Vaba eestlane , August 26, 1983

              JABA EESTLANE'' Ilmub 2 kQtd&aiUiolas
Dr. R. Taagepera
Ioeng40-st
$0
ijad naised
/ HELSINGn — Soomes, Isokyrö Orismalas Levälqhta ohvriaUika
jirares on tänavu toimunnd arheoloogilisi kaevamisi. Vähemalt paari­kümne
inimese jäänuseid on leitud ohvrisalnst või tsoohaüast, mis pä­rinevad
aastaist 500—700.
Sealt piirkonnast kaevatud luud tud kokku 52 eri inimese luid,
ön kuulunud inimestele igas elu- Tervena säilinud kolpe on tulnud
eas, mitte üksi vastsündinud laste- esile 9. Leväluhtaston leitud: pea­le.
Tõuliselt on isikud ohiüd ger- le luude ka esemeid: pronksehteid
maanlased. Nende väike kehakogu nagu Põhjamaades ja Euroopasiki
ön pannud uurijad imestama. tuntud uss-sõilg,käerõngad, kesk-
Kaevamisi juhatas dotsent Aar- euroopÄe kaunijstustega sõlg, mi-ni
Erä-Esko, kes selgitab, et küsi- da on kulumisvigade tõttu paran-muses
on seal kaua tagasi elanud datud, samuti vaskkatel ja kivipei°
inimesed, kes on kuulunud ülem- tel. Relvi ei ole leitud,
klassi. Viimast arvamist toetavad Soomes on luude leiud üldiselt
ehted, pronksist ja hõbedast, mida harvad. Neeiiki, mis on tehtud on
sealt on leitud. On võimalik et Le- olnud nii pehmed, et neist pole
väluhtas on võitjate poolt ohverda- olnud täit väärtust uurimisele,
tud kohalikud inimesed. Siis oh- | ^ K U S S Ä I L I T AB
verdativaUutatuid koos ehetega. HÄSTI L U ID
Levälühtast leitute kolbad on tõ- Leväluhta piirkond on omal
Balti riikide praegusest' olukor­rast
loeme aegrajalt ajalehe artik­leid,
ühed kiidavad, teised laida­vad.
Okupatsiooniajast on ka kir­jutatud
broshüüre Eesti, Läti ja
Leedu kohta eraldi. Moskva saadab
oma kirjandust ka inglise keeles.
Mida R. J . Misiunas ja Rein Taa­gepera
teevad oma äsjaümunud
raamatus, oh, et nad käsitlevad
aastaid 1940—1980 kolme rügi koh­ta
tervikuna, kolm on kõik sama
Kremli käpa ja juhiste all. On aga
ka küllalt olulisi erinevusi ja neid
toovad autorid hästi välja.
. Rein Taagepera loeng pürdub
paratamatult liende erinevuste sel­gitamisega.
Lektori kohta on vae­valt
vaja pikemalt kirjutada. Rein
Taagepera oi^ l^oronto mees, algas ^
teaduslikku tööd füüsika professo­rina,
kuid siirdus hiljem ühiskon­nateaduste
alale, tõustes Kalilor- .
nia ülikooli korralise professori ^
astmele. Taagepera töödest paistab Seitsme Kunsti nädalal Seedriorul, oM viimase päev a kesksemaks osaks raSivuskultiiiriline nõupä^^^ Esto detud olevat erakordselt väiksed, ^inud suur so^^^^^ 18. sa
läbi tema täppisteaduslik tagapõhi Valley kujundamise vormistamiseks. Pildil laudkonnavestlusesi osavõtjad, vasakult P. Sepp, arhitekt Ajude ruumala on väiksem kui jandi lõpul on'hakatud kuivenda-ja
erandina enamusest ühiskonna- Ants Elken, dr. Karl Äm, E K K president SteUaEerson, kunstm^ ja Taava ühelgi tuntud tõul Euroopas, ma põllumaaks. Sel alal on ohud
teadlastest, ta püüab oma töödes VirkhauSo , Foto: Vaba Eestiane Meeste keskmine pikkus on 160 mitmeid allikaid, millest enam ei
polütilisi ja ühiskondlüdce nähteid sm, naistel 1 0 sm lühem. toimi ükski. Niiskes soomaas on
kvantitatiivselt esitada. \||£i||riAni Ifilllfllllällil^^^^^^^^^^^^^^^^^ ^ ^ ^^^^^ luud hästi säita^^^^^
Rein Taagepera loeng järgneb itJCCUIIvl 11 l%UI 1)111 iClUCIi KALEVALAGA Dotsent ErärEsko arvates prae­tama
esinemisele Balti noorte kon- ^ / gune maapinna kuivendamine
verentsüühendrüMdes ja Metsa- PocM Kuil^Wdi^^^^K^ Dotsent Erä-Esko arvamisel Le- enam ei ähvarda leidusid, allikane
ülikooHs. Loneg on kolmapäeval, EÖSTI i\yilSTiae l^eSKUSÖ TCine KUIlS¥iiiaaai^^^^^^ ^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^.^.^ ^^^^ . ^ ; yäluhta^ o^ põhi hoiab s ü ^ maapinna nüs-
31. augustil kell 7.30 õ. Tartu Ins- Seitsme Kunsti nädal lõpetati möödunud reede õhtul mitmekfe kahnistuid, kust võidakse leida kena. Leväluhta öhvriallikas kuu-tituudis.
Peale loengut on, nagu ta- nu. Tänavune nädal oli eelmisega võrreldes siiski osa võtuväiksem. Silmanähtavam tegevus oü Wutavkuns- ühendust Kalevala runodega. Ka- lub praegu Soome riigile. Isokyrö
väliselt, jutlemine kohvitassi juu- tilisel alal, eriti Abel Lee Juhendamisel, mistõttiiaiõ^^^^ üksnes liuviäratav, vaiL levalas hoiatatakse minemast põh- kodukohaselts ostis piurkonna ju-res
ja võibolla saab isegi autori au- ka tulemusterohke. ' ja kolkasse, põhjala meestesööjate ba 1936. a. riigile. Osa ohvriallika
togrammiülevahiimetatud 333-le- ^ ,^ . • ' ' ;' .maale. Selles räägitakse põhjala-servamaaralast kuulub veel era^
heküljelisse raamatusse, RomuaM ^^^sme Kunsü teme tugevam Raudsepp rääkis inimvahekorda- Uus muusikal^^^^ ja nii viidetakse soo- maapidajaUe.
J. Misimias and Rein Taagepera, külg oü muusika. Armas Maiste dest perefcomias. Kunstinädalat ka- pojad'^(P. Tammea^^^ ohvritele, miUest roomlane Taci- Tänavuse suve uurimistel on
The Baltic States: Years of Depen- kaheosaUsed dzhässloengud, N. sutati ka ESTO-84 muusikatoim- T. Virkhaus ja N. Reintamm) esi- tuski kõneleb. Roomlaste kombe Erä-Esko arvates näidatud piirkon-dence
1940-1980, mis ümus paar Remtamme dirigendi töökoda, R. komia koosoleku/pidamiseks. .. ; tas' ühe Beetiiovem ^..heütdo^^ kohaselt vüdi võidetud rahvas ohv- na uurimise vajalikkusele. See näi-kuud
tagasi Kalifornia Ülikooli kir- Toi ]a T. Virkhausi loengud P., Seitsme Kunsti nädal polnud ter- uks m^^^^ tab, et elanikkond aasta 700 rin-jastiise
poolt, kuid trükiti Inglis- Tammearu kiirmeetod noodüuge- viküku gru^^^^ ohverdamisel võib olla gis ei olnud sm-nud katku mille lä-maal.
Eurooi^a osas on kirjastajaks miseks mng videvikutmrni^kontser- vaid paljud olid seal osaüseajaga, sumfoomas, seekord igauks^ pare- esinenud ka inimsöömist. Luud on bi küla oleks tiihjaks jäänud. VÕÕ-
C. Hurst. Nende kahe suure kirjas- Tuna Kuk'i akordiomopeüis ja paev voi kaks. ^õht^^^^ Noodikeera- ^ . ^ ^ ^ üdi eemaldatud, raste vallutusteooria tundub Erä.
tuše koostöö peaks tagama raama-
Luna Purje vabaimprovisatsioon tel oMmeelelahutushkul poolel te- jaks oU Tuna ^^^^^^^^ Dotsent Erä-Esko arvates lõenäo- Esko arvates tõenäolisemana,
tule hea levUoi, eriti akadeemilis- mdiaam ja armeema rahvalauM^^ gevad. kanneldaja Alfred te^^^^^ Töötute tööle rakendamise abi=
,^amia taga ^i^de leidusid juba 16. sajandil, märicimid lattidega läbimm^^^ ala.
Kpqköö naiku lÕDties rikkalik ka- kirikuõpetaja Aftan Allikas on tühjendatud ja luulei-tes
ringkondades.
ki­le
oli nädala ulatusse paigutatuna Andres Raudsepp ja Jyri Kork.
sisutihe muusikaline tegevus, mis^^^^^^^^^^M^
hõlmas muidki alasid ja andis lõ­puõhtul
esitatava „ooperi*' „Elina
laul".-
1. J- ^ X X Kujutavkunsti alal A. Lee õpetas
ü ^ e f^^^iibSSif L:lrr^£ t jSa PMMasS l<..ng'm^d epeÜamiÄsdt "ml^l^ ^ «snööägiUtues ejädr jgane lsö põuttkusniea kkkaevaa,t kuuönh^.-
sari USA-st rock-roHi sti?
tarrikontserdiga, mis kogu ii
ruskonnas oli kuuldav.
Reedeõhtusele pidulikule õhtiy
va ja järgnes lõkketuli Seedrioru f ^ ^ " ^ ^ Stc*Wmiantiikkol- dušid n i ^ on saadud
^ leegiumile. s,aagiks. Tuleval suvel on kavatsus
vaijaimi. Möödunud sajandi ^ lõpul ja jälle jäticata Levähihta täpsemat
edasi Faya-Largeau^eelpostist^ja i o ^ ^ a l ü r i A Ä ioopamaa: kava algas pooletunnilise näi-külalaulikuna
laulis seda soome SEE^AST-SEINÄ JÄ LAHTISED
loomid uue eelposti 80 km sellest ^r^^^ ^^^^^^ f a S ^ S ^
iomiapoole prantslaste poolt mehi- ^^^^^^ .^^^^ süditriikM ja joo- Tammearu juhatusel. Margit Viia
tatud positsioom lähedale. Prants- ^^^^^^^^ ^ rj,^^^^^ akvarelü ja
lased ei näe selles süski uue run-naku
algust, vaid patrulltegevust.
miPADE&MÖOBL
PUHASTUS
im
XVI sajandi runovüsi, kuna teised
vüsid tegevust edasi pantomümina.
IP. Sepp kujundust,. miUe:tMemiu= os^^
seks oli 56-leheküljeline males- Türia Maiste, Epp Naelapea, Valli
tosalbum kõigi osavõtjate iselo<i>. Naelapea, Jyri Kork ja Priit Võ-
_ mustava kaastööga. sari, Harri Mürk oli Jeesus ja Pee-ra^
argeiruSATaatiusl^^^^ Keraamikat õpetas jäUe A Elken, ter Sepp Saatana osas. ;
mis sõjategevust jälgisid Sudaani alates rakuutehnikas modeUeenmi- Samal laval tantsisid kolm paari
kohalt, viisid oma vaatluslemiukid s^^^' g^^suuri paneku ja poletami- kaht eesti rahvatantsu ja süsmin-äj.^
. sega, mis oh aste kaugemale eel- di peamaja saaH, kus näidati 10-
mise aasta programmist. SeUe kõr- minutilist filmi Andres, Raudse-val
pidas ta loengu keraamika past, kes puu otsas laulis.
Kui Tshaadi teada osutub õigeks,
siis on see esimene Lübüa poolt
töeta|ud mässuliste aktiivsus pä­rast
9. augustit,. mii vallutati Fa-
ERIK LOKBIK — 447-9834
JOHcocawotBüamo MU ii miii ii mii iiiiiTHioqBHwcD^caxKig» MÜ toengud niinevikusf jci tänapäevast
KOTKAJÄRVEL, 24. augustU — Mü tänavune kursus töötab Kott-kajärvel
kõrgesse lipumasti heisatud sini-must-valge lipu all ja käsit­leb
Eesti moodsa ajaloo kõige heroilisemat aega, Eesti iseseisvuse sün­di.
Seda teemat kirjanduse taustal käsitles dr. Heino Susi ja isiklik®
„Noh, tütreke.^^ütieb isa, „mis mälupiltide valgusel dr. Walter Rand.
™ ep.... 61, . * - ^ —, — ^ - - v . sa ostaksid endale, laü ma aimak- „ . /_ ,
Tagasilöögid arengust ja korraldas lõpuks tore- järgnevalt anti M t a Nippaku ja sin suUe paü^^^^ Hemo Susi vaaties Eesti Vaba- stam . vüja koristama, oh vaba-
Solidaarsusele da keraamikanäituse nädala jook- p. Tammearu poolt tänutäheks Ma ostaksin valge Meidi, ^ .
sul tehtud töödest. „diplomid" perenaistele, Margit kmgad ja valge kübara" iseloomustavaid tsitaate Mmejaid leidus seiklushimu ja
GDANSK — Poola keelustatud P. Truupere pidas loengu-de- y^aie^ ' Miks kõik valged?" peamiselt August Gailitilt. Loeng suvise teenistuse pärast,
ametiühing, SoUdaarsus sai kahe monstratsiooni elektrooniliselt juhi- MaisÜe pilsiva huvi e^^ siis ma läheksin ^ ^ " ^ l esmaspäeva .. pärastiõmial Maleva rühmades hoitakse poiste
keele ja teatritegevuse vastu, fi.õ^^ ja määriksin kõik 3a oppermgide tegevuse va- ja udrukute a ^
hei. seal harrastatakse elavalt isetege-
Teisipäeva õhtupoolikul oli Wal- "^'V iF^^""^^®^. teätrikmisti) ja
suurema tagasilöögi osaliseks sa- tavatest mudellaevadest ja lennu-mal
päeval: üks ametiühingu kõr- keist. Eesti keele tunde algajatele,
gemaist juhipositsioonis olevaist edasijõudnuile andis Harri Mürk.
põrandaalustest meestest andis Foto- ja videoalasid Linda Pakri-end
ametivõimude kätte praeguse Robertson ja Paul Robertson ja H.
amnestia ajal, ja solidaarsuse poolt Westerblom.
organiseeritud töö aeglustamine ei P. Tammearu lavastas soome m
andnud tulemusi. Põrandaalune noteatrit' 16. sajandist »EIins. ^^-^^ j^^j^^ ^^^^^^
ametiühingu juht Wladyslaw Har- laul". Edasi muusikaHses osas P. Tarn-dek
luges oma avalduse televisioo- Foto alal ohd tegevad H. We
nis, öeldes et edaspidine võitlemi- blom ja E . Eerme. . laulis J.Mandre„Koduii5mme
ne on mõttetu. Ta kutsus ka teisi Elulnmsti selgitas teist aastat rahvalaulu saunTkütjast.
põrandaaluseid end üles andma. prof. dr. Vello Sermat ja ^^arga ^^^^^ ^^^.^^^ P Tammearu
. _ _ —-—=— mängisid neljal käel F. Poulenci
t^r Ranna loeng tema noorusaas- viinavõtmist. ^Möödumid aastal ehi-
VaUnerile, Stella Kersonile jä P, ilusasti jälle poriga kokku".
Sepale mitmesuguste huvide näi- #
tamise eest möödunud nädala „ , i ^ — -—o ±. J i tt ., \.
jooksul. Mees laks politseisse kaebama, .^aist Rakveres ja isiklikest lapse- <^sruhmade kokkutulekuU esmesid
M. Laanemäe tänas P. Tammearu^,*f^^^^^^ rinde võisteldes 18 teatxitruppi^^^^^
. meelelahutuse eest igar ajal, kui ^^^^^^^ kahekordset ruUumist me Uduküla,™g^^^^T^^^^^^^^ ^^^^^^^^
„EIma ^^..^^i^^^^^^^^^^ „Tal onmisugused takused, tava- kuhu vanemad tõid ta sõjavarju - ^^^^ P^^^^* ^^^^^
võimuvastaseid asju, auhinnad jäid
Mälestused OÜd kirjanduslikus andmata.
vormis pealkirja all ,,Tore ©n Teisipäeva õhtul oli filmiõhtu.
Jooksta üle lumise välja". Vello Sootsi selgitavale sissejuha-
To„ , , , • J - tiisele järgnesid kaks kartooni ja
R^nd meenutas ka oma skaudiaas- üks propagandafüm.
liselt sorakil juuksed, 0-jalad, ni-
M ,T.- 4. nai on suur soolatüügas, kõrvad . . . • '^T^^^^^^miB K a t e mis, h äm ohvitser, Ms ma
ikka otsin, tõmmake parem see ot-simispaber
JÕhki."
taid. Tema kuulus koos Heino Jõe- TvrAndo ri/iorin ,'nio» , ^ , v , i - c«
,,Sonaadl neljale käele^gõn^^ toitatud ostja pöördub ta Rakvere skaudimaleva II pjhr r e f ^ e r i b ^ ^ t A ^
osas Epp ja Valli Naelapea esita- käuphisse: ^?.^l»'^^''v^ '''^ ' ' ^ ^ f vene kultuurisuhteist ja eesüaste
sid Hando_EumieU luulet kogust „M_a ostsin teüt jalutuskepi,_fflil- juht. Rand oU korämk, nagu sel l^^^^^sa!t^em.
„Punaste õhtute purpur". lel pidi olema elevandUuust käepi- ajal nimetati abijuhti. Rakvere
Järgnes muusikaline osa. A. de, aga nüüd tuleb välja, et see on malev asutati 1926. a. j aanuaris. ""^LTH "Sf^lS.S^
Maiste : . s t t a s . ^ ^ ^ imestab Väga huvitava loengu EesU üU- S d ^ " ' P a - ^ ^ » e d , ood
Gershwmi .Rhapsody in Blue". ^ „Mis^sa ostad Ä ^ j n e s t a b - gpii^s^ Ehitusmalevast esitas üks _ _ _ _ _ _ _ _ ^ „
A. Maiste koos P. 'fammearnga kaupmees. „Poleks kunagi arva- ^ . „ . ——• —•
esitasid^nelWÄ
m
inqylf ies ecill
8334459.833
north to King-—Nobleton Cloverleaf. Turn east to
firstlights and turn north on Jane 3t. and proceed 4 km and
then you see the apple signs. Turn east at Jane and Green
Lane as directed.
klaveripala. kakunstkihvad!' elukoht on Pariisis. Vahtra oli ku­ni
põgenemiseni võimu poolt akt-
Naised on andekamaci
, .. . , , • i , " •• EDMONTON - Alberta ülikooU
sep eentud tegelane , a hüppas ara ^^^i^t^^ ,eig„„„d, et naised
ekskursiooni juhina välismaal vii- on meestest akadeemiliselt natuke
iOOME
aliistab registreerimisega 14., sept Annour High Pabic
SdiooKs (Wilson Ed.r^
Timnid algajatele ja edasijõudni^
lähemalt tel. 221-1665, Hans või T e i l^
M 6.45 ®.
bides. õpdaste ja, uhopihst^ rahuv^^^^^^^ ^^^^ ^^^^^^
used, samuü kuuldused koms^^^^^^ ^ .^^^^^^ j._
kongressii toimunud^ Tastuhaktist j^^,^ ^^^^^^^^^ kümne-aastasel
parteilunde said Vahtra referaa- p^^ioodü mis lõppes 1980-81-ga ja.
uist kmnituse. j^j^^^ et naistel on natuke pare.
1964 asutatud ehitusmalev suutis mad hinded kui mefestel. Ta arvab,
algaastail spitada oma iseseisvu- et sellest saab teha järelduse, et
se, kuid on nüüd allutatud komso- naised õpivad vähemalt sama hksti
moli kontrollüe. Ehitusmalevasse kui mehed, mis on vastupidine
minek, ka süs kui sõideti Kasah- üldisele arvamisele, eriti teaduses»