1987-09-03-09 |
Previous | 9 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
•Nr.; 66 VABA EESTLANE neljapäeval, 3. septembril 1987 - Thursday, September 3, 1987
, Tartu ülikool oli omal ajal, peamiselt möödunud sajandi
äärmiselt tähtis uurimiskeskus ja oleks tol ajal eksisteerinud
Nobeli auhinnad, läinuks neist terve rida kindlasti Tartu
õpetlasile. Seda väidab ravimifirma Ciba-Geigy ajakirjas
„Folia'' Bengt Lindskog, kes omakorda tugineb dr. Ho
Käbina doktoritööle,- mis käsitleb Tartu ülikooli meditslini-ajalugu.
Bengt Lindskög oli muuseas üks dr. Käbina oponentidest,
kui Käbin Lundi ülikoolis kaitses oma doktoritööd. Tä
märgib, et ülikooli ajaloo esimene pool kujunes lühikeseks,
lakates a. 1710, mil lõppes Rootsi ajastu seoses selle poliitilise
suurvõimu kokk varisemisega.
kultuuripoliitikat Venemaal ja teid
ida ning lääne vahel, kuid ühtlasi
ka seda, kuidas kultuur oli sünnitud
äi istuma valitseja tahtele,
mis võib olla küllaltki raskesti
lahti mõistetatav nii kaasaegsetele
kui ka nende järeltulijatele, neh-dib
Bengt Lindskög; - .
A. 1802 aga leidis liberaalne
tsaar Alcxander I, et aeg on sobiv
ülikooli taastamiseks. Selle
õitseaeg langes 19. sajandile, kusjuures
õpetlasi ei koondunud sinna
ainuüksi kodamaalt, vaid ka
välisriikidest. Suuremalt osalt oli
tegemist 'saksa professoritega.
Tartu ülikooli tõmbejõud oli
suur ka seal makstavate kõrgete
palkade tõttu. Nii näiteks suutis
Karl Fniedrich Burdach (1776—
1847) iuba aasta pärast nimetamist
anatoomia professoriks' ehitada
endale maja koos eralaboriga
oma. uurimistöödeks. Milline
rootsi professor saaks tänapäeval
sellise asjaga toime, kasutades
oma aastapdlka. küsib Lindskog.
MIKS JUST TARTU ?
Edasi juurdleb ta ka küsimuse
kallal: miks saavutas Tartu
VUkool niivõrd suure õitsengu.
Kas tegemist oli lihtsalt üldtuntud
faktiga, et *kui'kuhugi plumbatakse
sisse suuri summasid, siis on
võimalik: ka teaduse vormis palju
tagasi saada? Osaliselt peab see
Tartu osas paika, kuid mitte
täie Ukult. M aj a nd u s 1 i k j a
teaduslik õitseaeg ei kulgenud'
nimelt rööbiti.
Venepoliitikat võib tõlgendada
nii. et tsaariYõi:m tahtis Tartu
(audu tuua. läänelist kultuuri
Venemaale. Sajandi lõpul andis
see, ka ilmseid tulemusi. Siiski,
1860-ndate aastate keskpaigu vähendati
Tartu ülikooli ejelarvet,
mille tulemused aegapikka olid
laastavad. Kaks Tartu nimekaimat
professorit meelitati Saksamaale,
kusjuures see ju tõendab, et
ülikool hakkas õpetlasist ..tühjaks
jooksmaV' Sellest hoofima a aga
püsis teaduslik kvaliteet kõrgel
tasemel veel mituaa.stakümmet.'
Kui siis a. 1893 läks käiku
lõplik venestami,pe, sattusid
selgele kokkupõrkekursile mitmed
ideaalid. Ei tahetud muuta
ainuüksi keelt, vaid • kogu
kuItuuri.Ülikool oli sunnitud end
allutama suurematele poliitilistele
^sihtidele. Tartu langes tagasi iso-eeritudprovintsiülikooli
tasemele
Ja kaotas oma j u h t i ^ positsiooni;
— kuigi võis märgata mõningaid
tippe. I
• Seega kujuneb ^Tartu koht
mediisiiniajaloos paeluvaks nii
mitmelgi pinnal. See ei puuduta
vaid puht meditsiinili'st .sektorit,
mis ju on küllaltki huvitav, vaid
see hõlmab ka suurt, üldist
1 ugege kaks korda nädalas ilmuvat
..VABA EESTLAST >B0
— sisukam ja odavam eesoE
ajaleht vabas maailmas!
PAVLOVI EELKÄIJA
Kasutades allikana dr. Käbina
teost, nimetab Lindskog mitmeid
kuulsaid teadlasi . N ä i t e k s
Friedrich Bidderit (1810-1894),
kes koos biokeemiku Carl
Schmidtiga töötas intensiivselt
maomahla probleemide kallal.
Nad varustasid koeri alaliste ,,fis-tulite"
või torudega ja näitasid, et
maomahlas esineb soolhapet alati
ülemäära. Selle avastusega olid
nad teaduslikus maailmas esimesed.
Hiljem sai Schmidti õpilaseks
venelane Ovsjannikov, kellest
omakord sai maailmakuulsa Pavlovi
esimene, õpetaja. Pavlov võttis
uuesti kasutusele maofistulite
metoodika, täiustas seda ja sai
selle eest a. 1904 Nobel i auh inna.
Tänapäeva mõtlemisviisi järgi
oleks ta pidanud auhinda jagama
Tartu teadlaste Bidderi ja Schmidtiga,
kuna idee sündis seal.
Bidderi teaduslik panus oli aga
suur. Ta startis koos oma poja
Ernstiga uue pirojekti, nn. per-fusiooniuurimuse
,,nekroneeru-de"
juures. Olles katselooma
verest täiesti tühjendanud, võeti
üks selle neerudest, mida siis hoiti
elusana neeruarteri kaudu sisse-pumbatava
vere abiL Ent aeg ei
olnud veel küps neerusiir-damisteks
- - m i s ju oleks olnud
loomulik mõttekäik pärast
selliseid eksperimente. .
ANTIKOAGULANDID
Bidderi järeltulijaks füsioloogia
professorina oli Alexander
Schmidt (1831-1894), kelle.
uurimistöö keskendus kehavedeli-kele.
Äsja kasutuselevõetud mikroskoop
aitas Schmidtil uurida vereliblesid
ja trombotsüüte. Nii
keskendus ta vere hüübimisprot-sessile,
kusjuures probleemiks
oli, miks veri hüübus vaid väljaspool
keha ja ainult erandlikult
veresoontes.
Ta tõlgendas hüübimisfaktoreid
fibrinogeeni ja protrombiini. Ta
oli ka esimene, kes kirjeldas
maksas esinevaid antikoagulante
ja isoleeris aine, mille ta ristis
Zytin'iks ja mis takistab vere
hüübimist. Hilisemad uurimised
on näidanud, et zytin oli identne
h e p a r i i n i g a , mis avastati
I930^ndatel aastatel Oma tööde
eest antikoagulantidega oleks ka
Schmidt saanud Nobeli auhinna,
kui ta oleks elanud hiljem.
Väitekirja autor Ilo Kabin
kaiietseb, et Tartu meditsiiiii
hiilgeajal veel. ei olnud Nobeli
VÄHEM SOOLA!
Paeluv uurija on ka Gustav von
Bunge (1844-1920), kelle
erialaks oli kehas esineva keedusoola
uurimine. A. 1873 kirjutas
ta mahuka töö, milles ta märkis,
et inimesed oma toidus saavad
päevas 20-30 grammi keedusoola,
kuna tema arvates 1 -2 grammist
p i i s a b . Kaugelt hilisemad
uurimused on tema uurimistulemusi
kinnitanud ja õigustanud.
Bunge näitas ka kaaliumisoo.lade
mõju südamemusklile j a ka üldiselt
oli ta huvitatud inimkehas esinevatest
metallidest. /
Ta lõi mõiste ,,rauapuuduse-aneemia"
ja juhtis tähelepanu asjaolule,
et vere tekkel on just raual
suur tähtsus.
Bungel oli muuseas üks vene
õpilane, Nikolai Lunin (1853—
1937). Viimane jõudis juba a.
1880 selgusele, et inimkeha vajab
veel midagi absoluutselt elulist,
mille jälile pole suudetud jõuda.
Millele Lunin vihjas, olid vitamiinid,
ilma et ta tookord veel oleks
aru saanud, et tegemist oli vitamiinidega.
Võttis aega 30 aastat,
enne kui vitamiinide küsimus lahendati
hoopis mujal, mille eest
aga avastaja sai Nobeli auhinna.
Lindskog nimetab, et dr. Ilo
Käbina doktritööd läbib punase
niidina kahetsus, et 19. sajandil
ei esinenud Nobeli auhindu. Kui
need oleksid toi ajal esinenud,
oleks Tartu ülikool täiesti
kindlasti saanud terve rea ja oleks
ka suutnud end paremini kinnitada
meditsiiniajaloolise kaardile.
Kuid esimene Nobeli auhind
jagati välja alles a. 1901.
EPL
Juudi süüdistuste uueks
märklauaks shoti leedulane
I^s Aiigelese Wiesenthali sõjaroimarite jähtimiskeskus
O E Iisraelis elava Efraim Zhuroffi kmäu — kes teatavasti an°^
dis ka intervjuusid baltlaste sõjasüü küsimuses rootsi ajakirjandusele
ühenduses peaminister Carlssonile esitatud ^sõjaroimarite^'
nimestikuga — pöördunud Briti valitsuse poole^
et see sõjaroimarina vastutusele võtaks Shotimaai elava
71-aastase leedulase Äntanas Grecase,
Zhyroffi järgi olevat leedulane
,,suurem sõjaroimar" kui Prantsusmaal
äsja eluks ajaks vangi
mõistetud endine Gestaposheff
Klaus Barbie.
Nimelt olevat Leedus hävitatud
enam kui 200 000 juuti j a Grecas
olnud erilise politseihävitusüksuse
ülemaks. Koiktoendmaterjal, mis
süüdistusele kaasas käib, on pärit
N. Liidust. Shoti TV saatis N .
Liitu reporteri, kes Leedus
nõukogude julgeolekuvõimude
kaastegevusel valmistas süüdistava
filmi leedulase kohta, mis nüüd
esitamisele tuleb Shoti TV-s.
Grecas ise möönab, et. ta on
kuulunud 12-ndasse leedu polit-seipataljoni,
ent eitab kategooriliselt,
et ta oleks inimesi tapnud või
et tal oleks mingit mõju olnud
sakslaste tegevuse üle.
Grecas elab ühes pensionäride-kodus
ja on Briti kodanik. Inglise
seaduste järgi ei saa teda karistada
tegude eest, mis ei ole olnud
suunatud briti kodanike vastu ja
mis on teostatud enne tema enda
kodanikuks saamist. Nagu sama
juudi organisatsiooni varasema
esildise puhul sõjaroimarite'*
küsimuses, võib Inglismaa
vastata, et nende seaduste järgi on
kuriteod aegunud. Kohtu ette
seadmise võimaldamiseks oleks
vaja seadusi muuta.
Briti siseministeeriumi esindaja
ütles, et esildisega tutvutakse.
Üks labouri pariamendiliige arvas,
et inglise avalikkus toetaks
s õ j a r o i m a - p r o t s e s s i Grecase
vastu. EPL
r Nagu varem teatatud,
maailmale Rooma paavst
Sellele reageeris Ülemaailmse
selle Euroopabüroo uus juh
järgmise kirjaga:
Pühadus,
.Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu,
asukohaga New YorkMs, tegi
mulle ülesandeks, avaldada Teile,
Püha Isa, meie südamlikku tänu
eestikeelse Paasapüha-tervituse
eest, milline tõendas uuesti Teie
Isalikku solidaarsust usklikega,
kes elavad meie kodumaal, kannatades
ateistliku suurvõimu
survet; sama suurvõim on olnud
alati vaenulik ka Teie isamaale.
Lubage, Pühadus, et avaldan
Teile lootust, et saate võtta
eestikeelset tervitust ka Püha Isa
jõulutervitusse maailmale.
Tervitan Teid kõrge austusega
nii isiklikult, kui ka Ülemaailmse
Eesti Kesknõukogu nimel ning
palun Teilt Teie Isalikku õnnistust.
*)
VIKTOR LEPIK
Märkus: *) See lause on
tõlgitud umbes, kuna eesti keeles
puuduvad täelikult vastavad vanaaegsed,
suursuguse viisakuse
vasted.
Itaaliakeelse kirja stiil on rajatud
vanadele, alati kasutatud
väljenditele, millised on ettenähtud
kirjavahetuses Paavstiga.
Kirjale vastas Vatikani riigisek-retariaat
Paavsti ülesandel
kasutas Lihavõtte tervituses
Paulus II ka eesti keelt.
Eesti Kesknõukogu ülesandel
ataja Viktor Lepik Saksamaal
järgmiselt:
Väga lugupeetud Härra, Mul on
heameel Teile teatada, et Püha Isa
võttis tänutunde ja tunnustusega
vastu peenetundelised sõnad,
millistega avaldasite Temale kiindumust
ja austust kirjas möödunud
maikuu 20-st. Pontifex Max-imus
soovib Teile üleanda tänu
sellise usklikkuse ja andumuse
tunnistamise eest, ning, paludes
Issandalt rohket armu üle maailma
laialipaisatud Eesti rahvale. Ta annab
südamest tuleva, soovitud
Apostliku Õnnistuse.
Suurima lugupidamisega
Issandas alandlik
Monsignor G.B. Re,
assessor/EPL
219 DANFORTH AVENUE
TORONTO, ONTARIO M4K 1N2
• nn»
99 Täidame täpselt B
tüüpi. Suur valik lasteraame, spordi kaitseprille ja parimas
kvaliteedis päikeseprille.
Raamid peamiselt Euroopast, alates $12.— kuni $200.—
Hinnaalandus kaasmaalastele 10%
Täidame ka kodumaiseid retsepte ja soovikorra! saadame
ära.
Asutati
inimorganite
talletamise
süsteem
OTTAWA — Ontario valitsus
teatas siirdistutamiseks vajalike
inimorganite kogumise, talletamise
ja jagamise süsteemi asutamisest,
mis asjaosaliste arvates võib
päästa paljusid elusid. Tervishoiu
ministei- Murray Elston teatas, et
tema ministeerium kulutab lähemal
ajal $3 miljonit taolise,
raalidele põhineva süsteemi asutamiseks,
mis koordineerib siirdistutamiseks
vajalike inimorganite
kogumist, talletamist ja suunamist
üheksa Ontario haigla vahel
Hamiltonis, Ottawas, Kingstonis,
Torontos ja Londonis.
Võrreldes hetkel jõusoleva
süsteemiga hõlbustavat uus
süsteem siirdistutamise protsessi
tunduvalt^ millega kaasub loomu-
•säästmirieo . :
^1
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , September 3, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-09-03 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870903 |
Description
| Title | 1987-09-03-09 |
| OCR text | •Nr.; 66 VABA EESTLANE neljapäeval, 3. septembril 1987 - Thursday, September 3, 1987 , Tartu ülikool oli omal ajal, peamiselt möödunud sajandi äärmiselt tähtis uurimiskeskus ja oleks tol ajal eksisteerinud Nobeli auhinnad, läinuks neist terve rida kindlasti Tartu õpetlasile. Seda väidab ravimifirma Ciba-Geigy ajakirjas „Folia'' Bengt Lindskog, kes omakorda tugineb dr. Ho Käbina doktoritööle,- mis käsitleb Tartu ülikooli meditslini-ajalugu. Bengt Lindskög oli muuseas üks dr. Käbina oponentidest, kui Käbin Lundi ülikoolis kaitses oma doktoritööd. Tä märgib, et ülikooli ajaloo esimene pool kujunes lühikeseks, lakates a. 1710, mil lõppes Rootsi ajastu seoses selle poliitilise suurvõimu kokk varisemisega. kultuuripoliitikat Venemaal ja teid ida ning lääne vahel, kuid ühtlasi ka seda, kuidas kultuur oli sünnitud äi istuma valitseja tahtele, mis võib olla küllaltki raskesti lahti mõistetatav nii kaasaegsetele kui ka nende järeltulijatele, neh-dib Bengt Lindskög; - . A. 1802 aga leidis liberaalne tsaar Alcxander I, et aeg on sobiv ülikooli taastamiseks. Selle õitseaeg langes 19. sajandile, kusjuures õpetlasi ei koondunud sinna ainuüksi kodamaalt, vaid ka välisriikidest. Suuremalt osalt oli tegemist 'saksa professoritega. Tartu ülikooli tõmbejõud oli suur ka seal makstavate kõrgete palkade tõttu. Nii näiteks suutis Karl Fniedrich Burdach (1776— 1847) iuba aasta pärast nimetamist anatoomia professoriks' ehitada endale maja koos eralaboriga oma. uurimistöödeks. Milline rootsi professor saaks tänapäeval sellise asjaga toime, kasutades oma aastapdlka. küsib Lindskog. MIKS JUST TARTU ? Edasi juurdleb ta ka küsimuse kallal: miks saavutas Tartu VUkool niivõrd suure õitsengu. Kas tegemist oli lihtsalt üldtuntud faktiga, et *kui'kuhugi plumbatakse sisse suuri summasid, siis on võimalik: ka teaduse vormis palju tagasi saada? Osaliselt peab see Tartu osas paika, kuid mitte täie Ukult. M aj a nd u s 1 i k j a teaduslik õitseaeg ei kulgenud' nimelt rööbiti. Venepoliitikat võib tõlgendada nii. et tsaariYõi:m tahtis Tartu (audu tuua. läänelist kultuuri Venemaale. Sajandi lõpul andis see, ka ilmseid tulemusi. Siiski, 1860-ndate aastate keskpaigu vähendati Tartu ülikooli ejelarvet, mille tulemused aegapikka olid laastavad. Kaks Tartu nimekaimat professorit meelitati Saksamaale, kusjuures see ju tõendab, et ülikool hakkas õpetlasist ..tühjaks jooksmaV' Sellest hoofima a aga püsis teaduslik kvaliteet kõrgel tasemel veel mituaa.stakümmet.' Kui siis a. 1893 läks käiku lõplik venestami,pe, sattusid selgele kokkupõrkekursile mitmed ideaalid. Ei tahetud muuta ainuüksi keelt, vaid • kogu kuItuuri.Ülikool oli sunnitud end allutama suurematele poliitilistele ^sihtidele. Tartu langes tagasi iso-eeritudprovintsiülikooli tasemele Ja kaotas oma j u h t i ^ positsiooni; — kuigi võis märgata mõningaid tippe. I • Seega kujuneb ^Tartu koht mediisiiniajaloos paeluvaks nii mitmelgi pinnal. See ei puuduta vaid puht meditsiinili'st .sektorit, mis ju on küllaltki huvitav, vaid see hõlmab ka suurt, üldist 1 ugege kaks korda nädalas ilmuvat ..VABA EESTLAST >B0 — sisukam ja odavam eesoE ajaleht vabas maailmas! PAVLOVI EELKÄIJA Kasutades allikana dr. Käbina teost, nimetab Lindskog mitmeid kuulsaid teadlasi . N ä i t e k s Friedrich Bidderit (1810-1894), kes koos biokeemiku Carl Schmidtiga töötas intensiivselt maomahla probleemide kallal. Nad varustasid koeri alaliste ,,fis-tulite" või torudega ja näitasid, et maomahlas esineb soolhapet alati ülemäära. Selle avastusega olid nad teaduslikus maailmas esimesed. Hiljem sai Schmidti õpilaseks venelane Ovsjannikov, kellest omakord sai maailmakuulsa Pavlovi esimene, õpetaja. Pavlov võttis uuesti kasutusele maofistulite metoodika, täiustas seda ja sai selle eest a. 1904 Nobel i auh inna. Tänapäeva mõtlemisviisi järgi oleks ta pidanud auhinda jagama Tartu teadlaste Bidderi ja Schmidtiga, kuna idee sündis seal. Bidderi teaduslik panus oli aga suur. Ta startis koos oma poja Ernstiga uue pirojekti, nn. per-fusiooniuurimuse ,,nekroneeru-de" juures. Olles katselooma verest täiesti tühjendanud, võeti üks selle neerudest, mida siis hoiti elusana neeruarteri kaudu sisse-pumbatava vere abiL Ent aeg ei olnud veel küps neerusiir-damisteks - - m i s ju oleks olnud loomulik mõttekäik pärast selliseid eksperimente. . ANTIKOAGULANDID Bidderi järeltulijaks füsioloogia professorina oli Alexander Schmidt (1831-1894), kelle. uurimistöö keskendus kehavedeli-kele. Äsja kasutuselevõetud mikroskoop aitas Schmidtil uurida vereliblesid ja trombotsüüte. Nii keskendus ta vere hüübimisprot-sessile, kusjuures probleemiks oli, miks veri hüübus vaid väljaspool keha ja ainult erandlikult veresoontes. Ta tõlgendas hüübimisfaktoreid fibrinogeeni ja protrombiini. Ta oli ka esimene, kes kirjeldas maksas esinevaid antikoagulante ja isoleeris aine, mille ta ristis Zytin'iks ja mis takistab vere hüübimist. Hilisemad uurimised on näidanud, et zytin oli identne h e p a r i i n i g a , mis avastati I930^ndatel aastatel Oma tööde eest antikoagulantidega oleks ka Schmidt saanud Nobeli auhinna, kui ta oleks elanud hiljem. Väitekirja autor Ilo Kabin kaiietseb, et Tartu meditsiiiii hiilgeajal veel. ei olnud Nobeli VÄHEM SOOLA! Paeluv uurija on ka Gustav von Bunge (1844-1920), kelle erialaks oli kehas esineva keedusoola uurimine. A. 1873 kirjutas ta mahuka töö, milles ta märkis, et inimesed oma toidus saavad päevas 20-30 grammi keedusoola, kuna tema arvates 1 -2 grammist p i i s a b . Kaugelt hilisemad uurimused on tema uurimistulemusi kinnitanud ja õigustanud. Bunge näitas ka kaaliumisoo.lade mõju südamemusklile j a ka üldiselt oli ta huvitatud inimkehas esinevatest metallidest. / Ta lõi mõiste ,,rauapuuduse-aneemia" ja juhtis tähelepanu asjaolule, et vere tekkel on just raual suur tähtsus. Bungel oli muuseas üks vene õpilane, Nikolai Lunin (1853— 1937). Viimane jõudis juba a. 1880 selgusele, et inimkeha vajab veel midagi absoluutselt elulist, mille jälile pole suudetud jõuda. Millele Lunin vihjas, olid vitamiinid, ilma et ta tookord veel oleks aru saanud, et tegemist oli vitamiinidega. Võttis aega 30 aastat, enne kui vitamiinide küsimus lahendati hoopis mujal, mille eest aga avastaja sai Nobeli auhinna. Lindskog nimetab, et dr. Ilo Käbina doktritööd läbib punase niidina kahetsus, et 19. sajandil ei esinenud Nobeli auhindu. Kui need oleksid toi ajal esinenud, oleks Tartu ülikool täiesti kindlasti saanud terve rea ja oleks ka suutnud end paremini kinnitada meditsiiniajaloolise kaardile. Kuid esimene Nobeli auhind jagati välja alles a. 1901. EPL Juudi süüdistuste uueks märklauaks shoti leedulane I^s Aiigelese Wiesenthali sõjaroimarite jähtimiskeskus O E Iisraelis elava Efraim Zhuroffi kmäu — kes teatavasti an°^ dis ka intervjuusid baltlaste sõjasüü küsimuses rootsi ajakirjandusele ühenduses peaminister Carlssonile esitatud ^sõjaroimarite^' nimestikuga — pöördunud Briti valitsuse poole^ et see sõjaroimarina vastutusele võtaks Shotimaai elava 71-aastase leedulase Äntanas Grecase, Zhyroffi järgi olevat leedulane ,,suurem sõjaroimar" kui Prantsusmaal äsja eluks ajaks vangi mõistetud endine Gestaposheff Klaus Barbie. Nimelt olevat Leedus hävitatud enam kui 200 000 juuti j a Grecas olnud erilise politseihävitusüksuse ülemaks. Koiktoendmaterjal, mis süüdistusele kaasas käib, on pärit N. Liidust. Shoti TV saatis N . Liitu reporteri, kes Leedus nõukogude julgeolekuvõimude kaastegevusel valmistas süüdistava filmi leedulase kohta, mis nüüd esitamisele tuleb Shoti TV-s. Grecas ise möönab, et. ta on kuulunud 12-ndasse leedu polit-seipataljoni, ent eitab kategooriliselt, et ta oleks inimesi tapnud või et tal oleks mingit mõju olnud sakslaste tegevuse üle. Grecas elab ühes pensionäride-kodus ja on Briti kodanik. Inglise seaduste järgi ei saa teda karistada tegude eest, mis ei ole olnud suunatud briti kodanike vastu ja mis on teostatud enne tema enda kodanikuks saamist. Nagu sama juudi organisatsiooni varasema esildise puhul sõjaroimarite'* küsimuses, võib Inglismaa vastata, et nende seaduste järgi on kuriteod aegunud. Kohtu ette seadmise võimaldamiseks oleks vaja seadusi muuta. Briti siseministeeriumi esindaja ütles, et esildisega tutvutakse. Üks labouri pariamendiliige arvas, et inglise avalikkus toetaks s õ j a r o i m a - p r o t s e s s i Grecase vastu. EPL r Nagu varem teatatud, maailmale Rooma paavst Sellele reageeris Ülemaailmse selle Euroopabüroo uus juh järgmise kirjaga: Pühadus, .Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, asukohaga New YorkMs, tegi mulle ülesandeks, avaldada Teile, Püha Isa, meie südamlikku tänu eestikeelse Paasapüha-tervituse eest, milline tõendas uuesti Teie Isalikku solidaarsust usklikega, kes elavad meie kodumaal, kannatades ateistliku suurvõimu survet; sama suurvõim on olnud alati vaenulik ka Teie isamaale. Lubage, Pühadus, et avaldan Teile lootust, et saate võtta eestikeelset tervitust ka Püha Isa jõulutervitusse maailmale. Tervitan Teid kõrge austusega nii isiklikult, kui ka Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu nimel ning palun Teilt Teie Isalikku õnnistust. *) VIKTOR LEPIK Märkus: *) See lause on tõlgitud umbes, kuna eesti keeles puuduvad täelikult vastavad vanaaegsed, suursuguse viisakuse vasted. Itaaliakeelse kirja stiil on rajatud vanadele, alati kasutatud väljenditele, millised on ettenähtud kirjavahetuses Paavstiga. Kirjale vastas Vatikani riigisek-retariaat Paavsti ülesandel kasutas Lihavõtte tervituses Paulus II ka eesti keelt. Eesti Kesknõukogu ülesandel ataja Viktor Lepik Saksamaal järgmiselt: Väga lugupeetud Härra, Mul on heameel Teile teatada, et Püha Isa võttis tänutunde ja tunnustusega vastu peenetundelised sõnad, millistega avaldasite Temale kiindumust ja austust kirjas möödunud maikuu 20-st. Pontifex Max-imus soovib Teile üleanda tänu sellise usklikkuse ja andumuse tunnistamise eest, ning, paludes Issandalt rohket armu üle maailma laialipaisatud Eesti rahvale. Ta annab südamest tuleva, soovitud Apostliku Õnnistuse. Suurima lugupidamisega Issandas alandlik Monsignor G.B. Re, assessor/EPL 219 DANFORTH AVENUE TORONTO, ONTARIO M4K 1N2 • nn» 99 Täidame täpselt B tüüpi. Suur valik lasteraame, spordi kaitseprille ja parimas kvaliteedis päikeseprille. Raamid peamiselt Euroopast, alates $12.— kuni $200.— Hinnaalandus kaasmaalastele 10% Täidame ka kodumaiseid retsepte ja soovikorra! saadame ära. Asutati inimorganite talletamise süsteem OTTAWA — Ontario valitsus teatas siirdistutamiseks vajalike inimorganite kogumise, talletamise ja jagamise süsteemi asutamisest, mis asjaosaliste arvates võib päästa paljusid elusid. Tervishoiu ministei- Murray Elston teatas, et tema ministeerium kulutab lähemal ajal $3 miljonit taolise, raalidele põhineva süsteemi asutamiseks, mis koordineerib siirdistutamiseks vajalike inimorganite kogumist, talletamist ja suunamist üheksa Ontario haigla vahel Hamiltonis, Ottawas, Kingstonis, Torontos ja Londonis. Võrreldes hetkel jõusoleva süsteemiga hõlbustavat uus süsteem siirdistutamise protsessi tunduvalt^ millega kaasub loomu- •säästmirieo . : ^1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-09-03-09
