Vaba eestlane , September 22, 1977

              -Nr. 70 Nr. 70 VABA EESTLANE neljapäeva, 22. s 1977 - Tiiiirsday, September 22-, 1977 Lk. ?
Saatelailü
35
15
IS
40
35
35
35
35
15
15
40
25
25
13
40
2D
20
85
40
40
40
2Ö
20
20
20
40
15
40
30
30
40
40
40
20
• J
50
40
40
35
l:>ee tegi asjad
semaks. \
. protesteeris
Senor DiCast-
DiCastro nai-
L"-il, aga. mitte
nad. ei olnud
Vabaabielu
immigratsioo-iksab.
;
nüüd Senor:
|tks parem, kui
iosse jääksid?
|nd lasta järele
peale - hakkas
.i-guma ja rusi-imeid
peksma.
kahe käega
ei tahtnud sel-luulda;
Nähta-
^a midagi oma
konvendis pidid
Q mina sellise]
•"^eale selle, ar-lihtsam/
kui
• Siis vähemalt
[1 naingeid ülla-sõitsime
ühel
1 Rancho Co^
fieie tagasitee^
:ama.
las vägev välja
l jõudsime. Vä -
[sugused,, võivi-
[vat olnud endi-suhkruvabrik,
\s ümber, ehita-
, nagu. tee.äärne
[ähked!
(Järgneb)
5i
Stelk Veiler 90
Stella Veiler, üks Vabariigiaeg-seid
tähelepandavamaid ee^ti nais­liikumise
organiseerijaid, saab 29.
septembril üheksakümne aasta­seks.
Juubilar veedab selle päeva
oma suurearvulise perekonna kes­kel
Victorias, Briti Kolumbias.
Stella Veiler siindis 29. septemb­ril
1887. aastal Virumaal täluoma-niku
Sakseni tütrena, üsna vara­kult
jääb-ta ema leseks ja asub
. elama Rakveresse, kus tütar Stella
saab hariduse sealses tüjtarlaste-köolis.
Nagu nü paljud tänapäeva
noored, unistab Stella näitlejakaf-jäärist.
See unistus aga fei täitu,
väljaarvatud mõned osad Rakvere
näitetrupis. Ta rakendub oma pul­bitseva
energia hoopis uutele ra­dadele.
1905. aasta revolutsiooni
meeleolud kisuvad teda kaasa, tä
tutvub ajakirjaniku; Aleksander
Veileriga, millele järgneb viis aas­tat
hiljem abielu. Oma abielu alg­aastail
elab ta täie jõuga kaasa
oma abikaasa mi poliiiilisele- kui
ajakirjanduslikule tegevusele. Stel­la
Veilerü on suuri teeneid Linna­de
Liidu Tallinna osakonna sõjavi-gastatute
toimkonnas. See toim-
. kond rajati 1916. aastal ning toim­konna
peasihiks OÜ eesti sõjavigas-eatute
toomine kodumaale, nende
eest hoolitsemine ja hüjeni sõjävi-gastatute
kodu asutamüie. '
1917. aastal on Stella Veiler üks
energilisimaid Tallinna Naisseltsi
asutajaliikmeid. Tema teened on
eriti silmapaistvad Emade ja Rin­nalaste
kodu asutamise töös..Sel­lest
tsaarivalitsuse austisest are­neb
Vabariigi ajal välja eeskujulik
emade ja imikuta kodu Nõmmele.
Asutava Kogu valimiste ettevaK
mistamistööst võtab Stella Veiler
koosAleksander Veileriga täie töö­panusega
osa. Mitme kuu kestel
. elab abielupaar peamiselt post-'
vankril, sõites ühelt koosolekult
teisele. Stella Veiler kõneleb kõik­jal,
naistele.
Eesti iseseisvuse aastatel pü­hendab
Stella Veiler oma tööjõu
naislukumisele. Ta võitleb naiste
üheõigluse eest, on Eesti Naisliidu
juhatuse liige kusjuures tema tee­ned
sotsiaalhoolekande alal vääri­vad
erilist allakriipsutamist.
üheks Stella Veileri teeneks tu­leb
kahtlemata pidada eesti rahva­kunsti
ellurakendaniist. Ta asutab
Tallinnas „Meie Kodu" töökoja,
kus vabnistatakse: eesti vanade
rahvamustrite .alusel kodukäsitöö
saadusi. ..,Meie Kodust" areneb hü-jem
välja o/ü ^Kodukäsitöö", see
on suurettevõte, mis hõlmab peale
kodumistööde ka nahavooli ja tut­vustab
eesti etnograafiat ka väl­jaspool
kodumaad. ;
Kui Eesti Naisüit asub. ülemaa­liselt
•organiseerima , perenaiste
seltse, saab Stella Veilerist Tallin­na
Perenaiste Seltsi esinaine. See
organisatsioon kujuneb Stella Vei-leri
juhtimisel tugevaks ja tegu­võimsaks,
korraldab kursusi ja
loenguid ja aitab eesti kodude elu-
; standardit tõsta.
Paguluses on Stella Veiler nii
. Rootsis kui Kanadas (Torontos)
ikka endise entusiasmi ja energia­ga
eesti ühiskonna laiahaardelisest
tööst osa võtnud, seda eriti nais­organisatsioonide
osas. Torontos ei
toimunud ühtegi eestlaste üritust,
olgu siis tegu loengute, kontsertide
Tõi teatriga, millest auväärne, juu­bilar
poleks osa võtnud. Tema sir-
^ ge seljaga hallipäist kuju mäletab
vist iga Toronto edstlane.|
Viimased kümme aastat on aga
Stella Veiler veetnud Victorias
oma tütre Lea perekonnas, kust ta
aga igal aastal — viimati 1976 —
. on külastanud Torontot. Nagu Stel­la
Veiler ise nendel puhkudel on
maininud, on külaskäik Torontosse
talle nagu palverännak. „Ma^ ei saa
elada ilma eestlasteta, m^'tulen
ikka ja jälle siia tagasi, siin õitseb
eesti elu, siin on meie kirikud, koo­lid,
teater ja muusika. Torontost
ammutan ma igakord uut energiat
ja jõudu. Pealegi asuvad Torontos
müUe'kaks kallist hauda. Siia on
maetud teiste eestlaste juurde mi­nu
abikaasa Aleksander ja poeg
Enn Nõu, Lõigatud tiibadega,
(I maksuraaniat) Romaan
armastusest. EKK, Lund
. 1977. 252 lk. .' • ; -
Enn Nõu, Pärandusmaks (II
maksuraamat). . Romaan ar­mastusest.
BKK, Lund 1977.
200 lk. •
Kahe põlvikönna vahelisest tü­hiruumist
ja seiMst üle käesiruta-riiisest
on korduvalt räägitud.,
üks pool muretseb, ©t pole neid
kellele oma rahvuslikke aardeid
pärandada: Teine pool leiab, et
vanad on mõtetega nende aarete
küljes ega salligi, et noored nende
kohti asendama hakkaksid. Sel­les
aTgumenteerimises ongi siis
olnud hääJli, et noored peaksid
mililegi konkreetsega näitama, et
neist on saanud vanemale päran­duse
hoidjad ja vaimsuse edasi
viijad.
Seda probleemi on katsunud
lahendada Enn Nõu oma viima­ses
kaksikteoses „Lõigatüd tiiba­dega"
ja „Pärandusmaks". Mõie-male
on ühiseks nimetajaks ro­maan
armastusest ja maksuraa­mat.
Ta pn kompositsioonitehni-liselt
põiminud noorte teo algus-juured
vanemate elukäiku, andes
sümboolse tagapõhja sellole ra­dikaalsele
pärandusmaksu tasu­mise
aktsioonile, millega kolm
eesti noort tahavad näidata end
oma isade päranduse väärüisina.
Romaanis on muidugi iilekaalu-kam
vanemate päranduse osa,
mis põimitud läbi armastusvahe­kordadest
nagu on viimaseks
noorte arniastušvahekord oma
isamaa .vastu.
Teos on õieti mitme romaani
põimik. Iga noore vanemate npo-rusaeg.
nende elu läbilõigatud
tiibade tõttu murdumine kaugel
kodumaast kuni uus maailma-katastroof
viib nad koos lastega
uuesti pagulusse, ühe isa on ela­nud
Uraalis, Euroopa ja Aasia
piirijoonel, teine Häbarovskis ja
ainult üks on jaganud selle Ees­tiga
ja vabaduse saabumisega
kuhu teised hiljem on optantide-na
jõudnud. Nende kolme mehe
elu on jätnud väga seiklusrikkad
mälestused, aga ka rahvusliku
timde,: mida oh lastesse edasi ae­tud.
Noortes on vanemate päran­dus,
oma rahvusgruppi kuulumi­ne
ja teatud tühjaksjääriud sihi-tu
eksistents muutunud tõuke­jõuks,'
mis andis neile drastilise
sammu rootsi lennuki hõivami­seks,",
et sellega eesti eksiilvalit­susele
tunnustust nõuda ja Eesti
asi Liitunud Rahvaste Orgahisat-sioonis
üles võtta.
Enn Nõu on emie kirjutanud
teose iga eestlase unistuses tomu-vast
Eesti vabaduslahinguist.
Nüüd mõistab ta Eesti küsimust
lahendada lennukihõivamise moes
oleva tei^roriaktšiooniga, .leides
siiski lõpuks, et tulemus oli nu311,
noortele kalliks osutunud päran­dusmaks.
Autoril on olnud häid allikaid,
tal on olnud püsivust aasitaid
teose ettevalmistuse juures töö­tada,
aga tal on noore kirjaniku­na
võime mõista oma kaasaegseid
ja nooremaid. See on määratu
suur ainevald, nägematu kuid
jutustuäte kaudu saanud täpis-teadüslikult
detailirohkeks,. eriti
Siberi toimestiku ja elu kirjeldu­ses,
kus iga väikseim üksikasi on
saanud iseloomustuse ja põhjeh-tuse.
Sellel pinnal öii eesti noor­mehe
ja kasaka neiu armuvahe­kord
veidi dr. Zivagotmeeniitav,"
vähemalt kaasaegsuse jä kanna­tuste
samasus, isegi geograafiline
asend oh lähedased. Teine romaa-nipaar,
eesti ilendürohvitser I
maaimasõjast avab uue Kaug-Ida
ainevalla. , •
Need on suurd eepilised ained,
mida Enn Nõu oma hakitud tele­grammistiilis
kirjeldab..Kuigi see
viib kiiresti edasi, raputab see
lugejat nagu raudteerongi rataste
korrapärane riõksumine. Muutub
kohati monotoonseks ja mõneti
ka väsitavaks.
Ta on ehitanud oma romaani
paarile^kolmele jutustusele, do­kumentidele,
mitmesugustele
märkustele, kroonikamärkmeile,
ajakirjade pealkirjadele. Sageli
on need ainult täiteks, üsna nõrga
tähendusega teoses' või siis sü­vendamaks
eriti iseseisvusaegset
tausta oleviku kaardimängijate
nelikule. Vene- ja teised võõrkeel­sed
sõnad, nimed on trükitud
versiaalis, on kasuks küll kolorii­di
loomisele, aga neile raamatu
lõpust sel guse leidmiseks tuleb,
teha liigematul arvul avastuskäi-ke.
Võibolla saanuks siin lugeja­le
kergemat. viisi kasutada.
. E^Nõu on kolme pärandussisu-lise
eluromaani najal ehitanud
vümase armastusloo, noorte tun­netest
Eesti vastu. See lõpeb
traagilise fiaskoga, aga see bn ik­kagi
näide, et eesti noortes on
sitkemaid tundeid, avaramat
mõistust ja julgemat pealehakka­mist
kui meie vanad arvavad või
arvata tahavad. Teos peaks aga
nüüd ka noortes tekitama mõtte­vahetust,
seisukohtade "võtmist
ja hindamist, heakskiitmist või
.hukkamõistmist. .
• HANNES OJA.,
NCOMi TAr& INVISTMENT
TEL. 759-3588
5fl MUNSON CR. SCARBORO, ONT.
matemaatika
Minnesota ülikoolis õppejõuna
töötav Mari Soekõrv-Palta kait­ses
11. juunil doktori väitekirja»
ja temale anti 4. juulil üle Ph. D.
diplom. Ta asus USA-sse Lundist,
Rootsist, olles seal saavutanud
magistrikraadi. Siin jätkas ta
teaduslikku tööd, mille põhjal
valmis doktori väitekiri teemal:
Sarnple Size Determination for
CÜnical Trials".
Teoreetilise matemaatikuna õn­nestus
tal välja töötada valemid
statistilise tõenäosuse määrami­seks
juhtudel, kui uuritava ma­terjali
arvuline hulk on võrdlemi­si
väike. Doktoritöö omab^ prak­tilise
tähtsuse, mistõttu tal' on
avanenud üsna ulatuslikke töö-välju
USA-s. '
Äsja saabunud numbriga astub
„Journal pf Baltic , Studies''
'v JBS) oma kaheksandasse köites­se,
väljaandja AABS pühitseb
varsti oma üheksandat sünnipäe­va
ja Toronto Tartu Collegels
käivad koos 20—30 isikut kohnest
rahvusest, et ette valmistada
AABSl' kuuendat konverentsi tu­levas
mais Torontos.
Tõlkes seiletatulit on. AABS
baltiainelise uurimise edendami­se
ühing, mis asutati 1. detsemb-rU
1968, pärast esimest baltiaine-list
konverentsi, Marylandi üli­koolis,
ühendriikides. Alustati
peamiselt eesti, läti, leedu pärit­oluga
teadlastega, kuid nüüdseks
on see kujunenud tõeliseiks rah­vusvaheliseks
organisatsiooniks
üle 750 liikmega (1976. a-). Selles
arvus on 16'2 eestlast, neist 41
Kanadas. Liikmeid asub iile kogu
maailma. — Ameerikast üle Eu­roopa
Jaapanini välja.
Tunnustuse leidmine teiste
õpetlaste peres on aeglane prot­sess,
mille peamiseks vahendiks
on ajakirja ja teiste teaduslike
tööde akadeemiline tase. Käes­oleval
juhul on see mitmeti ras-kendatud
vasakpoolselt häälesta­tud
sule- ja sõnameeste aktiivšUr
sest jä taktikast ikus vähekenegi
arvustav suhtumkie kommunismi
köetakse sihilikkuseks ja objek­tiivsuse
puuduseks. Siiski, JBS
on juba leidnud soliidse tunnus­tuse
ja levik on tõusnud 1300 ek­semplarile,
mis on iküllalitki kõr-.
ge arv samalaadsete erialalisiie
teaduslike ajakirjade seas.
JBS Ilmub neli korda aastas,
kokku umbes 400 ik. Peale uute
uurimistööde ilmub ka raamatu­te
kriitikat ja muud uurijaile va­jalikku
jooksvat informatsiooni.
Kitjutiste ešitusvüsi katsutakse
hoida huvitavana, mitte kuivana,
kuigi täpsus ja viidete äratoonii-ne
on nõuetav. Päevakajalisema
informatsiooni vahendamiseks i l ­mub
samuti neli korda aastas
„AABS Newsletter" veel suure­mal
arvul kui JBS.
Värskeimas ajakirja numbris
on kolm artiklit eestlastelt.. Ge­org
Kurman — kirjanduse tsen­suurist
üldiselt ja nõukogude all
Eestis eriti; Ivar Ivask vaatleb
Uku Masingut kui ida ja lääne
vahelist poeeti, kuna Juhan. Kur-rik
käsitleb eesti rahvalaulu
struktuuri tõlgendust. Huvi pa­kub
veei Karl D. Hoover'i artik­kel
\baltisakslaste ümberasusta-
Rein." See soov elada eestlaste
keskel ja eesti elu keerises — kuigi
võõrsil — on nü arusaadav ja
mõistetav; naise juures, kes on
omalajai seisnud Eesti Vabariigi
hällile nii lähedal.
Stella Veileril kolmest lapsest
elavad tütar Lea Süverton ja Asta
Pakassaar Briti Kolumbias. Poeg
Reiiiu perekond elab Ontarios.
Stella Veilerü oh 9 lapselast ja 14
Ikpselapselast.
Stella Veileri paljud sõbrad ja
tuttavad Torontost ja mujalt iihi-nevad
käesoleva kirjutise autoriga
ja soovivad juubüarile head tervist
ja palju ilusaid kuldseid sügis­päevi.
, . ' • VALLI VOITK .:
® Juulikuu lõpul kogunesid
Värmilandi eestlased Västansjö
kaldal asuvasse perekond Kreeki
suvikodusse, et seal pidada oma
24. suvepäeva. Pärast rahvuslipu
heiskamist toimus kõigepealt
Arvika Eesti Seltsi peakoosolek,
mülele järgnes õp. Jaan Rebase
vaimulik talitus ja Göteborgist
kutsutud . külaliskõneleja Jüri
Adila, kõne B a l i riikide Osast
praeguses maailmapoUitüises
•õhkkonnas. Suvepäevast võtsid
osa ligemale 50 osavõijat. Koos­olekul
valiti uude juhatusse esi­meheks
Ilmar Vainu, sekretäriks
Artemi Kreek ja ilaekuril^ August
Paas. . ' • V
© Eesti Agronoomide Selts Root­sis
korraldas suvise sõidu Põhja-
Rootsi Offeri riiklikku katsetallu,
kus katseaia juhatajaks on agr.
Helmut Anier, kelle abikaasa
Kersti on samas professoriks.
Seal peeti ka Agronoomide Seltsi
peakoosolek ning arutati üle­maailmset
agronoomide kokkutule­kut
1980. a. Eesti Päevade ajal.
® Rootsis tähistas 25. augustü 75-
a. sünnipäeva prof. Evald Blum-feldt.
Ajaloouurijana on ta olnud
21 aastat Eesti Teaduslik Selts
Rootsis esimeheks. Kodumaalt lah­kumise
järele töötas ta/algul põ­genikuna
Stokholmis bürootöö alal
ja siis uurijana Rootsi ja Euroopa
ajaloo alal.
misest 1&39. a. seoses natsi rassi-poliitikaga.
Kuna AABS algas tegelikult
konverentsiga, siis on konverent­sid
eriti südanielähedased. Suu­remaid,
kolmepäevaseid, peetak­se
igal teisel aastal, erialäilised —
nagu 'kirjandusest, peetakse ka
vahepeal, millele lisandub koos­töö
Rootsis toimuvatele konve­rentsidele
V Vahepealisel aastal.
Kuues konverents tuleb Toron-tosse
11.—14. mail 1978. See on
esimene jiuhus kus tullakse teist­kordselt
tagasi samasse linna.
Kolmandat konverentsi a. 1972
Torontos peetakse parimaks: se­nistest
ja nüüd tahab Toronto
rahvas parandada oma rekordit:
ligi 100 ettekannet, üle 5.00 osa­võtja
ja kolmeköiteline kogu trü­kitud
referaate. Üks neist „Pr(>b-lems
of Mininations: Baltic Pers-peotives"
on mitmes ülikoolis õp­peraamatuna
kasutusel, .
' Konverentsile hoo andmiseks—
ja .kapitali kogumise mõte ei ole
sellest ka kaugel — jkogunetakse
reedel, 14. oMoobril Harbour
Castle uues, alles juulikuus valmi­nud
konverentside keskuses lõbu­saks
rahvusvaheliseks balliks.
Hea õhtusöök jä shveitslastest
orkester 'peaks sobima nn noor­tele
kui ka vanematele — ja kõik
on kutsutud, nagu kuulutustest,
näha. See kujuneb vist meie sü­gishooaja
avaballiks.
Eestlaste osa AABS juhtimisel
ja töös on olnud tähelepandavalt
suur, kuid meie rahvusgrupi po­tentsiaali
ja vajadusi arvestades
on väga tähtis eestlaste arvu suu­rendamine
AABS liikmeskonnas.
AABS'il ,pole erilist toetajateliik-me
klassi vaid liikimeks võib ol­la
igaüks, kel huvi ja tasub liik­memaksu.
See on toetuseks ja
ajakirja leviku suurendamiseks.
JBS on suurepärane, teaduslikult
neutraalne ajakiri Eesti tutvusta­miseks,
sobiv näiteks^ ka arstide
j . t. ootetubades. Liikmernaks on
20 dollarit (Kanada või USA),
pensionäridele 10 ja täisajalistele
õpilastele isegi 7.50 dollarit, mille
eest saab JBS aj akirj a j a News-l6tter'i.
Osalt on selline madal
liikmemaks võimalik .ühe läti
trükikoja vastutuleku ja muu
vabatahtliku töö tõttu. Liikme-informatsiooni
saab: pr. Laine
Pant (416) 766-0203 või dr. Endel
Aruja (416) 447-8958.
• . • • • • •'•EA •
LENA EVE KÕIV
Sündinud 1953. a. Torontos. Lõ­petas
1975. a. Toronto Ülikooli
B. Sc. kraadiga. Käesoleva aasta
kevadel saavutas MBA kraad ä
Queens Ülikoolis (King§toms|.
Asus tööle Montreali. Akadeemi­liselt
kuulub Eesti Naisüliõpilaste
Seltsi.
ELMA MILLEE
Sündinud 1954. a. Toronto.s.
Keskhariduse saanud Midland
Ävenue Collegiätel s lõpetades
muusika auhinna ja stipendiimii-ga.
Lõpetas 1977. a. kevadel To-roiito
Ülikooli Muusika Fakultep-di
Bachelor of Music kraadiga
komponeerimise alal. Saavutas
William Enlng Fairglouglr
SchoIarship'i edasi õppimiseks
IJSil's või Euroopas. Akadeemili­selt
kuulub Eesti Naisüliõpilaste
Seltsi.• • i:
© Ins. Mati Kiik, kes senini elas
New Yorgi lähedal New Jerseys.,
siirdus kolmapäeval uuele tööko­hale
Dallasesse, Texases. Ta võt­tis
vastu ELCÖR Corp. senior
vice president, Technical Ser­vices
koha. Ta abikaasa jääb esi­algseks
korraldama siinse kodu
likvideerimist, maja väijaüüri-:
mist jne., et sus abikaasale järele
siirduda Dallasesse.
© Ootamatult lahkus Perthi eest­laste
perest Lääne-Austraalia
Eestlaste ühingu esimees ja tuli-liingeline
'eestluse .^est võitleja
Richard Loörits hommikupoole
ööl, vastu 31. juulit oma kodus.
Ta oli armastatud ja tuntud oma,
suure heatahtlikkuse poolest ka
teiste ikestatud rahvuste organi­satsioonides
ja töötas ka Woirld
Freedom League W. A. osakonna
' sekretärina. Perhti eestlaskond on
kaotanud tubli eestlase, hea ja
abivalmis sõbra, kes kunagi - ei
ütelnud „ei" kui. oli vaja midagi
korraldada või ka isiklikku abi
anda.
© Ncrrköpingu Eesti Rahvatant-suriüim
sai kutse Rootsi televisi­oonis
esinemiseks, mida ka kasu­tati
23. juuli õhtuses: saates.
Ilusa Brävikeni • kaldal oleva su­vekodu
õuele oliehitatüd proyi-soonie
TV lava; Kuna programm
käsitles suures osas sisserända­jaid,
siis eestlased ei suutnud aja
lühiduse tõttu oma esinemist
hästi organiseerida. Programni
algas siiski eesti tantsudega hal­jal
niurul ja lõppes eesti tantsu-m
finaalis.
©Ajaleht „Daily Pllot" (Cosa
Mestra, Kahfornia) kirjutab 58-
aastasest Helga Paimrest, kes oli
hakanud vastu röövlile ja hirmuta­nud
selle minema. Helga oli püha­päeva
hommikul kõndinud liarbor
bulvaaril, kui kegi noor mees tun­ginud
talle selja' tagant kallale,
katsudes ära tõmmata käekotti.
Helga visa vastupanu ja karjumine
peletas röpyh minema. Mitmed
sündmuse , pealtnägijad pidasid
röövli kinni, pärides' asja kohta
seletust. Röövel oli vastanud, et ta
küsmud vaid õiget kellaaega . . .
ning pistis uuesti jooksu. ;
SaBSSBSSSBSBSSSS
: : ÄDVOKAAT-NOTAR: i
aoom 1912, Royäl Triist Tovs^ir.
Toronto PomimoHCeDtre
Postiaadress: P.O. 326, Toroniü
Offlt. (Bay & Kingy M5K 1K7
Teiefoa: 869-1777 •
24-tundi telefoni valveteenistus
einaegni
Söor ¥allk iaadwa
hinnaalandusega.
Ka rentimine.
Saaäaval kõi& mmnsi&a
Jnstmmendid.
HOUSE OF ÄIÜSIC LTD..
553 Qneeu Št West
Toronto, tel S63-1S66
• HETHERINGTON, FÄLLL?.
.. PARK . ^, •
Advokaadid-notarid
365 Bay St.,- Smte. 401/ EM.. 3-44S1/
Õhhiti HL 7-201T või 929-3425
auiMiimu
Chsrtered Äcconnftfist
725 Don Mills Rd. Snite 4^2
Don rHJJJs, Ontario
483^0308, 42M9'M