.^ mõjuvõimsa- @estlastea£S
rimiseks ja seal korra kmdlustam!- HeUetajad, instrumentaal-saatjad ^^^^ ^^^^^^^^ maailmas, jäi rahalis- ^"««"'«yw
seks. , ja 0. KopviUem klaverU esitasid ^g^se raskustesse ja seUe ostis nüüd „Vaba Eesti Sõnale" kirjutatakse
Lõppjärelduseks om, et Poola ^^istikhem". Meeldivalt esitas V. ^ra Austraalia ajalehe-kuningas Philadelphiast:
kommunistlik valitsus ei saa oma "^^^ võõraks jaa", mUlele Rupert Murdoch, kelle valdusse , i.nri^^ipv.lt
sõjaväge usaldada Ja seda sundida Järgnes pala „Lauluga". Ettekanne kuulub kohnel mandril sadakond VohnTühpTSH^
tööliste^ vastu relvajõudu kasuta- kena ja meeldiv. ajalehte. IngUsmaal on Murdochil lel on sugXsidemed ee^^^^^^^^^^
ma. Poola kommunistlikul parteil Kava lõpuossa olid jäetud opere- juba kaks hästiminevat ajalehte. i
puudub ilmselt ka jõud, autoriteel tiviisid ja enam tuntud lood. Esi- Londonis on avaldatud kartust, Esimene oli John F. Kennedy,
ja võim poolaisõdureid venelastega meseks,,Viin, mu unelmate linn" kas Murdoch ei vii soliidse„Ti- kelle „second cousin" ehk teise su-koostööle
suruda kui N. Liidu uu- koorilt, sooloosas meeldivas esitu- mes'i" kõmulehtede tasemele. Aja- guf^õlve nõbu on abielus eestlanna-naarmee
okupatsioonijõud peaksid ses sopran ¥. Tali. Kava jätkus lehe-kuningas on ise väitnud^ et Se- ga. Teine oU Jimmy Carter, Kelle
Poola territooriumile tungima. Olu- he tase jääb endiseks. R. Murdoch naisevend on abielus eestlannaga.
kord on seega väga komplitseeri- omab New Yorgis „N. Y. PostT' Kolmandaks „eestlastele sugula-tud
ja keeruline. Seda teab Poola töölistele on Poolas tehtud nii pai- jt., väljaandeid. Ta on külastanud seks" presidendiks on Ronald Rea-valitsus
ja seda teavad ka venela- ju ja nii sirari jäirdandmlsi.^^ . kaEesti Maja. Tema naine on pool gan, kelle ,,third cousin" on abi-
§®d nlag sellest 'oisgi tingitud, e.il AMI , eestlannat, pool iirlaimat," " eestlas© Agu Änilisega. (VES)
TelUmme sqafa:
VABA EESTLANE
F.O. Box 70, Postal Stn. C. Toronto 3, Oht.
/ M6J 3M7
Palun mulle saata VABA; EESTLANB aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks ^tavalise / kirlpostiga alates „ — ; ' - . . . -..,. -
19 . Tellimise katteks lisan $ sUaJuoros
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saasta ainult tähtkirjas).
Nimi