1983-08-26-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 63 (2984) X X X I I aastakäik
(EPL) Tuumaka, Eesii saatust meenutava ja poliitiliselt pimedate silmi avada püüdva
• Hamburgis ümuv nädalaleht „Welt am Sonntag". Pealkirja all „Eesti näitey . . . Eesti?"
kirjfltab Gerd-KIaus Kaltenbrunner lelie 10. juuli numbris:
- On olemas'pomtilin^eksootiH-kaande kuulub kõlarikkamate ja
susjbee on eriti levineW Saksa poeetilisemate hulka Euroopas. Ea
LiioiUyabariigis noorema generat- see, kes eesti keelt ei valda, on
sioom hulgas. See on ka haridusre- võlutud keele musikaalsusest,
formi tulemuseks, mis viis seits- Eesti näiteks . . . Ta oli 1918. kü-melsumnendatel
aastatel mi kauge- ni 1940. a. iseseisev vabariik. N. „ ^ , ,
le, et laiad ringkomiad, kes kuna- Liit^^d^ 1920. a. Tartu rahulepingu- -P^^^^sidvaenatakse s^vettide poolt,
g i f d rahyusväheüselt juht^ad ga^^ tummstanud selgesõnaUselt ^^^tiasi on saadetud sundrayüe
geograafias ja ajaloos, on nüüd Eesti suveräänsust ja iseseisvust, mentaalrayi khmikutesse voi mois-nendel
aladel analfabeedid. i Aga süsM m
Nis on õieti polütüine eksootÜi- 17. juunü 1940 r a ^ ^ ^ • • okupeeri-riiki
sisse. Mõned näddad pärast t ^ d ^ ^^^^
seda, 6. aug. 1940 astas Eesti P^s. Üks paljudestTiikidest, kellele
nad hõiskavad demonstratiivselt
sini-mustvalge lipu, nad demonstreerivad
inimõiguste ja
rahvaste enesemääramisõigus®
eest. ,
susv üks npde tahab selgitada,
ma mõtlen. : -
Sui paljud nendest, kes viimastel „vabatahtlikult" N. liitu. N. Liit keeldub andmast enesemää-
• Säeyadel ja nädalatel on usinalt Sama „vabatahtlikult" lütusid ka ramisoigust. Üks riik meie ukse
A i n u d Nikaraaguast, E l Sai- teised Balti vabarügid Läti ja Lee- «^s, ei mingi eksootüme maa. Aga
vadörist, Nämiibiast ja palestiin- du. Eesti komparteisse kuulus too- ^usW tundmatum km Nikara^^
laste enesemääramisõigusest, on kord täpselt 133 lüget. . . El Salvador voi Namubia. v •
, Ägi ka Eestist kuul^^^^ Tuhanded süütud inimesed hu- 9'^^'^'!^.^^^,^^^^^
^Estoonlaste" masterite klubi võistlejad 28. juuUl toimunud võistlustel. PüdÜ vasakult esireas X Mnts, Kui paljud võ kati, kaugelt enam kui 150.000 de-lU.
Umit, V. Sadul, seisavad K. Trei, W. ]Loöd,T.Vellend, Ä. Tmuvert, E. Leps Ja A. Aug; puuduvad küsida, enamvähem täpselt öelda, porteeriti N. Liitii - kohutav kao- kaugetele Aafrika ja Ladina-Amee-
Eand ja V. Peteirs. ^ Foto: E. Kulmar kus Eesti me^dse asub? Kui pai- tusväikse^^
iiud,5igeminir kui vähesed se päevani allasurutud ja süste- ei tea Eestist midagi või ei
Venetsyeeb šyyred ¥ä^^^
CARACAS --^^ tahab eeskuju, kuidas riigi majanduselu võib viletsalt
Maks näiteks praegune Venetsueda,iiks
Viimase kümne aäista jooksul on poleks nii halvas olukorras nagu
raisatud kaks Õlile? baseeruvat või- nüM^ >
tu ja nüüd ollakse nii suurtes, mil- Püdi sellest, kui
' pillanud kulutaimse Jwvastuses,
mis põhines ÕliMndade tdus^^^^^
lootes kaotada eelarves defitsiiti.
võimelised kahe või kolme lause- maatüiselt venestatud! üks Euroo- teada,
ga ütlema midagi korrektset eesti pa kultuurrahvas, usuliselt suure^ Miks nad vaikivad Eesti üle?
rahva omaduste j a saatuse kohta? mas enamuses protestandid, üks On see teadmatus, silmakirjat-
Sesti näiteks . . . T a ei ole Lõu- rahvas, kelle vaimne eliit ja noo- semine või ideoloogiline pimestus
na-Aafrikas, Käug-Idas ega Karii- rus võitieb hoolimata aastaküm- selle silmapaistva polütüise eksop-bias.
neid kestnud võõrast valitsusest'tilisuse põhjuseks? Või on ainult
Ta asub niiöelda peaaegu meie oma iseseisvuse eest. rahvastel väljaspool Euroopat „õi-ukse
ees. Sakslastele on Eesti üks rahvas, kes võitleb rahuli- gus iseseisvuseks?*V,(EPL/KK)
palju läheniallmi Siftsiiüa, I^Dr- ke vahend^^^ '
tugal või Norra. eesti patrioodid hõivanud lennur
!5e§ti näitele teostanud atentaate ega vÕt
ire ääres, Põhja-Baltikumis, nüd pantvange. .Nad koostavad
jardites aoUarites välisvõlgades, ^ SS„;"S:«P«ilÄ Ä Võrreldes tänapäevaga, see defit- r^^^- «•^«kutseid W i t e . nad on apellee-mida
ei suudeta .maksta. AUe^ l^^^^'tlTt ^"t näib taopis^äik^e. ; f^"^ ^ « f » a b a r u g i l e ja tostele
nüüd on hakatud probleemi läte- Kui Herrara Campins võtnuks inimest raagibeesü nilfldele,_ nad loevad keelatud kir-n,^
t vaaae«a, . g . v i s t ^ ^ ^ ^ ^ ^ Ä Ä a S ^ t ' ^ ^ ^ l ^ o i u ^ ^ " ^ ^ ^ ^ oma rohkete v c pandust 3a
m^avumastelk^^^^^^^^
ralMndadv pole M ^ ^ ^ ^ nii kontroversiaalne asi, vähemalt t™^^
vuäVffletsueeat.yalja majandus-^
l.kust.traumast. , arvepidamine ei sa^isegi selgust. Pr^idendi halvustamine ja süü-
NeedmajanduslÜcud haavad löödi Mis üal kogusumma on, pole või- «äistamme.
Kahe meeletu kulutuste perioodiga, maiusi selle tõsise olukorra k e r - ' ™ Phhind viskiis '134-le
HHÜHBgliaasslUikmndd^ rraajiaattundd aivvaalMümmdd Sildamiseks, mffleks J l e r r e r e ^su^s^ kiu^laurtafs^ m^ ^õü^e^mCa^tu^lt^,
laenates õlisissetulekuile veel
miljardeid lühiajalisi ja kõrge-protsentidega
ehitused ja kergekäeliselt asuta
tud uued töc^stuslikud^^^^^^
esimesed %esidentAn(k ^nr^ protsentidega laenusid.
• : M O S K V A . - - Kreml #n asemdaniid riIMta lüMnspollitsei ülema,
ajal 1970-ndate keskel ja te^^^^ 1984. Kokkuhoidlikkus läks üle parda ja Tema järglane kuulutas välja uue kampaania altkäemaksa võtvate mü-mase
presidendi Luis ^
simas võimalusi, et teha ve^^^
suuremaid kärpiraiši. võlakoorem.
Campins'i ajal.
Kaks pillamise perioodi baseerusid
rikkalikele õlisissetulekuile Ja
suureulatuslikele välislaenudele,
mida ei majandatud äsjatundlikiflt.
aktsiooni
On katsutud ümberkorraldada
suiirem osa sellest 34-müjardi
-'^"--"suurusest välisvõlast.
On selgunud, et kindral-leitnant mülitsate vastase
Valeri V. Lukjänöv ei juhi enam tamisest
- — Tiiklikku autoinspektsiooni. Ta on • : . . ..
6p-aastaneia on sel kohal olmid g
viimased 15 aastat, kuid tema lah- ^^^^^
kumisest pole midagi räägitud. Teine muudatus tehti samal
iisraeli ^^^^^ lahkumine sellelt ametiko- ajal. Sergei P. Trapeznikov, N .
tema nimi ja
P R I I T A R W A L D '
Priit Aruvald-EKN
biiroiojuhatajciks
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
Süs kadus kogu majandusel põhi .„ , .
alt. õlüiümad langesid, sõudmine' y^^^^l^.T-müjardl osas , mis rj,r.j„^^^^
ÕU iärek' vähenP^ la splWn^^ , i • • i. . • ~ —
Ika^ ^J^!^ tS^mmf q.rn«« nn J^A....A ' . vaHtsus uöustus kaitsekulutuste ^alt^ teatavaks 20 .augustil, km Ludu farmide süsteemi juhaga juhatuse koosolek toimus kesknä- ••1— pensionüe kui Keskko- ^alal, 17. augustü.
sid Venetsueda vahsrnkide .^^^^^^^^
luur^ KontroUi.;Ka on nik ^ahen- s^j^^le kokkuhoiu programmile^ o^^^ ning ütles, et tuudi juhataja, teatas „Pravda . gi^^ieeme. Esto.84 Rahvuskong.
Ise suurus,on 375 müjonit selle esitas kindral-major Viktor s. Trapeznikov on 71-aastane ja ressi korraldava toimkonna est-vangiks.
\ '
Pankur CarlosHectörEamin^
ütles olukorda iseloomustadelj, et näol), mis Venetsueela an andnud
l a d kannatavad kõige ekslikuiha Kesk-Ameerika rüMdele. Ka on
majandamise; tõttu," mida üldse pandud seisma S-müjardüine toor-osatakse
ettekujutada. õUtöÖtiemise projekt Ormõcos õli-
Ta ei süüdista kedagi
kõik on süüdi; mindi vaimustus- Seda kõike tehakse valimiste duse
se oma suurte iprojektMegä, ÕU- aastal, ^^k^^ valitsused tavaliselt
Mnd aina tõusis, Venetsueela sai hoiduvad draštüistest sammudest,
õlimaana kergesti laenu, sest Aga Heirara Canipms'inõua^^
Igaüks niõtles, et ÕH 0^ ei või mitte
mis hoiab riigi alatises riklmsesenam^ ^^0^
j a maksaks kõik need laenud, mis \ I™niHseltHerrera Campins rää-vahepeal
võiksidki tekkida. Nüüd kis s ^ e s a ^ s t jut^ ta asus
tunnevad kõik tdsiti.K^^ nad olnuks
kokkuhoidlikumad, siis
dollarit, kuigi riig&assa jyüüdis Ä.. Piskarev, liikluspolitsei ülem.
saavutada 450 miljonmst kokku-^^^^^^^^^K^^^^^^^
hoidu, vähendamaks avalikke ku
Mtusi Ühe miljardi dollari võrra ja
mitte maksustama inimesi majan-riietuses
televiisoriekraanile
ja teatas lüklusmääniste rikkiii-jäte
ja altkäemakse võtvate
tõusis partei karjääriredelil koos mees Ermi Soomet saatis vastava
Leonid L Brezhneviga ja sai kesk- kodukorra . ülemaailmsele Eest!
komitee ametikoha, kui Brezhnev Kesknõukogule kinnitamiseks.
sai parteijuhi kohale.
Hiinas hulcati 30
Okupeeritud kodumaal tähtsal
ametikohal olnud Aarne Vahtra,
kesf valis Parüsis ametisõidul olles
vabaduse, esineb kõnega Eesti Majas
neljapäevail, 8. sept.
EKN tuluõhtu toimub reedel, 28.
okt. Noorsootöö komisjon sisustab
ämeüsse 1979.
P E K I N G— Hüna on austanud koI*wt«^el«»^
suuremat kampaaniat kuritegevuse lutakse teha loosimiseks annetusi,
töleb teade, et iimetist on tagandÄ perioodilise vastu ja avalasuks oü 30 mõrvari et võiduvõimalus sage-
.Raamatukogu" tegevtoimetaja J . Ofemm Tagandamise ja vägistaja hukkamine. 29 meest dasemaks. EKN aasta peakoosolek
«useks^on asjaoI«, et ja üks naine mõisteti surniaPe- toimub laupäeval, 29. okt. Eesti
vel valimik Peet Vallakn lühijutt^^^^
ajakiij^ndnsest ja pohiud varem trükis ilmmiud. Ühe lühijutu nimeks hukkamispaigale ja lasti kohe ma- Peasekretäri Enn Saluranna puh-
OÜ ,,Tribunal" Parteioi^anid leidsid pärast ha. E i ole teada, kas hukkamme kepalgale sürdumisel otsustati va-
,,negatüvseltmittelugapidävaltkujra^^ oU avalik Kuritegevuse vastase Uda bürpojuhatajaks Prut Aruvald.
; ' kampaania alustamisel toodi bussi- Ta pärineb eestlaskonnas tuntud
,,I^amingu Raa^ ja toimetas pikka aega O. Samma, de ja veoautodega Pekingi tööliste rahvuslikust perekonnast. Priit
tas ilmumist a. 1956 ja sdlest Ojamaa. staadionile kuni 100.000 inimest, Aruvald on sündinud Torontos, 9.
ilmunud ximbes 1300 numbrit. Sa^
ri sisaldas moodsat välismaist kirjandust,
tänapäeva nõukogude kirjandust,
eesti kirjanduse vähemtuntud
klassikuid ja uudisteoseid
(peamiselt lühivormis). Kuna
EI ole teada, kes saab uueks
toimetajaks ja kuipalju Wtsene-tsensorimäänised
mõjutavad
feeUe tuleviku sfsow
kellele linnapea pidas kor4a nõud- mail. 1956. Lõpetanud Eesti Täien-va
kõne. Kurjategijad asetati rah- duskeskkooli ja Toronto Ülikooli
va ette, ametivõimud lugesid nen- B . A . kraadiga. Valdab puhtalt
de nimed, kuriteod ja otsustatud eesti ja inglise keelt; sõnas ja kir-y
«., ~ . . . karistused — surmanuhtiüsed. Sur- jas. Ta on osalenud skautluses,
• et hiljuti korjat^^
,,Lopmingu Raamatuk(^u^ tagantjärele ära Hando Runneli mõrva, 10 vägistamist ja üks var- ...EKN juhatusel on tõsine.põhjus
seerimine toimus kergema käega luuletuskogu. Partei^^v kus mees varastas 103 veoau- tunda headmeelt ja rahuldust, et
tavalisest ilukirjandusest^ siis oli tavad yahel aeglasemalt i^^j ^ava- tot ja jalgratast ning oli põgene- peasekretäri vastutusrikkale ameti-sari
miöelda hihgamiseäügiks ko- l i s A ag^ jjggjj ei geisa... niid tööliste ümberkoolitamise kohale asub rahvuslikult meelesta-jeiaile.
Sär- '/^^ ^^^^^^^ • EPL. laagrist.\-^^^: ^' ^ :^ ^ ^'^ ^ ^-' ^^^^ ^ ;
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 26, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-08-26 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830826 |
Description
| Title | 1983-08-26-01 |
| OCR text | Nr. 63 (2984) X X X I I aastakäik (EPL) Tuumaka, Eesii saatust meenutava ja poliitiliselt pimedate silmi avada püüdva • Hamburgis ümuv nädalaleht „Welt am Sonntag". Pealkirja all „Eesti näitey . . . Eesti?" kirjfltab Gerd-KIaus Kaltenbrunner lelie 10. juuli numbris: - On olemas'pomtilin^eksootiH-kaande kuulub kõlarikkamate ja susjbee on eriti levineW Saksa poeetilisemate hulka Euroopas. Ea LiioiUyabariigis noorema generat- see, kes eesti keelt ei valda, on sioom hulgas. See on ka haridusre- võlutud keele musikaalsusest, formi tulemuseks, mis viis seits- Eesti näiteks . . . Ta oli 1918. kü-melsumnendatel aastatel mi kauge- ni 1940. a. iseseisev vabariik. N. „ ^ , , le, et laiad ringkomiad, kes kuna- Liit^^d^ 1920. a. Tartu rahulepingu- -P^^^^sidvaenatakse s^vettide poolt, g i f d rahyusväheüselt juht^ad ga^^ tummstanud selgesõnaUselt ^^^tiasi on saadetud sundrayüe geograafias ja ajaloos, on nüüd Eesti suveräänsust ja iseseisvust, mentaalrayi khmikutesse voi mois-nendel aladel analfabeedid. i Aga süsM m Nis on õieti polütüine eksootÜi- 17. juunü 1940 r a ^ ^ ^ • • okupeeri-riiki sisse. Mõned näddad pärast t ^ d ^ ^^^^ seda, 6. aug. 1940 astas Eesti P^s. Üks paljudestTiikidest, kellele nad hõiskavad demonstratiivselt sini-mustvalge lipu, nad demonstreerivad inimõiguste ja rahvaste enesemääramisõigus® eest. , susv üks npde tahab selgitada, ma mõtlen. : - Sui paljud nendest, kes viimastel „vabatahtlikult" N. liitu. N. Liit keeldub andmast enesemää- • Säeyadel ja nädalatel on usinalt Sama „vabatahtlikult" lütusid ka ramisoigust. Üks riik meie ukse A i n u d Nikaraaguast, E l Sai- teised Balti vabarügid Läti ja Lee- «^s, ei mingi eksootüme maa. Aga vadörist, Nämiibiast ja palestiin- du. Eesti komparteisse kuulus too- ^usW tundmatum km Nikara^^ laste enesemääramisõigusest, on kord täpselt 133 lüget. . . El Salvador voi Namubia. v • , Ägi ka Eestist kuul^^^^ Tuhanded süütud inimesed hu- 9'^^'^'!^.^^^,^^^^^ ^Estoonlaste" masterite klubi võistlejad 28. juuUl toimunud võistlustel. PüdÜ vasakult esireas X Mnts, Kui paljud võ kati, kaugelt enam kui 150.000 de-lU. Umit, V. Sadul, seisavad K. Trei, W. ]Loöd,T.Vellend, Ä. Tmuvert, E. Leps Ja A. Aug; puuduvad küsida, enamvähem täpselt öelda, porteeriti N. Liitii - kohutav kao- kaugetele Aafrika ja Ladina-Amee- Eand ja V. Peteirs. ^ Foto: E. Kulmar kus Eesti me^dse asub? Kui pai- tusväikse^^ iiud,5igeminir kui vähesed se päevani allasurutud ja süste- ei tea Eestist midagi või ei Venetsyeeb šyyred ¥ä^^^ CARACAS --^^ tahab eeskuju, kuidas riigi majanduselu võib viletsalt Maks näiteks praegune Venetsueda,iiks Viimase kümne aäista jooksul on poleks nii halvas olukorras nagu raisatud kaks Õlile? baseeruvat või- nüM^ > tu ja nüüd ollakse nii suurtes, mil- Püdi sellest, kui ' pillanud kulutaimse Jwvastuses, mis põhines ÕliMndade tdus^^^^^ lootes kaotada eelarves defitsiiti. võimelised kahe või kolme lause- maatüiselt venestatud! üks Euroo- teada, ga ütlema midagi korrektset eesti pa kultuurrahvas, usuliselt suure^ Miks nad vaikivad Eesti üle? rahva omaduste j a saatuse kohta? mas enamuses protestandid, üks On see teadmatus, silmakirjat- Sesti näiteks . . . T a ei ole Lõu- rahvas, kelle vaimne eliit ja noo- semine või ideoloogiline pimestus na-Aafrikas, Käug-Idas ega Karii- rus võitieb hoolimata aastaküm- selle silmapaistva polütüise eksop-bias. neid kestnud võõrast valitsusest'tilisuse põhjuseks? Või on ainult Ta asub niiöelda peaaegu meie oma iseseisvuse eest. rahvastel väljaspool Euroopat „õi-ukse ees. Sakslastele on Eesti üks rahvas, kes võitleb rahuli- gus iseseisvuseks?*V,(EPL/KK) palju läheniallmi Siftsiiüa, I^Dr- ke vahend^^^ ' tugal või Norra. eesti patrioodid hõivanud lennur !5e§ti näitele teostanud atentaate ega vÕt ire ääres, Põhja-Baltikumis, nüd pantvange. .Nad koostavad jardites aoUarites välisvõlgades, ^ SS„;"S:«P«ilÄ Ä Võrreldes tänapäevaga, see defit- r^^^- «•^«kutseid W i t e . nad on apellee-mida ei suudeta .maksta. AUe^ l^^^^'tlTt ^"t näib taopis^äik^e. ; f^"^ ^ « f » a b a r u g i l e ja tostele nüüd on hakatud probleemi läte- Kui Herrara Campins võtnuks inimest raagibeesü nilfldele,_ nad loevad keelatud kir-n,^ t vaaae«a, . g . v i s t ^ ^ ^ ^ ^ ^ Ä Ä a S ^ t ' ^ ^ ^ l ^ o i u ^ ^ " ^ ^ ^ ^ oma rohkete v c pandust 3a m^avumastelk^^^^^^^^ ralMndadv pole M ^ ^ ^ ^ nii kontroversiaalne asi, vähemalt t™^^ vuäVffletsueeat.yalja majandus-^ l.kust.traumast. , arvepidamine ei sa^isegi selgust. Pr^idendi halvustamine ja süü- NeedmajanduslÜcud haavad löödi Mis üal kogusumma on, pole või- «äistamme. Kahe meeletu kulutuste perioodiga, maiusi selle tõsise olukorra k e r - ' ™ Phhind viskiis '134-le HHÜHBgliaasslUikmndd^ rraajiaattundd aivvaalMümmdd Sildamiseks, mffleks J l e r r e r e ^su^s^ kiu^laurtafs^ m^ ^õü^e^mCa^tu^lt^, laenates õlisissetulekuile veel miljardeid lühiajalisi ja kõrge-protsentidega ehitused ja kergekäeliselt asuta tud uued töc^stuslikud^^^^^^ esimesed %esidentAn(k ^nr^ protsentidega laenusid. • : M O S K V A . - - Kreml #n asemdaniid riIMta lüMnspollitsei ülema, ajal 1970-ndate keskel ja te^^^^ 1984. Kokkuhoidlikkus läks üle parda ja Tema järglane kuulutas välja uue kampaania altkäemaksa võtvate mü-mase presidendi Luis ^ simas võimalusi, et teha ve^^^ suuremaid kärpiraiši. võlakoorem. Campins'i ajal. Kaks pillamise perioodi baseerusid rikkalikele õlisissetulekuile Ja suureulatuslikele välislaenudele, mida ei majandatud äsjatundlikiflt. aktsiooni On katsutud ümberkorraldada suiirem osa sellest 34-müjardi -'^"--"suurusest välisvõlast. On selgunud, et kindral-leitnant mülitsate vastase Valeri V. Lukjänöv ei juhi enam tamisest - — Tiiklikku autoinspektsiooni. Ta on • : . . .. 6p-aastaneia on sel kohal olmid g viimased 15 aastat, kuid tema lah- ^^^^^ kumisest pole midagi räägitud. Teine muudatus tehti samal iisraeli ^^^^^ lahkumine sellelt ametiko- ajal. Sergei P. Trapeznikov, N . tema nimi ja P R I I T A R W A L D ' Priit Aruvald-EKN biiroiojuhatajciks Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Süs kadus kogu majandusel põhi .„ , . alt. õlüiümad langesid, sõudmine' y^^^^l^.T-müjardl osas , mis rj,r.j„^^^^ ÕU iärek' vähenP^ la splWn^^ , i • • i. . • ~ — Ika^ ^J^!^ tS^mmf q.rn«« nn J^A....A ' . vaHtsus uöustus kaitsekulutuste ^alt^ teatavaks 20 .augustil, km Ludu farmide süsteemi juhaga juhatuse koosolek toimus kesknä- ••1— pensionüe kui Keskko- ^alal, 17. augustü. sid Venetsueda vahsrnkide .^^^^^^^^ luur^ KontroUi.;Ka on nik ^ahen- s^j^^le kokkuhoiu programmile^ o^^^ ning ütles, et tuudi juhataja, teatas „Pravda . gi^^ieeme. Esto.84 Rahvuskong. Ise suurus,on 375 müjonit selle esitas kindral-major Viktor s. Trapeznikov on 71-aastane ja ressi korraldava toimkonna est-vangiks. \ ' Pankur CarlosHectörEamin^ ütles olukorda iseloomustadelj, et näol), mis Venetsueela an andnud l a d kannatavad kõige ekslikuiha Kesk-Ameerika rüMdele. Ka on majandamise; tõttu," mida üldse pandud seisma S-müjardüine toor-osatakse ettekujutada. õUtöÖtiemise projekt Ormõcos õli- Ta ei süüdista kedagi kõik on süüdi; mindi vaimustus- Seda kõike tehakse valimiste duse se oma suurte iprojektMegä, ÕU- aastal, ^^k^^ valitsused tavaliselt Mnd aina tõusis, Venetsueela sai hoiduvad draštüistest sammudest, õlimaana kergesti laenu, sest Aga Heirara Canipms'inõua^^ Igaüks niõtles, et ÕH 0^ ei või mitte mis hoiab riigi alatises riklmsesenam^ ^^0^ j a maksaks kõik need laenud, mis \ I™niHseltHerrera Campins rää-vahepeal võiksidki tekkida. Nüüd kis s ^ e s a ^ s t jut^ ta asus tunnevad kõik tdsiti.K^^ nad olnuks kokkuhoidlikumad, siis dollarit, kuigi riig&assa jyüüdis Ä.. Piskarev, liikluspolitsei ülem. saavutada 450 miljonmst kokku-^^^^^^^^^K^^^^^^^ hoidu, vähendamaks avalikke ku Mtusi Ühe miljardi dollari võrra ja mitte maksustama inimesi majan-riietuses televiisoriekraanile ja teatas lüklusmääniste rikkiii-jäte ja altkäemakse võtvate tõusis partei karjääriredelil koos mees Ermi Soomet saatis vastava Leonid L Brezhneviga ja sai kesk- kodukorra . ülemaailmsele Eest! komitee ametikoha, kui Brezhnev Kesknõukogule kinnitamiseks. sai parteijuhi kohale. Hiinas hulcati 30 Okupeeritud kodumaal tähtsal ametikohal olnud Aarne Vahtra, kesf valis Parüsis ametisõidul olles vabaduse, esineb kõnega Eesti Majas neljapäevail, 8. sept. EKN tuluõhtu toimub reedel, 28. okt. Noorsootöö komisjon sisustab ämeüsse 1979. P E K I N G— Hüna on austanud koI*wt«^el«»^ suuremat kampaaniat kuritegevuse lutakse teha loosimiseks annetusi, töleb teade, et iimetist on tagandÄ perioodilise vastu ja avalasuks oü 30 mõrvari et võiduvõimalus sage- .Raamatukogu" tegevtoimetaja J . Ofemm Tagandamise ja vägistaja hukkamine. 29 meest dasemaks. EKN aasta peakoosolek «useks^on asjaoI«, et ja üks naine mõisteti surniaPe- toimub laupäeval, 29. okt. Eesti vel valimik Peet Vallakn lühijutt^^^^ ajakiij^ndnsest ja pohiud varem trükis ilmmiud. Ühe lühijutu nimeks hukkamispaigale ja lasti kohe ma- Peasekretäri Enn Saluranna puh- OÜ ,,Tribunal" Parteioi^anid leidsid pärast ha. E i ole teada, kas hukkamme kepalgale sürdumisel otsustati va- ,,negatüvseltmittelugapidävaltkujra^^ oU avalik Kuritegevuse vastase Uda bürpojuhatajaks Prut Aruvald. ; ' kampaania alustamisel toodi bussi- Ta pärineb eestlaskonnas tuntud ,,I^amingu Raa^ ja toimetas pikka aega O. Samma, de ja veoautodega Pekingi tööliste rahvuslikust perekonnast. Priit tas ilmumist a. 1956 ja sdlest Ojamaa. staadionile kuni 100.000 inimest, Aruvald on sündinud Torontos, 9. ilmunud ximbes 1300 numbrit. Sa^ ri sisaldas moodsat välismaist kirjandust, tänapäeva nõukogude kirjandust, eesti kirjanduse vähemtuntud klassikuid ja uudisteoseid (peamiselt lühivormis). Kuna EI ole teada, kes saab uueks toimetajaks ja kuipalju Wtsene-tsensorimäänised mõjutavad feeUe tuleviku sfsow kellele linnapea pidas kor4a nõud- mail. 1956. Lõpetanud Eesti Täien-va kõne. Kurjategijad asetati rah- duskeskkooli ja Toronto Ülikooli va ette, ametivõimud lugesid nen- B . A . kraadiga. Valdab puhtalt de nimed, kuriteod ja otsustatud eesti ja inglise keelt; sõnas ja kir-y «., ~ . . . karistused — surmanuhtiüsed. Sur- jas. Ta on osalenud skautluses, • et hiljuti korjat^^ ,,Lopmingu Raamatuk(^u^ tagantjärele ära Hando Runneli mõrva, 10 vägistamist ja üks var- ...EKN juhatusel on tõsine.põhjus seerimine toimus kergema käega luuletuskogu. Partei^^v kus mees varastas 103 veoau- tunda headmeelt ja rahuldust, et tavalisest ilukirjandusest^ siis oli tavad yahel aeglasemalt i^^j ^ava- tot ja jalgratast ning oli põgene- peasekretäri vastutusrikkale ameti-sari miöelda hihgamiseäügiks ko- l i s A ag^ jjggjj ei geisa... niid tööliste ümberkoolitamise kohale asub rahvuslikult meelesta-jeiaile. Sär- '/^^ ^^^^^^^ • EPL. laagrist.\-^^^: ^' ^ :^ ^ ^'^ ^ ^-' ^^^^ ^ ; |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-08-26-01
