1987-05-07-07 |
Previous | 7 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
EESTLANE neljapäeval,;?, mail, 1987 - TTraraday, May Dc. 7
•EO
kirianous Ku n st muusika
esinevad ^ii§ liiget ü
on Benitä yomni; tema ja kujur
mail 1976) kaks last, poeg Ants
Vommi (sürja
tütar Mai
Tööd on mitmes itehnikas ja
stiilis. Kõik on korralikult raamitud
ja suurem osa on ka müüa.
Kuna see on esimene selline
perekonna-näitus paguluses ja arvatavasti
ka Toronto linnas, siis
on see eriti omapärane.
Öeldakse, et käbi ei kuku kännust
kaugele, selle näitusega saavad
külalised ise otsustada.
Benita Mölder-Vomm on
Pall ase Kunst ikool i lõpetanud
1929.. a. Abiellus kujur August
Vommiga, kes oli tuntud juba
Eesti Vabariigi a^gü ja hiljem oli
30 aastat Tallinnas Kunsti Instituudis
skulptuuri-professoriks
kuni surmani.
B. Vomm on olnud joonistusõpetaja
nii Eestis kui ka Saksamaal
Augsburgi laagrikoolis j a tal
oli oma stuudio Venetsueelas.
Torontos on olnud ta üle 30 aasta
Eesti Kunstnike Kooiidis Torontos
tegevliige ning oli I Ülemaailmsete
Eesti Päevade kunstinäituse
peakorraldajaks Tartu
College'is. On olnud E.K.K.T.
esimees viimased 17 aastat. Tema
tööd on paljudes privaatkogudes
üle maailma. ^ ,
Poeg Ants Vomm| on karikaturist,
skulptor,^maalikunstnik, luuletaja,
jne. Õppis skulptuuri ja
joonistamist Escuela de Bellas
Artes y Artes Aplicadas,
Caracas'is, Venetsueelas. Täiendanud
end maailma-reisidel mit-
Omella Muti'
mängib Eesti
filmis *
Eestlasest emast, itaallasest
isast sündinud itaalia tänapäeva
tuntud filmitäht Ornella Muti on
äratanud tähelepariu ka väljaspool
itaalia filmimaailmaEsimene
suurem läbimurre oli 1984 prant-suse-
lääne-saksa filmis , ^Swann
in Love' •, mängides Jeremy
Irons' iga selles seni filmimatuks
peetud kirjaniku \ Marcel Proust'i
romaani Kadunud aegu otsk
mas'* dramatiseeringus.
Viimasel kuul on Omella Muti
filme vähemalt I paaril korral
nähtud Toronto televisioonis, filmides
nagu , ,Casanova* *, ja
itaalia filmi La Ragazza Debi
Trieste*' naispeategelase osades.
Hiljuti aga külastas Omella
Muti oma ema süpnimaad. Ta oli _
eelmisel sügisel Veneetsias peetud
Tallinna'päevadel kohanud Peeter
Urblat, kes oli teinud talle ettepaneku
mängida ühes , ,Tallinn-filmi"
filmis. Mutiolinõustunud,
kuna ta oli Moskvas näinud üht
Urbla tehtud filmi ,,31. osakonna
hukk-mis oli jätnud talle arvamise;
et selles mehes on midagi
isikupärast.
mel maal. Juba 19-aastaselt esines
Venetsueela meistritega Caracas'i
kunstimuuseumis. On korraldanud
mitmeid ühemehe-näitusi ja
esinenud f, II, III, IV Ülemaailmsete
Eesti Päevade kunstinäitustel,
olnud E.K.K.T: sekretär 28 aastat
ning ka tema töid on pri vaatkogudes
üle maailma.
Õde Mai Järve-Vomm on olnud
E.K.K.T. tegevliige aastast
1960,esinenud aastate jooksul
E.K.K.T näitustega nii Kanadas
kui USA-s, andnud joonistus-tun-de
nii Tottenhamis kui Beetonis,
Ont. Korraldanud mitmeid näitusi,
võtnud osa mitmest zhürii
näitusest ja I, II, III Ülemaailmsest
Eesti Päevade kunstinäitustest.
Olnud paar aastat Eesti
Kunstide Keskuse kuraator ja viimastel
aastatel aidanud E. K. K.T.
esimeest B. Vommi koondise juubel
i-näituse ja teiste
raamatukogus toimuvate näituste
korraldamisega. M. Järve tööd on
mitmes era^kogus Kanadas,
USA - s, L õ u na - A m ee r i k as,
Euroopas ja Hiinas.
Perekonnä-näitus toimub
2.-30. maini 1987, Northern
Distriet raamatukogus, 40 Or-chard
View Blvd, Toronto
(Yonge St. ja 1 blokk põhjapool
Eglinton Ave. W.) Avatud raamatukogu
aegadel. Esmasp.-reedeni
10.00 h.-8.30 õ., laup. 9.
h.—5.00 õ, pühap. suletud.
99
Vestluses ei selgu, millist filmi
hakatakse Tallinnas sisse
mängima, kuid kaasosalistena on
nimetatud Ulfsak, Kark ja
Kukumägi. Põhimõttelise
nõusoleku ta oli Urblalt saanud, et
filmis teeb kaasa ka tema tütar
Naichei väikse lootusega, et laps
õpib selle aja jooksul Eestis eesti
keelt. Temal enesel eesti keele
oskust ei ole peale mõnede sõnade
nagu ema, kurat ja veel üksikud.
Joyce Wieland'i maal 9,Varahommikul^^
Toronto University Women's
Glub teeb praegu eeltöid ulatuslikuma
,3owcase of Style and
Spirit*' nimeliseks näituseks. Toronto
südalinnas asuvas klubihoones
korraldatav näitus on mõeldud
hiljuti Toronto General Hospital • i
juures avatud Alzheimers kliiniku
toetamiseks.
Iga ruum selles Victoria-stiili
hoones jääb arhitektuuriliselt
muutmata, kuid 30-le kanada disainerile
on antud luba seda sisustada
oma soovi järgi. Eesti
kunstnik Kai Käärid on üks neist
30-st valitud disainerist, kes antud,
ruumis korraldab oma tööde näituse.
Näitus avatakse 22. mail ja
jääb avatuks 14. juunini.
The University Women'sCIub
organiseeriti Torontos 1903.
aastal 22 ülikooli lõpetanud naise
poolt, kes olid õppinud seitsmes
Kanada ülikoolis. Praegune
klubihoone 162 St. George St.
osteti 1929. Seda on kasutatud
mitmeks otstarbeks, ka kunstinäituste
korraldamiseks, kus möödunud
sügisel toimus Kai Kääridi
iseseisev kunstinäitus. .
Päsmeid eelolevale üritusele on
saada Kai või Ärni Kääridi käest.
eesti
Eesti Kalurite Koondise ajakirja
,,Eesti Kalur'' tänavuses teises
numbris kirjutavad: H. Toots
, ,Gaas kalade toiduks'% H
Aksberg ,,Kalapaadid, suui
paadid, haaksid, jaalad ja alu»
sed"; artiklit täiendavad kirjeldatavate
veesõidukite joonised. Edc
si ,,Eestlane Tonga saareriigid
,,kalakuningas''. Art ,,Kõpud,
Tema nimi Muti ei tulevat siiski
mitte eesti, vaid itaalia keelest,
kus see täheldavat vaikiv, sõnatu,
sõnaaher" Muti alustas oma
.filmikarjääri 13-aastaselt.
Ontario Art Gallery (OAG) on
hakanud suuremat tähelepanu
osutama Kanada oma kunstnike
loomingule. Talvisele Jack Bushi
ülevaatenäitusele järgnes nüüd
naiskunstniku Joyce Wieland'i
loomingu ülevaatenäitus, kus
esitati 129 kujutavkunstilist tööd
ja demonstreeriti tema loodud
filme.
Ule kolmekümne aasta on Jöyce
Wieland olnud tugevalt rahvuslik
ja feministliku iseloomuga kunstnik
kanada kunstielus. Tema
maalid, joonistused, skulptuurid,
kollaazhid, eksperimentaalfilmid,
tekstiiltööd näitavad ta lähenemist
vitaalseile poliitilisile, feministlikele
ja ökoloogilisile küsimusile
huumoriga ja suure vaistliku tunnetusega.
Filmimisega alustas ta juba
1868. aastal ja esimene suurem
film ,,Reason over Passion" (80
min.) Jcirjeldab rahvuslikku tunnetust,
kui läbi vaguniakna selle
aja jooksul möödub kogu Kanada,
Atlandist Vaikse ookeanini. Need
ei moodusta realistlikke võtteid,
vaid see on hallitoimeline udune
lint, kus taustamuusikaks on
sama, monotoonne korduv heli.
Rahvustunde rõhutamiseks ilmub
sellele hallile lindile Kanada vaht-ralipp.
Tema on püüdnud tabada
kanadalase rahvuslikku tunnetust
läbi kodumaa sõites. Tema filmiloomingule
on siiski antud mitmel
pool tähelepanu ja paaristkümnest
leeted ja kandjad", jällegi selgitavate
joonistega. H. Toots kirjutab
„Kalade sigimisest''. M. Laagus
kirjutab ,,Purjed ja paadid Pärnu
lahel", Helmi Aksberg ,,Kurb
mälestus" ja E. Pettäi „Kalastus
kui vanim elatusala Eestis". Ajakirja
eesmärk on jäädvustada kalapüügiga
seotud rahvapärimusi,
püügiviise ja vahendeid, aga ka
tänapäevast kalastamist maailmas.
Neli korda aastas ilmuvad numbrid
om sisukad ja hästi toimetatud.
tisalerui
tööst on mitmed saanud festivalidel
auhindu või toetusi. Ka on
mõnigi lühifilm eriti õnnestunud,
nagu ,,Catfood".
Kunstnikuna on tal Kanadas
tuntud nimi, ehkki sellele on
lisanud omapärane feministlik
maailmavaade, mis tekkis juba
enne kui see maailmamoeks olJ
saanud, ühe-, kahe- ja
grupinäitusi on korraldatud
mitmel pool Kanada kunsti esindajana.
Samuti on tema tõid paljudes
kunstikogudes.
Wieland on sündinud 1931. a.
inglasist vanemate lapsena, j kes
asusid Torontosse 20-ndate
aastate keskel. Aastail 194448
õppis ta kunsti Central Technical
Schoofis, on töötanud kommert-siaal-
kunstnikunä ja saavutas tunnustust
eksperimentaalfilmi loojana.
Olles USA's ärkas tal sea!
kanada rahvustunne ja ta tuli
tagasi. Seda tunnetust on ta väljendanud
mitmes laadis ja mitme
materjali kaudu.
OAG poolt korraldatav ülevaatenäitus
koos furnidega on
suureks tunnustuse märgiks
kanada tuntuimale naiskunstnikule.
Näitusele on antud ringleva
näituse iseloom, mis pärast
Torontos ettenähtud aega (16.
apr. — 28. juuni) läheb teistesse
keskustesse.
Näituse puhul ilmus OAG ja
Key Porter Books kirjastuse!
mahukas raamat Marie Fleming
„Joyce Wieland" (214 lk.).
Sissejuhatuse on kirjutanud Philip
Monk, eessõna W.J. Withröw,
Lucy Lippard vaatleb veelahet
kunstniku loomingus, Marie Wie-^
land'ilt pikem analüüs kuna
Lauren Rabinovitz vaatleb Wie-land'i
filmiloonüngut. Luksuslikus
teoses on rikkalikult must-val-geid
ja värvilisi illustratsioone,
mis annavad põhjaliku teadniiise
kunstnikust ja tema loomingust
visuaalsel ja audiovisuaalsel alal.
^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , May 7, 1987 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1987-05-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e870507 |
Description
| Title | 1987-05-07-07 |
| OCR text | EESTLANE neljapäeval,;?, mail, 1987 - TTraraday, May Dc. 7 •EO kirianous Ku n st muusika esinevad ^ii§ liiget ü on Benitä yomni; tema ja kujur mail 1976) kaks last, poeg Ants Vommi (sürja tütar Mai Tööd on mitmes itehnikas ja stiilis. Kõik on korralikult raamitud ja suurem osa on ka müüa. Kuna see on esimene selline perekonna-näitus paguluses ja arvatavasti ka Toronto linnas, siis on see eriti omapärane. Öeldakse, et käbi ei kuku kännust kaugele, selle näitusega saavad külalised ise otsustada. Benita Mölder-Vomm on Pall ase Kunst ikool i lõpetanud 1929.. a. Abiellus kujur August Vommiga, kes oli tuntud juba Eesti Vabariigi a^gü ja hiljem oli 30 aastat Tallinnas Kunsti Instituudis skulptuuri-professoriks kuni surmani. B. Vomm on olnud joonistusõpetaja nii Eestis kui ka Saksamaal Augsburgi laagrikoolis j a tal oli oma stuudio Venetsueelas. Torontos on olnud ta üle 30 aasta Eesti Kunstnike Kooiidis Torontos tegevliige ning oli I Ülemaailmsete Eesti Päevade kunstinäituse peakorraldajaks Tartu College'is. On olnud E.K.K.T. esimees viimased 17 aastat. Tema tööd on paljudes privaatkogudes üle maailma. ^ , Poeg Ants Vomm| on karikaturist, skulptor,^maalikunstnik, luuletaja, jne. Õppis skulptuuri ja joonistamist Escuela de Bellas Artes y Artes Aplicadas, Caracas'is, Venetsueelas. Täiendanud end maailma-reisidel mit- Omella Muti' mängib Eesti filmis * Eestlasest emast, itaallasest isast sündinud itaalia tänapäeva tuntud filmitäht Ornella Muti on äratanud tähelepariu ka väljaspool itaalia filmimaailmaEsimene suurem läbimurre oli 1984 prant-suse- lääne-saksa filmis , ^Swann in Love' •, mängides Jeremy Irons' iga selles seni filmimatuks peetud kirjaniku \ Marcel Proust'i romaani Kadunud aegu otsk mas'* dramatiseeringus. Viimasel kuul on Omella Muti filme vähemalt I paaril korral nähtud Toronto televisioonis, filmides nagu , ,Casanova* *, ja itaalia filmi La Ragazza Debi Trieste*' naispeategelase osades. Hiljuti aga külastas Omella Muti oma ema süpnimaad. Ta oli _ eelmisel sügisel Veneetsias peetud Tallinna'päevadel kohanud Peeter Urblat, kes oli teinud talle ettepaneku mängida ühes , ,Tallinn-filmi" filmis. Mutiolinõustunud, kuna ta oli Moskvas näinud üht Urbla tehtud filmi ,,31. osakonna hukk-mis oli jätnud talle arvamise; et selles mehes on midagi isikupärast. mel maal. Juba 19-aastaselt esines Venetsueela meistritega Caracas'i kunstimuuseumis. On korraldanud mitmeid ühemehe-näitusi ja esinenud f, II, III, IV Ülemaailmsete Eesti Päevade kunstinäitustel, olnud E.K.K.T: sekretär 28 aastat ning ka tema töid on pri vaatkogudes üle maailma. Õde Mai Järve-Vomm on olnud E.K.K.T. tegevliige aastast 1960,esinenud aastate jooksul E.K.K.T näitustega nii Kanadas kui USA-s, andnud joonistus-tun-de nii Tottenhamis kui Beetonis, Ont. Korraldanud mitmeid näitusi, võtnud osa mitmest zhürii näitusest ja I, II, III Ülemaailmsest Eesti Päevade kunstinäitustest. Olnud paar aastat Eesti Kunstide Keskuse kuraator ja viimastel aastatel aidanud E. K. K.T. esimeest B. Vommi koondise juubel i-näituse ja teiste raamatukogus toimuvate näituste korraldamisega. M. Järve tööd on mitmes era^kogus Kanadas, USA - s, L õ u na - A m ee r i k as, Euroopas ja Hiinas. Perekonnä-näitus toimub 2.-30. maini 1987, Northern Distriet raamatukogus, 40 Or-chard View Blvd, Toronto (Yonge St. ja 1 blokk põhjapool Eglinton Ave. W.) Avatud raamatukogu aegadel. Esmasp.-reedeni 10.00 h.-8.30 õ., laup. 9. h.—5.00 õ, pühap. suletud. 99 Vestluses ei selgu, millist filmi hakatakse Tallinnas sisse mängima, kuid kaasosalistena on nimetatud Ulfsak, Kark ja Kukumägi. Põhimõttelise nõusoleku ta oli Urblalt saanud, et filmis teeb kaasa ka tema tütar Naichei väikse lootusega, et laps õpib selle aja jooksul Eestis eesti keelt. Temal enesel eesti keele oskust ei ole peale mõnede sõnade nagu ema, kurat ja veel üksikud. Joyce Wieland'i maal 9,Varahommikul^^ Toronto University Women's Glub teeb praegu eeltöid ulatuslikuma ,3owcase of Style and Spirit*' nimeliseks näituseks. Toronto südalinnas asuvas klubihoones korraldatav näitus on mõeldud hiljuti Toronto General Hospital • i juures avatud Alzheimers kliiniku toetamiseks. Iga ruum selles Victoria-stiili hoones jääb arhitektuuriliselt muutmata, kuid 30-le kanada disainerile on antud luba seda sisustada oma soovi järgi. Eesti kunstnik Kai Käärid on üks neist 30-st valitud disainerist, kes antud, ruumis korraldab oma tööde näituse. Näitus avatakse 22. mail ja jääb avatuks 14. juunini. The University Women'sCIub organiseeriti Torontos 1903. aastal 22 ülikooli lõpetanud naise poolt, kes olid õppinud seitsmes Kanada ülikoolis. Praegune klubihoone 162 St. George St. osteti 1929. Seda on kasutatud mitmeks otstarbeks, ka kunstinäituste korraldamiseks, kus möödunud sügisel toimus Kai Kääridi iseseisev kunstinäitus. . Päsmeid eelolevale üritusele on saada Kai või Ärni Kääridi käest. eesti Eesti Kalurite Koondise ajakirja ,,Eesti Kalur'' tänavuses teises numbris kirjutavad: H. Toots , ,Gaas kalade toiduks'% H Aksberg ,,Kalapaadid, suui paadid, haaksid, jaalad ja alu» sed"; artiklit täiendavad kirjeldatavate veesõidukite joonised. Edc si ,,Eestlane Tonga saareriigid ,,kalakuningas''. Art ,,Kõpud, Tema nimi Muti ei tulevat siiski mitte eesti, vaid itaalia keelest, kus see täheldavat vaikiv, sõnatu, sõnaaher" Muti alustas oma .filmikarjääri 13-aastaselt. Ontario Art Gallery (OAG) on hakanud suuremat tähelepanu osutama Kanada oma kunstnike loomingule. Talvisele Jack Bushi ülevaatenäitusele järgnes nüüd naiskunstniku Joyce Wieland'i loomingu ülevaatenäitus, kus esitati 129 kujutavkunstilist tööd ja demonstreeriti tema loodud filme. Ule kolmekümne aasta on Jöyce Wieland olnud tugevalt rahvuslik ja feministliku iseloomuga kunstnik kanada kunstielus. Tema maalid, joonistused, skulptuurid, kollaazhid, eksperimentaalfilmid, tekstiiltööd näitavad ta lähenemist vitaalseile poliitilisile, feministlikele ja ökoloogilisile küsimusile huumoriga ja suure vaistliku tunnetusega. Filmimisega alustas ta juba 1868. aastal ja esimene suurem film ,,Reason over Passion" (80 min.) Jcirjeldab rahvuslikku tunnetust, kui läbi vaguniakna selle aja jooksul möödub kogu Kanada, Atlandist Vaikse ookeanini. Need ei moodusta realistlikke võtteid, vaid see on hallitoimeline udune lint, kus taustamuusikaks on sama, monotoonne korduv heli. Rahvustunde rõhutamiseks ilmub sellele hallile lindile Kanada vaht-ralipp. Tema on püüdnud tabada kanadalase rahvuslikku tunnetust läbi kodumaa sõites. Tema filmiloomingule on siiski antud mitmel pool tähelepanu ja paaristkümnest leeted ja kandjad", jällegi selgitavate joonistega. H. Toots kirjutab „Kalade sigimisest''. M. Laagus kirjutab ,,Purjed ja paadid Pärnu lahel", Helmi Aksberg ,,Kurb mälestus" ja E. Pettäi „Kalastus kui vanim elatusala Eestis". Ajakirja eesmärk on jäädvustada kalapüügiga seotud rahvapärimusi, püügiviise ja vahendeid, aga ka tänapäevast kalastamist maailmas. Neli korda aastas ilmuvad numbrid om sisukad ja hästi toimetatud. tisalerui tööst on mitmed saanud festivalidel auhindu või toetusi. Ka on mõnigi lühifilm eriti õnnestunud, nagu ,,Catfood". Kunstnikuna on tal Kanadas tuntud nimi, ehkki sellele on lisanud omapärane feministlik maailmavaade, mis tekkis juba enne kui see maailmamoeks olJ saanud, ühe-, kahe- ja grupinäitusi on korraldatud mitmel pool Kanada kunsti esindajana. Samuti on tema tõid paljudes kunstikogudes. Wieland on sündinud 1931. a. inglasist vanemate lapsena, j kes asusid Torontosse 20-ndate aastate keskel. Aastail 194448 õppis ta kunsti Central Technical Schoofis, on töötanud kommert-siaal- kunstnikunä ja saavutas tunnustust eksperimentaalfilmi loojana. Olles USA's ärkas tal sea! kanada rahvustunne ja ta tuli tagasi. Seda tunnetust on ta väljendanud mitmes laadis ja mitme materjali kaudu. OAG poolt korraldatav ülevaatenäitus koos furnidega on suureks tunnustuse märgiks kanada tuntuimale naiskunstnikule. Näitusele on antud ringleva näituse iseloom, mis pärast Torontos ettenähtud aega (16. apr. — 28. juuni) läheb teistesse keskustesse. Näituse puhul ilmus OAG ja Key Porter Books kirjastuse! mahukas raamat Marie Fleming „Joyce Wieland" (214 lk.). Sissejuhatuse on kirjutanud Philip Monk, eessõna W.J. Withröw, Lucy Lippard vaatleb veelahet kunstniku loomingus, Marie Wie-^ land'ilt pikem analüüs kuna Lauren Rabinovitz vaatleb Wie-land'i filmiloonüngut. Luksuslikus teoses on rikkalikult must-val-geid ja värvilisi illustratsioone, mis annavad põhjaliku teadniiise kunstnikust ja tema loomingust visuaalsel ja audiovisuaalsel alal. ^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1987-05-07-07
