1977-04-12-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 27 iNFr. 27 VABA EESTLANE teisipäeval, 12. Lk; 3
Id pohiKselt
MdxL vahelise
Teatavasti
Ini Ford sat-valmis-
Ipolütikat kä-hikusse,
et ta
[libanud tarvi-
Bguse välis-
)aõiinestimud
tse räägitakse
It detente p©-
pest.
J)aistab. Endi-jssinger
osava
ius venelaste-fe
võrgu, mis
m e
toinmb nge-iespõUia-ktades
maaü-on
venelastel
sil ligemale
jjekti millede-ide
eksper-
[asjallselt fain-jajärgija
tuiata
on vene-id,
eriti maa-
)gia alal.
lavad ka, et
|a raske koos
(on väga umb-iljud
piirkoh-sriklastele
su-
Inta julgeoleku
idades vajalik-hiäimašolevate
|ter Kissingeri
la kohaselt pi-
Used koostöö
aladel viima
sle ideoloogili-ig
aitama lee-lahkarvamisi,
ib kõige kuju-ir
oli oma vä-aniisel
rohkem
le teoreetik
tku olukorraga
L'iu näitab, et
meline prakti-hükudt
ebaõn-mingisuguseid
(ostöö venelasid
nende väiis-
Jmavallutamise
tõendeid, et
isiklikud kon-itanud
veneias-imi
või mõtle-b,
et Kissiiige-
[ioosrie detente
suur paljudes
[seebimull, mis
Kremli huvi-
Castro tegi
reisi sooritades
is kõiki musta-tankide,
lennu-et
„voidelda
jõudude vas-
Aafrikas kuu
selle aja kestel
it, Tansaaniat,
?iiniat, Angoo-
Igal pool käitus
lilmarügi suur
ses on suured
Ija lennukivabri-on
valmis hel-jagama
relvi,
Aafrikas laien-iku
maaihnaväl-silmapliri.
Fidel Castro
ei areenil ainult
^ile kaudu Kreml
Jlvi Aafrika rü-ille
kommunist-lal
püsib ainult
toetusel, peab
ka midagi taga-see
tasumine
it võitlema saa-elu
Ja tenise
ägu käimasolev
^aneline operatsž-smärglria
vene-kpgu
Lõuna-üst
ja Kremli
la painutamist.
ettevalmistuste
[äsja Aafrikas N .
Podgomõi ning
endamiseks sõitis
riikide „vabadu-le"
sUdi aü ringi
Fidel Castro, kes
id püksid
j>skva poliitbüToo-
AMI •
5-
tl
V r.
11
1'
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
16. Ja 17. apr. on valvearstiks
dr. E . Vanaselja, tel. 151,1777.
ja tuliE. %mq^
dseinel EKN-i
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
juhatus pidas oma koosoleku, kus
tehti tagasivaade vahepealsele (tegevusele
ja arutati lähema tegevuskava
küsimusi. E K N keyädirie
iildboosolek otsustati pidada laupäeval,
30. aprillil. Sunma läbi
lakkunud E K N liikme Ehneu: Saage
as^.ele kutsuti E K N koosseisu
järgmine kandidaat Rein Piiroja.
E K N esimees U. Petersoo andis
koo^lekul informatsioonilifie ülevaade
temal olnud kokkusaamisest
välisminister D. Jamiesoniga ja
välisministeeriumi ametnikega olnud
läbirääkimistest. Torontos toimunud
rahvusgruppide esimeeste
kokkusaamisel -^üsminister D. Jamiesoniga
vahetati mõtteid eeloleva
Belgradi, konverentsi üle ja
avaldati soovi, et Belgradi mineva
Kanada delegatsiooni koosseisu
kuuluks ka rahvusgruppide esindaja.
tJhtiasi toodi ette rahvusgruppide
eitav seisukoht. Nõukogude
Liidust saadetavate nn. kultuuriliste
delegatsioonide suhtes. Välis-minisfceeriumi
ametnikega Ottawas
olnud läbirääkimistel E K N esimees
selgitas mõningaid eesti
rahvusgruppi huvitavaid Ipisimusi.
Koosolek konstateeris 'Ottawas
toim onud järjekordse Balti õhtu
head kordaminekut ja avaldas tänu
E K N abiesimeestele W. Pentile
ja L. Leivatüe ja õhtu teadustajale
E. Kiüaspeale Balti õhtu korraldamisel
ja läbiviimisel antud kaasabi
e^t.
lühemalt käsitati koosolekul B a i
ti Ludu tegevuse korraldamist, kuna
Balti Liidu juhtimine fläheb, üle
eestlaste kätte. Eriti tuleb tähelor-panu
juhtida küüditamiste mäles-tusakfeise
läbiviimisele, |tJhe Kanada
polütikategelase kõnelejaks
.'saamiseks on juba samme astutud.
milion dollarit
Toronto Caiendar l^agazine äp-rlMfmu
numbris ümus pikem kir-
.jeidus Torontos tegutsevast noores
eesti restoranipidajast Tom Kris-tenbnm'ist,
kes omandas tuntuc
restorani The Ports of CaU*i ning
Kuidas käändub sõna harras? Tahvli juures Veli© Salo ja Toomas Salumets. Istuvad (vasakult)
X i l i n a Puust; Asta Lokk, Alja Plrosok, Harry Welde ja Mart Ahenna.ilAino Laanemetsa foto).
Keelekursus Toronto ülikooli jUMres lõppes ~ Jeronto ©esf!^
suyre '
Akadeemilisel aastal 1976/17 oli Toronto Ülikooli juures töötava School of GoEtinuing Studies
kavas esmakordselt ka eesti keele kursus, millele registreerus 11 osavõtjat. Kursus kestis ametlikult
20 X 2 tundi, ajavahemikul 5, okt.—8. märtsini, kuid jätkub mõnede osavõtjate soovil veel
^eraviisiliselt" instruktori, dr. Vello Salo vastutulekul.
alustas sellega ümberehitamisega,
mis läheb maksma 1 müjon dollarit
ning kujuneb tõenäoliselt kõige
suuremaks restoranide (komplektiks
sellel mandril hõhnates kohn
resfeorani, kolm baari ja vabaõhu
kx-hviku, mahutades 1500 inimest.
Tom Krištenbrun on 36-aastane
Ja on õppinud majandusteadust.
Restoranipidamisega alustas ta
1989. aastal, nül ta ostis koos ühe
teise ärimdiega Torontos The Järvis
House'i. Nüüd on Tom Kristen-hrua
jõudnud nü kaugele, et tema
isikUkult või see kompanii, kus ta
on president, omab täielikult või
osaliselt peale The Ports of Call'i
mis avatakse nüüd The Portsi nime
aill, Järvis House'i, Ascot Inn'!
Bexdale'is, Riverside Lodge'i Oak-vüle'is,
Fryfogles'i Londonis, Ont.
Ja Toby's (Jood Eats'i Torontos.
Kuid peale selle on ta veel seotud
E l Mocambo^a, kus Margaret Tru-deau
käis kuulamas RoHing Sto-
^ne'l muusikat ja Bemeilmians'l res-totraniga,
mis avatakse Torontos
Bloori tänaval aprillis.
Ülikooli tasemeH toimuvate kes-lekursuste
korraldamisega oleme
Torontos Idill hiljaks jäänud,
sest prsiegu on ülikoolid uuite
kursuste kava.ssev5tmise asjus
juba piihtmajandusliked põhjusteil
väga itagasihoidilikud. Võimatu
see süsiki pole nüüdki. AABS, kelle
eesiiivöttel esimene, kursus
teoks" sai, soovib Balti riikide
keelte õppekavasse võtmist ka
tulevikus silmas pidada.
Meie lõunanaabrid lätlased on
sedakorda meist märksa aktiivsemad
olnud, saades kursused
enne meid käima.
Sel tailvel,oli neil juba kaiks erikursust,
algajaile ja edasijõudnuile,
ülks sai maksimaailse lubatud
arvu osavõtjaid (18), teisel jäi
sellest piirist õige veidi puudu.
Kui mõelda eesti noorte suurele
arvule Torontos, 'tuleb tänavust
osavõtjate arvu küll madalaks pidada,
Mõned meie üüõpiiastest
ütlevad, et nad oleksid tulnud,
kui kursus andnufes m . kredüt-punikte.
Niisuguse kursuse saamiseks
tuleb aga kehtiva korra järele
enne itõestada, et on olemas
huvi! SeMeks peaiks praegu olemasolevaist
eesti keele kursustest
vähemaJit kolmel aastal osa võtma
umbes täisarvuline grupp
(18). •
Sün on tegemist nagu väikese
nõiaringiga: soovitud kursuse
käikusaamiseks on vaja asjahuvilisi
n. ö.\ eeUairsustele, asjahuvilised
ei ole aga hüvitatudl
edkorsustest...
küsivad, et miks just n i i 'Või teisiti
kirjuitaitakse, ei oska' äkki
vastata. Nüüd sain hea kordamise
ja oleii sellega väga rahui.
- — Kursus oli minu arust suhteliselt
mitmekülgne ja andis hea
suima edasiõppimisele omall käel.
Mind huvitab igatailaes rohkem
kirjandus, millega sel kuiisusel tegelesime
vähe.
õpetan ise keeli ja leian, et
kursus o l i väga hea, isegi vaimus-av.
Oli eraikorraline võimailus
täiendada teadmisi eesti keele
alal ja saada uusi ideid k a keele
õppimise j a õpetamise hing tölki-mise
aflaH.
üldmulje, oli väga hea, õppisin
kursuse jooltsul mõndagi
juurde. Hea oleks, ikui materjalid
saaks kätte nädal aega varem, et
ka ette valmistada.
mm PURJ€
KINDLUSTUSBÜROO
Kõik
Bröadview Ave., Saite 203
Toronto, Oat.
Tcl. A^-rn^
kirjaga, mis. valmis'
ainult üheks timhlkš
osade kaupa.
vajalike
STOKHOLM (EPL) — Kuigi soome ajakirjandus on miimd
puhul jutustanud hoiatavalt soome-eesti abielude 1 ^ ^ |ools&-
misest, toob tihe suvine liiklus Helsingi-Tallinna vahel kaasa Ikka
ja jälle uusi hõimuabidusid. Tavaliselt on peig soomlefi©,
pruut eestlane, kuna noortel eesti meestel on raskused imsM
lahkumisel märksa suureniad. Soome piidiaJaMrjM toovad §IB
Järjekordse romami Merikese, Ja.Tero vs^
Tero SantahuMa tutvus' Meri- peab ta sööme keele ära õpipfe^
kesega selle tõttu, et eiksisTallin-Boomüased on Merikese
nas oma neljandail reisil 1973 ära. lest pisut kadedad ja võistlerTtsd
Merike o l i ühe lahkelt t e e d j x ^ elustandairi suhtes lüksteisegas.Ka
tava nooruki õde. Armastus su- tööpuudus Soomes hän
genes kirjavaheiiuse teel. Juunis teda. Selle vastu on ifcorterid Soow
1974 toimus kohtumine Tallinnas mes palju iparemad. Eestis o l ^
ja kihlus. noorpaar pi^aimd elama
,^ se «ma feorfcerfei
Abiellumiseks oli t a r m palj«i Merike on Äd^^^^^^^
pabereid, pulmad saad! pidada paistvamaid naismaletajaki,
alles S. septembril 1915. noontemade
Tero pidi läbi tegema mitmesugu- meistriv6i®täused.
seid eesti pulmanaiju, sööma
kanget eesti sinepit j a koorima
sibulaid. Kolme päeva pärast pidi
Tero tagasi Soome sõitma, vii-sum.
Ioppes.
Algas uus paberisõda, et noorikut
Soome saada. See kestis poolteist
aastat ja noorpaar hakkas
juba lootust ikaotama. Jaanuaris
1976 toili äkki teade — Merike otl-gu
neilja päeva jooksull Efestist
läinud. Paberisõda j a Tero vahepeal
sooritatud 20 mdalailõpuma/t-ka
Eestisse andsid lõpuks tuimiu-si.
•
Merikesel oli kaasas seitse
kohvrit ja 400 mariga raiia.
Ta oli väga hämmastunud ja
ütles olevat sattunud
uude maailma.
Nüüd on käsikiri olemas ning seda
saab tulevikus õpilastele ka
ette kaasa anda.
Eesti 'keele kursuste . tulevik?
AABS on Toronto Ülikooli palunud
eesti keele kursust k a tuleval
aastal samal kujul (edasijõudnuile),
ja sama lektori juhendusel.
Tuleb loota, et eesti orgainisa4^si-oonide
juhatused võtaksid tõsiselt
arutusele, oma nooremate
liikmete süimamise keeiekursus-Äsja
ihnus trükist teos pealkirjaga:
Jdiannes w n Mossul: Bar Si-ra,
väljaantud Saksamaal, Göttin-geni
Teaduste Akadeemia pcölt
Teos pn pühendatud prof. dr. Art-hm*
Võõbüsele ja tema uurimistööle.
Pühendusleht kannab prof. H
Dörriese, W. Strothmanni ja teišite
nimesid-\; . . ;"
See, väga erakordne austusavai-dus
on tingitud prof. dr. A. Võö-buse
käsikirjalistest avastustest,
nende senitundmata allikate väljaandmisest
ja neü põhjenevatest
küsimus, nagu
kuuleme, oli sobiva õpiku puudumisel
lahendatud instruktor!
poolt koostatud üle 60 lk. käsi-
Juba rekiaamltuled
Ja ^kaupade rohikais aina meelitas
ostma. Paar kuud Soomes olnuna
võtab Merske kokku oma muljeid:
~ Siin on toiduainete kaupluses
nü palju kohvi j a (maiustusi.
Tallinnas polnud viimase .^ooüe
aasta jooksul üldse kohvi saada,
samuti mitte vürtse. Sooones on
nü palju pitnMüke,meE ainult
üks. Viimasel ajal on liha Eestis
jätkunud ainuE restoranidele.
Eestis on küll või, leib j a mõned
tele. E r i t i peaks asi huvsitamal muud ained odavamad. Soome
a^fcadeeanilisi organisatsioone, kes naised küpsiötavad kodus leiba ja
teevad palju käsitööd.
ei Jõudnud seda keeg^ te-suuirem
osa naisi käivad
võiksid noortele välja panna 'ka
ergutusauhindu j a stipendiume.
Oleks hea, kui need asjad tuleksid
arutusäle enne taivise šeltsikondli-kii
tegevuse hooaja lõi)pu, ^nü et
tuleva akadeemilise aasta alguseks
võiksid eesti keele kursused
stantida suurema osavõtjajte arvuga.
See on kogu eesti iihlskon-na
huvides.
tööl.
Merike, kes Eestis oli haikaiiud
arstiks õippima, kavatseb haikata
vene keele tõlgiks. Aga enne seda' Eesti nimega.
Teose üleandmine toimus aüsns-loogide
rahvusvah^isel kongressil
PaniSis. Prof. G. Wiessner kiji
Göttingeni Akadeemia esindaja
tõstis omas pikemas sõnavõtus
esile nende väga haruldaste käsikirjade
avastusi ajaloo, kirjandusloo,
kultuuriloo ja õigusajaloo alar
del ja nende väljaandmist, mis uurimist
otse uskumatul viisil on edasi
vünüd. Eriti soojalt tõi ta esale,
et eestlaste poolt rajatud teaduslikud
tradits: oonid nende ülikoolis,
vabas Eestis, isegi praeguses olukorras,
küs Tartu ülikool on halvatud,
võivad rikastada rahvusvahelise
teaduse varasalve. Samuti ka
seda, mida rahvusvaheline teadus
võlgneb sellele vaimule, mida eestlased
on suutnud rajada ja arendada
nende ülikoolis.
Prof. G. Wiessner lõpetas oma
kõne sõnadega, et need on avastused,
mis jäädavalt jäävad seotuks
E. E . L. K, Kanada praostkonna vUes sinod toimub Toromtos
laupäeval, 23. aprillil algusega keU 9.30 Redeemeri Luteriusu M -
liku ruumes, Indian Eoadl ja Bloori tänavate nurgal. Sinpd!
korraldamine on tänavu Toronto Jakobi kogMdus® õlgadel.
H. KIRIK
Insurance
Agency
KINDi^STOSED
23 WESTMORE Dr., Süite ŽM
Reidale^ Ont M9V 3Y7
Tel. 745-4822
Mida airvavad asjast itänavuse
kursuse osaviõtjad, kes ei saanud
oiiia töö eest nn, akadeemilisi
punkte (ega teinud k a eksameid)?
Kas tasus neil kursustel käia?
Kas liad soovitavad osavõttu
teisMe? Siin mõningad arvamised:
•
— Minul on kaks välkest iast
ja ma tahan neile head eesti te^t
õpetada; ŠeHeks on endal vaj
enne õppida. Imestan, et kursus
sele polnud rohi^jem soovijaid
nüüd, kus oüeh ise grammatikalt
õppinud, kuulen iktu palju vigu
tehakse. Paljudel oleks vaja oma
teadmisi -täiendada.
— Mul o l i graimmaitika jub®
täienduskooilist enam-vähem sälge,
aga kOTdamine fegi head. Harjutused
oleksid võinud raskemad-ki
oüa.
Ma ei saanud täienduskooli
löpeitada ja tahtsüi oma teadmisi
täiendada, ka selil^rasit, ©t õpin
just
Alguses arvasin, et edasijõudiiE.
te kursus „kaib mul üle pea'V
kuid nüüd näen, et olen saanud
hea ülevaate ja oSkan raamaate
fflbSI ise edas! õppida.
— Ol€Q juba EJestis keelt õppinud,
kuid huyjtäs keele aaietng,
vümas£ll ajal. ka on mõndagi
m)88l(H5t ära Wmd ja. k u i laj^a!
Sinod algab pailvusega kirikus.
Sellele järgneb esimene töökoosolek,
mida E. R L. K. pöhimäär
ruste kohaselt juhatab präositi
k. t., assessor õp. 0. Puhm. Pä&.
vakörras on 'peamiselt aruanded,
tegevuskava, eelarve j a valimised.
Kuna senime praost on nüüd
E. E. JL. K. piiskop ning abi-praost
H. Pür ning praostkonna
sekretär V. Eebane on aasta
Jooksul sumia läbi lahkamud,
süs tulevad need kobad valHmis-te
teel täitmise!©.
Kc^gudtise Naisringät järgneb
lõunasöök koguduste deöegaatide-le
j a õpetjajatele.
II itöökoosolek on reserveeritud
peamiselt referaatidele. Õp.
Hendrik Laur refereerib teemal
„Kiogudus Jumala perekoinnana"
ning piiskop K a r l Raudsepp teemai
„Usu ja jumalaite^stuse
aasta". Nendest op. Laur, kes on
E. E. L. iK. Seaifetle j a üha amoe-rika
luteriusu koguduse õpeitaõa,
vübib fömakortMt Torontos,
õp. Laisr on sündinuid iTartus
1937^ saanud oma hariduse Saksamaal
ning USA's, Lõ|3«etas 1 ^
Äugustana Luiteriusu Seminari
Rock Islandis, MnK)js. Asutas
ingiisteeölsB koguduse Great
PaMs'is, Mosntanas ning t ^ n i s seda
kogudust üle n©Üa aasta.
Täiendas eioid hiljem mitmel
alal Chicago ja Arg^tiina Xu-terinsü
Seminarides ning kedr
Oli 1970-73 E E L K Buenos Äire-se
Reforanatsiooni koguduse õpetaja
ning samal ajal E E L K Saol
Paulo koguduse hooldaja õpetaja,
õp. Laur /teenib sinodi lõputeenss-tuseil.
$28.-
$14.5&
$ 8 ^
$30.—
$15.56
9M
Sinod ttiõipeb jumalatenistuse-ga,
algusega k&W 3.30. Teenistus
on armulauaga ning teenivad kõik
saiodist osav9j;vad pastorid. Jumalateenistusel
on Toronto eestlaskonnal
võimailik kuulda väljaspool
Torontot elunevaid õpetajaid.
Nõnda peab pMsõne õp.
O. Lootsmaa Londanist ning jutlustab
õp. Heino Laaneots Monit-realist
Uue prahti, aMpraosti ja
praostkonna juliatusliikme õn-nistab
ametisse .räiJ^op.: K.
K I Ä I P O S T I G A
ISanadas:
¥@eraiicl(aastais
USA-s:
$51.-
$23.5©
$12.50 $l4w
LENNUPOSTIGA ülemerc-Maatese:
Aastas $6®.---, poolaastas mso^ve^^daastaš^i^^^
Aadr^i muudatus 30 ceMi. Üksiknumbri til&d 35 <mt
.. Eäiadla aadressidele palame mSrMäa ,,POŠtAL. CX)BE'V'^^^
ÜSA aadressiMe
õpetajail O. Gnad^t8icäi,L. Leiv,
T. Nõmmk. U. Petersoo, O.
Pulim j a A. Taul .teenivad kaasa
liturgias jä anhulaual. õnnistab
uus praost. Solistiks on Valve
TaJi HalmJItonist, oreQiil teenib
Leida Pilt.
© Stokholsni Eesti t » g pidas
oma aastakoosoletai 9. 3. 1977.
tJliingu jidiatušse /valiti: auiesime-
Nikolaus Metslov, esBmeJhefcs
Alex Mllits/ abiesimeihehs Roman
Väiü,. laskuriks Evald Taanmeiit,
sökretärlfes tjttolgnats j a ametita
lisfcrnefceite Aleksander K^^ airig
Fangatshdsk või p o ^ rahakaart
rs
VABAEESTLANi
ms
Palim mulk saata VABA:EESTLANE a a M s /.
veeraidaaštaks — taf^lsliss / k i r ^
. , , „ ^ , - - l S 7 - „ - . Tellimise katte&s lisffii $ -
raSsas / tsh^ga / FaMaas-diga. (
5j-
,'HWi.iim
-
•J'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 12, 1977 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1977-04-12 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e770412 |
Description
| Title | 1977-04-12-03 |
| OCR text |
Nr. 27 iNFr. 27 VABA EESTLANE teisipäeval, 12. Lk; 3
Id pohiKselt
MdxL vahelise
Teatavasti
Ini Ford sat-valmis-
Ipolütikat kä-hikusse,
et ta
[libanud tarvi-
Bguse välis-
)aõiinestimud
tse räägitakse
It detente p©-
pest.
J)aistab. Endi-jssinger
osava
ius venelaste-fe
võrgu, mis
m e
toinmb nge-iespõUia-ktades
maaü-on
venelastel
sil ligemale
jjekti millede-ide
eksper-
[asjallselt fain-jajärgija
tuiata
on vene-id,
eriti maa-
)gia alal.
lavad ka, et
|a raske koos
(on väga umb-iljud
piirkoh-sriklastele
su-
Inta julgeoleku
idades vajalik-hiäimašolevate
|ter Kissingeri
la kohaselt pi-
Used koostöö
aladel viima
sle ideoloogili-ig
aitama lee-lahkarvamisi,
ib kõige kuju-ir
oli oma vä-aniisel
rohkem
le teoreetik
tku olukorraga
L'iu näitab, et
meline prakti-hükudt
ebaõn-mingisuguseid
(ostöö venelasid
nende väiis-
Jmavallutamise
tõendeid, et
isiklikud kon-itanud
veneias-imi
või mõtle-b,
et Kissiiige-
[ioosrie detente
suur paljudes
[seebimull, mis
Kremli huvi-
Castro tegi
reisi sooritades
is kõiki musta-tankide,
lennu-et
„voidelda
jõudude vas-
Aafrikas kuu
selle aja kestel
it, Tansaaniat,
?iiniat, Angoo-
Igal pool käitus
lilmarügi suur
ses on suured
Ija lennukivabri-on
valmis hel-jagama
relvi,
Aafrikas laien-iku
maaihnaväl-silmapliri.
Fidel Castro
ei areenil ainult
^ile kaudu Kreml
Jlvi Aafrika rü-ille
kommunist-lal
püsib ainult
toetusel, peab
ka midagi taga-see
tasumine
it võitlema saa-elu
Ja tenise
ägu käimasolev
^aneline operatsž-smärglria
vene-kpgu
Lõuna-üst
ja Kremli
la painutamist.
ettevalmistuste
[äsja Aafrikas N .
Podgomõi ning
endamiseks sõitis
riikide „vabadu-le"
sUdi aü ringi
Fidel Castro, kes
id püksid
j>skva poliitbüToo-
AMI •
5-
tl
V r.
11
1'
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
16. Ja 17. apr. on valvearstiks
dr. E . Vanaselja, tel. 151,1777.
ja tuliE. %mq^
dseinel EKN-i
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
juhatus pidas oma koosoleku, kus
tehti tagasivaade vahepealsele (tegevusele
ja arutati lähema tegevuskava
küsimusi. E K N keyädirie
iildboosolek otsustati pidada laupäeval,
30. aprillil. Sunma läbi
lakkunud E K N liikme Ehneu: Saage
as^.ele kutsuti E K N koosseisu
järgmine kandidaat Rein Piiroja.
E K N esimees U. Petersoo andis
koo^lekul informatsioonilifie ülevaade
temal olnud kokkusaamisest
välisminister D. Jamiesoniga ja
välisministeeriumi ametnikega olnud
läbirääkimistest. Torontos toimunud
rahvusgruppide esimeeste
kokkusaamisel -^üsminister D. Jamiesoniga
vahetati mõtteid eeloleva
Belgradi, konverentsi üle ja
avaldati soovi, et Belgradi mineva
Kanada delegatsiooni koosseisu
kuuluks ka rahvusgruppide esindaja.
tJhtiasi toodi ette rahvusgruppide
eitav seisukoht. Nõukogude
Liidust saadetavate nn. kultuuriliste
delegatsioonide suhtes. Välis-minisfceeriumi
ametnikega Ottawas
olnud läbirääkimistel E K N esimees
selgitas mõningaid eesti
rahvusgruppi huvitavaid Ipisimusi.
Koosolek konstateeris 'Ottawas
toim onud järjekordse Balti õhtu
head kordaminekut ja avaldas tänu
E K N abiesimeestele W. Pentile
ja L. Leivatüe ja õhtu teadustajale
E. Kiüaspeale Balti õhtu korraldamisel
ja läbiviimisel antud kaasabi
e^t.
lühemalt käsitati koosolekul B a i
ti Ludu tegevuse korraldamist, kuna
Balti Liidu juhtimine fläheb, üle
eestlaste kätte. Eriti tuleb tähelor-panu
juhtida küüditamiste mäles-tusakfeise
läbiviimisele, |tJhe Kanada
polütikategelase kõnelejaks
.'saamiseks on juba samme astutud.
milion dollarit
Toronto Caiendar l^agazine äp-rlMfmu
numbris ümus pikem kir-
.jeidus Torontos tegutsevast noores
eesti restoranipidajast Tom Kris-tenbnm'ist,
kes omandas tuntuc
restorani The Ports of CaU*i ning
Kuidas käändub sõna harras? Tahvli juures Veli© Salo ja Toomas Salumets. Istuvad (vasakult)
X i l i n a Puust; Asta Lokk, Alja Plrosok, Harry Welde ja Mart Ahenna.ilAino Laanemetsa foto).
Keelekursus Toronto ülikooli jUMres lõppes ~ Jeronto ©esf!^
suyre '
Akadeemilisel aastal 1976/17 oli Toronto Ülikooli juures töötava School of GoEtinuing Studies
kavas esmakordselt ka eesti keele kursus, millele registreerus 11 osavõtjat. Kursus kestis ametlikult
20 X 2 tundi, ajavahemikul 5, okt.—8. märtsini, kuid jätkub mõnede osavõtjate soovil veel
^eraviisiliselt" instruktori, dr. Vello Salo vastutulekul.
alustas sellega ümberehitamisega,
mis läheb maksma 1 müjon dollarit
ning kujuneb tõenäoliselt kõige
suuremaks restoranide (komplektiks
sellel mandril hõhnates kohn
resfeorani, kolm baari ja vabaõhu
kx-hviku, mahutades 1500 inimest.
Tom Krištenbrun on 36-aastane
Ja on õppinud majandusteadust.
Restoranipidamisega alustas ta
1989. aastal, nül ta ostis koos ühe
teise ärimdiega Torontos The Järvis
House'i. Nüüd on Tom Kristen-hrua
jõudnud nü kaugele, et tema
isikUkult või see kompanii, kus ta
on president, omab täielikult või
osaliselt peale The Ports of Call'i
mis avatakse nüüd The Portsi nime
aill, Järvis House'i, Ascot Inn'!
Bexdale'is, Riverside Lodge'i Oak-vüle'is,
Fryfogles'i Londonis, Ont.
Ja Toby's (Jood Eats'i Torontos.
Kuid peale selle on ta veel seotud
E l Mocambo^a, kus Margaret Tru-deau
käis kuulamas RoHing Sto-
^ne'l muusikat ja Bemeilmians'l res-totraniga,
mis avatakse Torontos
Bloori tänaval aprillis.
Ülikooli tasemeH toimuvate kes-lekursuste
korraldamisega oleme
Torontos Idill hiljaks jäänud,
sest prsiegu on ülikoolid uuite
kursuste kava.ssev5tmise asjus
juba piihtmajandusliked põhjusteil
väga itagasihoidilikud. Võimatu
see süsiki pole nüüdki. AABS, kelle
eesiiivöttel esimene, kursus
teoks" sai, soovib Balti riikide
keelte õppekavasse võtmist ka
tulevikus silmas pidada.
Meie lõunanaabrid lätlased on
sedakorda meist märksa aktiivsemad
olnud, saades kursused
enne meid käima.
Sel tailvel,oli neil juba kaiks erikursust,
algajaile ja edasijõudnuile,
ülks sai maksimaailse lubatud
arvu osavõtjaid (18), teisel jäi
sellest piirist õige veidi puudu.
Kui mõelda eesti noorte suurele
arvule Torontos, 'tuleb tänavust
osavõtjate arvu küll madalaks pidada,
Mõned meie üüõpiiastest
ütlevad, et nad oleksid tulnud,
kui kursus andnufes m . kredüt-punikte.
Niisuguse kursuse saamiseks
tuleb aga kehtiva korra järele
enne itõestada, et on olemas
huvi! SeMeks peaiks praegu olemasolevaist
eesti keele kursustest
vähemaJit kolmel aastal osa võtma
umbes täisarvuline grupp
(18). •
Sün on tegemist nagu väikese
nõiaringiga: soovitud kursuse
käikusaamiseks on vaja asjahuvilisi
n. ö.\ eeUairsustele, asjahuvilised
ei ole aga hüvitatudl
edkorsustest...
küsivad, et miks just n i i 'Või teisiti
kirjuitaitakse, ei oska' äkki
vastata. Nüüd sain hea kordamise
ja oleii sellega väga rahui.
- — Kursus oli minu arust suhteliselt
mitmekülgne ja andis hea
suima edasiõppimisele omall käel.
Mind huvitab igatailaes rohkem
kirjandus, millega sel kuiisusel tegelesime
vähe.
õpetan ise keeli ja leian, et
kursus o l i väga hea, isegi vaimus-av.
Oli eraikorraline võimailus
täiendada teadmisi eesti keele
alal ja saada uusi ideid k a keele
õppimise j a õpetamise hing tölki-mise
aflaH.
üldmulje, oli väga hea, õppisin
kursuse jooltsul mõndagi
juurde. Hea oleks, ikui materjalid
saaks kätte nädal aega varem, et
ka ette valmistada.
mm PURJ€
KINDLUSTUSBÜROO
Kõik
Bröadview Ave., Saite 203
Toronto, Oat.
Tcl. A^-rn^
kirjaga, mis. valmis'
ainult üheks timhlkš
osade kaupa.
vajalike
STOKHOLM (EPL) — Kuigi soome ajakirjandus on miimd
puhul jutustanud hoiatavalt soome-eesti abielude 1 ^ ^ |ools&-
misest, toob tihe suvine liiklus Helsingi-Tallinna vahel kaasa Ikka
ja jälle uusi hõimuabidusid. Tavaliselt on peig soomlefi©,
pruut eestlane, kuna noortel eesti meestel on raskused imsM
lahkumisel märksa suureniad. Soome piidiaJaMrjM toovad §IB
Järjekordse romami Merikese, Ja.Tero vs^
Tero SantahuMa tutvus' Meri- peab ta sööme keele ära õpipfe^
kesega selle tõttu, et eiksisTallin-Boomüased on Merikese
nas oma neljandail reisil 1973 ära. lest pisut kadedad ja võistlerTtsd
Merike o l i ühe lahkelt t e e d j x ^ elustandairi suhtes lüksteisegas.Ka
tava nooruki õde. Armastus su- tööpuudus Soomes hän
genes kirjavaheiiuse teel. Juunis teda. Selle vastu on ifcorterid Soow
1974 toimus kohtumine Tallinnas mes palju iparemad. Eestis o l ^
ja kihlus. noorpaar pi^aimd elama
,^ se «ma feorfcerfei
Abiellumiseks oli t a r m palj«i Merike on Äd^^^^^^^
pabereid, pulmad saad! pidada paistvamaid naismaletajaki,
alles S. septembril 1915. noontemade
Tero pidi läbi tegema mitmesugu- meistriv6i®täused.
seid eesti pulmanaiju, sööma
kanget eesti sinepit j a koorima
sibulaid. Kolme päeva pärast pidi
Tero tagasi Soome sõitma, vii-sum.
Ioppes.
Algas uus paberisõda, et noorikut
Soome saada. See kestis poolteist
aastat ja noorpaar hakkas
juba lootust ikaotama. Jaanuaris
1976 toili äkki teade — Merike otl-gu
neilja päeva jooksull Efestist
läinud. Paberisõda j a Tero vahepeal
sooritatud 20 mdalailõpuma/t-ka
Eestisse andsid lõpuks tuimiu-si.
•
Merikesel oli kaasas seitse
kohvrit ja 400 mariga raiia.
Ta oli väga hämmastunud ja
ütles olevat sattunud
uude maailma.
Nüüd on käsikiri olemas ning seda
saab tulevikus õpilastele ka
ette kaasa anda.
Eesti 'keele kursuste . tulevik?
AABS on Toronto Ülikooli palunud
eesti keele kursust k a tuleval
aastal samal kujul (edasijõudnuile),
ja sama lektori juhendusel.
Tuleb loota, et eesti orgainisa4^si-oonide
juhatused võtaksid tõsiselt
arutusele, oma nooremate
liikmete süimamise keeiekursus-Äsja
ihnus trükist teos pealkirjaga:
Jdiannes w n Mossul: Bar Si-ra,
väljaantud Saksamaal, Göttin-geni
Teaduste Akadeemia pcölt
Teos pn pühendatud prof. dr. Art-hm*
Võõbüsele ja tema uurimistööle.
Pühendusleht kannab prof. H
Dörriese, W. Strothmanni ja teišite
nimesid-\; . . ;"
See, väga erakordne austusavai-dus
on tingitud prof. dr. A. Võö-buse
käsikirjalistest avastustest,
nende senitundmata allikate väljaandmisest
ja neü põhjenevatest
küsimus, nagu
kuuleme, oli sobiva õpiku puudumisel
lahendatud instruktor!
poolt koostatud üle 60 lk. käsi-
Juba rekiaamltuled
Ja ^kaupade rohikais aina meelitas
ostma. Paar kuud Soomes olnuna
võtab Merske kokku oma muljeid:
~ Siin on toiduainete kaupluses
nü palju kohvi j a (maiustusi.
Tallinnas polnud viimase .^ooüe
aasta jooksul üldse kohvi saada,
samuti mitte vürtse. Sooones on
nü palju pitnMüke,meE ainult
üks. Viimasel ajal on liha Eestis
jätkunud ainuE restoranidele.
Eestis on küll või, leib j a mõned
tele. E r i t i peaks asi huvsitamal muud ained odavamad. Soome
a^fcadeeanilisi organisatsioone, kes naised küpsiötavad kodus leiba ja
teevad palju käsitööd.
ei Jõudnud seda keeg^ te-suuirem
osa naisi käivad
võiksid noortele välja panna 'ka
ergutusauhindu j a stipendiume.
Oleks hea, kui need asjad tuleksid
arutusäle enne taivise šeltsikondli-kii
tegevuse hooaja lõi)pu, ^nü et
tuleva akadeemilise aasta alguseks
võiksid eesti keele kursused
stantida suurema osavõtjajte arvuga.
See on kogu eesti iihlskon-na
huvides.
tööl.
Merike, kes Eestis oli haikaiiud
arstiks õippima, kavatseb haikata
vene keele tõlgiks. Aga enne seda' Eesti nimega.
Teose üleandmine toimus aüsns-loogide
rahvusvah^isel kongressil
PaniSis. Prof. G. Wiessner kiji
Göttingeni Akadeemia esindaja
tõstis omas pikemas sõnavõtus
esile nende väga haruldaste käsikirjade
avastusi ajaloo, kirjandusloo,
kultuuriloo ja õigusajaloo alar
del ja nende väljaandmist, mis uurimist
otse uskumatul viisil on edasi
vünüd. Eriti soojalt tõi ta esale,
et eestlaste poolt rajatud teaduslikud
tradits: oonid nende ülikoolis,
vabas Eestis, isegi praeguses olukorras,
küs Tartu ülikool on halvatud,
võivad rikastada rahvusvahelise
teaduse varasalve. Samuti ka
seda, mida rahvusvaheline teadus
võlgneb sellele vaimule, mida eestlased
on suutnud rajada ja arendada
nende ülikoolis.
Prof. G. Wiessner lõpetas oma
kõne sõnadega, et need on avastused,
mis jäädavalt jäävad seotuks
E. E . L. K, Kanada praostkonna vUes sinod toimub Toromtos
laupäeval, 23. aprillil algusega keU 9.30 Redeemeri Luteriusu M -
liku ruumes, Indian Eoadl ja Bloori tänavate nurgal. Sinpd!
korraldamine on tänavu Toronto Jakobi kogMdus® õlgadel.
H. KIRIK
Insurance
Agency
KINDi^STOSED
23 WESTMORE Dr., Süite ŽM
Reidale^ Ont M9V 3Y7
Tel. 745-4822
Mida airvavad asjast itänavuse
kursuse osaviõtjad, kes ei saanud
oiiia töö eest nn, akadeemilisi
punkte (ega teinud k a eksameid)?
Kas tasus neil kursustel käia?
Kas liad soovitavad osavõttu
teisMe? Siin mõningad arvamised:
•
— Minul on kaks välkest iast
ja ma tahan neile head eesti te^t
õpetada; ŠeHeks on endal vaj
enne õppida. Imestan, et kursus
sele polnud rohi^jem soovijaid
nüüd, kus oüeh ise grammatikalt
õppinud, kuulen iktu palju vigu
tehakse. Paljudel oleks vaja oma
teadmisi -täiendada.
— Mul o l i graimmaitika jub®
täienduskooilist enam-vähem sälge,
aga kOTdamine fegi head. Harjutused
oleksid võinud raskemad-ki
oüa.
Ma ei saanud täienduskooli
löpeitada ja tahtsüi oma teadmisi
täiendada, ka selil^rasit, ©t õpin
just
Alguses arvasin, et edasijõudiiE.
te kursus „kaib mul üle pea'V
kuid nüüd näen, et olen saanud
hea ülevaate ja oSkan raamaate
fflbSI ise edas! õppida.
— Ol€Q juba EJestis keelt õppinud,
kuid huyjtäs keele aaietng,
vümas£ll ajal. ka on mõndagi
m)88l(H5t ära Wmd ja. k u i laj^a!
Sinod algab pailvusega kirikus.
Sellele järgneb esimene töökoosolek,
mida E. R L. K. pöhimäär
ruste kohaselt juhatab präositi
k. t., assessor õp. 0. Puhm. Pä&.
vakörras on 'peamiselt aruanded,
tegevuskava, eelarve j a valimised.
Kuna senime praost on nüüd
E. E. JL. K. piiskop ning abi-praost
H. Pür ning praostkonna
sekretär V. Eebane on aasta
Jooksul sumia läbi lahkamud,
süs tulevad need kobad valHmis-te
teel täitmise!©.
Kc^gudtise Naisringät järgneb
lõunasöök koguduste deöegaatide-le
j a õpetjajatele.
II itöökoosolek on reserveeritud
peamiselt referaatidele. Õp.
Hendrik Laur refereerib teemal
„Kiogudus Jumala perekoinnana"
ning piiskop K a r l Raudsepp teemai
„Usu ja jumalaite^stuse
aasta". Nendest op. Laur, kes on
E. E. L. iK. Seaifetle j a üha amoe-rika
luteriusu koguduse õpeitaõa,
vübib fömakortMt Torontos,
õp. Laisr on sündinuid iTartus
1937^ saanud oma hariduse Saksamaal
ning USA's, Lõ|3«etas 1 ^
Äugustana Luiteriusu Seminari
Rock Islandis, MnK)js. Asutas
ingiisteeölsB koguduse Great
PaMs'is, Mosntanas ning t ^ n i s seda
kogudust üle n©Üa aasta.
Täiendas eioid hiljem mitmel
alal Chicago ja Arg^tiina Xu-terinsü
Seminarides ning kedr
Oli 1970-73 E E L K Buenos Äire-se
Reforanatsiooni koguduse õpetaja
ning samal ajal E E L K Saol
Paulo koguduse hooldaja õpetaja,
õp. Laur /teenib sinodi lõputeenss-tuseil.
$28.-
$14.5&
$ 8 ^
$30.—
$15.56
9M
Sinod ttiõipeb jumalatenistuse-ga,
algusega k&W 3.30. Teenistus
on armulauaga ning teenivad kõik
saiodist osav9j;vad pastorid. Jumalateenistusel
on Toronto eestlaskonnal
võimailik kuulda väljaspool
Torontot elunevaid õpetajaid.
Nõnda peab pMsõne õp.
O. Lootsmaa Londanist ning jutlustab
õp. Heino Laaneots Monit-realist
Uue prahti, aMpraosti ja
praostkonna juliatusliikme õn-nistab
ametisse .räiJ^op.: K.
K I Ä I P O S T I G A
ISanadas:
¥@eraiicl(aastais
USA-s:
$51.-
$23.5©
$12.50 $l4w
LENNUPOSTIGA ülemerc-Maatese:
Aastas $6®.---, poolaastas mso^ve^^daastaš^i^^^
Aadr^i muudatus 30 ceMi. Üksiknumbri til&d 35 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-04-12-03
