1978-05-09-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ITY
maris Eestis käi.
ühendriikide pealis
Thompson R.
msul George L
]s Ja kuidas tuleb
Isse suhUida Ees
tendatud kommu-
[e ja vcjie ülem-tunnustuse
and-
Isimus, mis huvi
^ i ja nende võii-
[. j a tõstatafc pa-küsimuse,
k ai
mid peavad ran-jadiistest,
et Qad
Iviikide annel^tee-
)plt ning ei aana
He aktsioonile ka
mustust?
[rkis New Yorgis:
fehe ,,Vaba Eesti
Mes ka Cliicagos,
välisministeerlu-j-
nnas vastutaval
M. Honderson
liTSgnippide esiö-
M. Kõiya küsj-feb
suhtiida pea-
R, Bucbanani
^ing tema kohta-okupatsiaemrez-
:
vastas. M . Hen-iisteeriiim
on eii-rikohal,
et USA
ja saatkonna
n võta lühenclusi
lekteeritiid pür-
I ametlike vaiii-
^'ad võivad koh-ke
ametniliega.
ptsustega.
lema, et see se-kiiks
ja ebasel-meile
täieiikloi
'itiid Eest! sja-t
g i d thendi-iiki-
I Eesti .jvälismi-
(J[arl Türile ja
litse esimehele
feaks käisid nad
Inišee^imiskomJ-vaatasidr
ah valusid
Sakus Ees-
Maapav?nduse
Jm Institiiudis ja
I kahirikolhfiösis
rvamine, kui
m okimeeritud
|ud välisniinistrl
?lnu(l siin tege-kiiga
vaid oku;
;':Iitsnse ?.jnf-t^- •
^jaga.^ M<'Ie a F •
vastavad insti-
I vahejuhhimite
jlt ära Ke^rsta•
|;ipjdl arvamis-.
limist.
!d Oli hädas
Imidega. Partei
kir1'«*ar:, kef-
'Ha kokbilepe-
Itel nõukogitde
jeiida oma ela-
1 jGhpised inim-
[aramad Ja jiil-
:vkasld nõjjdma.
(Järg ik. 3) ,
ä
ä
^-May 9, 1978 :Lk;S
13. ja U . maU on valvearstiks
..c!r. M . l ^ m e i i t , tel. 481-683^
ninu
„Vaba Eestlase" taltees
. - üksitamber SLS®
Aa^atellimine 1978. la. mm
Insurance
Agency
Möödimud nädalal toimus Toronto Eesti Majas täjiavuse Karavasii pidustuse TaUinna paviljoni juht-komia
koosolek, kus anti inforÄtsiooni senisest töö st üldorgamseerimišel, passide müügi, toitlustamise,
baariga seotud Msimwste ja kavaraamatu kavandamise asJus/^P^ Miss Talliima va-iimine,
kuid esialgul esitati liikmete poolt rida kandidaate, keUe poole toimkonna ^esimees või Tallinna
liniiapea pöörduksid. Lõpuks twtviiästos A. EauSsepp.eeskavaga seoses olevaid küsimusi*
Passimüügi organiseerija-Kal^^ ' \ ' ^^^'^ ^ ^ ^^faS suures saaHs^^^t^^^^^
Jõgi andis Ävaate senisest levita^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ C ^^'^^^^^^se programmi „tegen.
mis peamiselt ön:seisnud . J i ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Ä .^^^^.^aa" ettekanded, kus. on
passide müügile andmises. Ta tos- ^^^^^^^^^^k ' ^^^^f^^^ T. Metsala, dr. R. Toi,
tis esile, et passimüük on algusest ^ Ä ^ ^ » ? ^ " ' ^ ^ ^ B ' - ^^^^^^ Koop ning diaposi
peale olnud. eestläs^te tähelepanda- " ' ^ ^ ^ H ^^^^ H. Westerblom ja Maie Liiv.
vaim,ala, kus f ^R^'' j Selle peaprogrammi kõrvale, mida
ja auiiindii. . m 'esitatalöe kahel korral^p^^^
, takse veel lühemaid programme.
Viimases esinevad mitmesugused
väiksemad, griipid. Nagu A. Raudsepp
oma informatsiocmis nimetas,
tegi ta koos Anne Tülliga juba
möödunud aasta augustis Eesti
Majas esim^e sellise mõttega
ringkäigu, et alustada oma id^de
rakendamisega.
Keskmises saalis on restoran
„Silver Birch" ja väikses saalis
,,Smging Seagull", kus juhatajaks
on Jaak Järve ja mis on mõeldud
Karavani Juubeliaastal tuleks
eestlastel väiiemalt 4500 passi
müüa, et ületada kunagist kõrgeimat
müüki, mis öli 4150.
23 WESTMORE Dr., Saite 2CI
lleidale, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
(Algus lk. 2) '
nende lubaduste rakendamist, siis
pidasid parteimehed vajalikuks
deklareerida, et nõukogude inimestele
on antud juba ammu kommunistlikud
inimõigiised — töö, puhkus
jne. jä kui keegi suvatseb nõuda
tõelist sõna-, trü|ii- ja koosolekute
vabadust ning teisi põhilisi
mimõigusi, siis ei ole ta mõistuselt
normaalne inimene ning võib oma
dissidentlike mõtete mõlgutamist
jätkata sünhitöölaägris või
Praegu ön juba 1900 passi väi ja Jagatud
1504e passimüüjale j4 senine
vastukõla on inimeste hulgas
väga hea, kuna eelmüügü oh passid
saadaval $5.00-ga, hiljem tuleb
maksta aga dollar rohkem. Ta
märkis ka, et kunstnik J . Saarniit
on valmistanud uue paviljoni märgi-
r\ .
Pikemaid arutlusi oli ka toitlustamise
osas, kuna vahepeal on toiduainete
hinnad turul tõusnud, mis
tingib uut kalkulatsiooni einelaua
osas.
ICa^araataät' m üldjoontes Ju-,
ba kavanäatudi selles on esimeseks
ülevaade esinejatest jä näitustest,
siis tavaline ülevaade
Eestist,. Eesti Majast: ja välisvõitlusest.
fotod meie saavutustest
viimasteil .aastatel, eriti just fotosid
eelmiste aastate Karavani üritustest.
Kaanekujunduse on teinud
Eneri Taul, M s on käsutatud tänavust
Tallinna einibleemi,-, Eesti
kaarti.
ANDRES RAUDSEPP •
Pikema ülevaate andis A. Raudsepp
Irfrjeldades lõplikku- kavalist
osa, mis' pärast viimast kavandamist
on mõnevõrra muutunud. All
korrusel ei tule kohviku esisele
mitte põrguruumi. nagu varem oli
etenähtud, vaid. see motiiv viiakse
klassiruumidesse^ kus suurendused
K. Raua Kalevipoja-ainelistest
graafilistest töödest on all-maail-naa
muljet sisendavad. Kohvikus
on eesti rahvakommete ala,.kus on
alljaotusteks eestlaste vaimne elu
ja urikivi, rändava järve niotiiv,
sauna infoiMatsioon ja kombed,
edasi vokk ja teljed, viiendaks sõ-jajalaõie
otsimine ja rahvarõivad,
kuuendaks kosjaikombed ja pulmad.
Nende juures on puukunstni-ku
M. Aesma puutöid. •
üldse on korraldajate soov suu
rem rahva üinglus suurest saa
Ust juhtida keskmisse Ja väiksemasse.
Mis eelmistel aastatel oi
seisnud peagu tühjadena.
Selleks toimub neis ruumides mitmesuguseid
esinemisi jä võimalusi
on ettenähtud koguni tantsute.
Oma ulatusliku lavastuse kohta
ütles A. Raudsepp vaid niipalju, et
see põhmeb eesti muinasmaailma
sündmusile, kuid seiUes on palju
üHatusmomente millest oleks liiga
vara enne rääkida.
Tänavune juubelikaravan on suurema
osavõtjate paviljoni arvuga
kui kimägi enne. Kokku 58 „linna"
pidutsevad Toronto juuni lõpul toi-
'müvas suurürituses.
Toronto eestlastele hästi tuntud EÜen Parve-Valdsaare perekonnas
oli läinud nädalalõpul suursündmus, kuna kaiks tütart oM
osalised Peetri koguduse leerilaste õnnistamSsel. Ameerika
Ühendriikides elava lauljatari tütar Elo on viimasel õppeaastail
olnud Torontos, võttes siin aktüvselt osa eesti noorte tegevusest,
teine tütar Leelo aga esines silmapaistvalt hea flöödSmarai-
' gijana hiljutisel Peetri koguduse noortekoori ,J[iootuse" kontserdil.
Pudil EUen Parve oma ka^ieiüt pildil vasakul Elo ja pstr
remal:Leelo.. Foto: "Vaiba iEestiaine
Kaid oma õigusi nõudvaä dissidendid
jätkasid oma tegevust ning
nmäa peale ei hakanu'^ isegi äh-vaicused
simnitöpga ja hullumaja-
• ?lega. Niiüd on kommunistid ieiutä-rmd
üue triki, kuidas dissidente
ähvardada^ mõjutada ja nende ridu
lõhkiida. Otsitakse üles üksikud
nõrgema iseloomuga rezhiimivas-taseS,
keda pannakse nuttes oma
,^suari patte" nõukogude korra
vastu kahetsema ning parteid ja
komsnunistlikku süsteemi kiitma.
Nii näiteks toob okupeeritud Eestis
simuv,,Sirp ja Vasar" oma
veergudel endise dissidendi kirjanik
(j. Snegirjovi kirja, mis avaldati
origiiiaalselt ajalehes ,,Rad-jaiiska
IJkraina". Selles kirjas ku--
jeldab NSVL Ku-janike. Liidu .endine
liige Snegirjov haledas ja armsas
lenoveevalikus stiilis^ kuidas ta
kuulas peibutajate sõnn, kuidas ta
eksis oma kodumaa ja rahva vastu,
kuidas ta sattus välismaa raadiosaadete
laimava mõju alla, kuidas
ta saatis oma nõukogude vae-nidikud
tööd välismaailma trükkimiseks,
kuidas ta atakle^ris partei
ja riigi leninlikku rahvuspoliitikat
STOKHOLM Ajakiri „Ny
Teaduslikus maailmas ön hästi tuntud Montrieali eestlasie Erich
Kõiv, kes oma tehnilised teadmised on täielikult rakendanud arstiteaduse
teenistusse, olles, m.h. 47 teadusliku töö kaasautoriks J a
Montreali Kliinilise Uurimisinstituudis planeeri|aiC mlllime .ävaM
1975 peaminister Trudeau poolt.
ja kuidas ta „unistas" eraomanduslikust
põUumajandussüstee-mist.
Lühidalt: Snegirjov tegi
hii-msaid ja koledaid asju.
Snegirjov ütleb nüüd, et kohtuliku
onrimise ajal oli tal võimalik
kõigekülgselt uurida oma kuritahtlikku
tegevust, mis tõi tõsist kahju
ta kodumaale. Sest piiritagused
Nõukogude-vastased keskused ja
iga laadi poliitilised reeturid vajavad
Just tema Snegirjovi taolisi
„inimõigušte eest võitlejaid", et
puhuda lõkkele järjekordseid vaenulikke
kampaaniaid sotsialismimaade
vastu, Lõpuks peab endine
dissident vajalikiiks kinnitada, et
ta pole oma kahetsust teinud surve
afi ja deklareerib truualarali-
M t : „Kahetsen südamest ja
mõistan hukka oma mineviku. Tõotan,
et oma ausa kirjandusUku
tööga, kogu oma eluga üritan lunastada
oms^ sliüd." .
Snegirjovi taolisest mehikesest on
kahju. E i maksa võitjema hakata
kui sa ei ole võitlejal Snegirjovi
. ,üilestunnistused" ja „patukahetsu-sed"
jätavad isegi mulje, et siin
pole tegemist tõelise veendunud
dissidendiga, vaid dissidentide liikumise
juurde sokutatud KGB pro-v^
Instituudi audiovisuaalne laboratoorium
on muide ristitud tema kui
looja nimega „Erich Kõiv Audio-
Visüal Ontre".
Erilist tähelepanu äratas möödunud
aastal New Yorgis ilmunud
kõrget vererõhku käsitlev raamat
,JHypertensioh", miUe toimetajaiks
on.Jacqües Gene^st, Erich Kõiv ja
Otto Kuchea. ,
1200-lehefcüljeline teos sisaldab
artikleid k o p maailma eriteadlase
telt — kolcku 120 Ihk,, nende seas
ka rootslased. Puudutab ju moodne
haigus kõrge vererõhk kõiki arenenud
maid, kus ümmarguselt 15
protsenti elanikest selle>all kannatavad.'
Raamatust, mis ©n kirjutatud
inglise keeles, ümuvad ka prantsuse
ja hispaaniakeelsed versioo-uurimise
osakoimas. ja praegu
Kliinise Uurimise Instituudis,
kus ta on administraatori aM ja
audiovisuaalse keskuse direkto
Erich Kõiv, kes oma inseneritea-duse.
yõpmgud sooritas Eestis; ja
Prantsusniaäl, oli Rootsis viibides
Uppsala ülikoolis ;Nobeli4aureaadi
prof. Arne Tiseliuse kaastööliseks.
Kanadasse asudes töötas keemiliste
ja instrumentaalsete analüi|side-ga
Mokreali ülikooli juures, kus
tä äratas tähelepanu uudsete meetoditega
ja leiutistega.
1954 peale oli Kõiv vanemfteadu
riks Montreali keskhaigla kliinise
Kujutava kunsti STUUDIO
J@ciriii SAARNIIT
Müügil õlimaalid
567 Roehampton Ave.
Tel. 488-5895
fc^knik" jutustab; Linköpingi teih-nüise
§ tüikoolis õppivast eestlasest
Miohaiel Pääbost, kelle hobiks
on raalide konstrueerimine.
Ta kasutab seda seoses värvuste-le-
visiopniga." See toimub seoses
Lysatori-nimelise ühingu tegevu-sega.
Michael Pääbo osi muuseas
leidnud, e^ vajalike masinaosade
tellimine välismaiaM majksab' vähem
kui nende hind on Kootsis.
Toronito Peetri (kirikus õnnista-1
ti naööduhud pühapäeval, 7. mail,
järgmised leerilapsed:
Andres Richard Arget, Ann
Blaine Aug, Ingrid Birk, Eliza-beth
Maria Dobereiner, : Susari
Nola Dülder,, Helle Esther Eh-vert,
Moniea Elisabeth Hannus,
Ellen Mai Heine, Paul Henry
Hiis, Aimi Ly Ilves, Tormi Jõge-da,
Lembit Alar Jõgi, Robert Da-vid
Kivi, Alan Miohael Kivioja,
indreik Koop, Ingrid Mai Kütt,
Alar Küüts, Ralph Eric Leis, Aur
ne Mai Lepson, Karli Lilleberg,
Eric Mäeste, Rüna Lisa Nüt, Anne
Ghristine Orav, Tiina,Ann Pajos,
Toomas Richard Pirso, Rita
Rand, Peeter Hannes' Reichmann,
Linda Irene Roosipuu, MaiiliiErik
Saar, Helen Ann Sadul, Eric
Seepa, Ingrid Heili Sepp, Susan
Linda Se^V Susan May Silma,
Enda Soostar, Merike Ann S õ m ,
Tiiia Taimre, Ingrid Reet Talpak,
Tarmo Tristan Teng, Tiina Kairrn
Toopj Arnold Erik Tralla, Lüs
Tmuvert, Kay Lea Tüll, Leena
Reet Vaiklä, Elo Valdsaar, Leelo
Vatldsaai", Leah Ann Vares, Paul
Eric Mart Linholm, Eric Robert Marcel Viikhä, Eric Arveid
Luiksep, Sylvia Mtdlasite, Peter jän%Heleh Irene Welin."
Mis puutub eduka teadusemehe
tegevusse muudöl aladel, siis on ta
öbiud eesti sõjaveteranide ühingu
esimeheksv Kanadas-, tegutsenud
Eesti Teaduslikus Seltsis Ameerikas
ja kuulub ka aktiivsete filate-listkie
perre.
OTTAWA
streMde ja
tõttu oli
Otsene ajaifeaotus
„väJljaluikuistaimiste"
1977. aašital Kanadas
3.420.860 :tööpäevä. See arv cwi
70% väiksem % i i 1976, mil oli
1.039 streiki, millega oli seotMd
I. 570.940 -töölist, kaotades kokku
II. 609.Ö90 tööpäeva. 1977. a. olid
vasitaivad arvud 776 streiki, mUle-ga
oli seotud 216.561 töölist; nende
kaotsi läinud päevade hulgas
oli. 492.970 riigiteenistuja j a töö-
!iste'päeva^ mis teeb 15% üldse
kaotatud tööpäevadest.
üle 200 rahvakunsti grupi on
raikendaitud juuni lõpul (toogu K a i
l ^ ulatuses riigi 111. aastapäeva
tähistamiseks. Riigiseikretär
John Roberts tegi äsja iteatavaiks,
et kava ifeohaselt ^peetakse 4,5 mü-jonit
dollarit imalksmja minevad
pidustused juuni lõpul enne 1.
juuli Kanada Päeva. Uus asutus
riigisekreitariaädi juures, nimega
Festivali Canada, varustJab Cana-dian
Polk ArtS Councill 355.000
dollariga, mis on osa eelpoolnimetatud
summast. On. ette näha 200
kohalikku programmi, mis haaravad
kuni 100.000 esinejat ja
töötaja/t ookeanist ookeanini k u jundades
suurima sünnipäevapeo,
mis Kanada on ikumgi pidanud.
Pidustused algavad 25. juunil.
Ontarios on korraldamisel pidustusi
17 feohas miifcmesugiise käivaga,
uiks pidustusi; on Torontos,
kus leedu rahvatantsijailit on
massdemõnstratsiooii jt, grupid
annavad n^lja tunni kestvusega
l a v a s t u s e . - . ,
$ 1 6 .
¥äijaspooi Easaada^.
$ 3 2 . .
$ 1 7 . .
¥eer€ieicicici$f€is
S l E I P O S T I G A
5.
toom
Korrastan
murunütjad, kettsaed, lume-puhujad
ja päramootorid.
Tel. 225-3983 — H. KÄSK
rohkem kaotaitud tööpäevi
oli Quebecis, 1.385.130,
järgnes Ontario 1J106.540; tööpäevaga,
kuna kolmandal kohal oli
Briti Kolumbia 148.850 kaiotatud
tööpäevaga, ühtki tööseisakut ei
olnud Prince Edw^rd Island'il,
Yukonis ja Põhja Territooriumil.
LENNUPOSTIGA ülemere-maatose:
Aastas $62.-^, poolaasias $31.5®, veeraadaasts&s $16.30
Aadressi muudatus 30 ceati Üksiknumbri hind 35 csaü.
USA aaciressiM'e „m> CODE'
Paagatshekk või posti rahakaart MTJutad^
!ae või seina sisse instaUeeritui.
Moodsad tugevajõulised ventilaatorid
vannituppa, kööki või pööningule.
— Tel. 762-9190
@ Pasadenas, Maryiändis
tas 14. apriUü oma 80-ndat sün-nipä,
eva arst j a agar seltskonnategelane
Baltimores dr. Verner
Jürnian. Juubilar on pärit Nõost.
Lõpetas 1917 Tartus Aleksandri
gümnaasiumi, alustas õpinguid
Tartu ülikoolis arstiteaduse äial,
kaitkestas õpingud vabatahtlikuna
Eesti Vabadussõtta siirdumisel.
Pärast sõda lõpetas õpingud ülikoolis
arstina, spetsialis^rudes
hiljem eriarstiks kõrva-, 'kurgu-ja
ninahaiguste alal. Juubilar, on
olnud agaraid osaivõtjaid Baltimore
eestlaste j a sealse Eesti
Maija tegevusiBsi;
••M6J.8M7.
Palun mul® sa.afca VABA EESTLANE aasta]^ / piiolaastakS'. /
veerandaastaks — tavalis® / kiripostiga alates
197--.Tellimise katteks lisan $—
/ (tsheMga/
j,,.|i||ii.jiBwrr
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 9, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-05-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780509 |
Description
| Title | 1978-05-09-03 |
| OCR text | ITY maris Eestis käi. ühendriikide pealis Thompson R. msul George L ]s Ja kuidas tuleb Isse suhUida Ees tendatud kommu- [e ja vcjie ülem-tunnustuse and- Isimus, mis huvi ^ i ja nende võii- [. j a tõstatafc pa-küsimuse, k ai mid peavad ran-jadiistest, et Qad Iviikide annel^tee- )plt ning ei aana He aktsioonile ka mustust? [rkis New Yorgis: fehe ,,Vaba Eesti Mes ka Cliicagos, välisministeerlu-j- nnas vastutaval M. Honderson liTSgnippide esiö- M. Kõiya küsj-feb suhtiida pea- R, Bucbanani ^ing tema kohta-okupatsiaemrez- : vastas. M . Hen-iisteeriiim on eii-rikohal, et USA ja saatkonna n võta lühenclusi lekteeritiid pür- I ametlike vaiii- ^'ad võivad koh-ke ametniliega. ptsustega. lema, et see se-kiiks ja ebasel-meile täieiikloi 'itiid Eest! sja-t g i d thendi-iiki- I Eesti .jvälismi- (J[arl Türile ja litse esimehele feaks käisid nad Inišee^imiskomJ-vaatasidr ah valusid Sakus Ees- Maapav?nduse Jm Institiiudis ja I kahirikolhfiösis rvamine, kui m okimeeritud |ud välisniinistrl ?lnu(l siin tege-kiiga vaid oku; ;':Iitsnse ?.jnf-t^- • ^jaga.^ M<'Ie a F • vastavad insti- I vahejuhhimite jlt ära Ke^rsta• |;ipjdl arvamis-. limist. !d Oli hädas Imidega. Partei kir1'«*ar:, kef- 'Ha kokbilepe- Itel nõukogitde jeiida oma ela- 1 jGhpised inim- [aramad Ja jiil- :vkasld nõjjdma. (Järg ik. 3) , ä ä ^-May 9, 1978 :Lk;S 13. ja U . maU on valvearstiks ..c!r. M . l ^ m e i i t , tel. 481-683^ ninu „Vaba Eestlase" taltees . - üksitamber SLS® Aa^atellimine 1978. la. mm Insurance Agency Möödimud nädalal toimus Toronto Eesti Majas täjiavuse Karavasii pidustuse TaUinna paviljoni juht-komia koosolek, kus anti inforÄtsiooni senisest töö st üldorgamseerimišel, passide müügi, toitlustamise, baariga seotud Msimwste ja kavaraamatu kavandamise asJus/^P^ Miss Talliima va-iimine, kuid esialgul esitati liikmete poolt rida kandidaate, keUe poole toimkonna ^esimees või Tallinna liniiapea pöörduksid. Lõpuks twtviiästos A. EauSsepp.eeskavaga seoses olevaid küsimusi* Passimüügi organiseerija-Kal^^ ' \ ' ^^^'^ ^ ^ ^^faS suures saaHs^^^t^^^^^ Jõgi andis Ävaate senisest levita^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ C ^^'^^^^^^se programmi „tegen. mis peamiselt ön:seisnud . J i ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ Ä .^^^^.^aa" ettekanded, kus. on passide müügile andmises. Ta tos- ^^^^^^^^^^k ' ^^^^f^^^ T. Metsala, dr. R. Toi, tis esile, et passimüük on algusest ^ Ä ^ ^ » ? ^ " ' ^ ^ ^ B ' - ^^^^^^ Koop ning diaposi peale olnud. eestläs^te tähelepanda- " ' ^ ^ ^ H ^^^^ H. Westerblom ja Maie Liiv. vaim,ala, kus f ^R^'' j Selle peaprogrammi kõrvale, mida ja auiiindii. . m 'esitatalöe kahel korral^p^^^ , takse veel lühemaid programme. Viimases esinevad mitmesugused väiksemad, griipid. Nagu A. Raudsepp oma informatsiocmis nimetas, tegi ta koos Anne Tülliga juba möödunud aasta augustis Eesti Majas esim^e sellise mõttega ringkäigu, et alustada oma id^de rakendamisega. Keskmises saalis on restoran „Silver Birch" ja väikses saalis ,,Smging Seagull", kus juhatajaks on Jaak Järve ja mis on mõeldud Karavani Juubeliaastal tuleks eestlastel väiiemalt 4500 passi müüa, et ületada kunagist kõrgeimat müüki, mis öli 4150. 23 WESTMORE Dr., Saite 2CI lleidale, Ont. M9V 3Y7 Tel. 745-4622 (Algus lk. 2) ' nende lubaduste rakendamist, siis pidasid parteimehed vajalikuks deklareerida, et nõukogude inimestele on antud juba ammu kommunistlikud inimõigiised — töö, puhkus jne. jä kui keegi suvatseb nõuda tõelist sõna-, trü|ii- ja koosolekute vabadust ning teisi põhilisi mimõigusi, siis ei ole ta mõistuselt normaalne inimene ning võib oma dissidentlike mõtete mõlgutamist jätkata sünhitöölaägris või Praegu ön juba 1900 passi väi ja Jagatud 1504e passimüüjale j4 senine vastukõla on inimeste hulgas väga hea, kuna eelmüügü oh passid saadaval $5.00-ga, hiljem tuleb maksta aga dollar rohkem. Ta märkis ka, et kunstnik J . Saarniit on valmistanud uue paviljoni märgi- r\ . Pikemaid arutlusi oli ka toitlustamise osas, kuna vahepeal on toiduainete hinnad turul tõusnud, mis tingib uut kalkulatsiooni einelaua osas. ICa^araataät' m üldjoontes Ju-, ba kavanäatudi selles on esimeseks ülevaade esinejatest jä näitustest, siis tavaline ülevaade Eestist,. Eesti Majast: ja välisvõitlusest. fotod meie saavutustest viimasteil .aastatel, eriti just fotosid eelmiste aastate Karavani üritustest. Kaanekujunduse on teinud Eneri Taul, M s on käsutatud tänavust Tallinna einibleemi,-, Eesti kaarti. ANDRES RAUDSEPP • Pikema ülevaate andis A. Raudsepp Irfrjeldades lõplikku- kavalist osa, mis' pärast viimast kavandamist on mõnevõrra muutunud. All korrusel ei tule kohviku esisele mitte põrguruumi. nagu varem oli etenähtud, vaid. see motiiv viiakse klassiruumidesse^ kus suurendused K. Raua Kalevipoja-ainelistest graafilistest töödest on all-maail-naa muljet sisendavad. Kohvikus on eesti rahvakommete ala,.kus on alljaotusteks eestlaste vaimne elu ja urikivi, rändava järve niotiiv, sauna infoiMatsioon ja kombed, edasi vokk ja teljed, viiendaks sõ-jajalaõie otsimine ja rahvarõivad, kuuendaks kosjaikombed ja pulmad. Nende juures on puukunstni-ku M. Aesma puutöid. • üldse on korraldajate soov suu rem rahva üinglus suurest saa Ust juhtida keskmisse Ja väiksemasse. Mis eelmistel aastatel oi seisnud peagu tühjadena. Selleks toimub neis ruumides mitmesuguseid esinemisi jä võimalusi on ettenähtud koguni tantsute. Oma ulatusliku lavastuse kohta ütles A. Raudsepp vaid niipalju, et see põhmeb eesti muinasmaailma sündmusile, kuid seiUes on palju üHatusmomente millest oleks liiga vara enne rääkida. Tänavune juubelikaravan on suurema osavõtjate paviljoni arvuga kui kimägi enne. Kokku 58 „linna" pidutsevad Toronto juuni lõpul toi- 'müvas suurürituses. Toronto eestlastele hästi tuntud EÜen Parve-Valdsaare perekonnas oli läinud nädalalõpul suursündmus, kuna kaiks tütart oM osalised Peetri koguduse leerilaste õnnistamSsel. Ameerika Ühendriikides elava lauljatari tütar Elo on viimasel õppeaastail olnud Torontos, võttes siin aktüvselt osa eesti noorte tegevusest, teine tütar Leelo aga esines silmapaistvalt hea flöödSmarai- ' gijana hiljutisel Peetri koguduse noortekoori ,J[iootuse" kontserdil. Pudil EUen Parve oma ka^ieiüt pildil vasakul Elo ja pstr remal:Leelo.. Foto: "Vaiba iEestiaine Kaid oma õigusi nõudvaä dissidendid jätkasid oma tegevust ning nmäa peale ei hakanu'^ isegi äh-vaicused simnitöpga ja hullumaja- • ?lega. Niiüd on kommunistid ieiutä-rmd üue triki, kuidas dissidente ähvardada^ mõjutada ja nende ridu lõhkiida. Otsitakse üles üksikud nõrgema iseloomuga rezhiimivas-taseS, keda pannakse nuttes oma ,^suari patte" nõukogude korra vastu kahetsema ning parteid ja komsnunistlikku süsteemi kiitma. Nii näiteks toob okupeeritud Eestis simuv,,Sirp ja Vasar" oma veergudel endise dissidendi kirjanik (j. Snegirjovi kirja, mis avaldati origiiiaalselt ajalehes ,,Rad-jaiiska IJkraina". Selles kirjas ku-- jeldab NSVL Ku-janike. Liidu .endine liige Snegirjov haledas ja armsas lenoveevalikus stiilis^ kuidas ta kuulas peibutajate sõnn, kuidas ta eksis oma kodumaa ja rahva vastu, kuidas ta sattus välismaa raadiosaadete laimava mõju alla, kuidas ta saatis oma nõukogude vae-nidikud tööd välismaailma trükkimiseks, kuidas ta atakle^ris partei ja riigi leninlikku rahvuspoliitikat STOKHOLM Ajakiri „Ny Teaduslikus maailmas ön hästi tuntud Montrieali eestlasie Erich Kõiv, kes oma tehnilised teadmised on täielikult rakendanud arstiteaduse teenistusse, olles, m.h. 47 teadusliku töö kaasautoriks J a Montreali Kliinilise Uurimisinstituudis planeeri|aiC mlllime .ävaM 1975 peaminister Trudeau poolt. ja kuidas ta „unistas" eraomanduslikust põUumajandussüstee-mist. Lühidalt: Snegirjov tegi hii-msaid ja koledaid asju. Snegirjov ütleb nüüd, et kohtuliku onrimise ajal oli tal võimalik kõigekülgselt uurida oma kuritahtlikku tegevust, mis tõi tõsist kahju ta kodumaale. Sest piiritagused Nõukogude-vastased keskused ja iga laadi poliitilised reeturid vajavad Just tema Snegirjovi taolisi „inimõigušte eest võitlejaid", et puhuda lõkkele järjekordseid vaenulikke kampaaniaid sotsialismimaade vastu, Lõpuks peab endine dissident vajalikiiks kinnitada, et ta pole oma kahetsust teinud surve afi ja deklareerib truualarali- M t : „Kahetsen südamest ja mõistan hukka oma mineviku. Tõotan, et oma ausa kirjandusUku tööga, kogu oma eluga üritan lunastada oms^ sliüd." . Snegirjovi taolisest mehikesest on kahju. E i maksa võitjema hakata kui sa ei ole võitlejal Snegirjovi . ,üilestunnistused" ja „patukahetsu-sed" jätavad isegi mulje, et siin pole tegemist tõelise veendunud dissidendiga, vaid dissidentide liikumise juurde sokutatud KGB pro-v^ Instituudi audiovisuaalne laboratoorium on muide ristitud tema kui looja nimega „Erich Kõiv Audio- Visüal Ontre". Erilist tähelepanu äratas möödunud aastal New Yorgis ilmunud kõrget vererõhku käsitlev raamat ,JHypertensioh", miUe toimetajaiks on.Jacqües Gene^st, Erich Kõiv ja Otto Kuchea. , 1200-lehefcüljeline teos sisaldab artikleid k o p maailma eriteadlase telt — kolcku 120 Ihk,, nende seas ka rootslased. Puudutab ju moodne haigus kõrge vererõhk kõiki arenenud maid, kus ümmarguselt 15 protsenti elanikest selle>all kannatavad.' Raamatust, mis ©n kirjutatud inglise keeles, ümuvad ka prantsuse ja hispaaniakeelsed versioo-uurimise osakoimas. ja praegu Kliinise Uurimise Instituudis, kus ta on administraatori aM ja audiovisuaalse keskuse direkto Erich Kõiv, kes oma inseneritea-duse. yõpmgud sooritas Eestis; ja Prantsusniaäl, oli Rootsis viibides Uppsala ülikoolis ;Nobeli4aureaadi prof. Arne Tiseliuse kaastööliseks. Kanadasse asudes töötas keemiliste ja instrumentaalsete analüi|side-ga Mokreali ülikooli juures, kus tä äratas tähelepanu uudsete meetoditega ja leiutistega. 1954 peale oli Kõiv vanemfteadu riks Montreali keskhaigla kliinise Kujutava kunsti STUUDIO J@ciriii SAARNIIT Müügil õlimaalid 567 Roehampton Ave. Tel. 488-5895 fc^knik" jutustab; Linköpingi teih-nüise § tüikoolis õppivast eestlasest Miohaiel Pääbost, kelle hobiks on raalide konstrueerimine. Ta kasutab seda seoses värvuste-le- visiopniga." See toimub seoses Lysatori-nimelise ühingu tegevu-sega. Michael Pääbo osi muuseas leidnud, e^ vajalike masinaosade tellimine välismaiaM majksab' vähem kui nende hind on Kootsis. Toronito Peetri (kirikus õnnista-1 ti naööduhud pühapäeval, 7. mail, järgmised leerilapsed: Andres Richard Arget, Ann Blaine Aug, Ingrid Birk, Eliza-beth Maria Dobereiner, : Susari Nola Dülder,, Helle Esther Eh-vert, Moniea Elisabeth Hannus, Ellen Mai Heine, Paul Henry Hiis, Aimi Ly Ilves, Tormi Jõge-da, Lembit Alar Jõgi, Robert Da-vid Kivi, Alan Miohael Kivioja, indreik Koop, Ingrid Mai Kütt, Alar Küüts, Ralph Eric Leis, Aur ne Mai Lepson, Karli Lilleberg, Eric Mäeste, Rüna Lisa Nüt, Anne Ghristine Orav, Tiina,Ann Pajos, Toomas Richard Pirso, Rita Rand, Peeter Hannes' Reichmann, Linda Irene Roosipuu, MaiiliiErik Saar, Helen Ann Sadul, Eric Seepa, Ingrid Heili Sepp, Susan Linda Se^V Susan May Silma, Enda Soostar, Merike Ann S õ m , Tiiia Taimre, Ingrid Reet Talpak, Tarmo Tristan Teng, Tiina Kairrn Toopj Arnold Erik Tralla, Lüs Tmuvert, Kay Lea Tüll, Leena Reet Vaiklä, Elo Valdsaar, Leelo Vatldsaai", Leah Ann Vares, Paul Eric Mart Linholm, Eric Robert Marcel Viikhä, Eric Arveid Luiksep, Sylvia Mtdlasite, Peter jän%Heleh Irene Welin." Mis puutub eduka teadusemehe tegevusse muudöl aladel, siis on ta öbiud eesti sõjaveteranide ühingu esimeheksv Kanadas-, tegutsenud Eesti Teaduslikus Seltsis Ameerikas ja kuulub ka aktiivsete filate-listkie perre. OTTAWA streMde ja tõttu oli Otsene ajaifeaotus „väJljaluikuistaimiste" 1977. aašital Kanadas 3.420.860 :tööpäevä. See arv cwi 70% väiksem % i i 1976, mil oli 1.039 streiki, millega oli seotMd I. 570.940 -töölist, kaotades kokku II. 609.Ö90 tööpäeva. 1977. a. olid vasitaivad arvud 776 streiki, mUle-ga oli seotud 216.561 töölist; nende kaotsi läinud päevade hulgas oli. 492.970 riigiteenistuja j a töö- !iste'päeva^ mis teeb 15% üldse kaotatud tööpäevadest. üle 200 rahvakunsti grupi on raikendaitud juuni lõpul (toogu K a i l ^ ulatuses riigi 111. aastapäeva tähistamiseks. Riigiseikretär John Roberts tegi äsja iteatavaiks, et kava ifeohaselt ^peetakse 4,5 mü-jonit dollarit imalksmja minevad pidustused juuni lõpul enne 1. juuli Kanada Päeva. Uus asutus riigisekreitariaädi juures, nimega Festivali Canada, varustJab Cana-dian Polk ArtS Councill 355.000 dollariga, mis on osa eelpoolnimetatud summast. On. ette näha 200 kohalikku programmi, mis haaravad kuni 100.000 esinejat ja töötaja/t ookeanist ookeanini k u jundades suurima sünnipäevapeo, mis Kanada on ikumgi pidanud. Pidustused algavad 25. juunil. Ontarios on korraldamisel pidustusi 17 feohas miifcmesugiise käivaga, uiks pidustusi; on Torontos, kus leedu rahvatantsijailit on massdemõnstratsiooii jt, grupid annavad n^lja tunni kestvusega l a v a s t u s e . - . , $ 1 6 . ¥äijaspooi Easaada^. $ 3 2 . . $ 1 7 . . ¥eer€ieicicici$f€is S l E I P O S T I G A 5. toom Korrastan murunütjad, kettsaed, lume-puhujad ja päramootorid. Tel. 225-3983 — H. KÄSK rohkem kaotaitud tööpäevi oli Quebecis, 1.385.130, järgnes Ontario 1J106.540; tööpäevaga, kuna kolmandal kohal oli Briti Kolumbia 148.850 kaiotatud tööpäevaga, ühtki tööseisakut ei olnud Prince Edw^rd Island'il, Yukonis ja Põhja Territooriumil. LENNUPOSTIGA ülemere-maatose: Aastas $62.-^, poolaasias $31.5®, veeraadaasts&s $16.30 Aadressi muudatus 30 ceati Üksiknumbri hind 35 csaü. USA aaciressiM'e „m> CODE' Paagatshekk või posti rahakaart MTJutad^ !ae või seina sisse instaUeeritui. Moodsad tugevajõulised ventilaatorid vannituppa, kööki või pööningule. — Tel. 762-9190 @ Pasadenas, Maryiändis tas 14. apriUü oma 80-ndat sün-nipä, eva arst j a agar seltskonnategelane Baltimores dr. Verner Jürnian. Juubilar on pärit Nõost. Lõpetas 1917 Tartus Aleksandri gümnaasiumi, alustas õpinguid Tartu ülikoolis arstiteaduse äial, kaitkestas õpingud vabatahtlikuna Eesti Vabadussõtta siirdumisel. Pärast sõda lõpetas õpingud ülikoolis arstina, spetsialis^rudes hiljem eriarstiks kõrva-, 'kurgu-ja ninahaiguste alal. Juubilar, on olnud agaraid osaivõtjaid Baltimore eestlaste j a sealse Eesti Maija tegevusiBsi; ••M6J.8M7. Palun mul® sa.afca VABA EESTLANE aasta]^ / piiolaastakS'. / veerandaastaks — tavalis® / kiripostiga alates 197--.Tellimise katteks lisan $— / (tsheMga/ j,,.|i||ii.jiBwrr |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-05-09-03
