Vaba eestlane , July 11, 1978

              Nr. 51
itarid
IKanada inflafsioomi
is on lõppemas, on
laii edukas on olnud
liise võitlus inflatsi-sel,
liui peaminister
lupidiselt oma vali-
Vadusele, kehtestas
ja Ja palga kontrol-
Isiöon umbes 9.5%
laisoli inflatsiooE
läitas tousutendent-piste
riikide koge-sA-
d jä Inglismaad,
II. selge, et pikema-loltid
ei suuda öh'-
siophi. Pärast kol-
^eaega ori see saa-
Kanada valitsuse-on
pidevalt näida-liõbn
ei vähene-hin-itrolliga.
Kasu ase-
Inud kahju, sest
lid dii vähenenud,
lahe uusi investee-ling
seega tööpuu-la.
Saksamaa suu-inflatsioöni
flma
kontrollita, kasu-Ünult
ranget ühis-lontrolli^
põua, madalale
Jrte kulude tõttu on
Id lasknud iboma-nii
madalale, et
|nud noorloomade
luslooma hiod on „
prgemale. kui see
ikontroUi ajastul,
lind mõne kuuga
idile naelalt. Selii-juures
tasub far-tipmi
nisuga, saa-
^Jlarit nisu bushe-li
nisu turuhind
|it. Ka timistavatl
loomamüüjad
kõrge hinna
ise sööta osta
>mi iile talve, seL-sügisel
neid
igp tavaliselt,
ennustavad, et
;ouseb veelgi. Ku­ldavad
kallist loo-sealihaga,
siis
giist ei ole oodata
seda olekä või-
-traditsioonilise
[ükli põhjal. Ta­ie
kohaselt ei
a hinna langust
stased vasikad
:ad saavad, s.t.
[•esse on seisma
mlikud vasekae-igi
ajal oli kar-plonsaanud
ras-ja
vasehtnnad
|üd pn selgunud,
fahju on väike
)n uuesti lange­id
kaevanduste
^ad Zairesse ta-ig
raudteeühen-on
ikka veel
varud on suh-
^a iiiivõrd suu-mitmele
Kana-pduse
seismapa-mõni
aasta, en-jälle
oma loo-jõuab.
Välja-ml
kui suurem
Ima.,; . '-^
näidanud mär
Jentsi. Mitm(ed
^id on hakanud
|nüüd on loota
I tõusu, ehk nn'
tde ridade Mr-siiski
selle loö-btü
kõne
bd tundemär-itressi
tõus ja
tektiivsuse lan-line
teooria.
Jas oma teoc-
Nõuk. Liidus,
lemaaüma ma-fangeb
50 aas-fmata
poliitili-funa
see oli
ini teooria
feff „puhkiKt*^
Imas on teoo-
Hust nmg hil-
|ine pankiiride
arvamist, et
fu Kontrajeffi
(Järg lk. 3)
I
i
Ii
f
I l
p
'SL
Nr. 51 VABA ^ESmira fceišlpäba^
15. ja 16. juulil on valvearstiks
dr* T. Kuutan, tel; 751-S141.
Joekacaru
Kaugemaks Seedriorü Suvi hari 1978 pidustusel oU VeÜo Meik peritaina-ga
Eopenhaagenist. Ta jöüdiis Ameer^ õigeks aj^> koheselt asuda teele
Seedriorü pidustusele. Elades kaasa teimle felMi kult hatukordsele siindmuseie kiiiastas^^ t^^ järg­misel
päeval Torontot ja siin asuvaid võruläMest^^^s aega lühikeseks vestluseks ka
,,Vaba Eestlase* toimeta.jaga.M^ V. Helk on praegu Taani riigiarhiivi Jiihataja asetäitja ja ülemr
Jõekääru laste suvekodu vane­mate
fcasvandike killamängu^dele
saaitmisefes teihiti l^lifeult otsus
möödunud ixädaJal, Jõelkääni noo­red
paflcuiväd avalikkusele ikä de­monstratsioone,
mida üritustel se­nini
ei ole teiitud. Need b i i vanad
eesti rativ^äingud. Külamängude
rahvfiimängude -üldijuiiyt Toomas
Meitsala on juba umbes tosina va­nu
mänge selle aastal Jõekääru
suvekodu kasv^atajatde:^^
Nurmsele ja .^Robert Kivile õgpe-tanud,
kes need siis omakorda
noorifcele edasi annavad. Kuna jvä-nad
eesti rahvamängud on sageli
tÄis huumorit, siis on neod kahtle-matiult
hüvitavad riii noortele kui
vanadele. . '
Eesti rahvamänge on demonst­reeritud
skautide ja gaidide suur­laagrites
nende poolt korraldatud
killamänpidel kui tea Tremti
. ühisikondlikus seniinaris ja jä/rel-seminarides.
Rahvamängude ka­vasse
võtmine suuremal eesti rah-vapidustusel
aitab ehk meie esi-l
• vanemate kultuuripäradit uuesti
laieoimlt ehistada. . \
T ^ c i m l i i i i i c s Icsulmä!
Külamängude Tartu ja Tartu­maa
loitsubikõiki kel Tartu tä­hendusrikas,
Moonst6ne'i mäe-nõlvaikule
29. juunil Taaralinnale
laulma. Endiseid Tartu ülikooli
üliõpilasi kutsutakse VdloHube-l
i poolt ,.ehitatud" Tartu iilikooll
iesti Kodusf
le
Külamängude juhatus., teatab
arvukatele järelepärijatele, et To­ronto
Eesti Majast j a Eesti Ko­dust
lähevad bussid. Möonstone'!
killamängudele laup. 29'. juulü.
Ärasciduaeg on tõenäoliselt kell
10.30 hommikul. Kuiia tagasisõi­du
aja soovid on praegu nii'^Eesti
Kodu : kui 'Pensicmäride jKlubi
ringko°ndades lähemal kaalumi­sel,
teataitakse söiduaegade koh­ta
täpsamalt eesti lehtedes
malajaL .
H.
' Insuranbe
Agency
KlNDLüSTüSiP
23 WESTMÖRE Dr., Süite 20®
Rexdäie, Ont. M9V 3Y7
TeL 745-4622
kommeiitciarid
" (MgUŠ lk. 2)
arhivaar. MöÖduniiid talvel määrati talle dr. A.
Borbat 1583—1625%. miš i t o ^ ^ eelmisel
See on tema esimeme Ameerika
külaskäik j a iselleks kasutab ta
oma suvepuhkust, jäädes süa
mandrile kuuks; ajaks. Mitmete
Ameerika linnade kõrval o l i To­ronto
j a Seedriorü ainukesed et-tenähitud
kohad Kanadas.
-Küsides, mülioe mul j e ialle
Seedriorü suvepäevast jäi, vas­tab
ita, et see pji hoopis isemoodi
meeltülendav. Taanis on eestlaste
arv väga väike. K u i o n koos paar­kümmend,
süs on juba palju.
Mõne sündmuse puhul on Root­sist
saabunud külalistega osa>
võtjate arv kuni 50.
Taani on elama jäänud peamiselt
vanemad inimesed, kes omal ajal
tervislikel põhfjusü ei samud väl­ja
rännata. Selle väikse eesti
iihiskonna kõrval mõjus Seedri­orü
arvukas osavõtjaskbnd hästi,
üldse oh Kanadas vastuvõtt oi •
nud ülüaihke ja südamlik;
yDr. V. Helk mamib, et tema sat­tus
Taani sõja ajal j a jätkas oma
õpinguid taanis Äirhusi 'ülikoolis.
Taani ülikooli mukliu.ei^paäse k u i
kohaliku kooli lõputunnistusega
või Taani haridusministeeriumi
vastava otsuse põhjal. Temal oli
kaasas' sõjaaegse Võru gümnaa­siumi
lõputunnistus. Nüüd airhi-vaarina
on tal võimalus olnud
näha tema ülikooli vastuvõtmise
otsust haridusministeeriumi pa-bereü.
Tema sooviavaldus oli saadetud
ministeeriumile, kus konsul­tant
pidi otsustama, mis selle
Yõru gümnaasiumi lõputunnis­tusega
mehega teha.
Konsultant on teinud oma mär­kuse:
,,Ei tea Võru gümnaasiumi
taset, aga k u i see tunnistus annab
õiguse Tartu ülikooli astuda, siis
peab see võimaldama astumist ka
Taani ülikooli, kima Tartu ülikool
on timtüd oma kõrge taseme poo­lest."'
• .
Ta meenutab esialgset kohtu­mist
taani keölega, (millest oli alul
arvanud, et ta seda ei õpigi. Äga
õppis selle siiski ära ja nüüd õipe-tab
seda k a teistele, taanlasiat õpi­lastele.
Taani koolide õppetase on
uute kaitsetuslike koolikorraldus­tega
alla läinud.
Pärast ülikooli lõpetamist; sai
ta töökoha majandusliku arhiivi
juurde, siis. riigiarhiivi juurde
selle uuemasse osakonda. Taanis
on riigiarhiiv koos ministeeriumi­de
arhüvidega.'Oli omal ajal uue­mate
aktide osakonnas konšul-tandiks
aktide valiku juure, mida
hävitada, mida säilitada.
Selles töös on ta kätte
nud k a Eesti kohta kuuluvaid ma­terjale.
Seal; on omaaegse Taani
peakonsuli Johansseni räporte
Eestist 1918, mida see oli koosta­nud
igapäevase olukorra üle. Jo-hanssen
oli varem olnud Eesti
rüütelkonna teenistuses,
• Sõja, ajal: ;saatsid taanlased ta
Puksovi Fondi
aastal.
Ml-
- -Dr. VeUo^te
väeosa majandusj^uhit j a organi­seerija.
Kuid k a tema ori suimud
ega jätnud järele patereid. Paari
kuu eest suri üks teine vabataht­lik
kapten Zeltner, kes väeosas oli
veel leitnandi auastmes.
Tema Järelejäänud
dr. Helk oma kätte ernie ära-
Nende hulgas .oli Taani vabatahtli-,
ku üksuse arhüv, miš kuulus
omal ajal Gudmele, aga anti üle
väeosa ajaloo kirjutamisäks Zelt-nerile.
Selle kirjutamisega on ju­ba
alustatud, k u id pole kaugemale
jõutud Haanja võitluste kirjelda­misest.
Kokku on materjale paar
teausta, selliBsön meeskonna ni­mestik,
kirjavahetus Eesti ameti­asutustega,
varustusö^ ülevlaade,'
langenud ja haavatud, aumärkide
saamine. Kokku oli mehi 200,
De Gudme'sid oli kaks venda
väeosas. Mõlemad võtsid, aktiiv­selt'
osa II maailmasõjas vastu­panuliikumisest
Saksa vastu.
Iveer elas selle aija üle, kuid noo­rem
vend Peter poos end; üles
kui sakslaste kätte jäij kartes et
piinamise tõttu võiks ta oma
kaaslased üles anda. üldse jagu­nesid
endised Eesti Vabadussõ-jsst
osavõtnud veteranid sakslas­te
okupatsiooni ajal 'kaheks,, ühed
hakkasid saikslastega ; koostööd
otsima, 'teised ühinesid Taani vas-tupaimliikumisega.
;
usu piirid pandi alles 30-aastases
sõjaS; Varem oli see nü, et kelle
maa, selle usku tuli fbunnistada.
Teine .raamat'ilmus-1911 'sak­sa
keeles 25-aastase ,Aülinemi-
§ega« jesuiitide vasttireformat
sioonist Eesfe ; . • ' -^^^ ;^
jesuüdid olid alguses suured idea
listid, hiljem oli" neü vaid cppe-asistus
ja töö tehti usulevitam^^^
põhimõttel Sellal ei olnud eestla­sed
ei luterlased ega katoliiklase
vaid hoidsid oma vanast usust
k i J ^ i . nagu ilmneb jesuütide aas­taaruandest
oma itegev-ise kohata
Eestimaal. Jesuiitide aruandeü on
see hea omadus, öt need sisaida
vad andmeid eestläistest ja nende
kommetest.
Dr. V. Helk kurdab, et riigi töö
võtab palju aega kuna selle alla
kuuluvad kõik riigi arhiiviii, ima-terj
aude isäüitamine; ja hävitami­ne,
uued talletüssüsteemid, lindid
ja raalid touna tehnika läheb eda­si.
Vanemaid pabereid saab ikka
'moodsamate lugemiseks,
olema vaatavaid masinaid.
Kuid tänapäeval vananevad ka
masinad kürešti j a kõigi omamine
nõuab ruumi, Ta loodab süski, et
pöole aasta pärast kui riigiarhiiv
saab uue direktori, jääb talle rob
kem aega uurimistöödeks,' sest
Imvas on uusi uurimusi.
AdyertisiMg Office requires mature secretaiy for an
permianeait positioM. Mmst have good eommand of English, be an
exceUent typist, with pleasant personaUty, imattached, free to
travd. Previous P R or advertising experience and ethnic badk-ground
an as^t. For interview caU, Mr. Stan Martyn, New Ca-
" mafaFulliicätions (4H^
dRGANISEERITAKS
et osta ilusaid 1, 2 ja 3 magamistoaga
kortereid MississaM^a paremas elaumsraJooMs. Igakuised mak­sud
on madalamad kui üürikorteri üürid. Lälukomias head ärid
Ja koolid, korralikud transpordivõimalusedi Lähema IMormat-siobni
saamiseks helistada kella 9 e.I. kuni kella 5 p.l. 787-1766 ja
pärast kella 6 p.L^26-6198.
tahab ta
eriti Saaremaa ajalugu,
see kuulus Taani alla.
ees
TORONTO -7 Kogu Muskoka—Haliburtoni puhkuse maa-ala en
ohustatud väävli- Ja lämmastikuhapendi Järvedesse langemise tõ4-
tu, mis tõstab Järves olevate kalade elavliõbedasisaldavust. Ontarip
Ikeskkomiamiiiister kavatseb alustada olukorra uurimisega ja saata
uusi asjatundjaid kohapeale^ kes võtaksid proove eri Järvedest. Mõ-need
Järved on Juba õhust vastu võtnud nü palju väävli- Ja läm-mastikuhapendit,
et valitsus osi lieed veekogud
kuna
Vestfaalia piiskop Münohausen
L/ääne-Saare piiskopina müüs
oma piiskopkonna Taanüe ja
Saaremaa jäi kimi 1645. aastani
Taiani alla. Hiiu- ja Läänemaa
võtsid rootslased enne joma hal­dusse.
Taanis on palju Saare­maasse
puutuvat matarjali ja sel-fet
-pole Taanis seni kirjutatudki.
See annabki mõtte taanlastele tut­vustada
nende alla icuidunuä
Saaremaa ajalugu. Nende mater­jalide
hulgas pole vaid Taani-aeg-sed
aktid, vaid k a •püaliopkom:ia
arhiiv imis müügi piiihul jäi taan­laste
kätte.
laine mõõna faasis ning et see
taas võib veel mitmed aastad kes­ta.
Georgia Technological Iii^ti-tute
on elektronarvutitega arves­tanud
lainepikkuse Ja sageduse |
jõudes tulemusele, et tõuši^aa-sid
olid aastatel 1790—1815,
1845_18b, 1895—1920 ja, 1945.
aastast kuni varaste 1970-ndate
aastateni. Mõõnad ön aasiatel
1815—1845, 187<>-1895, 1920-^
1940. Selle arvestuse järele ei ole
loota tõusu enne 1995-iidat aas-
• tat. •
On oodata 1920-ndate aastate
majanduslike raskuste kordamist,
kuid sümptoomid on -peidetud,
1920 aastate iöötatoöüsed on
nüüd riigiiööl, lais nende panus
majandusele on sama väike kui
var^ematel töötutel. Möödunud
krüsiaegadel Ostujõud langes, ku­na
tööandjatel oli võunalUt palkar
sid langetada, kusjuures vihemalt
pensionärid Ja šäästusumniadega
isikud olid kaitstud. Nüüd ioi-mub
ostujõu langus inflatsiooni
kaudu ja kannatajad on pensio­närid
ja need kes oma säästudega
aitasid;'majandusi, ülesehitada.
Eestisse, ehkki tal polnud veel
diplomaatlikke õigusi, kuna
Taani ei olnud Eesti iseseisvust
.. tunnustanud...,V-i
' .. '
Soomlane Huovi on need rapor-did
raamatule kogunud, mis hil­juti
ilmus.
Dr. Helk_ oli arhüvis osakonna
juhatajaks, müle alla lamhwad
eraarhiivid. Arhiivimaterjale ko­gutakse
Taanis süštemaatüiselt..
Ajalehes ilmunud nekroloogid
lõigatakse välja j a otsitakse ühen­dust
järelejäänud materjalide ja
dokumentide oma valdusse saa­miseks.
Selletõttu on õnnestunud
ka Eesti Vabadussõjast: osavõt­nud
taamlaste kohta andmete ko­gumine.
Ta ütleb, et värsikeimaks
uudiseks on teade, et t a l on õn­nestunud
leida Taani korpuse
(Taani vabatahtlike kompanii)
arhüv. Need dckiimendid ^ j õ i ^
ta töölauale just enne ärasõitu.
Arhiivü.oli ühendus juba Taani
vabatahtlike iiiksuse ülema kolo­nel
Borgeliniga, ikelle mäiestused
on'eesti keeles ilmimud. Kuid väe­osa
arhiivi ei olnud itema käes j a
pära^ surma arvati, et see on
kaotsi läinud. Süs suunati tähele-pahu
I ^ r de Gudmele, kes oli
^ Br.; V. Helk lisab sellele avas­tuse
kirjeldusele^ et ta tahaks
ise seda materjali uurida Ja
. ..eestlastele. • kättesaadavaks, te-
Taanis on elus veel üksikud vaba­tahtlikud.
Nad on (kõrges eas ja
just t a viimasel tööpäeval' suri
üks Eesti Vabadussõja vabataht­lik,
nekroloog lõigati • aijalehest
välja ja asuti ^üheiidvist otsima.
Dr. V. Helk peab väga oluliseks,
et kõike mater j ale; saaks päästa.
K u i sellise siisteemiga poleks ma­terjalide
jälile saadud oleks toõik
kaotsi läinud. Nü saab ta oma
töökoha tõttu kaasa aidata Eesti
materjalide leidmisele.
Oma arhivaari tööülesannete
feõryal oh.ta teinud suuri uurimu­si.
Neist valmis pikem uurimus
jesuiitide vastureformatsioonist
Tartus. Ta sai Vello Salolt teada
Vatikanis olevaist eesti materjali­dest.
Salo muretses Vatikanist
stipendiumi ja (kolmveerand, aas­tat
uuris ta materjali jesüütide
ordust katoliikliku tegevuse elus­tamiseks
vastureformatsioonina,
Vatikanis oli palju materjale.
Kuid toa Taanis oli materjale sel­le-
põrandaaluse liikumise kohta
Põhjamaades. Kõigepealt kirju­tas
ta põhjalüsuma teose vasture­formatsiooni
taotlustest Põhja­maades
100 aastat kestnud võit­luses,
mis ^õpeb 1620. Lõplikud
MÜjöneist tonnidest fossiiiikütü-sest
(kivisüsi, kütteõli jm.), mida
Ontario ja ÜSA põhjaosariikide
tööstus ning autod põletavad, tõu­seb
ohku suurel määral koliehda-vaid
väävliühendeid ja lämmasti-mhapendit,^
mis muutub
piiskadega kokkiipuutudes väävli-ja
„salpeetrihappeks'^ Eriti palju
on seda Sudbury tööstuslinna lä­heduses.
Kui see saast langeb Järve,
muudab see vee happeliseks mil­le
aluselisus väheneb.
Kui aluselisus väheneb vees, sus
aga. puuduvad täielikult. Sellejuu­res
vesi ei muutu välispidiselt,
maitselt ega lõhnalt. Hoopis vastu­pidiselt
näitab selline vesi eriti
puhtana. Hajiped ei olp n i i tuge­vad,
et nad yõiksid inimestele
vihma-j kahjustusi tekitada.
Kalu söövad linnud ja teiseil
väiksemad loomad saavad aga
siiski liigselt elavhõbedat Ja hä­vivad
nende Järvede ümbrusest.
Ilma kaladeta ja loomadeta neist
suvUakohtadest palju ei hoolita.
Rootsis ja New Yorgi osariigis
on katsutud takistada vee hapne-seal
olev elavhõbe muundub nii, et
see hakkab kogunema kalade keh­ha,
esmalt just soomuste all ole­vasse-
rasvkudedesse. Kalad küll
ei sure, aga teatud aja pärast need
kaotavad paljunemisvõime. „Sür-nud"
järves on säilinud mõnel
mist sellega, et sinna on pandud
lupja vee uuesti aluseliseks muut­miseks.
Ontario valitsus pole veel
otsustanud seda teha, aga arvab,
et see on siiski viimane lahendus.
Lõplik lahendus oleks õhu säästmi­se
lõpetamine, aga seda vaevalt
c§ :küsimusele, mis.- ta
ajaloolisena arvab Leraiart Me­re
„Hõbevalgest*', ütleb ta, et
see on hästi kirjutatud, aga aja­looliselt
peab seilele siiski küsi­musmärgi
panema.
See on mõeldud eestlastele nende
enesetunde tõstmiseks. Autor
fantaasia on lennukas. Meri on j
tõepoolest andekas, raamat on
hästi põhjendatud, on otsitud an­tiikseid
allikaid ja ta mõistab
veenvalt 'kirjutada eesti merealja-loo
iidsest ajast tänapäevani, Dr.
V. Helk arvab süski, et oh hea.
mis me oleme olnud, (kuid täht­saim
on see, mis me praegu ole­me.
"••,:•.•;:
määral vanu kalu, maimüparved| tänapäev suudetakse teostada.
Väi
i30.
N. Liidus tehakse viimaseid et­tevalmistusi
1979. aasta jaanuaris
toimuvaks rahvaloenduseks, öel­dakse,
©t ,,N. Liidu edasise ma­jandusliku
ja sotsiaalse arengu
plaanide (koostamisele on ülelüdu-lise
rahvaloenduse materjalid
suure tähtsusega. Nad ; näitavad
samuti edusamme,"mida raihvas
on teinud nõukogude võimu aas­tail."
Viimane ülelüduline rah^ra-loenduš
korraldati 1970. aastal.
Rahvaloenduse komisjonidesse
kuulub üle 300.000 inimese.
$32*'
$17.—
$.9.50
Ü S A - B :
5 3 . -
$15.
K J 581 P O S T I G A
$48.—
$25.5©
$13.56
Aastas $62.—, poolaastas $31.50, veerandaastas $16.i^^
Aadressi muudatus 30 centi. üksiknumbri hind 33 ceatl.
Saaada aadressidele palume; l Ä M i a .JPOSTAL CODE"
^^^^^^^^^ :
Pangatshekk või p<»ti rahakaart kirjutada
; ". Fre® EstoaiaD PsbUs&ers oSMele.-
EESTI KORTERIMAJÄ,
/
»»-— il
Palun muile saata VABA EESTLANE
veerandaastaks tavalise / feiripostiga aiat^
katteks lisani — -
rahas /tshekiga /
Nimi ^
Aadress
s).