1978-03-28-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
rr^r-. ""• "" mm.
Kr. ^
i^lffMH i.lll.f)|fl'ilFi31
¥ABADE EESTLASTE HMLEKANDJA
VÄIJAAOTJÄ: O/tr Vaba EestJa^^^^^ 135 Tecumseth St Torontos..
: ;; PEATOMTÄJA:; Earl-Arro
t TOIMEl^JArHaiones Oja
POSTIAADRESS: Box 70, Štn. C, Toronto 3, Ost.
TELEFÖOT): toimetas 3ft4-7521, talitus
• e
TELLMSHINNADpnadas: aastas $3^
veerandaastas ^.—p kiripastiga aastas S48^, poolaast
TELLEilESinNNAD^^^ v^^^ aastas $32.-,
tas $17.-- ja yeerahdaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas
S53.~, poolaastas $27.50 Ja veerandaastas 015.—
LEMüPOSTiGA memere^^ aastas $62.-~, poolaastas
$31i0jä veerandaastas $16.»)
Aadr^sl muudatus 30 Ci -^Ü^^
F i i Ä e d by Free Estoman PuWisher, Ltd., 135 T e c u m Ä St.,
1 Toronto 3^0ntM6,T Š12
HfiiWiriwgmu
Äsja. toimunud Eesti Vabariigi
loomise 60.; aastapäeval korraldasid
eestlased kõigis vaba maaiima
suuremates eestlaste keskustu aktuseid
Ja meie rahvusgrupi juhtivad
isikud pidasid kõnesid, mille-desl
r ^ k i t i minevikust, olevikust
Ja tulevikust. Minevikust Ja olevikust
on teadagi lihtne ja kerge rää-kida,'
kuna meil on kasutada silmaga
nähtavad Ja käega katsuta-
^vad faktid. Tuleviku ennustamine
on seevastu aga tunduvalt raskem
Ja komplitseeritum, kuna vastutus-itundelisele
kõnelejale ei piisa Kalevipoja"
tsiteerimisest Ja mõne
lääneriikide riigimehe valimiseelsest
sõnavõtust suurte Järelduste
tegemiseks, vaid ta püüab oma
kõne |a ennustused iiles ehitada
i!|iaäiMa praeguse välispoliitilise
olukorra analüüsimisele ning idas
Ja läänes praegu valitsevate seisukohtade
Ja hoiakute vaatlemisele.
Sellest kahepalgelisest tuleviku
ennustustele lähenemisest oli ka
• kõnesid põhiliselt kahesuguseid—
optimistlikke ja pessimistliku alatooniga.
Optimistid püüdsid suuri
Järeldusi teha Eesti Vabariigile
jätkuvalt antud tunnustusest läa-
Eierilkides Ja Ühendriikide president
Garteri inimõiguse, rakendamise
poliitikast, kuna pessimistid
suhtusid tuleviku väljavaadetesse
üldiselt ettevaatHku kriiükaga Ja
leidsitl^ et praegu ei ole naha kindlaid
1 tunnusmärke, mis laseksid
oletada ^ et Balti riikide küsimus
kiüda^i Liitunud Rahvaste organi-
. satsioonis või mõnel tähtsal rahvusvahelisel
konverentsil esile
kerkib, kuid sellele vaatamata
peame lootma Ja oma võitlust jät
kama.
Pessimistide lähenemine pragu-šele
olukorrale ja Eesti vabanemi-so
väljavaadetele on kahtlemata
realistlikum ja faktilistele olukordadele
vastavam. Viimased maailma
poliitilised sündmused kinnitavad,
et kommunism on praegu
maailmas kõigil rinnetel pealetungil
ning demokraatlik läänemaailm
on surutud kaitsepositsioonidele.
Kesk-IdaV sündmused, õüprobleer
mid, N. Liidu, Kuuba Ja teiste
kcmmuiiistlikkude rükide kontsentreeritud
ideoloogUine Ja relvasta-tatiid
pealetung Aafrikas, kommunistlikkude
parteide Jõudude kasvamine
ja punaste terrori jõukude
üSfa laienev tegevus Lääne-Euroo-pas,
N. Liidii palavlik relvastumine,
mille varjus on raske sõlmida
uut strateegiliste tuumarelvade piiramise
kokkulepet ja paljud teised
küsimused on viinud maailma välispoliitilise
olukorra seEisesse ffa>
Sl, kus lääneriikide poliitikud Ja
riigimehed peavad valmis olema
igal hetkel N. Lüdu Ja tema Hit-iaste
uuele aktsioonUe vastu astumiseks
Ja sellele elimineerimisvõi-maluste
leidmiseks.
Selles olukorras oli ka loomulik,
et Belgradis toimunud Euroopa
koostöö- ja julgeolekukonverehts
ei andnud loodetud tulemusi Ja
lõppes Järjekordsete Järelandmistega
venelastele. See olukord on
ka ilmselt mõjutanud Ühendriikide
president Carterit taanduma oma
esialgsetest energilisest inimõiguste
rakendamise poliitikast N. L i i dus
Ja leppima ainult kaudsete
vihjetega inimõiguste rikkumisel®
laiemas kaares kõigis maailma-nurkadesv'•
Kes tahab sellises olukorras
akuutselt üles tõsta Balti riikide
• L
Belgradi konverents (vol kokkutulek, nagu teda tagasihoidlikult nimetatakse) on viimaks lõppenud,
Imid tulemused ei ole mitte Just eriti rõõmustavad, kui tulemustest illdse rääkida saab.
Konverentsi lõpppäevadel viibisid seal Kanada delegatsiooni esindajatena riigi Ja mitmekultuE-r
i minister Ä. Cafik Ja senaator A. E. Thompson, kelledel oÜ võimalik viimastel koosolekutel Ja
kokkusaamistel sõna võtta Ja kriitilisi selsukolit! esitada, mis võiksid elik tulevasel© arenguprot-sossile
siiski avaldada teatud mõju.
Nagu seaiaator Thompson meile
kirjutab, oli ta meelega valinud
oana aja ösavötuiks konverentsist
Kajiada delegaadina selle lopu-päefvadel,
et saada ftäielikku ülevaadet
diskussioonide tulenaüs.
test. Ta märgib, ©t Kanada dede-küsimust?
Kes riskeeri!) uue tüli- j gatsioon on olnud pidevalt aik-õuna
toomist lauale kui neid on tiivxie.
Juba nügi üleliia palju? Kellel lää- ^ - , , ,. . v ,
nemaailmas on mi palju julgust Ja •^'^ä alates oktoobrist on Ka-moraalseid
tõekspidamisi, et ta nada esmdajad tugevalt rõhu-hakkab
aegade sambla alla välja
koorima Juba peagu unustuse hõK ' ^ ' ^ kusimusi,
ma vajunud iseseisvaid Balti riike? Vaatamata Ida-Euroopa riikide
Praeguste väljavaadete ja praegu- delegatsioonide kriitikale, on kase
maailma välispoliitilise olukor- nadaiäsed jäänud kindalalt oma
r a Juures mitte keegi. Meie pea- seisuikoliale, et inimõigusi ja Imme
kahjuks konstateerima; e^ tuleb kä-lõppenud
Belgradi konverentsil Uitada kui olulisi: momente, vas-rääkisid
mõned lääneriikide esin- tavalt Hels|p;gi lõpuafeti!^^ (Fi-dajad
küll tagasihoidökult inimõi- iiai Act).
gustest, kuid keegi ei söandanud Kanada seisuikohäd esitas lõpu-võl
ei julgenudilles tõsta rahvaste koosolekul minister A. Gafik kui
enesemääramise õiguse küsimust, i välisministri Don Janiiesoni erimis
samuti ©n; Helsingi kokkuSe- esindaja." Tema • toone kinnitas
petes sõnaselgelt määritletud^ veel feord ja rõliutaš tugevat K^^
' Selline on kahjuks Eesti Vabarii- na4a dedegatsiooni seisukoiita,
gi loomise 60. aastapäeval olukord, mis oli avaldunud konverentsi
Kuid see pealtnäha lootusetu õhk-1 kestvuse Jookül.
kond ei tähenda kaugelti veel seda,
et meie peaksime oma võitlusest
loobuma. Just vastupidi: meie peame
oma pingutusi Eesti rahva
päästmiseks Ja Eesti iseseisvust
taastamiseks yeelgi suurendama ja
seniste aktivistidega peavad liitu^
ma uued noored Ja värsked jõud.
Kui täna on taevas pilves, siis ei
tähenda see veel sedaj et homme
Tema isiklikult on arvamisel, et
välisvaatlejad võiksid kohtis-
. protsessirvübida. ;..
Kui vene saadik iküsis, miks
Lääs osutab N. Liidu ühiskoima
üle ainult selle mõne üiksilai dis^
sidendi järele, süs täliendas Kanada
minister, et kui neid dissidente
on nii irälie, neid volks ju
lasta laihkuda,..
Minister Cafik töstis üles
Baiti riikide küsimuse, tähendades,
et 'Balti riikide kodanikku-dele
teeb muret pere&ondade
ühendamise iküsimus, liiklusvaba-duse
piiratus ja inim:Oigušte Isii-simus
üldiselt.
Vorontsov tähendas mõfbteva-hetuse
(käigus, et Lääs, kaasaarvatud
Kanada, on tema arvates
rikkunud ära Belgradi konverentsi
tulemused sellega, et ta on
püüdnud siduda lüga tihedalt
inimõiguste ja inimikontaiktide
küsimust. Inimõigused tekitavad
Nõuk. Liidule jJõhilisi konstitutsioonilisi
probleeme, kuna inim
kontaktide küsimused on rohkem
Teiste lääne delegatsioonide ^^^^^^^^^^^^
esindajad suhtusid ettekandes-/^^^
•se .väga tmmustavaltJa ühe' M on. rasku-erapooletu
riigi esindaja läks:! ^ommunikatsioomga k ^ t o te
isegi nü kaugele, et nimetas se- J ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^
da koosoleku parimaks kõneks.
Cafikul oli. eraviisilisi kofeku-saamisi.
ja iäbirääl^iiinisi: teiste
riikide delegaatidega. Huvitavam
ei paista päike. Meie Ja paljude meile on nendest tema kökkusaa-teiste
rahvaste ajalugu näitab, ei mine N. Vene delegaatidega,. Ka-ainult
energüise. tegutsemisega Ja nada minister -selgitas Nõukogu-oma
rahva huvide eest.võitlemise- de saadikule Voronitsovile, miks
ga on võimalik saayu^da kõige | ta on võtnud sellise tugeva., seisü-
Ta . püüdis, väita, et .Helsingi
konverentsist alates olevat as
Jad paranenud Ja see parane
':m.ine' Jätkuvat.:
N. Liidule tulevat anda aega j
teda ei rtü-le mitte panna, iiiimõi
guste kiüsimuse avaliku surve alla,
et 'kiirustada muudatusi.
Ta lisas juurde, et Madriidi
he koostöö ja oomvaheline hea
kontaikt. Kuid konverentsi tulemused
ei avaidil mitte ainult ava-ikikudel
koosoletkutel, vaid ka
eravüsilistel kokkusaamistel, mis
on andnud võimalusi fcasulikku-deiks
mõjütamisteiks j a koostööks
mitmes küsimuses vastavalt K a nada-
tugevale hoiaikuüe N. Lüdu
suhtes.^
Kuigi konverentsi töötulemused
näivad tühised meie arusaamise
Järele, on omavahelistel kontaktidel
Ja mõjutustel Kanada
esindajate arvates
ulatav tähtsms. -
l^rgemaid rahvuslM^^^^
Kui meie nende juhtmõtete järele tavalt oma mandaadile). tuues
käime, siis oleme ettevalmistatud
momendiks, kus türannia variseb.
Ja see moment tuleb varem või
hiljem kuna ükski türannia maailmas
ei öle Jäänud Jäädavalt püsima.''
-[[y'
: ::K.A.
; nende hulgas ka Kanada, lepivad
näitena N. Liidu võimude käitu- kindlasti rohige_m N. Lüdu pral_^ iti-mist^
dissidenxii Anatoli Shtsha- i ^ S t ^ j ä r g n e ^ a paa^^
ransocipuhul. jcoCfcsul tuleb N. Liidus mitme-
Kanadalased leiavad, et/inimõi-! Mlgsele kaalumisele,: kuidas leiguste
küsimus metab rükide' da' abinõusid olukorra paranda-piirid
Ja nende: rikkumine on miseks. Kuid ta hoiatas ühtlasi,
. Kanada parlaniendüiige Otto
JeÜneüj teaitas .parlamendis veel,
et Voldeftiar Veber oli vairena töötanud
Inglismaal ja sealt välja
saadetud kui diplomaat=£^ioon.
Ottawa välistministeeriunü esindaja
dementeeris seda ja rõhu-et
Kanada ei õle kunagi aktsepteerinud
ühtegi Soveti diplomaati,
kes on teisest maast varem
välja saadetud.
K a välisministeeriumi esindaja
tõsiseks mureks kõikjal.
Ä i s t e r käsitas pikalt Kanada
Inglismaal • Soveti saatkc^nna 1 valitsuse mUret k a kõikide teiste
koosseisus. • Aga ta ei ole sealt N. Liidu dissidentide pärast ja
välja saadetud, vaid kadus ise sa-1 esitas Kanada ettepaneloi lasta j d i s . . .
Shtsharaniskll Kanadasse tulla
Oluline aga on veel teada, et | kui imimigranti. Minister^ v
Voldeniar paviovitsh Ve töö- ta ei saa; aru, miks veoaelasedl
tas Stokhotes N.. Vene saatkon- kangökaelsett keelduvad oma d i -
na ikoosseisus aas'tail 1965—67. gi piiridest välja laskmast jnime-
Ta fcuitsuti tagasi Moskvasse 1967. | sl, Ices tahaksid iahiiuda ja kes
©t kuni selle ajani Lääs pealik
olema ettevaatlik oma kampaanias
snimõiguste ^küsimuses sel
nagu see toimus Belgra-a.
Kan'adas®e saadeti 'ta, 1970. a. on vastuvõetavad teistes" riikides.
Need andmed on ,,Teataja'Vsaa- Shtsharansiki juhtumE peaiksid
nud allikatest, kes neid asju pide- tema eelseisval ' kohtuprotsessii
vait jälgivad. Kanada spionaazhi- viibima ka teiste maade vaätle-lugu
aktualiseerib nüüd k a küsi- jad. Vorontsovi vastus ssHele oli
muse, mida sea KGB; kõrge kolo4 (nagu '-..me juba teame),
nel tegi neil aastail Eootsis ja SMshairansld vastu on tõstetud
millised did.^ta kontaktid tookord i süüdistus spioneerimises GIA ka-eriti
k a eestlastega. | suks, miMine süüdistus olevat
TEATAJA*'
Minister Cafikul oli ikolskušaa-mine
ja. mõtetevahetus ka Tsheh-bi
saadiku Dvorakiga, mis huvi-tab.
kahtlemata oirvukaid tshehhi
pagulasi. Samuti sai ta köitku ka
•Poola j a Ungari esindajatega pikemateks
arutlusteks.
A. Thompson mLärgib oma informatsioonis
lisaks, et Kanada
ja iteised lääneriigid on korduvalt
kriipsutanud aUä, et n.n. Lõplikku
Akti (Final Act) ei saa tõlgendada
sellisedit, nagu oleksid pärastsõjaaegsed
pürid Euroopas
kindlalcs 'määratud ja lahendatud.
Akt ütleb selgesõnaliselt, et rügi-püre
võib muuta ainult vastavalt
rahvusvahelisele õigusele rahu-lilakude
abinõudega ja kokkulep-
Senaator Thompson tähendab
veel lõppeks, et \kui kaks aastat
tagasi Kanada /Helsingi konverentsi
lõpliloile aiktile alla kirjutas,
;Oli ta skeptiline .selle positiivsete
saavutuste suhtes. Kuid
nüüd oh ta arvamisel, et sellised
kokkusaamised, nagu see toimus
nüüd Belgradis, on süskr pinnaks,
kus saab küsimusi põhjalikult
diskuteerida ja k a teatud määral
mõju avaldada kasulikuks kooperatsiooniks.
Pilckade läbirääl^i-miste
tulemusena, mis viis Helsingi
atotini, oli Kanada koos lääne
mitmete erapooletute liikidega
edukas selles, €t t a sai' rõhutada
rahva, vabama liikumise vajadust
väljaspoole oma riigi pure,
vabamat ideede käsitamist,
normaalsemat ja automaatset
infomiÄoonile ja.ka
suhtlemist inimeste
vahel, s i ; perekondade külastamist
ja ühendamist. Siin on ^ see
ala, mis annab Lõplikule Aktile
kõige suurema potentsiaiaÖ.
See m foorumiks, kus meie
saame avaldada tõhusat survet
olultbrra muutmiseks kalie
ideoloogiliselt erineva
• - vaheL ^
Kui Lõuna-Vietnam võiües
Ameerika Ühendriikide abil oma
iseseisvuse eest, siis ilmus läämi-maailma
ajakirjanduses sageli
kirjeldusi kuidas Lõuiia-VietDam
hoolitseb halvasti vangivõetud punaste
terroristide eest, kuidas
Üliendi-iikide õhujõud hävitavad
kemikaalidega dzhungleid Ja kuidas
Ühendriüdde sõdurid mõi-va-vad
Vietnami külaeSanikke. Need
lood figureerisid pidevat Ühendriikide
Ja teiste lääneriikide ajakirjanduse
veergudel ning neid
täiendasid omapoolsete, kommentaaridega
pahempoolselt häälestatud
ameeriklased^ kes käisid Hanois
kommimistidelt inspvatsiooni
Ja propaganda laskemoona saamas.
Ning nende lugude taustal
korraldati Ühendriikides, Rootsis
Ja mujal suuri demonstratsioone,
millede eesmärgiks oli Saigoni Ja
Washingtoni valitsust© hukka-mõistmme.
Hanoi punaste ülistamine
ja kommunistide kallaletimgiD
Moraalne toetamine.
. Naagli meile saadetud materjali^
dest nähtub, on Kanada delegatsiooni
liikmed üldiselt olnud häst
i ettevalmistatud • üleskerkinud
küsimustes, eriti N. Liitu püudu^^
tavas osas j a tema aktsioonides.
Kamdal on olnud lääneriikidega,
Omalt pooilt võime lisada, ©t
saadik Vorontsovii wib-olla, on
õigus, k u i t a .avaldab optimistlikku
lootust, ©t järgmisel kokkutulekul
kahe aasta .pärast Madrii-dis
on süsld Nõuk. Liidus, vastavalt
lääne pidevale survele, midagi
muutunud paremiise poole...
Aga seni on meil 'küli põhjust oll
a väga skeptilised.
Vahepeal on palju
Kambodzha vallutanud kommunistid
on korraldanud selles väikeses
riigis sellise Julma elanikkonna
hävitamise, mis Jätab kaugele varju
sellised ajaloo suurimad türannid
Ja terroristid kuid seda ©lid
Stalin Ja Mao Tse-tung. Kuuba punaste
sõ^rite Ja vene relvade
abil kehtestati kommunistlik kord
Aafrikas, Angoolas, Ja äsja lõpetati
venelaste kuubalaste suure
panuse tulemusena Somaalia sõjakäik
Etioopia kõrbes Ogadeius.
Etioopia sõjak|igu ajsl raksndati
masilisto vene lennukeid, soomus-masinaid,
„StaUni oreleid" Ja napalmi
pomme. Ning kuuba sõdurid
Jä vene' '. nõuaiidjad.. IioolitKesidi..
Etioopia pealinnas Addis Äbebas
selle eest, e^ võimu haaranud komv
munist koi. Mengistu võimul pü^
siks ning Etioopia koloninalriigl
venelastele kindlustaks. Menglstu
võimu Mndlustamine on läimiÖ
Etioopia rahvale kalliks maksma,
kuna ainuüksi Addis Abebas oi
kommunistide poolt mõrvatud 3000
mimest, kes cn Julgenwd av^^ldadä
oma poliitiHsi seisukohti aing ei
ole selga küünitanud Etioopia
komüiunistist diktaatori ning tema
kuubalastest ja venelastest abiliste
©es. • • (••• .
Kiis on nüüd läänemaailma demonstrandid,
Õiguse nõudjad ja
moraaliapostlid, kes massiliselt
Vietnami sõja ajal tänavatele i l ^
musid Ja „tõäe" kuulutasid? Nende
kadumine Ja nurga taha hoidmine
laseb oletada ainult üht: kõik
need tolleaegsed aMiyist*d olid ainult
väljas teatud iÜcsannetega Ja
kindlate direktiividega, miilede
eessnärgiks oli teenida N. Lüdu bu-.
visld demokräatlikii maailuia õõnestamiseks.
Ja nagu kogerausei
näitavad, tasusid need aktsioonid
mitmekordselt, kuna Ühendriigid
ei ole seni ajani toibunud Vietaami
kaotuse agoomast.
Nr. 23
VALVI
NÄDAL
1; Ja 2. aprillii
dr. H. Tari, tel
Ilmus „Riig|
Konstantin
STOKHOLM-ilmus
nädal enne
päeva uus raan^
Konstantin Päts,
raonogi'aafia on s\|
paljude fotodega,
kürjastajaks on
Kogude Esindus
fiSSTO IVnJTUi
Alktsia hind l i
Waüwyn Stodj
Murräs
145 King St
Toronto,
T(*lefon päe|
õhtul 9
Täidan TULUI
teie kodus. LisI
a) pensionäridcIo|
b) töövõimetuile
Helistada tel. 494]
VAI
23 WESTMORI
Eexdale, Oi
Kommentcai
(Algusi
Kui Ühcndriikil
ter' söandab tel
häält N. Liidu j |
laste poliitika ar|
sõnade västukajl
tugev ning „Pra|
Ic" antakse kätj
presidendi korrj
See toimus süs
jutas N. Lüdu
mise iwliitikat nl
praegu kiü Gartf
rida N. Liidu r i
prcduktsiooui nii
selle eest, et N.
nagi relvastuse
Ühendriikide ÜU
ülitlasl N. Liitu,
variseb täiclikull
Jätkab oma rcl
ekspoiiccrimi^t
Moskva reaktsl
oli erakordselt
Kuidas Jidgevad|
tivad poliitikud
ja vaenu N. Liidi
tei ajaleht ülbelj
tes muudavad pi
sed rahvusvalK
lahendamise tui
ja liiürgitavad
ei olevat Etiooi
omakasupüüdlik!
N. Liit talitavati
se ja rahu huvic
Huvitav.
Iga väike
Washingtonist,
da. Aga kui
Brozhnev dcklai
polntika ei tohij
abi revolutsiooju
Ja ülemaaihnsel
vusele, siis ei m|
da. J a kui N.
hambuni rclvasj
Aafrikat valUd
Ühendriikidel Ja
Sega midagi teg|
asi on ainult an|
diite la moodsj
vaadata pealt ki
. marevolntsiooni
riigi teise jäi-eU
alla vallutavad
vad.
Nü kaugele oi
Jairikuulsat det
des Ja asi läheb
sellele reetmisp|
lõppu ei tehta.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 28, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-03-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e780328 |
Description
| Title | 1978-03-28-02 |
| OCR text | rr^r-. ""• "" mm. Kr. ^ i^lffMH i.lll.f)|fl'ilFi31 ¥ABADE EESTLASTE HMLEKANDJA VÄIJAAOTJÄ: O/tr Vaba EestJa^^^^^ 135 Tecumseth St Torontos.. : ;; PEATOMTÄJA:; Earl-Arro t TOIMEl^JArHaiones Oja POSTIAADRESS: Box 70, Štn. C, Toronto 3, Ost. TELEFÖOT): toimetas 3ft4-7521, talitus • e TELLMSHINNADpnadas: aastas $3^ veerandaastas ^.—p kiripastiga aastas S48^, poolaast TELLEilESinNNAD^^^ v^^^ aastas $32.-, tas $17.-- ja yeerahdaastas $9.50. Kiripostiga USA-s: aastas S53.~, poolaastas $27.50 Ja veerandaastas 015.— LEMüPOSTiGA memere^^ aastas $62.-~, poolaastas $31i0jä veerandaastas $16.») Aadr^sl muudatus 30 Ci -^Ü^^ F i i Ä e d by Free Estoman PuWisher, Ltd., 135 T e c u m Ä St., 1 Toronto 3^0ntM6,T Š12 HfiiWiriwgmu Äsja. toimunud Eesti Vabariigi loomise 60.; aastapäeval korraldasid eestlased kõigis vaba maaiima suuremates eestlaste keskustu aktuseid Ja meie rahvusgrupi juhtivad isikud pidasid kõnesid, mille-desl r ^ k i t i minevikust, olevikust Ja tulevikust. Minevikust Ja olevikust on teadagi lihtne ja kerge rää-kida,' kuna meil on kasutada silmaga nähtavad Ja käega katsuta- ^vad faktid. Tuleviku ennustamine on seevastu aga tunduvalt raskem Ja komplitseeritum, kuna vastutus-itundelisele kõnelejale ei piisa Kalevipoja" tsiteerimisest Ja mõne lääneriikide riigimehe valimiseelsest sõnavõtust suurte Järelduste tegemiseks, vaid ta püüab oma kõne |a ennustused iiles ehitada i!|iaäiMa praeguse välispoliitilise olukorra analüüsimisele ning idas Ja läänes praegu valitsevate seisukohtade Ja hoiakute vaatlemisele. Sellest kahepalgelisest tuleviku ennustustele lähenemisest oli ka • kõnesid põhiliselt kahesuguseid— optimistlikke ja pessimistliku alatooniga. Optimistid püüdsid suuri Järeldusi teha Eesti Vabariigile jätkuvalt antud tunnustusest läa- Eierilkides Ja Ühendriikide president Garteri inimõiguse, rakendamise poliitikast, kuna pessimistid suhtusid tuleviku väljavaadetesse üldiselt ettevaatHku kriiükaga Ja leidsitl^ et praegu ei ole naha kindlaid 1 tunnusmärke, mis laseksid oletada ^ et Balti riikide küsimus kiüda^i Liitunud Rahvaste organi- . satsioonis või mõnel tähtsal rahvusvahelisel konverentsil esile kerkib, kuid sellele vaatamata peame lootma Ja oma võitlust jät kama. Pessimistide lähenemine pragu-šele olukorrale ja Eesti vabanemi-so väljavaadetele on kahtlemata realistlikum ja faktilistele olukordadele vastavam. Viimased maailma poliitilised sündmused kinnitavad, et kommunism on praegu maailmas kõigil rinnetel pealetungil ning demokraatlik läänemaailm on surutud kaitsepositsioonidele. Kesk-IdaV sündmused, õüprobleer mid, N. Liidu, Kuuba Ja teiste kcmmuiiistlikkude rükide kontsentreeritud ideoloogUine Ja relvasta-tatiid pealetung Aafrikas, kommunistlikkude parteide Jõudude kasvamine ja punaste terrori jõukude üSfa laienev tegevus Lääne-Euroo-pas, N. Liidii palavlik relvastumine, mille varjus on raske sõlmida uut strateegiliste tuumarelvade piiramise kokkulepet ja paljud teised küsimused on viinud maailma välispoliitilise olukorra seEisesse ffa> Sl, kus lääneriikide poliitikud Ja riigimehed peavad valmis olema igal hetkel N. Lüdu Ja tema Hit-iaste uuele aktsioonUe vastu astumiseks Ja sellele elimineerimisvõi-maluste leidmiseks. Selles olukorras oli ka loomulik, et Belgradis toimunud Euroopa koostöö- ja julgeolekukonverehts ei andnud loodetud tulemusi Ja lõppes Järjekordsete Järelandmistega venelastele. See olukord on ka ilmselt mõjutanud Ühendriikide president Carterit taanduma oma esialgsetest energilisest inimõiguste rakendamise poliitikast N. L i i dus Ja leppima ainult kaudsete vihjetega inimõiguste rikkumisel® laiemas kaares kõigis maailma-nurkadesv'• Kes tahab sellises olukorras akuutselt üles tõsta Balti riikide • L Belgradi konverents (vol kokkutulek, nagu teda tagasihoidlikult nimetatakse) on viimaks lõppenud, Imid tulemused ei ole mitte Just eriti rõõmustavad, kui tulemustest illdse rääkida saab. Konverentsi lõpppäevadel viibisid seal Kanada delegatsiooni esindajatena riigi Ja mitmekultuE-r i minister Ä. Cafik Ja senaator A. E. Thompson, kelledel oÜ võimalik viimastel koosolekutel Ja kokkusaamistel sõna võtta Ja kriitilisi selsukolit! esitada, mis võiksid elik tulevasel© arenguprot-sossile siiski avaldada teatud mõju. Nagu seaiaator Thompson meile kirjutab, oli ta meelega valinud oana aja ösavötuiks konverentsist Kajiada delegaadina selle lopu-päefvadel, et saada ftäielikku ülevaadet diskussioonide tulenaüs. test. Ta märgib, ©t Kanada dede-küsimust? Kes riskeeri!) uue tüli- j gatsioon on olnud pidevalt aik-õuna toomist lauale kui neid on tiivxie. Juba nügi üleliia palju? Kellel lää- ^ - , , ,. . v , nemaailmas on mi palju julgust Ja •^'^ä alates oktoobrist on Ka-moraalseid tõekspidamisi, et ta nada esmdajad tugevalt rõhu-hakkab aegade sambla alla välja koorima Juba peagu unustuse hõK ' ^ ' ^ kusimusi, ma vajunud iseseisvaid Balti riike? Vaatamata Ida-Euroopa riikide Praeguste väljavaadete ja praegu- delegatsioonide kriitikale, on kase maailma välispoliitilise olukor- nadaiäsed jäänud kindalalt oma r a Juures mitte keegi. Meie pea- seisuikoliale, et inimõigusi ja Imme kahjuks konstateerima; e^ tuleb kä-lõppenud Belgradi konverentsil Uitada kui olulisi: momente, vas-rääkisid mõned lääneriikide esin- tavalt Hels|p;gi lõpuafeti!^^ (Fi-dajad küll tagasihoidökult inimõi- iiai Act). gustest, kuid keegi ei söandanud Kanada seisuikohäd esitas lõpu-võl ei julgenudilles tõsta rahvaste koosolekul minister A. Gafik kui enesemääramise õiguse küsimust, i välisministri Don Janiiesoni erimis samuti ©n; Helsingi kokkuSe- esindaja." Tema • toone kinnitas petes sõnaselgelt määritletud^ veel feord ja rõliutaš tugevat K^^ ' Selline on kahjuks Eesti Vabarii- na4a dedegatsiooni seisukoiita, gi loomise 60. aastapäeval olukord, mis oli avaldunud konverentsi Kuid see pealtnäha lootusetu õhk-1 kestvuse Jookül. kond ei tähenda kaugelti veel seda, et meie peaksime oma võitlusest loobuma. Just vastupidi: meie peame oma pingutusi Eesti rahva päästmiseks Ja Eesti iseseisvust taastamiseks yeelgi suurendama ja seniste aktivistidega peavad liitu^ ma uued noored Ja värsked jõud. Kui täna on taevas pilves, siis ei tähenda see veel sedaj et homme Tema isiklikult on arvamisel, et välisvaatlejad võiksid kohtis- . protsessirvübida. ;.. Kui vene saadik iküsis, miks Lääs osutab N. Liidu ühiskoima üle ainult selle mõne üiksilai dis^ sidendi järele, süs täliendas Kanada minister, et kui neid dissidente on nii irälie, neid volks ju lasta laihkuda,.. Minister Cafik töstis üles Baiti riikide küsimuse, tähendades, et 'Balti riikide kodanikku-dele teeb muret pere&ondade ühendamise iküsimus, liiklusvaba-duse piiratus ja inim:Oigušte Isii-simus üldiselt. Vorontsov tähendas mõfbteva-hetuse (käigus, et Lääs, kaasaarvatud Kanada, on tema arvates rikkunud ära Belgradi konverentsi tulemused sellega, et ta on püüdnud siduda lüga tihedalt inimõiguste ja inimikontaiktide küsimust. Inimõigused tekitavad Nõuk. Liidule jJõhilisi konstitutsioonilisi probleeme, kuna inim kontaktide küsimused on rohkem Teiste lääne delegatsioonide ^^^^^^^^^^^^ esindajad suhtusid ettekandes-/^^^ •se .väga tmmustavaltJa ühe' M on. rasku-erapooletu riigi esindaja läks:! ^ommunikatsioomga k ^ t o te isegi nü kaugele, et nimetas se- J ^ ^ ^ " ^ ^ ^ ^ da koosoleku parimaks kõneks. Cafikul oli. eraviisilisi kofeku-saamisi. ja iäbirääl^iiinisi: teiste riikide delegaatidega. Huvitavam ei paista päike. Meie Ja paljude meile on nendest tema kökkusaa-teiste rahvaste ajalugu näitab, ei mine N. Vene delegaatidega,. Ka-ainult energüise. tegutsemisega Ja nada minister -selgitas Nõukogu-oma rahva huvide eest.võitlemise- de saadikule Voronitsovile, miks ga on võimalik saayu^da kõige | ta on võtnud sellise tugeva., seisü- Ta . püüdis, väita, et .Helsingi konverentsist alates olevat as Jad paranenud Ja see parane ':m.ine' Jätkuvat.: N. Liidule tulevat anda aega j teda ei rtü-le mitte panna, iiiimõi guste kiüsimuse avaliku surve alla, et 'kiirustada muudatusi. Ta lisas juurde, et Madriidi he koostöö ja oomvaheline hea kontaikt. Kuid konverentsi tulemused ei avaidil mitte ainult ava-ikikudel koosoletkutel, vaid ka eravüsilistel kokkusaamistel, mis on andnud võimalusi fcasulikku-deiks mõjütamisteiks j a koostööks mitmes küsimuses vastavalt K a nada- tugevale hoiaikuüe N. Lüdu suhtes.^ Kuigi konverentsi töötulemused näivad tühised meie arusaamise Järele, on omavahelistel kontaktidel Ja mõjutustel Kanada esindajate arvates ulatav tähtsms. - l^rgemaid rahvuslM^^^^ Kui meie nende juhtmõtete järele tavalt oma mandaadile). tuues käime, siis oleme ettevalmistatud momendiks, kus türannia variseb. Ja see moment tuleb varem või hiljem kuna ükski türannia maailmas ei öle Jäänud Jäädavalt püsima.'' -[[y' : ::K.A. ; nende hulgas ka Kanada, lepivad näitena N. Liidu võimude käitu- kindlasti rohige_m N. Lüdu pral_^ iti-mist^ dissidenxii Anatoli Shtsha- i ^ S t ^ j ä r g n e ^ a paa^^ ransocipuhul. jcoCfcsul tuleb N. Liidus mitme- Kanadalased leiavad, et/inimõi-! Mlgsele kaalumisele,: kuidas leiguste küsimus metab rükide' da' abinõusid olukorra paranda-piirid Ja nende: rikkumine on miseks. Kuid ta hoiatas ühtlasi, . Kanada parlaniendüiige Otto JeÜneüj teaitas .parlamendis veel, et Voldeftiar Veber oli vairena töötanud Inglismaal ja sealt välja saadetud kui diplomaat=£^ioon. Ottawa välistministeeriunü esindaja dementeeris seda ja rõhu-et Kanada ei õle kunagi aktsepteerinud ühtegi Soveti diplomaati, kes on teisest maast varem välja saadetud. K a välisministeeriumi esindaja tõsiseks mureks kõikjal. Ä i s t e r käsitas pikalt Kanada Inglismaal • Soveti saatkc^nna 1 valitsuse mUret k a kõikide teiste koosseisus. • Aga ta ei ole sealt N. Liidu dissidentide pärast ja välja saadetud, vaid kadus ise sa-1 esitas Kanada ettepaneloi lasta j d i s . . . Shtsharaniskll Kanadasse tulla Oluline aga on veel teada, et | kui imimigranti. Minister^ v Voldeniar paviovitsh Ve töö- ta ei saa; aru, miks veoaelasedl tas Stokhotes N.. Vene saatkon- kangökaelsett keelduvad oma d i - na ikoosseisus aas'tail 1965—67. gi piiridest välja laskmast jnime- Ta fcuitsuti tagasi Moskvasse 1967. | sl, Ices tahaksid iahiiuda ja kes ©t kuni selle ajani Lääs pealik olema ettevaatlik oma kampaanias snimõiguste ^küsimuses sel nagu see toimus Belgra-a. Kan'adas®e saadeti 'ta, 1970. a. on vastuvõetavad teistes" riikides. Need andmed on ,,Teataja'Vsaa- Shtsharansiki juhtumE peaiksid nud allikatest, kes neid asju pide- tema eelseisval ' kohtuprotsessii vait jälgivad. Kanada spionaazhi- viibima ka teiste maade vaätle-lugu aktualiseerib nüüd k a küsi- jad. Vorontsovi vastus ssHele oli muse, mida sea KGB; kõrge kolo4 (nagu '-..me juba teame), nel tegi neil aastail Eootsis ja SMshairansld vastu on tõstetud millised did.^ta kontaktid tookord i süüdistus spioneerimises GIA ka-eriti k a eestlastega. | suks, miMine süüdistus olevat TEATAJA*' Minister Cafikul oli ikolskušaa-mine ja. mõtetevahetus ka Tsheh-bi saadiku Dvorakiga, mis huvi-tab. kahtlemata oirvukaid tshehhi pagulasi. Samuti sai ta köitku ka •Poola j a Ungari esindajatega pikemateks arutlusteks. A. Thompson mLärgib oma informatsioonis lisaks, et Kanada ja iteised lääneriigid on korduvalt kriipsutanud aUä, et n.n. Lõplikku Akti (Final Act) ei saa tõlgendada sellisedit, nagu oleksid pärastsõjaaegsed pürid Euroopas kindlalcs 'määratud ja lahendatud. Akt ütleb selgesõnaliselt, et rügi-püre võib muuta ainult vastavalt rahvusvahelisele õigusele rahu-lilakude abinõudega ja kokkulep- Senaator Thompson tähendab veel lõppeks, et \kui kaks aastat tagasi Kanada /Helsingi konverentsi lõpliloile aiktile alla kirjutas, ;Oli ta skeptiline .selle positiivsete saavutuste suhtes. Kuid nüüd oh ta arvamisel, et sellised kokkusaamised, nagu see toimus nüüd Belgradis, on süskr pinnaks, kus saab küsimusi põhjalikult diskuteerida ja k a teatud määral mõju avaldada kasulikuks kooperatsiooniks. Pilckade läbirääl^i-miste tulemusena, mis viis Helsingi atotini, oli Kanada koos lääne mitmete erapooletute liikidega edukas selles, €t t a sai' rõhutada rahva, vabama liikumise vajadust väljaspoole oma riigi pure, vabamat ideede käsitamist, normaalsemat ja automaatset infomiÄoonile ja.ka suhtlemist inimeste vahel, s i ; perekondade külastamist ja ühendamist. Siin on ^ see ala, mis annab Lõplikule Aktile kõige suurema potentsiaiaÖ. See m foorumiks, kus meie saame avaldada tõhusat survet olultbrra muutmiseks kalie ideoloogiliselt erineva • - vaheL ^ Kui Lõuna-Vietnam võiües Ameerika Ühendriikide abil oma iseseisvuse eest, siis ilmus läämi-maailma ajakirjanduses sageli kirjeldusi kuidas Lõuiia-VietDam hoolitseb halvasti vangivõetud punaste terroristide eest, kuidas Üliendi-iikide õhujõud hävitavad kemikaalidega dzhungleid Ja kuidas Ühendriüdde sõdurid mõi-va-vad Vietnami külaeSanikke. Need lood figureerisid pidevat Ühendriikide Ja teiste lääneriikide ajakirjanduse veergudel ning neid täiendasid omapoolsete, kommentaaridega pahempoolselt häälestatud ameeriklased^ kes käisid Hanois kommimistidelt inspvatsiooni Ja propaganda laskemoona saamas. Ning nende lugude taustal korraldati Ühendriikides, Rootsis Ja mujal suuri demonstratsioone, millede eesmärgiks oli Saigoni Ja Washingtoni valitsust© hukka-mõistmme. Hanoi punaste ülistamine ja kommunistide kallaletimgiD Moraalne toetamine. . Naagli meile saadetud materjali^ dest nähtub, on Kanada delegatsiooni liikmed üldiselt olnud häst i ettevalmistatud • üleskerkinud küsimustes, eriti N. Liitu püudu^^ tavas osas j a tema aktsioonides. Kamdal on olnud lääneriikidega, Omalt pooilt võime lisada, ©t saadik Vorontsovii wib-olla, on õigus, k u i t a .avaldab optimistlikku lootust, ©t järgmisel kokkutulekul kahe aasta .pärast Madrii-dis on süsld Nõuk. Liidus, vastavalt lääne pidevale survele, midagi muutunud paremiise poole... Aga seni on meil 'küli põhjust oll a väga skeptilised. Vahepeal on palju Kambodzha vallutanud kommunistid on korraldanud selles väikeses riigis sellise Julma elanikkonna hävitamise, mis Jätab kaugele varju sellised ajaloo suurimad türannid Ja terroristid kuid seda ©lid Stalin Ja Mao Tse-tung. Kuuba punaste sõ^rite Ja vene relvade abil kehtestati kommunistlik kord Aafrikas, Angoolas, Ja äsja lõpetati venelaste kuubalaste suure panuse tulemusena Somaalia sõjakäik Etioopia kõrbes Ogadeius. Etioopia sõjak|igu ajsl raksndati masilisto vene lennukeid, soomus-masinaid, „StaUni oreleid" Ja napalmi pomme. Ning kuuba sõdurid Jä vene' '. nõuaiidjad.. IioolitKesidi.. Etioopia pealinnas Addis Äbebas selle eest, e^ võimu haaranud komv munist koi. Mengistu võimul pü^ siks ning Etioopia koloninalriigl venelastele kindlustaks. Menglstu võimu Mndlustamine on läimiÖ Etioopia rahvale kalliks maksma, kuna ainuüksi Addis Abebas oi kommunistide poolt mõrvatud 3000 mimest, kes cn Julgenwd av^^ldadä oma poliitiHsi seisukohti aing ei ole selga küünitanud Etioopia komüiunistist diktaatori ning tema kuubalastest ja venelastest abiliste ©es. • • (••• . Kiis on nüüd läänemaailma demonstrandid, Õiguse nõudjad ja moraaliapostlid, kes massiliselt Vietnami sõja ajal tänavatele i l ^ musid Ja „tõäe" kuulutasid? Nende kadumine Ja nurga taha hoidmine laseb oletada ainult üht: kõik need tolleaegsed aMiyist*d olid ainult väljas teatud iÜcsannetega Ja kindlate direktiividega, miilede eessnärgiks oli teenida N. Lüdu bu-. visld demokräatlikii maailuia õõnestamiseks. Ja nagu kogerausei näitavad, tasusid need aktsioonid mitmekordselt, kuna Ühendriigid ei ole seni ajani toibunud Vietaami kaotuse agoomast. Nr. 23 VALVI NÄDAL 1; Ja 2. aprillii dr. H. Tari, tel Ilmus „Riig| Konstantin STOKHOLM-ilmus nädal enne päeva uus raan^ Konstantin Päts, raonogi'aafia on s\| paljude fotodega, kürjastajaks on Kogude Esindus fiSSTO IVnJTUi Alktsia hind l i Waüwyn Stodj Murräs 145 King St Toronto, T(*lefon päe| õhtul 9 Täidan TULUI teie kodus. LisI a) pensionäridcIo| b) töövõimetuile Helistada tel. 494] VAI 23 WESTMORI Eexdale, Oi Kommentcai (Algusi Kui Ühcndriikil ter' söandab tel häält N. Liidu j | laste poliitika ar| sõnade västukajl tugev ning „Pra| Ic" antakse kätj presidendi korrj See toimus süs jutas N. Lüdu mise iwliitikat nl praegu kiü Gartf rida N. Liidu r i prcduktsiooui nii selle eest, et N. nagi relvastuse Ühendriikide ÜU ülitlasl N. Liitu, variseb täiclikull Jätkab oma rcl ekspoiiccrimi^t Moskva reaktsl oli erakordselt Kuidas Jidgevad| tivad poliitikud ja vaenu N. Liidi tei ajaleht ülbelj tes muudavad pi sed rahvusvalK lahendamise tui ja liiürgitavad ei olevat Etiooi omakasupüüdlik! N. Liit talitavati se ja rahu huvic Huvitav. Iga väike Washingtonist, da. Aga kui Brozhnev dcklai polntika ei tohij abi revolutsiooju Ja ülemaaihnsel vusele, siis ei m| da. J a kui N. hambuni rclvasj Aafrikat valUd Ühendriikidel Ja Sega midagi teg| asi on ainult an| diite la moodsj vaadata pealt ki . marevolntsiooni riigi teise jäi-eU alla vallutavad vad. Nü kaugele oi Jairikuulsat det des Ja asi läheb sellele reetmisp| lõppu ei tehta. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-03-28-02
