Vaba eestlane , September 22, 1977

              OEKiX IHIBEB
.,¥^4 0 4 E E S T I 4 N P on
Neljapäeval, E2. septembrllio??— Tliursday, September 22, 197'
feish
2^EW YORK Kuritöö ei ta­su
end, ütleb vana (tuntud moraa-liloosung.
Ajakiri ,3/[oneyswoÄ"
kirjutab ühe uurimuse najad, et
loiritegevus siiski tasub end häs-
: ti. Kuidagi on kindlaks tehtud, et
paevaras teenib aastas keskmi­selt
$15.000, taskuvaras koguni
320.000. Vilunud sissemurdja aga
võib aastas teenida 25—^35 tuhat.
Ai Uima uimastusmürkide suurä;ri-mees
teenib \ aastas keskmiselt
165.000. Ja kõige selilise teenistuse
pealt ei tule maksta.(pennigi tuÜu-hylg^
sf fcõrvaldcsdo
Veel aastal 1839 kirjutas kuulus prantsuse kirurg Velpau, et ilma valuta operatsioonid on ettekuju-tuslikud
unistused, millele kellegi! ei tarvitseks mõelda. Ta lisas veel karmilt, et iga arst, kes räägib
valuta operatsioonidest, tuleks ilma viivitamata arstide hulgast kõrval^^
inaksu.
STOKHOLM Broströmi
kontsern tellib neli uut ülimood-sa.
t laeva jaapani firmalt, mis
maksavad kokku 675 miljonit
krooni. Rootsi Gptaverken soovis
samade laevade ehitamise eest
saada 1400 miljonit krooni. Koos
riikliku itoetusega oleksid laevad
Broströmi kontsernile ikka tul­nud
maksma 300 miljonit roh­kem,
kui need oleksid ehitatud
Rootsis.- ' . . '
• NEW YORK — „Masseerimis-salongid",
mis on |egelikult pros-titutsiooniasutused,.
on muutnud
sõna „masseerimine" nii haivakõ^
laliseks, et tõelised masseerimis-ettevõtted
on hakanud selle all
kannatama. Nüüd on käimas mit­mel
pool aktsiopn, an,da ausatele
m asseerimis- ettevõtetele. uus ni­mi
— käsitsi ravij ad („manual
rherapists").
BOGOTA — .tiks irupp narkoo-tliiste
ainete salavedajaid tungis
sisse ühte kohalikku kohtuhoo­nesse
Columbia lääneosas ja põ­genes
2,5 miljoni dollari väärtu­ses
narkootiliste ainetega, 'mis
politsei oli neilt rekvireerinud
kaks päeva tagasi. Grupp tungis
iiobnesse,. kus neli politseinikku
olid vaiveposticjel. Nad allutati
. ülevõimule ja bandiidid lahkusid
167 naela puhta kokaiini ja teiste
ainetega.
MOSKVA — Pravda süiidistab
Lääne-Saksamaa kodanlikku opo­sitsiooni,
kes teostavat kuritaht­likku
kampaaniat Liidu vastu,
katsudes ajada süüd mitmesugus­te
terroristlike tegude eest liidu-vabarügis
Moskva kaela. „Saksa
suurkapitalismi ja sõjaimperia-i
istliku . koonplekši" esindajad
tajitvad luua atmosfääri, müles
o'evat kerge teostada ebademo­kraatlikke
nõudmisi. Nähtavasti
kardetakse Moskvas, et Lääne-
Saksamaa valitsus võib ära keelä-la
väikese ja Moskva-truu kom­partei
tegevuse,
; OSLO — Norras on kohtusse
kaevatud marksistlik-leninliku
ajalehe peatoimetaja Finn Sjue.
kes on oma aj ailehes avaldanud
neli salajast, NATOU puudutavat
ciokumenti. Avalik arvamine nõu-ai;,
ka kahe parlamendiliikme
kohtu alla andmist, kuna nad on
murdnud saladushoidmise van^
3?.ei.. Politsei on saanud jälile ka
27-aastasele Ivar Johansenile, kes
". on korjanud materjale NATO­ga
seoses ja kelle ,.kartoteek" On.
saajiud suuremale osale , pai j as-
[iKstest alusmaterjaliks.
. SAIGON — Vietnamist tulevad
kuuldavale kommiunistlikele rez-jiiimidele
nii tüüpiUsed kaebused
— vastutustundetute ametnike,
lohakuse, kuritarvituste jne. üle.
Peale nende puuduste on maad
lahanud mitmed loo^luskatastroo-
•licl — möödunud aastal külm ja
uputused, tänavu põud ja^orkaa-
NEW YORK — USA cendiliste
rahade valmistamine ei tasu end
enam, pärast 1980. a., ütleb Re­search
Triangle. Institute. Põhja-
Carolinas. Materjal maksab siis
juba rohkem kui.cent. Uurimis-pstituut
teatab edasi,- et juba
- praegu on 'pendilised rahad 257c
ulatuses käibelt väljas,'kuna mit­med
ettevõtted, ka näiteks tolli-jaamad
maanteedel ei võta enam
vastu cendilisi münte. Tänapäe­val
vaevalt keegi enam kummar­dub,
tet tõsta maast üles cendilisi
• raha. . . • ' '
Me võime vaid ettekujutada, mis­suguseid
kannatusi pidid- inimesed
läbi elama operatsioonide puhul
enne narkoosi ehk unerohu leiuta­mist.
Valude kaotamiseks katsuti
kõike võimalikke viise ja vahen­deid
nagu ahrauna juurt (Mandra-gora
officinalis). See Vahemere-mail
kasvav taimmaavitslaste su­gukonnast
sisaldab narkootilise toi­mega
alkalõide, millest vanasti
valmistati „nõiarohte". Samuti ka­sutati
mitmeid haruldasi taimi,
ülisuuri alkoholi annuseid või puu-nuiaga
pähe antud hoope.
Ainult kolm aastat hiljem Vel­pau
uskumatust väljendusest,
sooritas Ühendriikides tänapäe­va
anesteesia esimese operat­siooni
Georgia osariigi maakoha-arst
Crawford W. Long,
kelle märkmeis on aastast 1842 lei­tud
järgnev kirjapanek: James
Venable, 1842, antud eetrit ja lõi­gatud
kasvaja — 2 dollarit."
Narkoosi ajalugu sisaldab üsna
rohkesti kadedusest, omavahelisest
võistlusest või ainuüksi uskumatu­sest
ja ebausuhü^must johtuvaid
takistusi, mis päris ilmselt aeglus­tasid
narkoosi kasutamisele võt­mist
arstiteaduses. Valutule sünni­tamisele
\)lid eriti vastu kõrged
kirikumehed, kes väitsid, et uinu^
tusained on saatana leiutused. Ju­ba
1772. a. oli inglise keemik Jo-seph
Preistly leiutanud lämmastik-happe
ühendi ehl^ naerugaasi. Te­ma
sõber Sir Huimphrey Davy kir­jeldas
selle gaasi analgeetilist ja
ergutavat omadust juba aastal 180Ö
ja tegi ettepäneloi seUe kasutami­seks
kh:urgiüstel operatsioonidel.
Ettepanekut aga ei hakanud keegi
tegelikult rakendama.
Ameerika hambaarst Horace
Wells kasutas naerugaasi aastal
1844 oma patsientide hambaid väl­ja
tõmmates.
Aastal 1845 otsustas ta korralda­da
avaliku demonstratsiooni
Harvardi Arstiteaduslikus koolis,
et saada omale kuulsust ja au.
Katse äga ebaõnnestus, Wells ni­metati
petturiks ja lõpuks otsustas
ta ise kasutada narkootilisi aineid
enesemõrvaks.
Kirurgilise narkoosi ajajärgu al^
guseks loetakse aastat 1846, mil;
ameerika hambaarst WiUiam Tho-mas
Green Morton: 16. oktoobrii
1846 suigutas Massachusettsi üld­haiglas
20-aastase trükitöölise Ab
botti sügavasse unne, mil ajal
haigla ülemarst Johh Collins War-ren
opereeris temalt alalõuas ole­va
kasvaja.
Mortoni mäng ei olnud' siiski
mängitud puhaste kaartidega. Ta
katsus oma uinutusainele Letheo
nime all patenti saada, kui selgus,
et see oh puhas^eeter kühir ta oli
lisanud mõnevõiTa parfüüme Ku­na
Morton ph varem toiminud eel­poolnimetatud
Wellsi assistendina
ja kui tema sõber Charles Jackson
Harvardi Arstiteaduslikus koolis
oli soovitanud Mortonit hakata ka­sutama
uinutamiseks puhast eet-sigines
Mortoni ja Jäcksoni va­hel
aastakümneid kestev tüli sel­le
üle, kes oli tõeliselt narkoosi
leiutaja. Tüli vüs Mortoni lõpuks
majandusliku katastroofini ja
Jacksoni hullumajja.
yõib-olla Prantsuse Akadeemia
saavutas õige lahenduse kui ta ja­gas
NobeU auhinna eel käinud
Monthö auhinna ^inimkomia hea-tegijaUe"
Mortoni ja Jacksoni ya-^
hei pooleks. Bostoni linna elanikud
organiseerisid Mortoni heaks raha-korjanduse,
millega ta viimased
aastad kindlustati ja kui ta suri,
püstitasid nad ta hauale mälestus­samba
tekstiga: „Enne teda kirur­gia
põhjustas tohutut valu, tema
ajast alates teadus valitses valu."
Uuele leiutisele tuli anda nimi ja
selle andis ameerika kliinika arst
Oliver WendeU Holmes. Ta leidis
kreekakeelse sõna, mida nii Plato
kui ka Dioskorides OÜd juba aramü
kasutanud. Diöskoridese ravijook
kergendas haige valu ja selle ret­sept
oU järgmine: Keeta alrauna
juuri veinis kuni vedelikust on
haihtunud kaks kolmandikku, lasta
haigel seda juua enne operatsioo­ni
või haava põletamist nii, et ta
on tundetus olukorras. Sõna, mis
algtekstis kasutati tundetu olukor­ra
kohta, on kreeka keeles anaist-hesia,
milUses sõnas ilmneb keel­duvat
omadust ja aisthanestai tä­hendab
aistmist, tajumist. Nii sün­dis
anesteesia, sõna, mis tõi ker­gendust
inimkonnale 1846. aastast
alates.^Anešteesia on,üle 130 aasta
olnud arstiteaduse eriala, kus tea­dus
võidab valu.
l OIMETUS JA TALITUS.
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-ni.
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
. Karl Arro 766-2057
Hannes Oja ; 481-5316
Kuulutusi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella U-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni.
. I^UULUTAMINE. •
• VABA EESTLASES '
OR tasuv ajalehe laialdase
leviku tõitu.
Kuulutuste hinnad;
üks toll ühel veerul $3.25
esiküljel : . . $3.75
tagaküljel ; ^ $3.50.
•.KUULUTUSI VÕTAVAD ..
VASTU:
1. Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth Street
Telefon 364-7675^
Postiaadress: Box 70,
Stn. C, Toronto 3, Ont
Tahtus väljaspool tööaega:
Helmi Liivandi 251-6495
I\Irs. Leida Marley'
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
,,,Va,ba Eestlases" ilmunud
Tommy Tomsom fotosid saab
tellida talitusest või tel.: 423^
4558 ja 461-6916.
Eesti purjesportlasi oh viimasel ajal okup. Eestist Rootsi las­tud,
nähtavasti selleks, et omandada olümpia lähenemisel kon­takte
ja kogemusi. Pildil näeme eesti purjesportlast Rootsi ku­ningliku
jahtklubi sadamas Biskopsuddenil pärast osavõttu re­gatist
„GotlandRunt". Paremal eesti jahi ,,Liviko" kapten B.
Juriio. Foto: Rein Valme
Lõuna-Florida eestlaste lõikus­püha
jumalateenistus toimub 2-,
oktoobril St. John Lutheri kiri­kus
2919 Van Buren St. Holly­woodis,
kell .3 p. i . Teenib õpetajc.
Priit Rebane Tampast.
Pärast jumalateenistust on
koosviibimine :kohvilanaSv kus ru-levad
arutusele edaspidised Ju­malateenistused,,
ühine inatuse-paiga.
küsimus ja võimaluse leid­mine
oma koguduse rajamiseks.
Edaspidi kavatsetakse, kasutad?,
•selle kiriku seltskondlikke ruume
ka teisteks üritusteks. '
Oleks väga soovitav, et kõik
lõuna Floridas, elavad eestlased
sellest jumalateenistusest ja pä­rastisest
koosviibimisest^ osa yp-taksid,
sest siinne kiriklik elu Ja
sellega seoses olevad .sündmused
on senini toimunud suurte ras-,
Siin elavad eestlased on kõrges
vanuses, keskmine, üle 70 aasta
Sumia^juhitumid on sagedased ja
seetõttu ituleks kasutada nüüd
võimalust, et luua eestlaste kogu­dus
ja surnuaed.
Tõnu Kalam, kes veetis kolman­dat
suve Lake George ooperifesti-valil
New Yorgi-osariigis, juhatas
seal hooaja avaetendusel Puecini
Boheemi", samuti ka kordus-etendüstel,
ja tõi ettekandsle uue
am-^erika ooperi Aiva Hendersoni
,,Viimane mohikaanlane", mida ta
juhatas-viis korda..-. ; -
Hiijutilõppenud Marlboro nuiusi-kapidu:
tustel Vermontis juhatas ta
lõpukontsetdil: traditsiooniliseks
kujunenud : iõpupala .-Beethoveni
;,Fantaasia, op. 80 klaverile, kuue­le
vokaalsolistile, koorile ja or­kestrile-".
Klaverisolistiks oli Marl­boro
pidustuste kunstihne juht Ru­dolf
Serkin. Teose: ettekanne sai
suurte ovatsioonide osahseks.
Marboro kavade ja tegevuse koor­dineerijaks
oh Endel Kalam.
Oktoobri lõpul ja novembri alul
juhatab Tõnu Kalam Illinoisi üli-
.kooUs .(Chanipaign-Urbäna),- kus ta
pn assistent professoriks ja ,,Illi­nois
Opera Theatre" muusikahseks
juhiks Puecini ,,Tosca", kus esine­vad
rahvusvaheliselt tuntud solis­tid
sopran Phylhs Curtm ja tenor
Niccolas di Virgilio. Phyllis Curtin
on esinenud La Scalas, Metropoli-tanis
ja Viini Riigiooperis. Nicolas
Ega kohalik ajaleht ei ole
ei tea mis asi eestikeelse kõr­val
lugeda, aga noh, tahad ju
ikka aja ja päevauudistega,
õnnetuste ja kuritöödega, sõ­dade
ja poliitikaga km-sis ol­la
ja siis sellepärast tuleb
see igapäev vähemalt läbi
lapsata.-..
Nõndasi tegi Arukeste Än-
Mõnel päeval on ajalehes
ju nii vähe lugeda, et ei tasu
kättegi võtta, aga ühel päeval
jäi Äimikese silm tõesti ühe
kena asja peale pidama:
„ÕMBL1ÜSKURSUŠ MEES­TELE"
ja väikeste tahtega
allpool „Päästekiiirsus igale
härrale".
>JWissugune õnnistus!"
hõiskas Ännike südames. Ta
sakest, muidugi, sest August
vahtis samas läheda! TV-d
ja pallimängu.
Amiike luges edasi:
„Neljal teisipäeva õhtul
k. 8—10-ni õpetatakse mees­tele
kuidas iiööpe ette õm­melda,
püksipalistusi teha ja
taskuid ning igasugu muid
rebeiiemisi parandada. Mak­sab
ainult 118.—."
Selle järele võib edasi min­na
nõnda-öelda edasijõudnu­te
kursusele $40.-^ eest, kus
pearõhk on pandud rõivaste
passitamisele, kõrgemas
omblustehnikas nööpaukude­le,
tõmbeluku ja varrukate
külgeõmblemisele ja muud.
.iOh mis kauneid asju küll
siin maailmas välja mõeldak­se!"
ohkas Annike ja oma
südamerõõmus andis ta kiiii-lutusele
lihtsalt musi.
Esimeses, ärevuses ja õn­nes
oleks ta peaaegu Augusti­le
oma rõõmust rääkinud,
aga sai veel õigel ajal sõna­sabast
kinni.
..Ei, milline tore võimalus
kauni kingituse tegeihiseks
oma igavesti armastatud abi­kaasale,"
mõtles Annike.
^Väärtuslik ja õpetuslik km-gitus
on alati hinnas. Mak­sab,
muidugi, eriti kui võtta
kohe kaks kursust ühe juti-ka
ja ette ära tasuda, aga
lõppude-Iõpuks: abielu alta­rile
pole ükski ohver üleliig­ne!"
arutas Ännike ja rehken­das
mõtteis kokim oma räiia-säästud
ja leidis, et jätkub
Teisix5äevane õhtugi on oi­valine.
Siis käib August
bridzhi mängimas ja joriseb:
„Igavene ajaraiskamine!
Jätaks minemata, aga kui
kaaluvat põhjust ei ole, sns
nagu inetu, et ü k s partner ei
tulnud kohale ja teised oota-
•;vad."'-' •
Lihtsalt õnnistatud olu­kord
! Kaaluv põhjus õhtu­sest
kaardimängust loobmni-seks
otsekui taevast sülle
kukkunud.
. ÄjM^olidledasi läinud. Au­gust
tegi oma kursust ja An­nike
oli õnnelik. Aga siis tull
see passitamine. August sät­tis
Annikesele traageldatud
öösärki selga, torkas nõelu
siia ja sinna, kärist^as ja sea­dis,
õhk-õhuke riie, Annike
tundis, kuis külm otse selg­roogu
pidi peaajuni välja ve­das
ja kaela kangeks kiskus.
,,Hea vähemalt, et villased
sokid ja viltsussid^ jalga
said," mõles Ännike kamiat-
Sikult, „varbad ei külmeta."
Siis aga lõi selline valus
jutt kaelakondist silmatera­deni
välja, et kohe minestus
kippus peale ja Annike är­kas
üles. /
Ilus^unenägu oli kui noaga
pooleks lõigatud jai kui Änni­ke
oma olemist n.ö.k5)guma
hakkas, selgus, et ta oli jäl­legi
ühe šuüremat-sorti kee­rutamise
voodis ära teinud.
Tekki polnud, pea oli üle
voodiääre ja kael kõveras,
aimult varbad olid kenasti
Augusti kurgil all soojas, nü
et sellest siis need sokid ja
viltsussid ja muSdü külm
igaJpool.
... Samas mõtles Ännike hom--
mikuks kõne valmis, et kui­das
seda päeval loetud õiinb-luskursust
Äugiistile paremi­ni
serveerida ja ääri-veeri-pidi
pinda sondeerida. No
mõelge ometii. kui kaunis see
küll oleks, kui August kõik
nööbid omale tippen-toppen
ette õmbleks, närinendavad
püksisääred sisse keeraks ja
isegi sokinõelumine võiks
kõne ailä tulla! See viimane
küll nii üle-ääre-nÖrssimise-tehnikäs,
sest päris sukanõe-lumise-
stiil on suur kunst ja
seda meesterahva pea nii
kergesti ei võta, aga siiski...
„See on suurim idiootsus,
mida ma • kunagi kuulnud
olen!" põrustas August' veel
enne, kui Ännike sõnast
„meeste õmbluskursus" üld­se
kaugemale saigi.
j,No enne annan oraa pük­sid
naise jalga voi lähen kuii
peale elama, kui e t . . /
Nii villase mehega pole mi­dagi
peale hakata ja nõnda
palju tundis Ännike oma Au­gustit
küll, et sama küsimust
ei maksa puudutada edaspi-
\digi. ;v
„Hea vähemalt, et kursuste
ettemaksu ära ei saanud
tehtud!" mõtles Ännike. Mõt­les
ja mõtles, kurvastas, sai
jälle rõõmsaks, läks siis poo­di
ja ostis sama raha eest
omale uue kübara..
Et saagu rõõmu vahest hal­vast
asjast ja pettumusestki!
Värskemad luidised loete
„VABA EESTLASEST"
KINNISVARA MÜÜGI VÕI • OSTU
KORRAL
Tel. kontoris 487-333;^
kodus 485-8252
di Virgilio on tuntud oma esine­mistest
Metropolitanis, New York
City ja San Francisco ooperites.
T. Kalam juhatab eeloleval hoo­ajal
veel Illinoisi ülikoolis Mozarti
„Figaro pulm" ja Gilbeft ning Sul-iivani
,3iikado".
VES.^^
WASHINGTON - Washingtonis-viibiv
Iisraeli väiisminister Däyan
mainis pressikonverentsil, et Iis­raeli
ja Ühendriikide vahel valit­sevad
suured 'iahkhelid Kesk-Ida
probleemide korraldamiseks ning
Iisraeli ja .Araabia riikicfe; vahel.;
rahu saavutamiseks. Moshe Dayan
väitis pärast nõupidamisi presi­dent
Carteriga ja yälisniinister
Vance'iga, et Iisrael ei kavatse
taanduda kõigilt' 1967. aastal oku­peeritud
aladelt. Ta Mnnitas lisaks,
et Iisrael ei nõustu kunagi läbirää­kimisi
alustama Palestiina Vabas^
tamise Organisatsiooniga ning ša-^
niuti ei poolda tä Palestiina riigi
rajamist Jordani jõe läänekaldale.
Dayani külaskäigu:ajal Washing­toni
muutus olukord Liibanoni ja
Iisraeli pih-il väga pinevaks ja mõ­ningate
teadete kohaselt on iisraeli
väed tunginud üle püri; et/ abista­da
Liibanoni kristlasi, kes on alus
tanud uut võitlustegevust muha­meedlaste
vastu. •