Vaba eestlane , December 1, 1981

              lk.' 2 . l^Mik EESTLANE teisipäeval, i . detsembril 1931 — Tuesday, December 1,1981 Nr.. 81
« » • • — — m m II il.
VABADE EESTLASTE HÄÄLEKANDJA
VABA^ESTLANi
VÄLIAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumseth St Torontos
PEATOIMETAJA: Karl Arro
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toronto, Ont. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 364-7675
TELLIMISfflNNAD Kanadas: aastas $45.—, poolaastas $24.--
ja veerandaastas $13.—.
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $55.—,
aastas $29.— ja veerandaastas $15.—.
Aadressi muudatus 50 c. r— üksiknumbri hind 50 Cc
Published by Free Estonian Publisher Ltd.,
135 Tecumseth St., Toronto, Ont M6J 2H2
[ultuurisidemed
Kultuurisidemete viljelemine ko- ole ju mõeldav, et kodemaal ©ku­dumaaga
on küsimus, mis üsna peerijate poolt loodud etiorgan, £, S®OfSI@f
iLifatl kerkib esüe vabas maailmas mis teatavasti on allutatud poliiti-elavate
eestlaste kokkutulekutel, lise politsei KGB ülem valve ja
Teferaatõhtutel ja ajalehtede veer- teatud määral ka dirigeerimise al­gudel.
See probleem muutub tava- la, töötab ainult selleks, et tutvus-liselt
eriti akuutseks selUstel puh- tada väliseestlasi puhtakujulise
Kommenifi-ja
isegi Iqirvadkni^^^^m^
iuyad läähemaailmais^^^^t^
Ä levitatud Euro
kus Äalti -riikide piire enam mär­gitud
ei ole iiing need maad <Hi Iii- •
litatud südametunnistuse piinu
tundmata täielikult Suur-Vcnemaa
Idilge, millele maailma petm^
m Vette tÖmmätiiid omapärane
mask,^^^^ m riimetatalise N;
• :';.dilks.;\; •
Veelgi kurvem ön lugu kui isegi
meie keelt enam ei tehete tunnus
fada ja see ayalikilU maha • sala-tek
§e. Seda võime tiäha näiteks
(pttawäs Välja antud keelte kaar- :
dilt, mida iiimetetakse ,^iVIaailmäi
keeled*^. Kaardil mainitakse info^^
matsiooniks, et maailnias on 4 inil-jardit
nimest, kes räägivad umbe^
5000 erikeelt, kuid käesoleval
kaardil on näidatud 56 jieeltj nt
(räägitakse rohkeni V^ kui I60-es
•maas..-,-.:
Eesti suuremate linnade ilme on vene okupatsiooni ajal palju muutunud. Suurem osa vanadest ajaloolis- Kui kaardU näidatakse, et mit-test
ehitustest ja muinsuskaitse alla võetud varemetest on siiski säUunud. Pildü näeme Haapsalu lossi va- mes Euroopa riigis räägitakse mi­tut
keelt — näiteks Jugoslaavias,
Belgias, Shveitsis,IirimaaJ jne,,
" siis Lüduteiritopnuiii kujutab
: kaardil endast ainult suurt it)hdi
värvilist ala^ nds; mäi^istäb vene
keelt t^her
jkaardily Iilis oh toodu^^
, di teisel küljel mainitakse N . Lii-ffemeid.
uus eelarvi
kudel kui Eestist välismaaUma saa- kodumaise eesti kultuuriga ja eesti
hüvad mõned kunstnikud, kirjani- loominguga. J
kud, näitlejad või muusika inter­preedid,
kes sün esinevad ning
oma võimeid ja loomingut välis­eestlastele
tutvustavad. On päris
loomulik ja arusaadav, et sel puhul
kerkib üles terve rida küsimusi,
milledele püütakse anda ka vastu­seid,
mis aga oma põhUaadilt on . . . . . . . . . .
Siiski sageH väga erinevad, kuna ^ ~ ! T " '~
Siin on ainsaks vastuseks, et
VEKSÄ programm on välja tööta­tud
pikemaajalisele perioodile ning
koosneb tõenäoliselt erifaasidest.
Praeguses faasis on VEKSA ees­märgiks
väliseestlaste usalduse
võitmine ning süütu kultuuriaren-võib
oodata, et esitatud eelarve ei võiks saada parlamendi heakskütu.
Enamus eelarves loetletud muu- sitada ettevõtte või asutuse au-datustest
saavad kehtivuse alles to,
1982. aastast alates. Selles leidub Hariduse täiendamise ja õppe-siiski
üksikuid küsimusi millele maksude osas on alates 1982. a. lu­nastuste
andmine siin ei ole kerge
l i n g sellistele külaskäikudele ja
esinemistele võib läheneda mit­mest
aspektist lähtudes.
millise taktikaga loodetakse eriti
läheneda paguluses sündinud ja
sim iUes kasvanud noortele, kes
VEKSA peibutamistele ei oska va­jalikku
tähelepanu omistada. Mida
Seniste kogemuste põhjal võis , , ^.^ i
järeldada, et väUsmaailmas elav rohkem pagulaskond tasa Inlitatak-eestlaskond
snhtub kodumaalt vä- ^f. f 1
Siia Sisse tungitakse, seda paremad
väljavaated avanevad VEKSA-le
lismaale saabuvatesse eesti-tuurünimestesse
üldiselt soojalt ja
sõbralikult kui nad tulevad pakku­ma
puhast kunsti ja demonstreeri­ma
oma võimeid ning nende esine^
mised ei ole seotud näiliselt propa-gandaülesannetega.
Välismaal ela-tulevikus
oma tõeUse näo näitami­seks
ja „kultuurlsidemete arenda­mise**
järgmise arengufaasi juur-de
asumiseks.
Seile järgmise faasi suhtes ei
vad eestlased teavad, et kodumaal pruugi meil teha endale illusioone,
elavad kultuuritegelased,- väljaar- Osaliselt on see juba määritletud
vatud mõned üksikud parteiliikmed VEKSA tegevuse põhialustes, kus
Ja karjeristid, tulevad siia parima- räägitakse „eesti rahva ja teiste
te kavatsustega ja sihrj^mate soovi- nõukogude rahvaste tänapäeva'
dega ning nende eesmärgiks ei ole ning arenguperspektiivide** tutvus-siin
kommunismi levitamine ning tamisest, kuid tõelise tagapõhja
kodumaal valitsevale surverezhü- VEKSA propaganda tulevikukavat-müe
propaganda tegemine vaid süstele leiame okupeeritud Eestis
nende eesti kultuurisaavutuste tut- üsna tihti Umuvatest artiklitest,
vustamine, mida eestlased on kus valgustatakse eesti ja teiste
suutnud süski vaatamata kõmmu- nõukogude rahvaste kultuuri tulevi-mistliku
partei ja venestamise sur- lai arengulugu, üks tüüpiline selli-vele
vüjeleda ja arendada puhta- ne artikkel ilmus 3. novembril
kujulisel oma kultuurina. 1981 okupeeritud Eestis kommunist­e
s » »™ ^oi.. iiir. ^riil^ Ao^o. i^i^c. P^Ttei peahäälekaudjas „Kah-
See on asja uks kulg. Äsja teine . . „ ,
va Hääl'* pealkirja all „Noukogude
rahva ühtne kultuur**; Selle artüsli
autoriks on Vene NFSV teendine
külg kerkib väliseestlaste hnvifoo
kusesse seoses faktiga, et kõik vä
lismaale saabuvad kultuuritegela- , • . ,. , ,^ _
sed saabuvad läände kommunistil- «adustootaja fdosoo ladoktor S
Kaltatshjan, kes deklareerib, et
„tänapäeval on täielik alus rääkida
mitte lihtsalt NSV l i i d u rahvaste
vaid
Iku partei poliitilise propagandaor-gani
Väliseestlastega Kultuuriside­mete
Arendamise Ühmgu (lühidalt , ,
VEKSA) kaudu. SeÜe on VEKSA ^ahvusknltnnnde ühtsusest,
ise omaks võtnud äsja Eestist pro- «htsest P a » u s e U s e s t nõukogu,
«.agandalehe ..Kodumaaga" välja- «"> b'»«»"f»• f j f vuse ja
antud broshüüris „1000 fakti NSu- rahvusruhtoa tamstüaütuurd on
kogude Eestist". Ih<s mainitakse, «•«"«"kogedel* olemus, sus ku».
et so «e. ve „o«r«g.a,n«i«sa5 tos*io,o,n* , r t,u. tcv.u*s«taK b l,u b ta selle/ sse terv,i ku. sse mitteM k-ui
komponent vaid km orgaanilme
Ifiljuti finantsmmister Allan MacEachen^ poolt Kanada parlamendis ettekamtud uue eelarve kõne on ^^^}^ ^^^^\T^^ c^alita
seniajani ajakirjanduses tekitanud elavat kõneainet ja Vastasparteide teravat krütikat. Uues eelarves <>« robkem kui 10 ule 500.000 ea-esitatud
muudatused valitsuse majanduspolütikas vajavad priamendi kaudu vastavate seaduste ja juht- ni™ga rahvusgruppi, kej? kõnele-nööride
täiendamist või muutmist. Vaütsust moodustava partei suure enamuse tõttu parlamendis vaevalt . , , ,
liaarau on^^ 1^
I led on esitetud flksilmfe 1^
de kinnisvarade turuväärtuse pide jarde. Meie leiame sed^
•kohta, seisuga käesoleva aasta soome^ugri keeltegrupiv mille alla
lõpuks. ^ on päigutetud ainult soome jä un­gari
keeled^ kuna eesti keel puu-peab
omistama tähelepanu juba batud $50.- kuus arvata maha ai- f'^}^ ^^^^^^ f ° f f n P""^"^"^ vastavatest
nMd. Teiseks W j a n d u s e s võib nult hariduslikest kursustest osa- ^ T^^^t^^^ keeltegruppidest läti ja leedu kee-leida
tihti vastukäivaid ja ebaõi- võtul, aga mitte enam meelelahu- ^^^^f^^ ^ohta, e muugi korra ,ed.
i c i u a m m vaotuxvaxvaivx ja . ' ° .. j x Ä oleks voimalik vaagida, kumb HBist Kaardi on Ottewa<! välia andmid
geid tõlgendusi mitmetes küsimus- tuslike (recreational) omadest, op- , ... . . . , , ^aarui un ijnawds v«*ija ananua
g em tuigcuuuai luitiixctca i^uox , , x. . , on kasulikum tunnistada alaliseks vamsfuse la teeninduste ministee-tes,
mispärast alljärgnevas on ül- pemaksud mahaarvamisena ^ n lu- varusiuse ja leenmousie minisiee
diskt kirjeldatud üks&isikuid puu- batud kui need varema ^25.- ase- elukohaks. num nmg selle koostajaks on ol-dutavaid
muudatusi. mel ületavad $100.-. Isiku poolt makstavate intresside ""^^^^Tf f Commi^ioner
Lähem analüüs ja sdgitus kuu- Välismaal elunevate sõltlaste" kulusid saab tulevikus arvata ma- ^\ " " i " ^ * Languages. Vabandu-lub
järgmisse aastasse, kui need (non-resident dependants) ringi on ha ainult selles ulatuses mis laenu ^^}^^ võidakse ju mainida, et iga
ettepanekud on seadusUkus kor- tunduvalt kitsendatud. Edaspidi investeerimine on omakorda toot- PJ^K^se rahva keel ei mahu kah-ras
vastu võetud ja kuuluvad ra- tulevad arvesse amult välismaal nud sissetulekuna. Puuduv vahe on maaiimaKaardile koid sus ei
kendamisele. . elunev abikaasa ja lapsed. lubatud kanda edasi investeerimis- ^ « « « ^ « 3 ^ ^ ^ ^^
VaUtsuses on olnud arutusd ka Vabakutseliste ja eraettevõtete te sissetulekust mahaarvamiseks .^^^ keeled" SeUise kaardi Jevita-võimalus,
et lõpetada igaaastane omanike tähelepanu on põhjust eelpoolsetde aastatde. . ^^^^ ^^^^ m\est hoolimatus
isiklike mahaarvamiste suurenda- juhtida nõudele, et Pärast 12 no- ^^^^^^ 'riovemhnt s.a. d . ole ,vägivalla tõttu oma iseseisvuse kao-mine,
mis aastaid on olnud seoses vembrit s.a. hangitud kapitaalseid ^^^^ ^ ^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^^^^^ 1^^^^^ väikerahvaste vastu kui te
elukalliduse tõusu muudatustega, mvesteenmisi, s.o. nagu autod, ^^^^ ^^^^^^^ mahaarvamisena, sest küljest ka kummardus Krem
kui see iäeh oh tehtud kontributsi- kuldsete tornide poole, •
sioniplaanidele või registreeritud Kõrged mtrešsimäärad, jpankro-
Pärast 12. movembrit s.a. müü- erustuse säästuplaanidde; Eksli- tid jai paljtide tööstuste sn^
dud omandite puhul ei ole enam kud on olnud ajakirjanduses need inls toob kaasa topp
lubatud kapitali kasumi (Gapital väitlusesd, et edaspidi RRSP kont- yad, et Kanada majanduseluga d^
Gains) seda osa mille eest tegev ributsioonid ise kiiuluvadi 'maksus- midagi^
likult ei d d a v e d väljamaksu tamisele. Kontributsioonide ülemt lejad ja majahdui$üsihioste^^^^^^^^^^^
saadud reservi ülesse seadmise määrade osas kehtivad üldiselt se-perdid väidavad, et Kana
näol edasi lükata. niste normide sätted. uud üle jõu^^^^^^^
palju saama, kuid vähe tegema.
uue tuleviku sissetuleku kalkuleeri- Isikutele on aga lubatud puuduva Eelarve kõnele järgnenud k(i)m- Kanada kõrge elustandard ja snu-mise
mehhanismiga, müle lähem osa arvel tulumakse tasuda kolme mentaaridest võis mitmel juhul' j.^^ palgad ori viinud olukorrani;
kirjeldamine sünkohal oleks vara- aastase perioodi kestel koos int- kuulda, et müügimaksu (Sales kus Kanada kaubad öii liiga kallid
jane. ressidega, eeldusel, et isik tagab Tax)alusemuutumisega tööstuslüoi j a d ole enam võimelised võistle-
Teatud ühekordsete Ja erakorra- "^^^«mist vastuvõetava Mndlustu- tootja tasemelt hulgimüügi' tase- maailmaturgudd. Ja samal ajal
liste sissetulekute Puhul oü isi- saavutatud teatud pare- laii palgad on pidevalt tõusnud,
bnfoi *ninn,«k«, f J i i m k ^ ii» vä- ^rrumlneku puhul teenistujale mused ja soodustused, pealegi see- ületades paljudd aladd Ühendrii-
S a " c ^ L i l võimL'^^ ^ makstud ühekordne summa (Re- tõttu, et müügimaksu prqtsendi- ^de tööliste-teeni^^^^^^^
mida,keskmise sissetuleku rendi- jnng Mowance) oh sem^l^^ maara kavatsetakse alandada uhe on produktsioon Kanadas lange-ilma
uhegi kitsenduseta tulumaksu protsendi'võrra. Tegelikult on va- nud.
vabalt kanda registreeritud erus- litsus selle muudatusega tõstnud Äsja #riäirieridis eiatatud K ^
tuse säästuplaani (Registered Re- kaudseid makse ja tagajärjeks või^ da uut riigieelarvet on paljud tar-
Senisel kujul vastava lepingu sõl- tirement Savings Plan). Eelarve vad olla tarbijale vaid kõrgemad gad mehed analüüsinud. Arvamisi
Sellest võimalusest on eelarves masinad, mööbel jne., on lubatud
siiski loobutud ia nii on siis pohüi- 1981. aastal amortiseerida ainult ., , , . , .. .
nikTmahaarvamme lubatud pooles kehtivatest ülemmääradest. '^}^ T""^.:^
1981. aasta eest $3.170.- ja 1982. a.
$3.560.--; Pensioniealistele eraldi
1981. a. eest $1.980.- ja 1982. a.
$2.220.—.'
Alates 1982. a. on keskmise sis­setuleku
arvutamine, mis oli taga­siulatuvalt
nelja viimase aasta sis­setuleku
alusel, on nüüd asendatud
se lepmg (Income Averaging A l -
nitiy Contract).
mimine tulevikus ei ole enam või- ettepaneku kohaselt on edaspidilu- hinnad.
malik.ValUai kujul on siiski või- batud sellest summast kanda erus- '
malik osa sellest erakorralisest sis- tuse säästuplaani $3.500.—.iga aasr
väliseestlastele eesti rahva Ja teis-ite
nõukogude rahvaste tänapäeva
mng arenguperspektiive, kutsub
väliseestlasi turismkeisidele ja
kiUastussõitudele Nõukogude Ees-koostispsa.
See ühtsus oia rahvaste
rahvuskultuuride sotsialistliku
arengu seadusepärane tulemus."
Nii läeme, et veme Mtuuriteo-tisse
nhig aitab neid kodumaa tund- reetikud räägivad küll mööda mm-maõppimisel."
See kirjeldus on nes rahvuskultuurist, kuid sellele
küll kokkuvõtlik ja lühike> kuid sel- antakse ainult pisike dekoreeriv
lest võib kaljukindlalt järeldada, et osa „ühtses paljurahvuselises nõu-
VEKSA on puhtakujulme kõmmu- kogude kultuuris* •. Seda „kultuu'
nistlüt propagandaorganisatsioon ri** tahetakse tulevikus ka meile
ning et kõigi eesti kultuuriinimes- tutvustada ja peale suruda. Neid
te välisriikidesse sõidud toimuvad arengusuundi kodumaal ja meie
tema initsiatiivil Ja kontrolli all. kultuuri alla surumist peame valv-w
— j * i - u 1 1-1 1 * 1 •• - salt Siim -yälismaailmas silmas pi-
Nuud tekib loomulik^^^ M vastavalt seUele ka
- m i d a taotleb sii^ VEKSA km ta ^^^^^ ^^^j^ ^^^^^^^ud kultuurisi-saadab
vahsmaailma eesti kunst- ^emetesse suhtuma. MeU d pruugi
mkke,kirjanikke,m ja ^^^^^^^^ .gj .^.^^j tõlgendami,
ning laseb neü esine- paanikasse sattuda Ja üksteise-loominguga,
kusjuu- ^.^ ^^^^^ ^.^j
res VEKSA on vumasd ajal muu- ^^j^^.^ ^^^^^ ^^^^^^^ ^^^^^^
toud isegi nuvord ettevaaüikiiks, ^^.j ^^^^ ^.^^^^ ^ ^ K SA
tegevust ja eesmärke hoolikalt jäi-on
palju ja kriitika salved ei saa
kunagi tühjaks. Üheks suuremaks
etteheiteks finantsminister Mac-
EachenUe on väide, et riigi eelar­ves
ei leidu dünaamikat ega uusi
ideid tööstusele vajaliku siüsti and­miseks.
Selle asemel rakendatakse
(Järg lk. 3)
setulekust eraldada jooksva aast.^ ta kohta teenistuja tööandja tee- yj,^^^ ALLVEELAEV
arvelt ja kasutada eelpoolsete aas- nistuses oldud ajast, kui teenistu- KUMMITAB:
tate sissetulekuna. ja ei olnud kaetud vastava pen-
Alates 1. jaanuarist 1982. a. kuu- sioniplaani kaudu. Norrdlased
luvad tööandja kontributsioonid Seni kehtinud normide kohaselt l||»j*|CAArivad
oma teenistujate heaks, pis teh- oli kapitali kasum (Capit^ Gain), Tidwrivuö
tud erahaigusekindlustuse ja ham- mis tulenes is&u alalise elukoha rOOtSiaSI
^ m T i s t f ^ S Ä Ä S r i s Ä s t t a S i l : Ä r i Ä s ^ Ä " f T ''''''
kuna arvestamisele. setulekust^ SeUe v5ima.use kasuta fj^^^^^ T^J^T^in''! ' ' ^ Ä Mida oleksid ve-
Kuna icäesoleva ajani vöis töö- m.seks abiebhs^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^^ juhul teinud?
andja anda teenistujale laenu um- kahe tamusvara olema olu uhe ^^^^ ^^^^ Rootslased oleksid pidanud ase-beroaigutamise
korral uues asuko- mehe ja teise naise nimele. Muugi ^^^f^^ ^^iklis öeldakse mnnseas: tarna venelased sündinud fakti et-et
ta hoiab sellistelt esinemistelt
eemale kõik sellised inimesed, kes gida ja ta tulevastest sammudest
Eestis on tuntud parteltegelastena vastavad järeldused teha.
ja vene administratsiooni teenistu­ses;
olevate JuMivate:iÄiteBa.-:Ei^^ l^.Ao
has maja ostmiseks kuni $50.000 korral olid seetõttu mõlemad kin- vendased oleksid siis lu või­kas
ilma protsentideta või väga nisyarad tulumaksust vabastatud. „Varem on olnud palju taolisi ^esteerida. Aga see oleks
madala intressiga. Edaspidi kuulu- Selle lünga likvideerimiseks on episoode Rootsi j a Norra rannikul, ^ij^^/j^güg ir^^^ny^ hoiatus ^ ^
vad selHse soodustuse protsendid eearve ettepaneku kohaselt edaspi- Rootslased peavad vastama kähe- ^^^^ j ^ ^ ^ . ^^^^^ j^jjj^^ ^^3^.
täid määral maksustamisele kuulu- di abidupaarü lubatud maksuva- le küsimusde: Mis nuud peab sUn- ^^^^ _ ^u^g/^g^^j
va sissetulekuna arvestamisele, bait ainult üks elukoht. Endist dima- ja kuidas see vds juhtuda? ^^^^ ..^^^ ^^^^^^ ^^^^ tõlgltsetak-vastaval
, aastal määritletud prot- staatust naudivad seega edaspidi Esimeses osas o n Rootsi lasknud se Moskvas kindlasti: „Teretule-sentide
taseme ulatuses. Küsimus vaid vabaabieluhsed. Uue nõude jj^^öda parima vastuse. Protesti- mast jälle!"
käesoleval ajal on lahtine, kas see kohaselt tdse kinnisvara müügi noodi esitamine andis Moskvale On sdge, et Rootsi mereväd on
kitsendus tulevikus hõlmab k a neid korral pool saadud kasumist kuu- võimaluse ehitada üles diplomaat- praegu põhjust küsida rohkem ra-teenistujaid,
keUega see leping on lub maksustamisde. See nõue k-uu- ijk^u ja sõjalist survet (N. Liidu ha, kuna valveteenistus on olnud
sõlmitud möödunud aastatel Ja rakendamisde alates 1982. aas- laevad territoriaalvete piiril), mitteküllaldane,
laen on alles likvideerimata. ^^st. ^ Rootslased oleksid pidanud silma- ' Muuhulgas o n N. Liidu allvee-
Teen|stuja sissetulekut tulevi- Järeldub soovitus, et abielulised pilkselt võtma allveelaeva vangi, laeva tungimise vastu Rootsi ve-kus
snuren^latakse ka nendel kes omavad kinnisvarad eraldi tooma meeskonna sellest välja j a tesse protesteerinud ka norra
on ks- nimedele, hangiksid tõendi mn- vedama selle Rootsi sadamasser „maoistid".