1984-10-23-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1LL2 ¥ABA EESTLANE teisipäeval, 23. oktoobrH 1984 — Tuesday, October 23, 1984 Nr. 78 VABA VttJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 LesMe St Dcm Milk, \ ' ' OntM3B2M3 TOIMETAJA: Hanaes Oja TOIMETUSE KOLLEEGIUM: KarlArro, Hdno Ä , Olev T i t a : TELEFONID: toimetus 444-4823, taHtus (tellimised, kuulutused, V ekspeditsioon) 444-4832 TELMMISfflNNAD Kanadas: aasta "$51.—^,:podassžas ja veerandaastas $15.— TELUMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—, aastas $35.-^ ja ve^andaastaa $18.— Aadressi muudatus 70 c. tJksiknumbrihindVOe. KUULUTUSTE HINNAD üks toU ühel veerul: tuulutuste Miljel $4.75* tekstis $5.—, esifeüljd $5. Fuböshed by Free Estonian Fublisher Ltd. 1955 Leslie St. Don Mills, Ont M3B 2M3 palju sinist! ESTO-84 kuBsünältuse avamiselt/Pildil vasakult näituse iUdkqrraldaja Lia Holmberg, Charles §. Cntts, liniiaiiõunik Tonu 0'Doiahue ja Aldona 0'DonahueO'Keefe Centre'is ühe kunstiteose ees. Foto: Lembitu Ristsoo Ajal, mil me otsime Jai taotlema lääneriikidest eesti vabadusvõiliu-sele abi j a tuge^ Idnnilavad meile Afganistanis toimuvad sündmused ja 1 läänemaailma ükskõiksus nendele reageerimisel, et vaba maailm ei ole veel kaugeltki küpg Moskva ^rroriaktsioonidele vajaliku otsustavusega reageeruna. Ja iähtii-des peame tegema järelduse, et kui Xiäänes aktsepteeritakse äärmise ükskõiksusega N. Liidu praegusi Mävitamisoperatsiopne Afganistanis — kuidas oleks siis mõeldav, et Balti riikide küsimus kerkiks üles tlhinenud Rahvaste Organisatsioon Hiis või mõnel teisel rahyusvaSiell- 'M foortiiml? Näib, et väljavaated iseMeks on minimaalsedr See, mis praegu Afgani!?faniä siimiib, Öh N. Lüdu kommunistliku valitsuse jõhkruse, tooruse ja Herroriyähendite rakendamise mitmepalgeliseks demonstratsiooniks. Kujna Moskva on aastaid kestnud võitluste järele jõudnud veendu-imusele, et ta ei ole suuteline ega võimeline Afganistani partisane oma relvajõuga hävitama, siis ön ta pööranud oma raevu ja moodsad hävitusrelvad tsiviilelatnikkonna vastu, atakeerides oma yõitlnslen-mukiteg^ ka pÕgelilke karavane, kes pikkades ahelikkudes lüg;uvad si^maalt Pakistani poole. Sellised õhüatakid, mille vastu põgenikel pole I mingisugust kaitset, nõiiavad sageh sadu ohvreid; Afganistiam mägielanike visa vastupanu põhja poolt tulnud kom-munistlikele okupantidele on arusaadavalt pannud Kremli võimumehed vihast värisema. Nõukogude Lüdu komhiunistlik sii^ on alaä küdebiud oma punaarmee j^voitmatu" kuulsusega, punasõdurite võitlusyaimiiga ja moodsa relvastusega ja nüüd äkki on nendele kommunistliku propaganda poolt iileskiidetud hästürelvastatud sõduritele vastu astunud Afganistani vaesed-mägikarjused oma algeliste relvadega, mille hulgas leidub isegi tu^elukuga püsse. Sealjuures on veelgi häirivam, et need vastuha-kuoperatsiöonid on osutunud väga edukaiks ning on tekitanud venelastele ning nende käsutuses olevatele. Afganistani kommum'stliku va- Mtsuse poolt mobiliseeritud väeüksustele suuri kaotusi, Vene lennuvägi on hävitanud oma^ pidevate riinnakutega, mis iiiilatnvad ka kõige kaugematesse miägipürkondades^e, tsadu Imnn ja külasid^ muutes need elutuiks ahervaredeks. Varemete Vahel võib näha veel üksikuid, nagu äraeksmud Inimesi, kuna suurem osa elanikest on saanud pommitamise tagajärjel s u r ^ või P9g0nenud mägedesse. Funaiendurite õhurünnakutele on sageli^ järgnehud vene motoriseeri-mid", mis lõpevad tavaliselt terveksjäänud ja mahajäetud majades „sopmuse^^ tegemisega ning muha-mefedlalste pühade mosheedevälja-iäigukohtadeks kasutamisegsi. Kuid see surnud maa taktika kasutamine ei piirdu mitte ainult asulate hävitamisega. Hävitustööd täiendatalöe viUapõldude põk^^ misega, ikarilooniade tepmjsega ning nifeutamissüsteemide 'sega ja jekš': on, :et' tuhanded IniMesed, kes on suutnud vene lendurite ja soo-musmasmate hävitustöö eest põgeneda, «surevad nälga või alatoitlusest tekkinud halgust^se. Paralleelselt tsiviilelanikkonna Ja nende elamisvõimaluste hävitamisega on venelased muutnud oma sõjaväeliste operatsioonide taktikat, saates õhu teel- Muremaid lööküksusi partisanide kontrolli all olevatele maa-alad^, kus korraldatakse suuri ümberpliramisoperat-sioone ning blokeeritakse tähtsaid ja partisanide liikumisele olulisi mägestikufeld. Välismaale saabunud andmete kohaselt on nõukogude iUemjuhatus rakendanud oina llÖ.pOO mehelisest okupatsiooniar-meiest umbes 20.000 meest pidevalt sõjalistesse operatsioonidesse. Molskva uus taktika on sdgelt läbipaistev: sele eesmärgiks on muuta elamiskõlbmatuks kõrbeks need piukonnad, mis andsid partisanidele oma toetuse. Juhnasõja-pidamisviisi tagajäijel ei ole mitte ainult tuhandeid surmaohvreid tsi-yiilelanikkonna hulgas, vaid sajad tuhanded inimesed on põgenenud üle piiri Pakistani, kus nad elavad viletsates tinginiustes põgenikelaagrites. Pakistanist saadud informatsiooni kohaselt ulatub nende põgenikelaagrite elanike arv 5-miljoni ümnesele — seega on umbes üks kolmandik; Afganistani elanikest põgenenud N. Lüdu okupatsiooni kestel üle piin Pakistani Afganistanis viibinud lääneriikide ajakirjanikud mainlyad, et vaatamata sellele hävitustööle |a Moskva uuele strateegiale, ei ole Kreml suutnud murda vastupanu-liikumi! se selgroogu ja et partisanide võithismoraal on vaatamata suurtele kaotustele ja tagasUööM-dele ikka veel kõrge. Kuid kui vaba maailm jääb Afganistani sündmuste suhtes endiselt ükskõikselt pealtvaatajaks ning ei ulata vabadusvõitlejatele relvade, varustub ja toiduainete muretsemiseks oma abistavat kätt, siis võib see västia-panu Kremli hävitavate löökide ta- ; gajäijei tsma peatselt kokku vari- •••§edffl.,;- Kuid näib, et demokraatlik läänemaailm on unustanud Afganistanis toimuvad kuriteod ja genot^di ning kohtleb nõukogude valitsust ja jselle esindajaid nagu kõigi teiste tsiviliseeritud rahvaste juhte ja riigimehi. Läänes eksisteerivad suured ja mõjurikkad jõud, kes propageerivad kultuuriliste, sportlike ja teaduislike delegatsioonide vahet^nist ning Moskvaga suhete süvendamist. Neid \riigimehi ja poliitikuid, eesotsas Ühendriikide presidendi Reaganiga> kes julgevad Nõukogude Ludust teistesse riikidesse ekisporditud terrorisüsteemi kritiseerida, hurjutatakse ja peetakse neid poliitüiselt naiivseteks ja ebaküpseteks inimesteks. .la nii me: elame kä' Kanadas Ja; mängime N. Liidia punaarmee meestega rõõmsalt jäähokit, samal ajal kui nõukogude punalsõdurid Afgamstanis elanikkonda terroriseerivad ja kõige julmemate vahenditega iinnmesE - Ja ihaad hävitavad. Mõne kuu eest ümtis Rein Taagepera ingliskeelne raamat ,3oftenmg Withottt Liberalization in the Soviet Union: The Case of Jüri Kukk" (Pehmumine ilma überaliseerumiseta N. Ludus: Jüri Kuke juhtum). Järgnevad tõlkekatked käsitlevad aega pärast seda kui Jüri poliitilistel põhjustel Mõisaküla koolist välja heideti Ja Abjas keskkooli lõpetas. Pärast talvist muretsemist Jüri • väljaheitmise pärast oli suvi 1958 küU vist hea aeg väikse m a j a asuv kaile Pärnu tänav 51 Mõisakülas. Jüri oli snski teel ülikooli ja ta v a nem vendAnts lõpetas parajasti oma inseneri-õpingud Leningradis kütusega. Antsu esimene töökoht oli Kuldiga raadiojaamas Lätis. Pärast vüt aastat Leningradis oli tä ehk lootnud leida tööd oma sünnimaal, kuid Läti polnud nii väga kaugel. Pealegi oli see vaid esimene töökoht. Tulevikus oli oodata paremaid. Oli vist paremgi, et perekond Kukk ei teadnud tollal ette, et Antsu esimene töökoht oli parim, mida ta kunagi elus sai. . - Tartu ülikool on ainult paar aastat Harvardist vanem, ent t a ajalugu on olnud palju kirevam. Rootsi kumngas asutas ta 1632. Pärast seda kui venelased vallutasid Tartu a. 1704, jäi ülikool suletuks terveks sajandiks. Õpetust pn siin antud ladina, saksa, vene ja (a. 1919 alates) eesti keeles. Tartu ise on tiihat aastat vana sisemaa linn laevatatava jõe kaldal. Kuni vümase ajani oli ülikooli raamtukogu majutet keskaegse katedraali varemete taastatud ossa. Kolmaindik Tartust oli taas varemeis a. 1941, pärast kaht nädalat armutut suurtiikirpommitamist ja tulesüütainist taanduvate N. Lüdu vägede poolt, keda jõgi lahutas eesti metsavendadest. Uued lahingud sakslaste taandumisel-a, 1944 jätsid püsti vähem kui poole linnast, m Jüri a. 1958 Tartusse saabus, oli linnas taas oma 70.000 elanikku tihedalt pakitud kitsasse elamisruu-mi. Ülikooli internaadis oli kuus kuni kaheksa õj^ilast toa kohta. Üliõpilased said elamiskulude katteks väikest stipendiumi, mille suurus olenes õppetulemusist. Loengud piid eesti keeles, väljaarvatud mõnel kitsal erialal nagu špordimedit-sün. Peale marksismileninismi mida igüks pidi õppima, spetsialiseerusid kursused üsna varakult. Antud isik alustas õpinguid koos rühma algajatega, kes, kui n ad välja ei langenud," jäid kokku järg-, nevaks viieks aastaks, õppides kõigu kursustel koos ja mõnikord veetes suvedki koos põllu- või ehitus-A töödel. Jüri õieti kohtaski oma kur-^ šusekaaslasi esmakordselt kolhoosis, kus nad kõik olid kohustatud rühmana töötama suvel enne kee mia-õpüigute algamist ülikoolis. Väga vähesed neist kuulusid komsomoli. lased pidasid läbinähtavaks propagandaks. ; Seal, kus Fadejevi sangareid van-gistasid, alandasid ja punasid sakslased (Uma suutmata neid murda), võis Jüri ehk näha sa-malaadsusi vene hõivanguga Eestis. . Kui ta rühmakaaslased neid ei näi-mid, ei; saanud Jüri riskida nende selgekstegemisega. Ta võis aga ka olla- huvitatud üldistest psühholoogilistest implikatsioonidest, olenematult sellest, kes piinas keda. Kui väidetav episood vastab tõele, meenutab ta, et inimloomad on komplekssed ja mõnikord vastuolulised. Ajal, mil Jüri Tartusse jõudis, arreteeriti seal üks hiljutine ülikooli lõpetaja 21. augustil 1958. Ta mõisteti kümneks aastaks vangilaagrisse selle eest, et ta külastajaile Läänest andis 15 fotot N. Eesti elu vähem-hiilgavast küljest: kitse-karjatamioe Tartu pargis, välistu-gesid vajavad uhi-uued hooned, ja raadiojaam, mis saatis ainult müra välismaiste saadete summutamiseks, üliõpilase nimi. Mart Niklus, ei ulatunud arvatavasti Jürini, kuigi kuuldused vangistamisest võisid temani jõuda. Pidi mööduma veel 20 aastat, enne kui Mart j a Jüri leiavad end koos poliitilise kohtu ees. Varaseil 19S0-ndail aastail laks elu Eestis paremaks. Kitsendusi lõdvendati ja tarbekaupu tuU rohkem. Mart Nikluse süüdimõist pii meenutuseks, et karistus võis olla kärm isegi pisitegude eest, mis N. Liidu võimudele ei meeldinud; Aga vähemalt ei vangistatud enam inimesi mittemiUegi pärastj amult kõige pealiskaudsema kahtluse põh-jal, nagu nii tihti juhtus Stalini ajal. ' : • Isegi tegUj mille pärast Niklus vangistati, poleks saanud teostuda Stalmi ajal, sest Eesti oli nii täielikult muust maailmast ära lõigatud, et NÜüus poleks kohanud ühtegi välismaalast. Aastaks 1960 hakkas laienev nire soome üliõpilasi külastama Tartut ja vastukülaskäigudki hoolikalt valitud eestlaste poolt said võimalikuks. Eesti kultuurielu, mis peaaegu oli lakanud olemast Stalmi aja lõpupoole, tõusis taas esile perioodist, mida mitmed hüüdsid „ajalooli-seks auguks". Tartu ülikool teadagi osales ses taassünnis. Jüri KUkk oli k^Ualtki teadlik kultuuriarengust ja sai isegi tuttavaks mÕne tulevase kirjandustege-lasega. Koolis hakkas ta spetsialiseeruma füüsilises keemias. Suveti osales ta Narva Termo-elektrilise Jaama ja Kunda tsemendivabriku ehitamisel rühmade liikmena, millest hiljem organiseeriti eesti Üliõpilasmaley. Üks väike juhtum Narvas jäi meelde mõnele ta rühmakaaslasist. Kord saadeti neid tööle hiigelkõr-get korstent ümbritsevaüe tellm-guiie. Enamusel hakkas pea pööritama hirmust. Ja süs nad nägid Jürit tellinguü kõndimas kätel! Ta oli kõhn ja lühike (umbes 172 cm), ent tugev, ja kunagi noorest peast oli ta harrastanud akrobaatikat. Ta rühmakaaslastel oli põhjust seda kätelkäimist meenutada 20 aastat hiljem^ kui Jüri võttis teist laadi riske, mõjudes mõnele tuttavaist inimesena^ kellele füüsüine hirm on tundmatu. • Raamatut saab tellida kirjastajalt: University Press of America, 4720 Boston Way, Lanham, MD 20706, USA, või 3 Henrietta Street, London WC2E 8LU England. Hind saatekuludega 13. 50 Ameerika dollarit. relvade ülekaal igal alal Laialt respekteeritud International Institute for Strategic Studies teatas, &t NATO on märgatavalt kaotanud oma tehnoloogUise ülekaalu, mis sel oli Varssavi pakti maade üle, kuna N. Liit on suurenda- Kttd ka oma aryulistülekaalu konventsionaalses relvastuses. Imelikul kombel mäletas üks rühmakaaslane hiljem Jüri Kukke kui muidu enesesse sulgunud poissi, kes näis olevat ehtsalt vaimustunud Fadejevi ,Noorest kaardiväest', mis on N. Liidu nborsookirjariduše tüüpnäide. Jüri olevat oma tüüda-tud rühmakaaslastele ette lugenud lehekülje teise järele sellest Teise maailmasõja jutust, entusiastlikult omaks võttes N. Lndu-meelse tege-mida ta rühmakaas= Londonis asuv uurimiskeskus rõhutas siiski oma 1984/85 SÕJAVÄGEDE TASAKAALU RAPORDIS, et üldine konventsionaalne tasakaal süski nüsugune, et teeb sõjalised agressioomd väga riskantseks. Instituut ütles ka, et mõlemate suurvõimude tuumarelvad on muutumas kogult väiksemaks, kuid rohkem täpsemaks ja enam lükuvamaks, suund, mis teeb tulevikus väga räsige olukorra, kui läbirääkimistel lepitakse kokku mingisuguses vastastikuses kontrollimises. Üldiselt globaalne kulutus relvastusele on langenud 10 miljardit dollarit möödunud aastal, eelmise aas^ ta kulutustelt 790 miljardile dollarile või üle kahe miljardi dollari päevas. , . \ . Raport ütleb, et Varssavi paktil on arvuline ülekaal peagu kõigis relvaliikides, kaasaarvatud 50,000 tanki NATO jõudude 20.742 tanki vastu ja 2430 maapümal ründavat lennukit N A T O 2290 vastu. Raport märgib ka mõlema suurvõimu suunda rakettide paigutamises allveelaevadele, kus ka N . Liidul on megatonnine (miljontonnine) ülekaal. Käesoleva aasta juulikuu keskel kogunesid Perugia linna Itaaliasse kogu maailma rahunõudjad ja tuu-marelvade hävitamist taotlejad, laiaks rahvusvaheliseks konventsiooniks, Smna ei kutsutud riigivalitsuste esindajaid^ vaid rahu eest võitle-vaid gruppe,^mis tõusnud vahetult rahva seast. Vähemalt nü oli see konventsioon mõeldud. Vastavalt sellele oli Nõuk. Ludust kutsutud „T-ÜHING"' konventsioonist osa võtma. T-ÜHING (minu lühend) ou „Group to Establish Trust Between the USSR and USA". See pole riiklik organisatsioon, vaid kiirelt kasvanud eraühüig. piõuk. valitsus pole ühmgu tekkimist takistanud ~ see on olnud meelepäraseks näiteks organiseerimisvabadusest Nõuk. Ludus. Arusaadav, et KGB on valvanud, et ühingu tegevus püsiks kombekates piurides. Piiririkkumisi on oinud rohkesti: kontaktid välisturistidega, lubamatu ku*janduse lugemine . ja levitamme (Time, Newsweeki jt.), allkirjade korjamine aatomirelvade hävitamiseks ja Tshemenko-Reagani koheseks kohtumiseks jne. Tüldiselt on piu-irikku-jad imeküresti arreteeritud, või nad on kadunud hullumajadesse. Seesama T-üHING oli kutsutud Perugiasse, kuid ükski ei Umunud. Selleasemel oli kohale sõitnud Sov-jeti Rahukomitee (Soviet Peace Committee) ja Euroopa Kaitse ja Koostöö Nõukogu (CouncU of Eu-ropean Security and Co-operation) liUcmed. - Kutsumatute kõnemeheks oli Sov-jeti Rahukomitee sekretär G. Lok-shln, kes teatas, et Sovjeti Rahukomitee on Nõukogude Lüdu ainuke rahunõudleja ja aatomisõja-vastane ühing, oma arvukate allüksustega üle kogu rügi, T-ÜHING on kuivanud kokku, osa neist on emigreeni-nud Iisraeli j a paljud liikmed on osutunud huligaanideks, keda kohtu poolt on karistatud. ... . . . Selle deklaratsiooniga ühines Euroopa Kaitse ja Koostöö Nõukogu abiesimees Y. Sylm. .... Kutsumatute seletus voeti koosolijate enamuse poolt vastu kahtlustava mõminaga. Konventsiooni korraldajad reageerisid vägivaldsele koosseisu muutmisele sel moel, et asetasid lilli 59-le tühjale toolüe mitteUmttjate austamiseks. Ja kui mõned agarad Itaalia ja Inglise ra-hugrupi liikmed rumalaid küsimusi esitasid, sovjettidele, süs need vihastasid ja andsid konventsiooni juhatusele kaebekirja nõudega ja ähvardusega/ et kui olukord ei parane, siis nad lahkuvad konventsioo-nUt! Olukord ei paranenud. Seal polnud ainsatki gruppi, kes oleks leidnud sovjettide lohutuseks leeven-davaid sõnu. Sellepeale vihased sovjetid kutsusid aj akirj anikud — pressikonverentsile. See oli veelgi õnnetum samm kui konventsioonile tulemine. Sovjetti-del ei õnnestunud selgeks seletada, et Nõukogude Liit (pluss satellü-did) on tõelised rahukaitsjad siin rahutus maailmas. Juhtus hoopis vastupidine — neile vastati vUe ja pilkamistega mitmelt poolt. Sealjuures esitati mitmeid pünlikke küsimusi tuiJmarjslvade Tshehhi paigutamise kohta, T-ÜHINGU lükme-te tagakiusamise ja Rahukomitee rahvapärasuse kohta. Afganistani olukorra ja Sahharovi saatuse koh- • ta. j .: , Sovjettide seletustes põhiud suuremat nudist, kui vast kinnitamuie, et Sovjeti valitsuse ja rahva arva-mme on ikka ja alati üks ja sama, sest valitsus oskab oma rahvaga käituda; et T-üHING saab Reaganilt salajast rahalist toetust ja, et Sahharovi haletsejad peaksid häbenema, et nad on huvitatud mehest, kes ehitas venelastele esimese aatomipommi! (Andmed: Speakup, Aug.1984) Frawda ja TASS pole sellest kon-ventsioonisf; teatanud. See on hästi mõistetav. Miks aga Ameerika aja-kir j andus sellest konventsioonist midagi ei tea, — see annab mõistatada! Nr. 78 27. jii28.okto dr, M. Leil 3. ju 4. nov. dr. A. Re])| Sl taarast E S I alustasid Stol festivalide k{ sellele vastud Ä'Pjiödunud aj „ O t s c " juhaül t i v a l i iile a r( on p r a e g u kl kes suudavai ma noorteperl soo, laekur tär Peeter tuleks korral(| eelviimasel soovikohaselt eesti või soo| haksid leida leks samad kord ja igal kavas spord( puisel eesti tuua mõni 1 rezhissöörigj muda kohvil tuseks on kunstinäitus,! ne poliitiline| sert ja kon) levikuporblej Narvos 1697 Kui vanac Võiks õigei sest teejooi vanem. Esii lisest asutuj a. 1697 ole^ gl eksisteei dis järgi ai Enamik selt välja .1 diitriäridest tuuri ligimi kesed. Vani järgi oli aj| Tallinna vj kohvikut, kondiitriärij naised. Praegusel lümadkob ÜUkooli tär tal kondüt] Werneri Imn" (avaj nime „Fei£ gusesse a^ 1930. aastal Iseseisvi vik „Kultj E E K S - M A J nes on ,,Moskvaki orgi VAB Venelasi mwnismi päevalt. I| ei jumali gi. NeiTij suurtest test poliij rasi>el(1<d| ja vanavj \\\m 01 usaldus'il oma leiavad ;| probleon võib t('k!| suurt, V.A mis lõpl punase vj bab ini võidusiiw
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , October 23, 1984 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1984-10-23 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e841023 |
Description
Title | 1984-10-23-02 |
OCR text |
1LL2 ¥ABA EESTLANE teisipäeval, 23. oktoobrH 1984 — Tuesday, October 23, 1984 Nr. 78
VABA
VttJAANDJA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 LesMe St Dcm Milk,
\ ' ' OntM3B2M3
TOIMETAJA: Hanaes Oja
TOIMETUSE KOLLEEGIUM: KarlArro, Hdno Ä , Olev T i t a :
TELEFONID: toimetus 444-4823, taHtus (tellimised, kuulutused,
V ekspeditsioon) 444-4832
TELMMISfflNNAD Kanadas: aasta "$51.—^,:podassžas
ja veerandaastas $15.—
TELUMISfflNNAD väljaspool Kanadat: aastas $65.—,
aastas $35.-^ ja ve^andaastaa $18.—
Aadressi muudatus 70 c. tJksiknumbrihindVOe.
KUULUTUSTE HINNAD üks toU ühel veerul:
tuulutuste Miljel $4.75* tekstis $5.—, esifeüljd $5.
Fuböshed by Free Estonian Fublisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont M3B 2M3
palju sinist!
ESTO-84 kuBsünältuse avamiselt/Pildil vasakult näituse iUdkqrraldaja Lia Holmberg, Charles §. Cntts,
liniiaiiõunik Tonu 0'Doiahue ja Aldona 0'DonahueO'Keefe Centre'is ühe kunstiteose ees.
Foto: Lembitu Ristsoo
Ajal, mil me otsime Jai taotlema
lääneriikidest eesti vabadusvõiliu-sele
abi j a tuge^ Idnnilavad meile
Afganistanis toimuvad sündmused
ja 1 läänemaailma ükskõiksus nendele
reageerimisel, et vaba maailm
ei ole veel kaugeltki küpg Moskva
^rroriaktsioonidele vajaliku otsustavusega
reageeruna. Ja iähtii-des
peame tegema järelduse, et kui
Xiäänes aktsepteeritakse äärmise
ükskõiksusega N. Liidu praegusi
Mävitamisoperatsiopne Afganistanis
— kuidas oleks siis mõeldav, et
Balti riikide küsimus kerkiks üles
tlhinenud Rahvaste Organisatsioon
Hiis või mõnel teisel rahyusvaSiell-
'M foortiiml? Näib, et väljavaated
iseMeks on minimaalsedr
See, mis praegu Afgani!?faniä
siimiib, Öh N. Lüdu kommunistliku
valitsuse jõhkruse, tooruse ja
Herroriyähendite rakendamise mitmepalgeliseks
demonstratsiooniks.
Kujna Moskva on aastaid kestnud
võitluste järele jõudnud veendu-imusele,
et ta ei ole suuteline ega
võimeline Afganistani partisane
oma relvajõuga hävitama, siis ön
ta pööranud oma raevu ja moodsad
hävitusrelvad tsiviilelatnikkonna
vastu, atakeerides oma yõitlnslen-mukiteg^
ka pÕgelilke karavane,
kes pikkades ahelikkudes lüg;uvad
si^maalt Pakistani poole. Sellised
õhüatakid, mille vastu põgenikel
pole I mingisugust kaitset, nõiiavad
sageh sadu ohvreid;
Afganistiam mägielanike visa
vastupanu põhja poolt tulnud kom-munistlikele
okupantidele on arusaadavalt
pannud Kremli võimumehed
vihast värisema. Nõukogude
Lüdu komhiunistlik sii^ on
alaä küdebiud oma punaarmee
j^voitmatu" kuulsusega, punasõdurite
võitlusyaimiiga ja moodsa relvastusega
ja nüüd äkki on nendele
kommunistliku propaganda poolt
iileskiidetud hästürelvastatud sõduritele
vastu astunud Afganistani
vaesed-mägikarjused oma algeliste
relvadega, mille hulgas leidub isegi
tu^elukuga püsse. Sealjuures on
veelgi häirivam, et need vastuha-kuoperatsiöonid
on osutunud väga
edukaiks ning on tekitanud venelastele
ning nende käsutuses olevatele.
Afganistani kommum'stliku va-
Mtsuse poolt mobiliseeritud väeüksustele
suuri kaotusi,
Vene lennuvägi on hävitanud
oma^ pidevate riinnakutega, mis
iiiilatnvad ka kõige kaugematesse
miägipürkondades^e, tsadu Imnn ja
külasid^ muutes need elutuiks ahervaredeks.
Varemete Vahel võib näha
veel üksikuid, nagu äraeksmud
Inimesi, kuna suurem osa elanikest
on saanud pommitamise tagajärjel
s u r ^ või P9g0nenud mägedesse.
Funaiendurite õhurünnakutele on
sageli^ järgnehud vene motoriseeri-mid",
mis lõpevad tavaliselt terveksjäänud
ja mahajäetud majades
„sopmuse^^ tegemisega ning muha-mefedlalste
pühade mosheedevälja-iäigukohtadeks
kasutamisegsi.
Kuid see surnud maa taktika kasutamine
ei piirdu mitte ainult asulate
hävitamisega. Hävitustööd
täiendatalöe viUapõldude põk^^
misega, ikarilooniade tepmjsega
ning nifeutamissüsteemide
'sega ja
jekš': on, :et' tuhanded IniMesed, kes
on suutnud vene lendurite ja soo-musmasmate
hävitustöö eest põgeneda,
«surevad nälga või alatoitlusest
tekkinud halgust^se.
Paralleelselt tsiviilelanikkonna Ja
nende elamisvõimaluste hävitamisega
on venelased muutnud oma
sõjaväeliste operatsioonide taktikat,
saates õhu teel- Muremaid
lööküksusi partisanide kontrolli all
olevatele maa-alad^, kus korraldatakse
suuri ümberpliramisoperat-sioone
ning blokeeritakse tähtsaid
ja partisanide liikumisele olulisi
mägestikufeld. Välismaale saabunud
andmete kohaselt on nõukogude
iUemjuhatus rakendanud oina
llÖ.pOO mehelisest okupatsiooniar-meiest
umbes 20.000 meest pidevalt
sõjalistesse operatsioonidesse.
Molskva uus taktika on sdgelt
läbipaistev: sele eesmärgiks on
muuta elamiskõlbmatuks kõrbeks
need piukonnad, mis andsid partisanidele
oma toetuse. Juhnasõja-pidamisviisi
tagajäijel ei ole mitte
ainult tuhandeid surmaohvreid tsi-yiilelanikkonna
hulgas, vaid sajad
tuhanded inimesed on põgenenud
üle piiri Pakistani, kus nad elavad
viletsates tinginiustes põgenikelaagrites.
Pakistanist saadud informatsiooni
kohaselt ulatub nende põgenikelaagrite
elanike arv 5-miljoni
ümnesele — seega on umbes üks
kolmandik; Afganistani elanikest
põgenenud N. Lüdu okupatsiooni
kestel üle piin Pakistani
Afganistanis viibinud lääneriikide
ajakirjanikud mainlyad, et vaatamata
sellele hävitustööle |a
Moskva uuele strateegiale, ei ole
Kreml suutnud murda vastupanu-liikumi!
se selgroogu ja et partisanide
võithismoraal on vaatamata
suurtele kaotustele ja tagasUööM-dele
ikka veel kõrge. Kuid kui vaba
maailm jääb Afganistani sündmuste
suhtes endiselt ükskõikselt
pealtvaatajaks ning ei ulata vabadusvõitlejatele
relvade, varustub
ja toiduainete muretsemiseks oma
abistavat kätt, siis võib see västia-panu
Kremli hävitavate löökide ta-
; gajäijei tsma peatselt kokku vari-
•••§edffl.,;-
Kuid näib, et demokraatlik läänemaailm
on unustanud Afganistanis
toimuvad kuriteod ja genot^di
ning kohtleb nõukogude valitsust
ja jselle esindajaid nagu kõigi teiste
tsiviliseeritud rahvaste juhte ja
riigimehi. Läänes eksisteerivad
suured ja mõjurikkad jõud, kes
propageerivad kultuuriliste, sportlike
ja teaduislike delegatsioonide
vahet^nist ning Moskvaga suhete
süvendamist. Neid \riigimehi ja poliitikuid,
eesotsas Ühendriikide
presidendi Reaganiga> kes julgevad
Nõukogude Ludust teistesse riikidesse
ekisporditud terrorisüsteemi
kritiseerida, hurjutatakse ja peetakse
neid poliitüiselt naiivseteks ja
ebaküpseteks inimesteks.
.la nii me: elame kä' Kanadas Ja;
mängime N. Liidia punaarmee
meestega rõõmsalt jäähokit, samal
ajal kui nõukogude punalsõdurid
Afgamstanis elanikkonda terroriseerivad
ja kõige julmemate vahenditega
iinnmesE - Ja ihaad hävitavad.
Mõne kuu eest ümtis Rein Taagepera ingliskeelne raamat ,3oftenmg Withottt Liberalization in the
Soviet Union: The Case of Jüri Kukk" (Pehmumine ilma überaliseerumiseta N. Ludus: Jüri Kuke juhtum).
Järgnevad tõlkekatked käsitlevad aega pärast seda kui Jüri poliitilistel põhjustel Mõisaküla koolist välja
heideti Ja Abjas keskkooli lõpetas.
Pärast talvist muretsemist Jüri •
väljaheitmise pärast oli suvi 1958
küU vist hea aeg väikse m a j a asuv
kaile Pärnu tänav 51 Mõisakülas.
Jüri oli snski teel ülikooli ja ta v a nem
vendAnts lõpetas parajasti oma
inseneri-õpingud Leningradis kütusega.
Antsu esimene töökoht oli
Kuldiga raadiojaamas Lätis. Pärast
vüt aastat Leningradis oli tä ehk
lootnud leida tööd oma sünnimaal,
kuid Läti polnud nii väga kaugel.
Pealegi oli see vaid esimene töökoht.
Tulevikus oli oodata paremaid.
Oli vist paremgi, et perekond Kukk
ei teadnud tollal ette, et Antsu esimene
töökoht oli parim, mida ta
kunagi elus sai. . -
Tartu ülikool on ainult paar aastat
Harvardist vanem, ent t a ajalugu
on olnud palju kirevam.
Rootsi kumngas asutas ta 1632.
Pärast seda kui venelased vallutasid
Tartu a. 1704, jäi ülikool suletuks
terveks sajandiks.
Õpetust pn siin antud ladina, saksa,
vene ja (a. 1919 alates) eesti keeles.
Tartu ise on tiihat aastat vana
sisemaa linn laevatatava jõe kaldal.
Kuni vümase ajani oli ülikooli
raamtukogu majutet keskaegse katedraali
varemete taastatud ossa.
Kolmaindik Tartust oli taas varemeis
a. 1941, pärast kaht nädalat
armutut suurtiikirpommitamist ja
tulesüütainist taanduvate N. Lüdu
vägede poolt, keda jõgi lahutas eesti
metsavendadest. Uued lahingud
sakslaste taandumisel-a, 1944 jätsid
püsti vähem kui poole linnast,
m Jüri a. 1958 Tartusse saabus,
oli linnas taas oma 70.000 elanikku
tihedalt pakitud kitsasse elamisruu-mi.
Ülikooli internaadis oli kuus
kuni kaheksa õj^ilast toa kohta.
Üliõpilased said elamiskulude katteks
väikest stipendiumi, mille suurus
olenes õppetulemusist. Loengud
piid eesti keeles, väljaarvatud mõnel
kitsal erialal nagu špordimedit-sün.
Peale marksismileninismi
mida igüks pidi õppima, spetsialiseerusid
kursused üsna varakult.
Antud isik alustas õpinguid koos
rühma algajatega, kes, kui n ad
välja ei langenud," jäid kokku järg-,
nevaks viieks aastaks, õppides kõigu
kursustel koos ja mõnikord veetes
suvedki koos põllu- või ehitus-A
töödel. Jüri õieti kohtaski oma kur-^
šusekaaslasi esmakordselt kolhoosis,
kus nad kõik olid kohustatud
rühmana töötama suvel enne kee
mia-õpüigute algamist ülikoolis. Väga
vähesed neist kuulusid komsomoli.
lased pidasid läbinähtavaks propagandaks.
;
Seal, kus Fadejevi sangareid van-gistasid,
alandasid ja punasid
sakslased (Uma suutmata neid
murda), võis Jüri ehk näha sa-malaadsusi
vene hõivanguga
Eestis. .
Kui ta rühmakaaslased neid ei näi-mid,
ei; saanud Jüri riskida nende
selgekstegemisega. Ta võis aga ka
olla- huvitatud üldistest psühholoogilistest
implikatsioonidest, olenematult
sellest, kes piinas keda. Kui
väidetav episood vastab tõele, meenutab
ta, et inimloomad on komplekssed
ja mõnikord vastuolulised.
Ajal, mil Jüri Tartusse jõudis,
arreteeriti seal üks hiljutine ülikooli
lõpetaja 21. augustil 1958. Ta
mõisteti kümneks aastaks vangilaagrisse
selle eest, et ta külastajaile
Läänest andis 15 fotot N. Eesti
elu vähem-hiilgavast küljest: kitse-karjatamioe
Tartu pargis, välistu-gesid
vajavad uhi-uued hooned, ja
raadiojaam, mis saatis ainult müra
välismaiste saadete summutamiseks,
üliõpilase nimi. Mart Niklus,
ei ulatunud arvatavasti Jürini, kuigi
kuuldused vangistamisest võisid
temani jõuda. Pidi mööduma veel
20 aastat, enne kui Mart j a Jüri
leiavad end koos poliitilise kohtu
ees.
Varaseil 19S0-ndail aastail laks
elu Eestis paremaks. Kitsendusi
lõdvendati ja tarbekaupu tuU rohkem.
Mart Nikluse süüdimõist pii
meenutuseks, et karistus võis olla
kärm isegi pisitegude eest, mis N.
Liidu võimudele ei meeldinud; Aga
vähemalt ei vangistatud enam inimesi
mittemiUegi pärastj amult
kõige pealiskaudsema kahtluse põh-jal,
nagu nii tihti juhtus Stalini
ajal. ' : •
Isegi tegUj mille pärast Niklus
vangistati, poleks saanud teostuda
Stalmi ajal, sest Eesti oli nii
täielikult muust maailmast ära
lõigatud, et NÜüus poleks kohanud
ühtegi välismaalast.
Aastaks 1960 hakkas laienev nire
soome üliõpilasi külastama Tartut
ja vastukülaskäigudki hoolikalt valitud
eestlaste poolt said võimalikuks.
Eesti kultuurielu, mis peaaegu oli
lakanud olemast Stalmi aja lõpupoole,
tõusis taas esile perioodist,
mida mitmed hüüdsid „ajalooli-seks
auguks". Tartu ülikool teadagi
osales ses taassünnis.
Jüri KUkk oli k^Ualtki teadlik
kultuuriarengust ja sai isegi tuttavaks
mÕne tulevase kirjandustege-lasega.
Koolis hakkas ta spetsialiseeruma
füüsilises keemias.
Suveti osales ta Narva Termo-elektrilise
Jaama ja Kunda tsemendivabriku
ehitamisel rühmade
liikmena, millest hiljem organiseeriti
eesti Üliõpilasmaley.
Üks väike juhtum Narvas jäi meelde
mõnele ta rühmakaaslasist.
Kord saadeti neid tööle hiigelkõr-get
korstent ümbritsevaüe tellm-guiie.
Enamusel hakkas pea pööritama
hirmust. Ja süs nad nägid
Jürit tellinguü kõndimas kätel! Ta
oli kõhn ja lühike (umbes 172 cm),
ent tugev, ja kunagi noorest peast
oli ta harrastanud akrobaatikat. Ta
rühmakaaslastel oli põhjust seda
kätelkäimist meenutada 20 aastat
hiljem^ kui Jüri võttis teist laadi
riske, mõjudes mõnele tuttavaist
inimesena^ kellele füüsüine hirm on
tundmatu. •
Raamatut saab tellida kirjastajalt:
University Press of America, 4720
Boston Way, Lanham, MD 20706,
USA, või 3 Henrietta Street, London
WC2E 8LU England. Hind saatekuludega
13. 50 Ameerika dollarit.
relvade ülekaal igal alal
Laialt respekteeritud International Institute for Strategic Studies
teatas, &t NATO on märgatavalt kaotanud oma tehnoloogUise ülekaalu,
mis sel oli Varssavi pakti maade üle, kuna N. Liit on suurenda-
Kttd ka oma aryulistülekaalu konventsionaalses relvastuses.
Imelikul kombel mäletas üks rühmakaaslane
hiljem Jüri Kukke kui
muidu enesesse sulgunud poissi,
kes näis olevat ehtsalt vaimustunud
Fadejevi ,Noorest kaardiväest',
mis on N. Liidu nborsookirjariduše
tüüpnäide. Jüri olevat oma tüüda-tud
rühmakaaslastele ette lugenud
lehekülje teise järele sellest Teise
maailmasõja jutust, entusiastlikult
omaks võttes N. Lndu-meelse tege-mida
ta rühmakaas=
Londonis asuv uurimiskeskus rõhutas
siiski oma 1984/85 SÕJAVÄGEDE
TASAKAALU RAPORDIS,
et üldine konventsionaalne tasakaal
süski nüsugune, et teeb sõjalised
agressioomd väga riskantseks.
Instituut ütles ka, et mõlemate
suurvõimude
tuumarelvad on muutumas kogult
väiksemaks, kuid rohkem täpsemaks
ja enam lükuvamaks,
suund, mis teeb tulevikus väga räsige
olukorra, kui läbirääkimistel lepitakse
kokku mingisuguses vastastikuses
kontrollimises.
Üldiselt globaalne kulutus relvastusele
on langenud 10 miljardit dollarit
möödunud aastal, eelmise aas^
ta kulutustelt 790 miljardile dollarile
või üle kahe miljardi dollari
päevas. , . \ .
Raport ütleb, et Varssavi paktil
on arvuline ülekaal peagu kõigis
relvaliikides,
kaasaarvatud 50,000 tanki NATO
jõudude 20.742 tanki vastu
ja 2430 maapümal ründavat lennukit
N A T O 2290 vastu.
Raport märgib ka mõlema suurvõimu
suunda rakettide paigutamises
allveelaevadele, kus ka N . Liidul
on megatonnine (miljontonnine)
ülekaal.
Käesoleva aasta juulikuu keskel
kogunesid Perugia linna Itaaliasse
kogu maailma rahunõudjad ja tuu-marelvade
hävitamist taotlejad,
laiaks rahvusvaheliseks konventsiooniks,
Smna ei kutsutud riigivalitsuste
esindajaid^ vaid rahu eest võitle-vaid
gruppe,^mis tõusnud vahetult
rahva seast. Vähemalt nü oli see
konventsioon mõeldud. Vastavalt
sellele oli Nõuk. Ludust kutsutud
„T-ÜHING"' konventsioonist osa
võtma.
T-ÜHING (minu lühend) ou
„Group to Establish Trust Between
the USSR and USA". See pole riiklik
organisatsioon, vaid kiirelt kasvanud
eraühüig. piõuk. valitsus pole
ühmgu tekkimist takistanud ~
see on olnud meelepäraseks näiteks
organiseerimisvabadusest Nõuk.
Ludus. Arusaadav, et KGB on valvanud,
et ühingu tegevus püsiks
kombekates piurides. Piiririkkumisi
on oinud rohkesti: kontaktid välisturistidega,
lubamatu ku*janduse
lugemine . ja levitamme (Time,
Newsweeki jt.), allkirjade korjamine
aatomirelvade hävitamiseks ja
Tshemenko-Reagani koheseks kohtumiseks
jne. Tüldiselt on piu-irikku-jad
imeküresti arreteeritud, või
nad on kadunud hullumajadesse.
Seesama T-üHING oli kutsutud
Perugiasse, kuid ükski ei Umunud.
Selleasemel oli kohale sõitnud Sov-jeti
Rahukomitee (Soviet Peace
Committee) ja Euroopa Kaitse ja
Koostöö Nõukogu (CouncU of Eu-ropean
Security and Co-operation)
liUcmed. -
Kutsumatute kõnemeheks oli Sov-jeti
Rahukomitee sekretär G. Lok-shln,
kes teatas, et Sovjeti Rahukomitee
on Nõukogude Lüdu ainuke
rahunõudleja ja aatomisõja-vastane
ühing, oma arvukate allüksustega
üle kogu rügi, T-ÜHING on kuivanud
kokku, osa neist on emigreeni-nud
Iisraeli j a paljud liikmed on
osutunud huligaanideks, keda kohtu
poolt on karistatud. ... . .
. Selle deklaratsiooniga ühines Euroopa
Kaitse ja Koostöö Nõukogu
abiesimees Y. Sylm. ....
Kutsumatute seletus voeti koosolijate
enamuse poolt vastu kahtlustava
mõminaga. Konventsiooni
korraldajad reageerisid vägivaldsele
koosseisu muutmisele sel moel,
et asetasid lilli 59-le tühjale toolüe
mitteUmttjate austamiseks. Ja kui
mõned agarad Itaalia ja Inglise ra-hugrupi
liikmed rumalaid küsimusi
esitasid, sovjettidele, süs need vihastasid
ja andsid konventsiooni juhatusele
kaebekirja nõudega ja ähvardusega/
et kui olukord ei parane,
siis nad lahkuvad konventsioo-nUt!
Olukord ei paranenud. Seal polnud
ainsatki gruppi, kes oleks leidnud
sovjettide lohutuseks leeven-davaid
sõnu. Sellepeale vihased
sovjetid kutsusid aj akirj anikud —
pressikonverentsile.
See oli veelgi õnnetum samm kui
konventsioonile tulemine. Sovjetti-del
ei õnnestunud selgeks seletada,
et Nõukogude Liit (pluss satellü-did)
on tõelised rahukaitsjad siin
rahutus maailmas. Juhtus hoopis
vastupidine — neile vastati vUe ja
pilkamistega mitmelt poolt. Sealjuures
esitati mitmeid pünlikke küsimusi
tuiJmarjslvade Tshehhi paigutamise
kohta, T-ÜHINGU lükme-te
tagakiusamise ja Rahukomitee
rahvapärasuse kohta. Afganistani
olukorra ja Sahharovi saatuse koh-
• ta. j .:
, Sovjettide seletustes põhiud suuremat
nudist, kui vast kinnitamuie,
et Sovjeti valitsuse ja rahva arva-mme
on ikka ja alati üks ja sama,
sest valitsus oskab oma rahvaga
käituda; et T-üHING saab Reaganilt
salajast rahalist toetust ja,
et Sahharovi haletsejad peaksid häbenema,
et nad on huvitatud mehest,
kes ehitas venelastele esimese
aatomipommi!
(Andmed: Speakup, Aug.1984)
Frawda ja TASS pole sellest kon-ventsioonisf;
teatanud. See on hästi
mõistetav. Miks aga Ameerika aja-kir
j andus sellest konventsioonist
midagi ei tea, — see annab mõistatada!
Nr. 78
27. jii28.okto
dr, M. Leil
3. ju 4. nov.
dr. A. Re])|
Sl
taarast E S I
alustasid Stol
festivalide k{
sellele vastud
Ä'Pjiödunud aj
„ O t s c " juhaül
t i v a l i iile a r(
on p r a e g u kl
kes suudavai
ma noorteperl
soo, laekur
tär Peeter
tuleks korral(|
eelviimasel
soovikohaselt
eesti või soo|
haksid leida
leks samad
kord ja igal
kavas spord(
puisel eesti
tuua mõni 1
rezhissöörigj
muda kohvil
tuseks on
kunstinäitus,!
ne poliitiline|
sert ja kon)
levikuporblej
Narvos
1697
Kui vanac
Võiks õigei
sest teejooi
vanem. Esii
lisest asutuj
a. 1697 ole^
gl eksisteei
dis järgi ai
Enamik
selt välja .1
diitriäridest
tuuri ligimi
kesed. Vani
järgi oli aj|
Tallinna vj
kohvikut,
kondiitriärij
naised.
Praegusel
lümadkob
ÜUkooli tär
tal kondüt]
Werneri
Imn" (avaj
nime „Fei£
gusesse a^
1930. aastal
Iseseisvi
vik „Kultj
E E K S - M A J
nes on
,,Moskvaki
orgi
VAB
Venelasi
mwnismi
päevalt. I|
ei jumali
gi. NeiTij
suurtest
test poliij
rasi>el(1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-10-23-02