Vaba eestlane , January 24, 1985

              m:
m.2 VABA EESTLANE nelja^val, 24. jaanuaril 1985 — Thursday, Januaiy 24,1985 , •Nr.?
VABADE EESTLASTE HMLEKANDIA
¥ÄBÄ gESTL ANE
JAANDJA: Õ/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St Boa
Ont. M3B 2M.3 •
TOIMETAJA: Hannes Oja
' TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arro, Heino Jõe, Olev Trass .
TELEFONID: toimetus 444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
©kspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aastas.$54.—, poolaastas $3.0.—
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $68.—, pool­aastas
$37.— ja veerandaastas -$19.—
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri hind 70 a
KUULUTUSTE HINNAD:
^s toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $5.50
Pubüshed by Free Estonian Publisher Ltd
1955 Leslie St. Don Mills, Ont. M3B 2M3
Konrnentaarid
Mõn^d vanema generatsiooni ini­mesed
tõenäoliselt mäletavad Ees­tis
Esimese maailmasõja ajal laul­davat
kurWialedat laulu „KaugeI
võõral vaenuväljal, Augustowi met­sa
all . . L a u l u s räägiUeesü sõ­duritest,
kes langesid vene tsaari­armee
koosseisus Visla jõe ääres
Augustowi metsades toimunud
suurtes lahüigutes. Nende mälesti­seks
oli laulusõnade kohaselt püsti­tatud
väike hauaküngas lihtsa ptm-ristikesega.
Eestlasi langeb ka praegu Mosk­va
imperialistlike huvides võõral
vaenuväljal — seekord kaugel Af­ganistanis.
Kui Augustowi metsa­des
langenud eestlasi õhutati võit­lema)
„keiser, usk ja isamaa" de-
Korporatsioon Sakala Rootsi Koondise 75. aastapäeva kontsert-aktus Stokholmis. Pii- vüsiau; siis asendab nüüd seda
dil vasakult Henn Mõistlüc, Heinar Vaik, Toomas Valk ja lipuvalvurid Jan Adamsson, lfJ^Il!r!Jf"?„lt^^^^^
TarmoSepp ja Jhon'Peeter-Leesi. Foto: Wiren Mihkla
riiMdelJaNoLüdE valis-^^^^
psimstnte Shultzi Ja Gromõko nisteeriiiniii m avalda-i^
enfis toimunud äsjase ko^^
ei lase lä-hemaš tulevike
le kaela riputatud uus reklaamsilt,
mis sunnib eesti noori sõdima
„Lenim, partei ja suure kodumaa"
eest. Sildid ja reklaamplakatid on
ermevad, kuid nende taga on ikka
üks ja sama eesmärk — suure Ve­nemaa
veelgi suuremaks ajamine.
Nõnda siis — vana kali on turule
© wlitsysest. • , lastud uue kaubamärgi all.
Soome vabaduspäeva piihwl markeeris N. Liit mitmel viisil jätkuvat „heatalitlik- J^f ^ e t t u o o"
kust^^ oma väikese läänenaabri vastu. Helsiugisse saadetud ametlikes telegrammides sest Afganistani, kuna kogu see
usaldust, sõprust, rah^^
, . dele vindunud kommunisüdeleeba-meenutatud
ka relvarahu solmumse 40. j^eeidivaks te^^^
5 kuid seevastu pole sõnagagi mainitud talvesõda — kui a. 1939 N, ebapopulaarsest sõjakäigust katsw-möödas
45; aastat.
Liidu
takSe alati mööda libiseda ning
kirjutatakse ja räägitakse punäar-kavas
olevat ;kahe^s^ mille kohaselt Soome valitsus vas- '^^^^^^
Ilst ;relvastuse., väähheennddaamÄis e;• ijaa^^ . ta, lootes, et kõiki teemasid vÕib päevast vaikib Krerril kui hmä. seisvust.' öeldaicse telcstis:. tu rahva tahtmist, kuid oma isan- piirkondades, isegi val]as-tontrollimlse
: konver^^^^^ I>etsembris:.1939 sõlmis nimelt.N.; pärast- K imperialistide kä-: po^l Nõukogude^L^^ piire.
V, Just'kõige järeni^^^^ ühendused dustaim P^atvor- ; J ^ Ö Ö ^ ^ ^ 20. novembril
, ^Moskvast ::kui ka Waishingtonist; ta W hoopis, ühe - teise Soomega (Soome .seadmist spitis/Kuusmen juha järg- ^^^^ kallaletungiks N. Liidu vas- iimimud ,,Rahya Hääles" oli vene
flaanitsetüd ..• tuumarelvade pürämi-.. .kulepe, tulla ••, eraldi Ja- varem
:§e nõupidamised Jaiäbirääklmised;.teises^ sektora
^kujunevad-yäga .•vaevaril^
pkaleyenivaikso•••/•^^^^^^^ •:; Arutusele; tulevatele
dele lahenduse leidmine ei fiile
amis0le Shultziga andis kindlasti nii lihtsalt ja Ubedait kui
omalt poolt täiendava seletuse-selgi- optimistid seda arvavad. Pidades
tUse Lüdis väiismimster seisukohti ja te-köj
kes tegi seda raudeesriide taga l^ytsiöon^in^ esitatud täien-harvanähtavas
lavastuses W-^M
šiooiiikaamerate ees Moskvas; kus^^^
iema küsitlejateks olid^v
miUtariseerumse küsimuse lähen- _^ e^^^
Pea- ja välisministriks vaUt-usse esinevad Stälin, Zhdanov, Vorõshi- gapqhjaks ori NATO installatsioo- gesti : soldätidest Ida-Saksamaal.
mida läänes nimetatud Tei-iioe-' ^^^J^^°^^ oma jutu järele töötab
" - Tuttav peaks olema ka üleskut- <jjt„al alal ok^
se a; 1939 sõlmitud lepingu teks- vestelnud ühe Ida-Saksamaal asu­tis:
„Elagu Nõukogude Liit — väi- ^a vene väeosa politruki asetäitja-valitsuseks",;
määrati Moskva kominteriii
poolt Otto Ville Kuusinenj soo­me
kommunist, kels pärast revo-;
oli tegutsenud Vene°
f oliitlUsed kommentaatorid. (Qro-sena
Kuusinen.
..sissejuhatavas: tekistis
nenditakse, et tegemist on ujaja-loolise
dökpmendiga".
Seetõttu pole ka eriti üllatav^ et
pakt täidab kõik N^ Liidu territo-:
riaalsed nõudmised >— selles osas
on sõnastus järgmine: '
Märgistamaks Soome Demp-kerahvaste
tõeline kaitsja" . ;.
LUGEJA-'KIRJUTAB
;amõko erakordselt kure sõprust ja sü-seda
tuumarakettide probleemi ük- jne.
sikasjaliselt arutusele: võtma,.•;Selli^- J • •: V \^
se surve avaldamine võib tekitada Pä^^ pärast
ühendriikide esindajatele suuri ras- loomist kirjutasid Kuusinen ja tol-kusi,
kuna maailmäruimü relvasta- te
mine on ameeriMaste t Ä
llamisekpninmnikeed täiendada ja^^^^^ Kui nad selle kaardi kohe sõpruse- ja abistamispaktile.
N.; Oidu huvides avalduse kaksi- ^est ära annavad, siis ei ole nei w Oo^^
- . .... ! . , , iuleb aga marKida, et ,,öOome
«Ita sunu väljavaateid ^maraketv R^^a^.bariiki'' ja pakti enam ei
üde y a h ^ ^ -eksisteeri ametükus nõukogude
enaM-vahem vastuvõetavaid .-KpK-^j^|^-g; ' -y-^-Z^y:.-:'
kule^eid'-sõlmida.;. ^ , v
•'':^v^7 1- . A ".^'-F Kuusinen! eluloost 0
; W ^ ^ fafudtema kvisüngu-roll. •
on mimesi, k£S sundmuste sellisele * '
arengule murdikiilt mõflevad ja Sellega pole vene rahval aimugi,
optimistlOckudesse; mõtteavaldus- mis ^t^^ ajal õieti juhtus. '
^yalil^se ette astumine omapool­sete
kommentaaridega kinnitab ai-iiht
--^ nõukogude välisminis-pidas
vajalikuks võrdlemisi
iildsõnalist ShültzR-Groniiõkõ kõh-ise
võimalusi vähen-gavat
usaldust N. Liidu vastu, tul­lakse
vastu N. Liidu soovidele...
ga, kes on talle seletanud, et tema
väeosas on eestlased vanemseer­sant
Heiki Sõster, nooremseersant
Aare Tilk ja reamehed Rein Ka­se,
Tarmo Mätas, Peeter Loimet,
Andrus Saul ja Hallar PõUu, kes
politruki sõnade kohaselt „teeni"
vad Saksamaa ajaloos esimese töö­liste
ja tahipoegade riigi pinnal
eeskujulikult."
Shultzi-
Gromoko kohtanusd M lepiti,
(gt tulevased läbirää^im
relvastuse vähendamiseks ja piira­miseks
rakendatakse isamaaegselt
käiku kolmes sektoris maailma-'
Möödunud aasta lõpu poole il- ^ i-i i i i «4.^
musid Meie Elü's" i / Vaha - "^^^^^va Hääle" . artikkel katsub
Selgub ka, mida N. Mt^geli- Sases^ et väljend
ilt^ tavfltQPs QinAmpaa PftP. võtta
^estiases KOKKU KaKs artiKüt, mis ^ a i i r f A i kAiliimflast" ei ole näris
käsitasid Londoni Eesti saatkonna ^Ataw^^l kadumaast ^^^J^^
maja probleemi. Jäin huviga oota- Jäpne.^^^^^
ma mäe keskorganisatsiooÄderea-^^l^^^^^^
mil rahvaarmees esimesed üksu- geeringut. Seda aga ei tulnud. ^ hedal, .ei kalkevat vnma^ga^Mde-sed
jõuavad oma pealmna Hel^ Nüüd, 8-ndai jaamiaril ,,Vaba m^d. Väeosal olevat alalme k^^^
*gisse1a,aig„.avad^^^
kult kavatses Soomega ette alla 20-aastasele 45 aasta eest. Muuhulgas inärgi-takse,
et „varšti saabub tund,
Soome Demokraatliku tikli ,,Appi Eesti Vabariigi saat-ifõõinuks
töötavatele massidele jä
hirmuks rahvavaeniastele".
ruumirelvade keelustamiseks^^^ ettevaatlikult suhtuvad. Selle
kontuiendivaheliste ja keskmise len-nmilatusega
rakettide piiramiseks
voolu eesotsas oh kaitseminister
ar Weinberger, kelle seisukoh-
Tagantjärgi on ju teada, et as­jad
ei läinud nii, nagu Moskva oli
Pakti teksti triikiti 100000.ek- pitseerinud. .
semplaris, kuid seda pole olemas
üheski Moskva avalikus raap^^^ Soomlaste vastupanu punaarmee-konnale
Xondonis'^ müler meile ^^^^^
teatavaks tehakse, et Tiiu Pämsaki dukandi mmesed: s^^yetemod,
on alustanud aktsiooni eelnimeta-^^^
tud probleemi lahendamiseks, asu- y
tades,,Eesti Saatkonna Restauree- -K^ see jutt eesti sõjameeste üm-rimise
Fond'i" (arve Eesti tJhispan- |je/ käib.— ikka äari^veeri mööda,
gas Nr. 7908-0); Tiiu Pärnsalu e^ ivanov ei jõua oma pika artikli
jäänud ootaina, vaid tegutses. Tä-j^gstei kunagi aga asja tuuma juur-'
kusiuures läi mulie et^õik kolm Ä täiMdajaks^ nu talle! ddee jjaa eeii sseelleettaa äärraa kküüssiimmuusstt,, mm«is
n^or^j ^4 matorkav antikommunist Richard sesj f^^ / « f u lanemait uuricia, , i ' • lörami^P nacta ne kohta: Ehitatud 1889—90 neo- rutud vaikese- Läänemere aarse fiit keda peetakse Washingtonis nähtu se^^^^ Ätim^^'XISS^''"^^^^ ^^.^^^ -^'^i^''^^^''^!'^!:
sektorit ei ole omavahelises
Ja igas sektoris võib teha
.snseid,: siis
vad saavutama Maai.maft.nmi rel- .^šmiz:!^^ omaldeegä" sissejuhatavalt kirjeldatakse kui- k^^rkaÄotlTh: ülesandel.^ DavidsõnU lesk elas sel^ des võõra rügi P«nal Uo-
. ...... J ^ ^ - ^^^"^J!^. lausega p.anud , a h _ s . ^^^^^^ ^^^^ ^ J ^^Z!:^^ Ä Ä S a Är
praegugi veel öelnud üles oma dip- ^^f^^- ^^^^ Venemaa ambitsioone,
se piiramise lepingute sõlmimist, astega suhflemisel rakendada Soome valitsusega teatud piirikorri-
Gromõko kategoorilisest esinemi- «^?ödukaid ja praktilisi võtteid, geerimiste kohta,
se. v^b teh. järjekordselt jf^irfal^^^^^^^^^ «d Moskvale tuldud vastu
ettepanekutest selle, mis antud ju- _ ^^^^^^^ välismaistele
™ eriti tähtsaks ja oluliseks ^õtM ja tõekspida
probleemiks ja mitte ainult relvas- ^5^^^!^ 5^5. 5^. g^^ib.
tamise keelustamme, vaid ta vas-lomaatilisi
sidemeid Küüsineni Viimased suremad remondid tehti ^j^^^^ .g^^^^^^ ^^^^^^^ i^^,,
kvislingvabariigiga, 20-ne ja 30-nendatel aastatel Prae- ^yj^^ , ^^^^^y^^, praaUtakse:
vähemalnt po1le se,l1le k. ohta t*e ad^a df a, f kun' a need1 ""o""n^ varem ava)lTda - ^"Kg-õji^k ^v^e^n^e ^ ^t^u^jü^^ ä lröaö bs!ö"ö b ja vene
imperialistidele, kes on sõda õhuta­ühtki
ametlikku dokumenti.
vad vaenlased N. Liidule,, muutis Kuid omal ajal tunnistas sidemete-tud
artiklites juba äramärgitud.
Selles seitsme-korruseiises hoones
lamisiK lieeiuütamBne, vaia ji^a vas- ... ^ ^ u i v , . iiiu«c.u ivum Ajmai ajai luuuiataa a^uclllclc-^ nellakümue TUumi
lavate uurimuste lõpetamine. See- Kahflemata on president Reagan Soome valitsus oma riigi sõna tõ-' loomise heaks ülemnõukogu pre- ^(jmeid selle imposantse
äõttu on Gromõko seisukohad täie- selleks meheks, kes eelolevatel lä- sises mõttes sõjaväelaagriks, viis siidium — koos tavakohaste tsere- ^^^^^ jg-^^-^^ Londonis välj
likult vastuolus president Reagani" l^J^^ä^^Jsiistel Washingtoni delegat- läbi provokatsioone pikil ja kuu- mooniatega.
arusaamadega, kes oma äsjasel siooni kaudu tJhendrükide hoiaku- lutas lõpuks rahuarmastavale N. vast
väljaanta-kunsti
ajakirjast „Apollo"
^ Lääneriikides tegutsevad kom-ianti-
munistliku Venemaa eksperdid või
n.n. kremloloogid on segaduses —
^r^^;;;;^;;^^ teat„ds an„ab .ni„g «ea. Liidulesöja. gan^aSÄL^ ^ l f S : '^Ti^^^^H*^"'Hl^^^ läbirääkimised N. Liiduga ei takis- '"^ teatavast semajam bum- tekstis öeldakse edasi, et sõda fe „sisemikter" Tuure Lehen in- maja ajaloo, nii välise kui ka sise- ^"f Venemaal sdajased nimetami-ta
ühendriikides alustatud uu* l^/rj"'!/^^^^^^ tegi vaevleva soome ralwa kanna- ter;juus, mille ta a"ndis oktoobris muse 4jeldusega, annab huvitava itl^^lt:!!^^'',^^!!.
muste jätkamist maailmamnmirel- f" ^"f^^ fl^^? <^..*f* tusele lõpu,
vastuse konstmeerimiseks. Gromõ- ''f/''*?^'''^^''^ fj''?"^^
.k, o vä.i dete ta, ilem, us.e, nav ,õ ib. eel;d^a - kuda raliu toojana la lfa Tn dlnstaja-da
e venelased esitavad Mupida- mõlema poole nõusolek läbi-misfele
eelhngimusi, m.s voivad te- ^äkimiste alustamiseks ei ole veel
tatada ,]uba diskussiooni algfaasis i^oWaäe^e ning praeguste välja-.
jaisc uhkkonna. vaadete juures nõuavad venelased Ja välja kuulutada uue vabariigi, samuti kirjutas alla sõprus- ja
Vaatamata Gromõko felevisioo ameeriklastelt suuri kontsessioone Soome Rahvavabariigi. See sündis, abistamislepingule N. Liidule täp-m-
intervjunle valitseb Washinoto- läbirääkimistel reaalsete Terijoki linnas (praegune ZelMO- selt kuue aasta eest)
U läbirääkimiste ja võimalike « « " « • ^ ^orsk) Soome lahe aares. - • • - -
kokkulepete suhtes siisld veel opti­mistlik
meeleolu, kuigi on kuulda K7A.
•1969. ••• . , .-.^vV
mistõttu terve.rida vasakpoolseid ^^^'^ sellest hoolimata on lepin-erakondi
koos mässavate sõdurite- gutekstide sisu praegugi veel aktu-ga,
otsustasid, moodustada mie ^alne lektüür. Pole vaja otsida
vaiitsuse ' liB-m, et leida otseseid paralleele
näiteks Afganistaniga (kes muuseas
— Määratu vaimustusega võttis
rahvavalitsus koos soome rahva­massidega
vastu vaprat ja võitma­tud
punaarmeed teadrnisesj et see
pildi sellest väärtiislikust hoonest, teistele kõrgematele positsioonide-
Artikli lõpul on öeldud: ' - . . ^
„It is ironic that the sad fate of Läänes toimuvad ennustused juh-a
nätion and people should have tivate nimetamisel baseeruvad aja-ensured
the unaltered state of this loolistel pretsedentidel, mõninga-,
magnificeht townhouse, undoubted- teil vene tippmeeste väljendustel ja
ly,MaGartney's finest and most im- nende avalikkudel esinemistel. Še-portant
work." . niste traditsioonide kohaselt on
Ma arvan, et peaksime maail- siirma läbi lahkunud SMure mehe
male näitama, et meie omas kaotu-. järglaseks olnud see mees, kes on
ja pealegi kasutab Kreml prae- ses võimelised oleme ka edaspidi mmetatud lahkunu matusekomis-gHgi
veel- oma ametlikes teksti- seda hoonet säüitama, mis pealegi joni esimeheks. Nii oüd Juri And-des
samu argumente ja lööklau- viimane tükike vabast Eesti Pin- ropov Leonid Brezhnevi ja Kons-nast.
Muuseas, dii hästi tuttav väide, L Kapsi • (Järg ik. 3)
1
'j
ii
Nr. 7
NXI
i. ja 27.
dr. A.
2. ja 3. vc
dr. M.I
Jon Jä
Ottawl
Ottawa
raid" avale
ris Joan S|
tuurisündt
de kõrval
Slatefsi kc
le heliloojl
Peace To\
esiettekan(
ponisti Jai
„Evening
Selle 9,5-1
jaan. 198^
Gordon Sll
Lisaks
on töötanj
was päraj
San
kraadi 19(
ta öttawal
kraadi ,Mc
võitnud
komponisti
liistel. „õl
petas aasti
le varaseml
Music" (ö
i N i i i l f f RH
Aivil
Panen
m
KOsidal
/I
üiantin TsI
matusekoi
nendest
mantlipäi
m kehtini
Ä s j a
marssal
kaitsemu
Gretshkb
Gretshko
oma eelkä
linovski
Kuid mj
korraldai
ja senipe
na. UstuK
määrati
Romanov,!
liste mm
seminisi
suureks
mantlipäri
sai Sergeil
. • i
Kremh
tuseid sü£
leiayad, e|
kaitsemmi
kuna ta kJ
vist väljall
hi kohale.
vähem kh
se Mihail
manov ve|
Kremli tij
niie jääni
Romanov
mtbüroo
ka partei
vast-päevj
tegevust jj
seTjatagusj
rideks oni
dev KonstI
manovi p<
Romanov
vastu või
loobuma
sellega tai
• ^ J
: Nii on 1^
gu keen
Kuid ei oi
MUselt ik
riate külj
momenti,
nimetab
mitee esii