Vaba eestlane , October 23, 1984

              1LL2 ¥ABA EESTLANE teisipäeval, 23. oktoobrH 1984 — Tuesday, October 23, 1984 Nr. 78
VABA
VttJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 LesMe St Dcm Milk,
\ ' ' OntM3B2M3
TOIMETAJA: Hanaes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: KarlArro, Hdno Ä , Olev T i t a :
TELEFONID: toimetus 444-4823, taHtus (tellimised, kuulutused,
V ekspeditsioon) 444-4832
TELMMISfflNNAD Kanadas: aasta "$51.—^,:podassžas
ja veerandaastas $15.—
TELUMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—,
aastas $35.-^ ja ve^andaastaa $18.—
Aadressi muudatus 70 c. tJksiknumbrihindVOe.
KUULUTUSTE HINNAD üks toU ühel veerul:
tuulutuste Miljel $4.75* tekstis $5.—, esifeüljd $5.
Fuböshed by Free Estonian Fublisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont M3B 2M3
palju sinist!
ESTO-84 kuBsünältuse avamiselt/Pildil vasakult näituse iUdkqrraldaja Lia Holmberg, Charles §. Cntts,
liniiaiiõunik Tonu 0'Doiahue ja Aldona 0'DonahueO'Keefe Centre'is ühe kunstiteose ees.
Foto: Lembitu Ristsoo
Ajal, mil me otsime Jai taotlema
lääneriikidest eesti vabadusvõiliu-sele
abi j a tuge^ Idnnilavad meile
Afganistanis toimuvad sündmused
ja 1 läänemaailma ükskõiksus nen­dele
reageerimisel, et vaba maailm
ei ole veel kaugeltki küpg Moskva
^rroriaktsioonidele vajaliku otsus­tavusega
reageeruna. Ja iähtii-des
peame tegema järelduse, et kui
Xiäänes aktsepteeritakse äärmise
ükskõiksusega N. Liidu praegusi
Mävitamisoperatsiopne Afganistanis
— kuidas oleks siis mõeldav, et
Balti riikide küsimus kerkiks üles
tlhinenud Rahvaste Organisatsioon
Hiis või mõnel teisel rahyusvaSiell-
'M foortiiml? Näib, et väljavaated
iseMeks on minimaalsedr
See, mis praegu Afgani!?faniä
siimiib, Öh N. Lüdu kommunistli­ku
valitsuse jõhkruse, tooruse ja
Herroriyähendite rakendamise mit­mepalgeliseks
demonstratsiooniks.
Kujna Moskva on aastaid kestnud
võitluste järele jõudnud veendu-imusele,
et ta ei ole suuteline ega
võimeline Afganistani partisane
oma relvajõuga hävitama, siis ön
ta pööranud oma raevu ja mood­sad
hävitusrelvad tsiviilelatnikkonna
vastu, atakeerides oma yõitlnslen-mukiteg^
ka pÕgelilke karavane,
kes pikkades ahelikkudes lüg;uvad
si^maalt Pakistani poole. Sellised
õhüatakid, mille vastu põgenikel
pole I mingisugust kaitset, nõiiavad
sageh sadu ohvreid;
Afganistiam mägielanike visa
vastupanu põhja poolt tulnud kom-munistlikele
okupantidele on aru­saadavalt
pannud Kremli võimu­mehed
vihast värisema. Nõukogu­de
Lüdu komhiunistlik sii^ on
alaä küdebiud oma punaarmee
j^voitmatu" kuulsusega, punasõdu­rite
võitlusyaimiiga ja moodsa rel­vastusega
ja nüüd äkki on nendele
kommunistliku propaganda poolt
iileskiidetud hästürelvastatud sõdu­ritele
vastu astunud Afganistani
vaesed-mägikarjused oma algeliste
relvadega, mille hulgas leidub isegi
tu^elukuga püsse. Sealjuures on
veelgi häirivam, et need vastuha-kuoperatsiöonid
on osutunud väga
edukaiks ning on tekitanud vene­lastele
ning nende käsutuses oleva­tele.
Afganistani kommum'stliku va-
Mtsuse poolt mobiliseeritud väeük­sustele
suuri kaotusi,
Vene lennuvägi on hävitanud
oma^ pidevate riinnakutega, mis
iiiilatnvad ka kõige kaugematesse
miägipürkondades^e, tsadu Imnn ja
külasid^ muutes need elutuiks aher­varedeks.
Varemete Vahel võib nä­ha
veel üksikuid, nagu äraeksmud
Inimesi, kuna suurem osa elanikest
on saanud pommitamise tagajärjel
s u r ^ või P9g0nenud mägedesse.
Funaiendurite õhurünnakutele on
sageli^ järgnehud vene motoriseeri-mid",
mis lõpevad tavaliselt ter­veksjäänud
ja mahajäetud majades
„sopmuse^^ tegemisega ning muha-mefedlalste
pühade mosheedevälja-iäigukohtadeks
kasutamisegsi.
Kuid see surnud maa taktika ka­sutamine
ei piirdu mitte ainult asu­late
hävitamisega. Hävitustööd
täiendatalöe viUapõldude põk^^
misega, ikarilooniade tepmjsega
ning nifeutamissüsteemide
'sega ja
jekš': on, :et' tuhanded IniMesed, kes
on suutnud vene lendurite ja soo-musmasmate
hävitustöö eest põge­neda,
«surevad nälga või alatoitlu­sest
tekkinud halgust^se.
Paralleelselt tsiviilelanikkonna Ja
nende elamisvõimaluste hävitami­sega
on venelased muutnud oma
sõjaväeliste operatsioonide takti­kat,
saates õhu teel- Muremaid
lööküksusi partisanide kontrolli all
olevatele maa-alad^, kus korral­datakse
suuri ümberpliramisoperat-sioone
ning blokeeritakse tähtsaid
ja partisanide liikumisele olulisi
mägestikufeld. Välismaale saabu­nud
andmete kohaselt on nõukogu­de
iUemjuhatus rakendanud oina
llÖ.pOO mehelisest okupatsiooniar-meiest
umbes 20.000 meest pide­valt
sõjalistesse operatsioonidesse.
Molskva uus taktika on sdgelt
läbipaistev: sele eesmärgiks on
muuta elamiskõlbmatuks kõrbeks
need piukonnad, mis andsid parti­sanidele
oma toetuse. Juhnasõja-pidamisviisi
tagajäijel ei ole mitte
ainult tuhandeid surmaohvreid tsi-yiilelanikkonna
hulgas, vaid sajad
tuhanded inimesed on põgenenud
üle piiri Pakistani, kus nad elavad
viletsates tinginiustes põgenikelaag­rites.
Pakistanist saadud informat­siooni
kohaselt ulatub nende põge­nikelaagrite
elanike arv 5-miljoni
ümnesele — seega on umbes üks
kolmandik; Afganistani elanikest
põgenenud N. Lüdu okupatsiooni
kestel üle piin Pakistani
Afganistanis viibinud lääneriiki­de
ajakirjanikud mainlyad, et vaa­tamata
sellele hävitustööle |a
Moskva uuele strateegiale, ei ole
Kreml suutnud murda vastupanu-liikumi!
se selgroogu ja et partisani­de
võithismoraal on vaatamata
suurtele kaotustele ja tagasUööM-dele
ikka veel kõrge. Kuid kui va­ba
maailm jääb Afganistani sünd­muste
suhtes endiselt ükskõikselt
pealtvaatajaks ning ei ulata vaba­dusvõitlejatele
relvade, varustub
ja toiduainete muretsemiseks oma
abistavat kätt, siis võib see västia-panu
Kremli hävitavate löökide ta-
; gajäijei tsma peatselt kokku vari-
•••§edffl.,;-
Kuid näib, et demokraatlik lää­nemaailm
on unustanud Afganista­nis
toimuvad kuriteod ja genot^di
ning kohtleb nõukogude valitsust
ja jselle esindajaid nagu kõigi teis­te
tsiviliseeritud rahvaste juhte ja
riigimehi. Läänes eksisteerivad
suured ja mõjurikkad jõud, kes
propageerivad kultuuriliste, sport­like
ja teaduislike delegatsioonide
vahet^nist ning Moskvaga suhete
süvendamist. Neid \riigimehi ja po­liitikuid,
eesotsas Ühendriikide
presidendi Reaganiga> kes julgevad
Nõukogude Ludust teistesse riiki­desse
ekisporditud terrorisüsteemi
kritiseerida, hurjutatakse ja pee­takse
neid poliitüiselt naiivseteks ja
ebaküpseteks inimesteks.
.la nii me: elame kä' Kanadas Ja;
mängime N. Liidia punaarmee
meestega rõõmsalt jäähokit, samal
ajal kui nõukogude punalsõdurid
Afgamstanis elanikkonda terrori­seerivad
ja kõige julmemate vahen­ditega
iinnmesE - Ja ihaad hävitavad.
Mõne kuu eest ümtis Rein Taagepera ingliskeelne raamat ,3oftenmg Withottt Liberalization in the
Soviet Union: The Case of Jüri Kukk" (Pehmumine ilma überaliseerumiseta N. Ludus: Jüri Kuke juhtum).
Järgnevad tõlkekatked käsitlevad aega pärast seda kui Jüri poliitilistel põhjustel Mõisaküla koolist välja
heideti Ja Abjas keskkooli lõpetas.
Pärast talvist muretsemist Jüri •
väljaheitmise pärast oli suvi 1958
küU vist hea aeg väikse m a j a asuv
kaile Pärnu tänav 51 Mõisakülas.
Jüri oli snski teel ülikooli ja ta v a ­nem
vendAnts lõpetas parajasti oma
inseneri-õpingud Leningradis kütu­sega.
Antsu esimene töökoht oli
Kuldiga raadiojaamas Lätis. Pärast
vüt aastat Leningradis oli tä ehk
lootnud leida tööd oma sünnimaal,
kuid Läti polnud nii väga kaugel.
Pealegi oli see vaid esimene töö­koht.
Tulevikus oli oodata paremaid.
Oli vist paremgi, et perekond Kukk
ei teadnud tollal ette, et Antsu esi­mene
töökoht oli parim, mida ta
kunagi elus sai. . -
Tartu ülikool on ainult paar aas­tat
Harvardist vanem, ent t a aja­lugu
on olnud palju kirevam.
Rootsi kumngas asutas ta 1632.
Pärast seda kui venelased vallu­tasid
Tartu a. 1704, jäi ülikool su­letuks
terveks sajandiks.
Õpetust pn siin antud ladina, saksa,
vene ja (a. 1919 alates) eesti kee­les.
Tartu ise on tiihat aastat vana
sisemaa linn laevatatava jõe kal­dal.
Kuni vümase ajani oli ülikooli
raamtukogu majutet keskaegse ka­tedraali
varemete taastatud ossa.
Kolmaindik Tartust oli taas vare­meis
a. 1941, pärast kaht nädalat
armutut suurtiikirpommitamist ja
tulesüütainist taanduvate N. Lüdu
vägede poolt, keda jõgi lahutas ees­ti
metsavendadest. Uued lahingud
sakslaste taandumisel-a, 1944 jät­sid
püsti vähem kui poole linnast,
m Jüri a. 1958 Tartusse saabus,
oli linnas taas oma 70.000 elanikku
tihedalt pakitud kitsasse elamisruu-mi.
Ülikooli internaadis oli kuus
kuni kaheksa õj^ilast toa kohta.
Üliõpilased said elamiskulude kat­teks
väikest stipendiumi, mille suu­rus
olenes õppetulemusist. Loengud
piid eesti keeles, väljaarvatud mõ­nel
kitsal erialal nagu špordimedit-sün.
Peale marksismileninismi
mida igüks pidi õppima, spetsiali­seerusid
kursused üsna varakult.
Antud isik alustas õpinguid koos
rühma algajatega, kes, kui n ad
välja ei langenud," jäid kokku järg-,
nevaks viieks aastaks, õppides kõi­gu
kursustel koos ja mõnikord vee­tes
suvedki koos põllu- või ehitus-A
töödel. Jüri õieti kohtaski oma kur-^
šusekaaslasi esmakordselt kolhoo­sis,
kus nad kõik olid kohustatud
rühmana töötama suvel enne kee
mia-õpüigute algamist ülikoolis. Vä­ga
vähesed neist kuulusid komso­moli.
lased pidasid läbinähtavaks propa­gandaks.
;
Seal, kus Fadejevi sangareid van-gistasid,
alandasid ja punasid
sakslased (Uma suutmata neid
murda), võis Jüri ehk näha sa-malaadsusi
vene hõivanguga
Eestis. .
Kui ta rühmakaaslased neid ei näi-mid,
ei; saanud Jüri riskida nende
selgekstegemisega. Ta võis aga ka
olla- huvitatud üldistest psühholoo­gilistest
implikatsioonidest, olene­matult
sellest, kes piinas keda. Kui
väidetav episood vastab tõele, mee­nutab
ta, et inimloomad on komp­lekssed
ja mõnikord vastuolulised.
Ajal, mil Jüri Tartusse jõudis,
arreteeriti seal üks hiljutine ülikoo­li
lõpetaja 21. augustil 1958. Ta
mõisteti kümneks aastaks vangi­laagrisse
selle eest, et ta külasta­jaile
Läänest andis 15 fotot N. Eesti
elu vähem-hiilgavast küljest: kitse-karjatamioe
Tartu pargis, välistu-gesid
vajavad uhi-uued hooned, ja
raadiojaam, mis saatis ainult müra
välismaiste saadete summutami­seks,
üliõpilase nimi. Mart Niklus,
ei ulatunud arvatavasti Jürini, kui­gi
kuuldused vangistamisest võisid
temani jõuda. Pidi mööduma veel
20 aastat, enne kui Mart j a Jüri
leiavad end koos poliitilise kohtu
ees.
Varaseil 19S0-ndail aastail laks
elu Eestis paremaks. Kitsendusi
lõdvendati ja tarbekaupu tuU roh­kem.
Mart Nikluse süüdimõist pii
meenutuseks, et karistus võis olla
kärm isegi pisitegude eest, mis N.
Liidu võimudele ei meeldinud; Aga
vähemalt ei vangistatud enam ini­mesi
mittemiUegi pärastj amult
kõige pealiskaudsema kahtluse põh-jal,
nagu nii tihti juhtus Stalini
ajal. ' : •
Isegi tegUj mille pärast Niklus
vangistati, poleks saanud teostu­da
Stalmi ajal, sest Eesti oli nii
täielikult muust maailmast ära
lõigatud, et NÜüus poleks koha­nud
ühtegi välismaalast.
Aastaks 1960 hakkas laienev nire
soome üliõpilasi külastama Tartut
ja vastukülaskäigudki hoolikalt va­litud
eestlaste poolt said võimali­kuks.
Eesti kultuurielu, mis peaaegu oli
lakanud olemast Stalmi aja lõpu­poole,
tõusis taas esile perioodist,
mida mitmed hüüdsid „ajalooli-seks
auguks". Tartu ülikool teada­gi
osales ses taassünnis.
Jüri KUkk oli k^Ualtki teadlik
kultuuriarengust ja sai isegi tutta­vaks
mÕne tulevase kirjandustege-lasega.
Koolis hakkas ta spetsiali­seeruma
füüsilises keemias.
Suveti osales ta Narva Termo-elektrilise
Jaama ja Kunda tse­mendivabriku
ehitamisel rühma­de
liikmena, millest hiljem orga­niseeriti
eesti Üliõpilasmaley.
Üks väike juhtum Narvas jäi meel­de
mõnele ta rühmakaaslasist.
Kord saadeti neid tööle hiigelkõr-get
korstent ümbritsevaüe tellm-guiie.
Enamusel hakkas pea pööri­tama
hirmust. Ja süs nad nägid
Jürit tellinguü kõndimas kätel! Ta
oli kõhn ja lühike (umbes 172 cm),
ent tugev, ja kunagi noorest peast
oli ta harrastanud akrobaatikat. Ta
rühmakaaslastel oli põhjust seda
kätelkäimist meenutada 20 aastat
hiljem^ kui Jüri võttis teist laadi
riske, mõjudes mõnele tuttavaist
inimesena^ kellele füüsüine hirm on
tundmatu. •
Raamatut saab tellida kirjastajalt:
University Press of America, 4720
Boston Way, Lanham, MD 20706,
USA, või 3 Henrietta Street, Lon­don
WC2E 8LU England. Hind saa­tekuludega
13. 50 Ameerika dolla­rit.
relvade ülekaal igal alal
Laialt respekteeritud International Institute for Strategic Studies
teatas, &t NATO on märgatavalt kaotanud oma tehnoloogUise ülekaa­lu,
mis sel oli Varssavi pakti maade üle, kuna N. Liit on suurenda-
Kttd ka oma aryulistülekaalu konventsionaalses relvastuses.
Imelikul kombel mäletas üks rüh­makaaslane
hiljem Jüri Kukke kui
muidu enesesse sulgunud poissi,
kes näis olevat ehtsalt vaimustu­nud
Fadejevi ,Noorest kaardiväest',
mis on N. Liidu nborsookirjariduše
tüüpnäide. Jüri olevat oma tüüda-tud
rühmakaaslastele ette lugenud
lehekülje teise järele sellest Teise
maailmasõja jutust, entusiastlikult
omaks võttes N. Lndu-meelse tege-mida
ta rühmakaas=
Londonis asuv uurimiskeskus rõ­hutas
siiski oma 1984/85 SÕJAVÄ­GEDE
TASAKAALU RAPORDIS,
et üldine konventsionaalne tasakaal
süski nüsugune, et teeb sõjali­sed
agressioomd väga riskantseks.
Instituut ütles ka, et mõlemate
suurvõimude
tuumarelvad on muutumas kogult
väiksemaks, kuid rohkem täpse­maks
ja enam lükuvamaks,
suund, mis teeb tulevikus väga räs­ige
olukorra, kui läbirääkimistel le­pitakse
kokku mingisuguses vastas­tikuses
kontrollimises.
Üldiselt globaalne kulutus relvas­tusele
on langenud 10 miljardit dol­larit
möödunud aastal, eelmise aas^
ta kulutustelt 790 miljardile dollari­le
või üle kahe miljardi dollari
päevas. , . \ .
Raport ütleb, et Varssavi paktil
on arvuline ülekaal peagu kõigis
relvaliikides,
kaasaarvatud 50,000 tanki NATO
jõudude 20.742 tanki vastu
ja 2430 maapümal ründavat lennu­kit
N A T O 2290 vastu.
Raport märgib ka mõlema suur­võimu
suunda rakettide paigutami­ses
allveelaevadele, kus ka N . Lii­dul
on megatonnine (miljontonnine)
ülekaal.
Käesoleva aasta juulikuu keskel
kogunesid Perugia linna Itaaliasse
kogu maailma rahunõudjad ja tuu-marelvade
hävitamist taotlejad,
laiaks rahvusvaheliseks konvent­siooniks,
Smna ei kutsutud riigivalitsuste
esindajaid^ vaid rahu eest võitle-vaid
gruppe,^mis tõusnud vahetult
rahva seast. Vähemalt nü oli see
konventsioon mõeldud. Vastavalt
sellele oli Nõuk. Ludust kutsutud
„T-ÜHING"' konventsioonist osa
võtma.
T-ÜHING (minu lühend) ou
„Group to Establish Trust Between
the USSR and USA". See pole riik­lik
organisatsioon, vaid kiirelt kas­vanud
eraühüig. piõuk. valitsus po­le
ühmgu tekkimist takistanud ~
see on olnud meelepäraseks näiteks
organiseerimisvabadusest Nõuk.
Ludus. Arusaadav, et KGB on val­vanud,
et ühingu tegevus püsiks
kombekates piurides. Piiririkkumisi
on oinud rohkesti: kontaktid välis­turistidega,
lubamatu ku*janduse
lugemine . ja levitamme (Time,
Newsweeki jt.), allkirjade korjami­ne
aatomirelvade hävitamiseks ja
Tshemenko-Reagani koheseks koh­tumiseks
jne. Tüldiselt on piu-irikku-jad
imeküresti arreteeritud, või
nad on kadunud hullumajadesse.
Seesama T-üHING oli kutsutud
Perugiasse, kuid ükski ei Umunud.
Selleasemel oli kohale sõitnud Sov-jeti
Rahukomitee (Soviet Peace
Committee) ja Euroopa Kaitse ja
Koostöö Nõukogu (CouncU of Eu-ropean
Security and Co-operation)
liUcmed. -
Kutsumatute kõnemeheks oli Sov-jeti
Rahukomitee sekretär G. Lok-shln,
kes teatas, et Sovjeti Rahuko­mitee
on Nõukogude Lüdu ainuke
rahunõudleja ja aatomisõja-vastane
ühing, oma arvukate allüksustega
üle kogu rügi, T-ÜHING on kuiva­nud
kokku, osa neist on emigreeni-nud
Iisraeli j a paljud liikmed on
osutunud huligaanideks, keda koh­tu
poolt on karistatud. ... . .
. Selle deklaratsiooniga ühines Eu­roopa
Kaitse ja Koostöö Nõukogu
abiesimees Y. Sylm. ....
Kutsumatute seletus voeti koos­olijate
enamuse poolt vastu kaht­lustava
mõminaga. Konventsiooni
korraldajad reageerisid vägivald­sele
koosseisu muutmisele sel moel,
et asetasid lilli 59-le tühjale toolüe
mitteUmttjate austamiseks. Ja kui
mõned agarad Itaalia ja Inglise ra-hugrupi
liikmed rumalaid küsimusi
esitasid, sovjettidele, süs need vi­hastasid
ja andsid konventsiooni ju­hatusele
kaebekirja nõudega ja äh­vardusega/
et kui olukord ei para­ne,
siis nad lahkuvad konventsioo-nUt!
Olukord ei paranenud. Seal pol­nud
ainsatki gruppi, kes oleks leid­nud
sovjettide lohutuseks leeven-davaid
sõnu. Sellepeale vihased
sovjetid kutsusid aj akirj anikud —
pressikonverentsile.
See oli veelgi õnnetum samm kui
konventsioonile tulemine. Sovjetti-del
ei õnnestunud selgeks seletada,
et Nõukogude Liit (pluss satellü-did)
on tõelised rahukaitsjad siin
rahutus maailmas. Juhtus hoopis
vastupidine — neile vastati vUe ja
pilkamistega mitmelt poolt. Seal­juures
esitati mitmeid pünlikke kü­simusi
tuiJmarjslvade Tshehhi pai­gutamise
kohta, T-ÜHINGU lükme-te
tagakiusamise ja Rahukomitee
rahvapärasuse kohta. Afganistani
olukorra ja Sahharovi saatuse koh-
• ta. j .:
, Sovjettide seletustes põhiud suu­remat
nudist, kui vast kinnitamuie,
et Sovjeti valitsuse ja rahva arva-mme
on ikka ja alati üks ja sama,
sest valitsus oskab oma rahvaga
käituda; et T-üHING saab Rea­ganilt
salajast rahalist toetust ja,
et Sahharovi haletsejad peaksid hä­benema,
et nad on huvitatud me­hest,
kes ehitas venelastele esimese
aatomipommi!
(Andmed: Speakup, Aug.1984)
Frawda ja TASS pole sellest kon-ventsioonisf;
teatanud. See on hästi
mõistetav. Miks aga Ameerika aja-kir
j andus sellest konventsioonist
midagi ei tea, — see annab mõista­tada!
Nr. 78
27. jii28.okto
dr, M. Leil
3. ju 4. nov.
dr. A. Re])|
Sl
taarast E S I
alustasid Stol
festivalide k{
sellele vastud
Ä'Pjiödunud aj
„ O t s c " juhaül
t i v a l i iile a r(
on p r a e g u kl
kes suudavai
ma noorteperl
soo, laekur
tär Peeter
tuleks korral(|
eelviimasel
soovikohaselt
eesti või soo|
haksid leida
leks samad
kord ja igal
kavas spord(
puisel eesti
tuua mõni 1
rezhissöörigj
muda kohvil
tuseks on
kunstinäitus,!
ne poliitiline|
sert ja kon)
levikuporblej
Narvos
1697
Kui vanac
Võiks õigei
sest teejooi
vanem. Esii
lisest asutuj
a. 1697 ole^
gl eksisteei
dis järgi ai
Enamik
selt välja .1
diitriäridest
tuuri ligimi
kesed. Vani
järgi oli aj|
Tallinna vj
kohvikut,
kondiitriärij
naised.
Praegusel
lümadkob
ÜUkooli tär
tal kondüt]
Werneri
Imn" (avaj
nime „Fei£
gusesse a^
1930. aastal
Iseseisvi
vik „Kultj
E E K S - M A J
nes on
,,Moskvaki
orgi
VAB
Venelasi
mwnismi
päevalt. I|
ei jumali
gi. NeiTij
suurtest
test poliij
rasi>el(1<d|
ja vanavj
\\\m 01
usaldus'il
oma
leiavad ;|
probleon
võib t('k!|
suurt, V.A
mis lõpl
punase vj
bab ini
võidusiiw