Vaba eestlane , September 3, 1987

              VABA EESTLANE neljapäeval, 3. septembril 1987 - Thursday, September 66
Helen Kelesi
Nr. 66
saa
Kanada on saanud uue spordi-kangelase,
õigemini kangelanna.
Selleks on tshehhi päritoluga
17-aastane tennisemängija Helen
Kelesi (maailma edetabelis 36.
kohal). Ühe aastaga on ta tõusnud
Kanadas naismängija nr. 1.
kohale, tõugates troonilt senise
,,valitseja*' Carling Basseti, kes
viimasel paaril aastal on osutanud
vähj^käiku.
Kelesi tekitas sensatsiooni või-ludega
maailma parimate üle juuli
lõpus Vancouveris , ,Federation
Gupi*' (lähemalt sellest allpool)
võistlustel. Esmalt, pärast üsna
kerget võitu ühe hollandlanna üle
turniiri esimeses matshis alistas ta
N. Liidu meistri Zvereva 3:6,
6:4, 6:3 ja siis suurima pommi­na**,
maailma nr. .6 mängija,
tshehhitar Suköva 4:6, 6:1, 6:2.
Ning paarismängus koos partneri
Jill Hetheringtoniga võitsid nad
venelannasid Savtshenko-Parho-menkot^
keda loetakse maailmas
paremuselt teiseks paariks. Kuid
tshehhi paar Mandlikova (maail­mas
nr. 4)-Sukova osutus liiga
tugevaks vastaseks. Kanada tüd­rukud
olid siiski raskesti võideta­vad,
kaotades esimese seti nn. kii-relõppmängu
järel 6:7. Kelesi
hiilgava mängu tagajärjeks oli
see, et Kanada 25 aasta jooksul
kolmandat korda pääses turniiri
veerandfmaali, ja eriti olulise mo­mendina,
sai õiguse osa võtta ten-nisevõistlustest
järgmistel olüm-
,,Federation Gup**
Davise karikameeste võistlus­tele,
kuid. on väiksema mängude
arvuga. Üks kohtumine koosneb
kahest üksik- ja ühest paarismän-gust.
Kanada võitis N . Liidu 2:1
ja kaotas sama skooriga Tshehho-slovakkiale.
Karika võitis üllatuslikult esma­kordselt
Saksa Liitvabariik, alis­tades
finaalis varem 12 korda
37. Balti regati avatseremoonia Pirital.
2:1.. USA näis
kindla võitjana. Otsustavas paa­rismängus
(üksikmängud lõppesid
1:1) võitsid ameeriklannad esime­se
seti 6:1 ja juhtisid teises 4:0.
Kuid siis tuli mängu ootamatu
pööre. Sakslannad Graf-Kohde/
Kilsch võitsid selle 7:5 ja ka
vjimase seti 6:4. Peateened võidus
olid maailma nr. 2 mängijaL
Ig-aastasel Steffi Grafil, kelle
mängu kommenteeriti kui sensat­sioonilist.
Marädona-vilistati-
väi
' Venelased võitsid,
noorteturniiri
Juulikuu keskel toimusid
Kanadas järjekordsed jalgpalli-maailmameistrivõistlused
alla 16
aastastele noortele. Võistlusest
võtsid osa üle 100 riigi meeskon­nad.
Kanadas peetud finaalturnii­rile
tulid kvalifikatsioonisõelale
jäänud 15 maa esindused, kellede­le
lisandus „priipiletiga'VKanada^
kui korraldava maa koondis.
Võistlused toimusid neljas köhas
— Torontos, Montrealis • St. a <ni>4MX»4>«IIM»«EE»4>4II!><>4Iim>«aS>4MH»<>«aM>«II><>^^
00
Londonis toimus Briti jalgpalli
ga 100 aasta juubeli puhul
matsh. Inglise rahvusmeeskonna
ja maailma koondise vahel.
Mängu võitsid inglased 3:0.
Maailma koondises mängis ka
kuulus argentiinlane Maradona.
Kui ta platsile tuli, .,,tervitati''
teda vilistamisega ja ..hoo "-hüüe-
01 VABA EESTLANE
on vabade eestlaste häälekandja.
tega. Mullu MM-võistluste finaal­turniiril
Mehhikos Maradona mä-letavasti
mängus Inglismaa vastu
saavutas ühe värava palli käega
Inglise väravasse lükates. Argen-
* tiina võitis mängu 2: l . Ja inglased
pole seda ilmselt unustanud.
Johnis 1 (N.B.) ja St. lohn'sis
(Nfld). Korraldalatel oli õnne
võistluspaikade loosimisel —
Euroopa meister Itaalia pidas kõik
oma mängud Torontos, kus suur
itaallaste koloonia (nn. ,,Little
Italy'V - umbes 400 000 inimest)
andis rohkesti pealtvaatajaid. At-landi-
äärsetes 1 innades oli
seevastu mõnel mängul publ ikut
alla 2000.
Turniir lõppes suure iillatusega
— võitjaks ennustatud tiitlikaitsja
Nigeeria kaotas finaalis vehelas-tele
(penalty löökidega). Aafrik­lased
olid igas suhtes paremaks
meeskonnaks, kuid õnnejumalan­na
oli seekord nende vastu .Män­gus
kolmanda koha parast lõi
Elevandiluuranniku meeskond
Itaaliat lisaajal 2:1.
Kinada noorte koondis väheste
kogemuste ja närvitsemise tõttu
kaotas kõik oma eel ringi mängud
— Itaaliale ja Egiptusele mõlema­le
0:3 ja Quatrole 1:2. Vähemalt
ühes suhtes olid noored paremad
Balti purjeregatt
Pirital
21. juulil algas Tallinna lahel
37. Balti purjeregatt, kus väljas-poolt
oli osavõtjaid üheksast
riigist: Küproselt, Kaubast,
Tshehhoslovakkiast, Ida-Saksast,
Bulgaariast, Ungarist, Poolast,
ySA-st ja Põhja-Koreasl. Ka see­kordne
regatt toimub kõikides
olümpiaklassides, millele lisan­duvad
veel veerand- ja pooleton-nised
avamerepurjekad. Kui 244
võistlusjahile on ette nähtud seitse
sõitu, siis avamerealused läbivad
kolm distantsi: 20, 80 ja 150
...miili. • • •
Kanada ..vanade- rahvušmees-konnast.
Nad suutsid lüüa ühe
värava. Vanad" mäletavasti
mullu MM-voistlušte finaalturnii­ril
Mehhikos oUd \6 mee^kov\v\a
hulgas ainsaks, kes kolmes
mängus ei saavutanud ühtki vära-
•vat.-.
Tauno Vaidla
ae
koridori ühest otsast teise. Lõpuks on siiski kõik nii nagu
ette nähtud.
Ega poisid vee! ei pääse. Valvearsti kabinet ning vee
mõned ruumid on nende puhastada. Mõne aja päras on kõik
puhas ja koristusbrigaad lahkub. Tõesti väga kurb ön neid
õnnetuid mehi vaadata. Samas marsib sis.se ohvitser. Jalad
on ta puhastamata jätnud ning ilusal valgel .põrandal on jälle
ilstun koridoris tundide viisi, ootan millal viitsitakse
kusagilt üks masin otsida. Kella nelja ajal siis on lõpuks
auto ees ja võib sõita. Haigla asub mulle juba tuttavas
linnas- Grimmas.
GARNISONI HAIGLAS
Astun, vastuvõtu osakonna koridori. Istekohad on juba
kinni, sest haigeid on palju. Enamus neist on kiilakad,
järelikult äsja mobiliseeritud. Ei tea, kas on ka teel olles
külma saanud? Ootan ja ootan, Iceegi mu vastu huvi ei
tunne. Lähen valvearsti kabinetti, seletan natuke. Kästakse;
oodata, praegu olevat väga kiire. Märkan koridori ühes ot­sas
mingisugust kasti, istun selle otsa. Kõrge palavik on ära
väsitanud, jään magama. Raputatakse õlast, kästakse välja
minna. Algavat koridori puhastamine.
Üritan selgeks.teha, et mul on kõrge palavik, võin väl­jas
juurde külmetada. See'ei huvita kedagi. Olevat ette
nähtud, et puhastamise ajal ei tohi kedagi koridoris olla.
Ne^is eeskirjades ei ole sellist punkti, et kõrge palavikuga
soldatile võib erandit teha. Teisedki haiged püüavad pro­testeerida,
kuid asjatult. Kui on ette nähtud, siis on nii ja
idite na.
Tõstan krae üiesse ja jälgin ukse tagant, kuidas see
pesemine siis käib. Peab ju õppima, võibolla on vaja endal
ka kunagi sama tööd teha. Tundub, et pesu brigaad ei
koosne just kõige õigematest meestest. Nad jätavad väga
armetu mulje. Ühel on käsi kipsis, teisel pool pead kinni
seotud, kolmas veab vaevalt jalgu järel. Päris kurb on
vaadata, kuidas nad, kaltsud käes, mööd^ põrandat ringi
roomavad.
Kõigepealt aetakse pesupulbriga koridor vahutama,
seejärel korjatakse vaht kaltsuga kokku. Kõige lõpuks tuleb
põrand ära kuivatada. See paistab kõige raskem operatsioon
olevat/Poisid ei saa kuidagi hakkama. Seersant tõmbab
nänulga üle põranda, ikka on veidi niiske.. Sõimab, kõige
kõik kolm
Paari tunni pärast tehakse kopsust pilt jä selgub, er on
kopsupõletik. Kirjutatakse haiglasse sisse. Nüüd on vaja
veel oodata, kuni kõik paberid täidetud saavad. See läheb
kiiresti, umbes tunni ajaga. Ümber riietuja tuleb järgi ja me
läheme riietusruumi .Võtan vormi seljast ja saan vastu väga
määrdunud hommikumantli. Oleks, et on ainult must aga
peale selle ta veel haiseb. Õudne. Pean selle selga panema,
ilm on natuke jahe. Ette on nähtud veel sokid aga neid kah­juks
ei ole, antakse ainult sussid. Üks on paar numbrit
suurem kui teine. Pole viga, hea, et, päris palja jalu ei ole.
Tõstan vajalikud esemed hommikumantli taskusse.
Lähedalolev teise aasta mees, kes õn haigla juures
teenistuses,, märkab mu käes suitsupakki. Küsib seda en­dale.
Mõtlen, mis ma sellega ikka teen, mingit tahtmist ei
ole praegu suitsetada. Annan talle. Uurib ühelt poolt ja
teiselt poolt, nägu tõmbub naerule. Oo, tsivilnõje! Tahab
veel saada. Teen talle selgeks, et rohkem ei juhtu olema.
Need on viimased sigaretid, mis Eestist kaäia sai võetud
Karbi peale oo ka vene keeles kirjutatud sdelano vEstonii
Loeb seda ja taipab, kus kandist ma olen.
Saan teada, et haigla juures teenivad kaks eesti poissi.
Jumal tänatud, ma ei ole üksi. Jutud räägitud, juhatatakse
mind osakonda. Tutvustan ennast õele, annan paberid üle.
Lähen ta järel palatisse. Jään ukselävel seisma, mis pagana
koht see siis on? Poisid magavad kahe kaupa Voodites.
Selgitataks, et kohti ei jätku, on palju haigeid. Tunnen huvi,
et kuhu ma siis pikali viskan, kas mõne paari juurde
kolmandaks või keset põrandat. Lubatakse äsja uurida;
Kõrval palatis siiski^ on veel pool voodit vaba. Nii must
saabki esimese palati patsient. Selgub, et voodinaabriks on
moldaavlane. Hea, et armeenlane ei ole.
Und ei tule. On vastikult palav, umbne ja natuke kitsas.
Moldaavlane magab peaaegu mu seljas. Mõne aja pärast
hakkab naaber sonima ja tahab üle minu kuhugi ronida.
Noh, see veel puudub, lükkan ta eemale. Läheb natuke aega
• mees.keerab;külge ja tirib teki mul pealt ära.: Palav
on küll aga miks ma peaksin omajao talle andipa. tõmban
tagasi. Vähe aja pärast ronib poiss jälle mulle otsa. Mida -
teha?; Läheks voodi alla magama? Ei. seal ön küljealune
liiga kõva. Tõstan mooldaavlase etteYaatlikült: eemale.
Lõpuks võtab uni mü üle võimust. Kaaslane sel ööl enani
pealetükkivaks ei muutu.
PÄEV-GARNISONI HAIGLAS: ; •; •
Kell kuus on äratus. Koristusbrigaadid lähevad oma
objektidele, ülejäänud hakkavad palateid puhastama. Mul
lubatakse edasi lesida, olen vist liiga haige. Paliitis avatakse
aknad, üks on samuti lahti, tuul tõnibab. Tõmban teki üle
pea ja magan õhtuni.
Selgub, et õhtusöök on juba möödas. Ega siin t^^
ei ole, iga mees: peab ise söömas käima. Ega midagi^, tuleb
hommikuni vastu pidada. Teen moldaavlasele ruumi ja
mägän edasi.v\: • -V;
Järgniine päev enam pikutada ei lübata^
pean ennast püsti ajama. Olevat minu kOT^^ palatit pesta.
""' õe , et mis nali see sus on.
pole veel ära läinud ja juba pannakse tööle. Saan
sõimu kaela. Kõik ütlevad, et on haiged, aga kes siis põran­daid
peseb. Ma olevat kõige suurem idioot, keda ta kunagi
näinud on. Ma ei hakka talle igaks juhuks ütlema, et minu
arvamus temast on umbes sama. Surun hambad risti ja
võtan haiseva kaltsu kätte. Hõõrun palati põranda läikima.
Enne hommikusööki aetakse kõik haiged, kes
meelemärkusiel on, koridori, rivistusele. Üks vaene mees
siiski ei suuda enam püsti.seista, kukub ninali vastu maad,
Mulle selgitatakse, et ta pidavat igal rivistusel pikali kuk­kuma.
Kõik 00 sellega juba harjunud. Paar tervemat meest
lohistavad ta voodisse. Õde jätkab ijphtudejagamiš^^^
suure peotäie mitut värvi tablette. Kugistan need alla, vasti
maik jääb suhu.
Hommikusöögiks on mitte just väga ahvatleva
välimusegapuder, pekitükk keskel ja hangunud rasv^^
Iga mees saab veel tüki valget leiba, väheke võid ja pool
kniusi teed. Isegi seda vastiku maitsega lahjat vedelikku ei
jätku terve kruusi jagu.
Paari tunni pärast on kõht jälle tühi, kuid lõuna on veel
kaugel. Tahaks pikali visata aga see ei ole ette nähtud. Istun
toolil ja vahin aknast välja. Mis kuradi põrgusse ma olen
Ilmar Külvet vestle
Ilmar Külvet on „Val
toimetajaks enne „ Ameer i
näidenditega, mis jõudsidj
loomist, kuid siis tekkis mui
munud kaks kogu jutustusi |
kiski järgnev vestlus uu(
dusprobleemidest.
Saanud tuntuks menuka nj
tekirjanikuna oled jätnud s<
zhanri ja nüüd saanud viljaks
proosakirjanikuks, kellelt
lühikese ajaga ilmunud kaks
vellikogu ja nüüd romai
^,Suupill ja SÖÖ tuubat'*.
tingis zhanrimuudatuse?
— Põhjuseks oli kunstiteatri
geyuse lakkamine pagulust
Näitekirjanik saab luua ja aren(
ikkagi ainult koostöös teatri]
Näidendeid ei kirjutata teadagi
gemiseks, vaid lavalaudadel esil
miseks, kus oskuslikud lavastajj
ja talendikad näitlejad annavj
kirjaniku loomingule uue dim(
siooni. Praegune teatritegemil
paguluses piirdub pea täielik]
väiksemate amatööransamblilt
eesmärgil pakkuda meelelahuti
Need vajavad lihtsakoelisemaj
erilaadseid näidendeid, mis äg<
kuulu enam näitekirjandi
piiridesse. Kirjanik, kui ta juh,t|
väga heatahtlik olema, võib ju
selliste tükkide kirjutamist
näitemängutegijailt vastu tull
Selline lavaline isetegevus p|
sugugi tarbetu. Mingit rahuldj
see aga näitekirjanikule vae^
annaks. Nii otsustasingi ji
mõnda aega tagasi oma zhar
muuta. Normaalses teatritegevj
likus olukorras oleksin töenäoj
näitekirjandusele truuks jään
See on mulle olnud ajakirjand
järele kõige südamelähedasem|
Senise lühiproosa lainei
romaani ulatusega teoseks,
see on tingitud loovisiku sise]
sest kasvamisest?
— Kasvada saab kirjanik il
zhanris, ilma et tal seda tingin]
muuta tarvitseks. Enda arv
astusin kohe kirjandusse tullesI
l i t s i just kõige raskel
ülesandega, milleks minu arVi
on näidendite kirjutamine. Mõ|
arvustajad kalduvad pidar
jutustavat proosat näidehditestl
remaks. See võib ju tõesti nii q
kuid siin ei tohi unustada, et ki
tiväärtuslikku näidendit on
kordselt raske kirjutada. Seel
harva esinev ja eriline talj
Terves maailmas on tänapäc
väga vähe häid uusi näidend]
Kus on näiteks U.S.A.
Kanada viimaseaegne hea
kirjandus? Arthur MillerU ei|
juba kaua enam midagi
nestunud. Edward Albee on r|
bivalgusest kadunud. Kuskil]
ole näha uut tennesee
amsMt, uuest Eugene 0'Neil]
. rääkimata. Ka Kodu-Eestis
põud headest algupäras]
näidenditest. Mä ei taha muie
ütelda, et jutustavat piroosat o|
kerge kirjutada. Head on igal
\