Vaba eestlane , October 23, 1984

              Nr. 78 Nr. 78 ¥ A ® A EEmAiSrS teisipäeval, 23. oktoobnl 1984 ~_ Xüesday/October 23, 1984 L i . 7
TALITUSES
Hiad Safite-
5TAT 2,— n.5^0— -
=70
//O
.70
.NNUST 2."-^
ADUS 7.S0 M
l i . —
: y i EM 3.50 .56
RSIIE 10.— .50
-EL 3.— .50
iUAmi 3.— .50
.50
.50
. ... 6.—
• fl • •
.50
b......... 4—- .50
20.— $ L -
6.— .50
8.80
6.— .50
1.50 .50
2.75 .50
14.— JO
i uo .50
8.— .70
18.—
6.— .70
13.— $1.-
19.50 .70
15.---^^^
aNA 4.— j0
K l /D 47.—
$L50, mulale $3.-^
tt«A 5.75^^^^^^^^^^
::.:::'^-7.-»v^:; ..70
1 4 . — 1 ^
8.— ,70
ALL 10.— $1.75
.::...:.;.....-:''X50 ;•^ .701
^•:.;...:::v:•i2;--;• $1.—
|^.:-.,^12.~.;..$13^
.:'..C':-19.--:f$2.--..'-^
I) 10.— .50
:;:v::.-^^5.—/••:-::'.70 y
25i— $1.50
^üjutisi; föderaalvalimisi,
^anisatsipon B'nai B'rith
Iile; kandida;atidde 55-le-l
toirriikuy lililles jpeärohk
|n. '-,,yihkainiskirjanduse*'
• keelüstaiiiise npudriiise-karistatavate
kriim­ude
alla. Samuti tegeleti
lällfegi V Kanadas vasuvate
ttegijätega''. Oleme mär-
IMba: ämniugi ei räägita'
3stiüdlastest''. Need. kaks
näivat mõistet oniavad
|i(n^a: tähenduse. „S6ja-
• A i m u s : näis :^ olevat.
kol^tug^ jä^ • mõnede
lespbomisega rahuldavalt
t lahendatud^ kuigi. prof.
I; :ga; ^s ed a arv am ii st ^ ,,S ö -
elava. sümbolina: on
Ld;lainult kunagine Wall:
fitsidele lähetatud ;toetus-htuvõtja
|_Rudqlf Hess.
iiivsemäd : ajakirjanikud:
b l t : avaldanud imestust,
[ei ole ühelgi k o r r a l või-'
liüurdepääšu -aastaküni-linajas
viibinud Hes^'ile,
IjiÄerimisekä.;.; ^
ihvaste ; ,,sõjasüüdlus"
et :nadVüldse. i Tieseisvalt
Ih Nenilci ,,sõjakuritege-^
!:le3j et .nad ükskõik k e l -
relvade^:'abil püüdsid
:intsi. pikendada:: ja.
paheni. — oma. iseseis-
Sügisene TRIINU
Möödunud suvise ESTO-84vab8-
dusnõude demonstratsiooni pildi
toob silmisse TRIINU äsjaUmunud
sügisnumber: Toi^onto raekoja esi­ne
täis sini-must-valgjeid lippe.
, Toimetaja Meida Meikup oma
veerul rõhutab Eesti lipu 100-ndat
juubeliaastat ja soovib, et „olgu
meie sini-must-valge innustajaks ja
tähiseks tuleviku tegudele." •
Vaimuliku sissejuhatusena oh õp.
R. Troosti Armastuse jÕud", mü-lele
järgneb mitmekülgne valik si­sukaid
artikleid ja ülevaateid. E .
Kalam kirjutab „25 aastat Balti
muusikakultuuri tutvustamist Bos­tonis",
H. Obeti „Teine balti noorte
kongress", J . Kurman„Graafik I l ­se
Leetaru tähelend". Jr Kurman-
Helena Virkhausi „Poeg Taavo ja
ta v i i u l " , Sally S. \ „Võrdhaarne
kolmnurk", pildimonüaazh „Esto-
84 mälestusi", E. Martensi „Mõt-teid
ja soovitusi Neljandal ülemaa­ilmsel
Eesti Naiskongressü", E .
Vrageri „Vanad lood ja laulud", 0 .
Malbe „Eva Tamiüenas — eesti
lauljatar Lääne-Saksamaal", H .
Visnapuu ,,Näitleja Enn Reitel",
nende, vahel E l l a V. Laamani, V. A.
Kimberg-Kiotkase j a Aita Kanguri
luuletusi.
Septembrikuu-tõi-Montreali selts; väga lähedaselt omarükluse ajas-kondlikku
ellu teatud elevust ja tur, mülest meü. kõigu on kaunid,
esmiene algatus tuli Pensionäride niälestiised. Esinejaile anti lüli ja.
ICubilt. kes. pid^s oma esimese ju-., tänati pakutu eest.
hatusekoosoieku 10. setitembrü sõb- . • - ,. , . ..
raliküs perekond Murude kodus. ^^^^^^^^^ oli muugil k a lOteruja
kus neale ameüiku osa veel kohvi- toimus loosimine, mis samuti teki-,
lauas.istuti ja suviseist mälestusist elevust publL^us.oeldiveellüpp-•
rää-^iti sõna ja bukii-.,Õnnista j a lioia../'.
" Selle järele hakkas publik, kelle
Eoosoleku avas esiname J . Too- hulgas oU ka. külaüsi väljastpoolt,
me. esitades koosoleku päevakorra.. lalikun)a.. •
misjärel arutatirügüt saadud raha-' •. ; " r
summade- ärakasutamise võimaiu-si,
miUele ka lahendusi leiti. Edasi ^Reedel" 21. septembril.'oli pensio-tuü
kõne alla; selle poolaasta tege-. Järide klubi kokkutulek juba ette-vuskavä.
Kava koostaja H . Höövel nähtud kavaüs eosaga. Näidati
märkis, et kava koostamise ja va- meeldivat National Filmboard'! f i l -.
jahke inüneste. leidmisega oh tek- mi ..Grouse Gountrv-; eesti'keeles :
kimas raskusi,. kuna. ühiskond on võüfs seda nimetada ..Tedre^või
muutunud lügselt tagasihoidlikuks tetrede elamise maa-aia". Kodu-oma
isüdiku panuse andmiseks, ^ a a l oü nimetatud Und hästi tun-
Kavalme osa on küU üldjoontes tud jahilinnuna. E r i t i meeldiva vä-olemas,
kuid tuleb pidevalt asja- limusega oli isalmd kevadisel paa-
RootsI randa jõudniidpaadid k®guti 1^^ põgenikke J , ] a veenda asja ritamise ajal. kus oü käigus n.n.
kandnud paadid. ' ' ' vajalikkuses. Koosolek lõppes sob- tedremäng. Füm kirjeldas tetrede
raükus vaimus,, elu looduse' taustal. Meeldiv.oH
^ ^ . . • E^^^ ärkamistmi
- • • mete kokkutulek leidis, aset reedel,'^i^^" kuitaimeriigis. Selgus, et sün
• ' 14. septembril eesti kirüm selts- mandril elab mituünld tetri ja nad
. ^ kondlikes ruumes, päris rohke osa- 5^sti moondalrud looduses oma
Naiskäsitöö: ja kodu alal on aja­kirjas:
r M . L . „Näitus ESTO-84
naiskongressü". S. iKolgi ,iKolm
eesti kinnast", L . Ormessoni ,,Ruu-dukujulme
seinakaunistus", E ;
Kanneli „Diivanipadi aplikatsiooni­ga",
M. Vormaste ,^Vorktikandis
l i n a " , L. Leiki „Vaip rahvuslikku­del
motiividel", E. Rabadiku „Toi-te
kala- ja jafiimeeste saagist" ja
. variat. •
Ajakirjas on rohkesti fptosid; tra­ditsiooniks
näib kujunevat fotode ja
allkirjade, segi ajamine.;
võtuga. Sellel kokkutulekul pohiud kireva sulestikuga'. kust tk vaevalt
Põgenemine Vasfselilncsst jciviiiii'(^sed päevad ToilliiiQ^s
mingit erilist :• ettekannet,, väljaar-^^^^
vatud esinaise J . Toome tervitus .' \ ^ ,
koosolijaüe ja mõningad seletused • .
jätkuvate käsitööringide tegevusest. 28. septembrü oli jällegi reedene
Juulikuul 1944, siis, kui venela- LÕUNA-EESTI T E E D E L nVuõcajjat hr. Kivirannat. Tema- T^^^m palus koosolijaid aktüv- pensionäride kokkutulek, kus dr.
sed olid jõudnud välja Vastselii- PõGENIKEVOORID t-' ^^'-^^'^ sõitsime seUel platvormil semalt kaasa lüüa klubi tegevuses, Salme Nõmmüi vestles teemal ,',Bak-nasse,
algas, minu ja paari sõbra T.ilhnra. ICiviranna läks oma teed on vaja pidevalt kaasategijaid, terid ja toitlustamine". Dr. ^S^^^
põgenemine Vastseliina alevist, kus ööbisime autojuhi äia talus' Vai- ^'^'^ läksin hiljuti Talhnna ko- miperenaistena kui k a kavale k a a - m i k u ' vestlus /oü kõigüe.hästi ani-oU
mu töökoht. Vastseliinast viis järve lähedal, kust järgmisel vara- ^'^'^-^ ^^bra kunstnik F. L i i v i j a ta saaitajaina. .saadavas vormis, lähenedes teema-paotee
Võru linna. Sõit sinna oli hommikul edasi liikuma hakkasi- P-^^i^^^^^-^^^ia juurde, kuhu jämgi pea- . l e l ü i t s a s sõnastuses,
väga ohtlik, sest venelaste patarei me. öösel sõitmine o l i siiski suu- '^^^^ o l i aeg jõudnud kait- teoreetüisi ja praktüisi teadmisi,
asus positsioonil Vastseliina lossi- re riskic^a seotud, sest kohapealsed seväe komisjoni minekuks, mis toi- 16. septembrü oü MontreaH Jaa- Juttu oü ka igapäevaseist bakte-
Swanseä ülikooli õp^jejõud Inglis­maal
dr. Helgi õpik, ön koos H. E .
Štreetiga avaldanud mahuka uuri-misteose
õistaimede kohta: The
Physiology of Flowering. Plants:
Their Growth and Development.
Teos ; on ümunud juba kolines
tiükis. Teos pn niõeldud üliõpüaste-le
põhiõpikuks taimefüsioloogia
'•alal.'-.-.^' • •
Juba aästall954 tekkis loodu
vusgrüpis arusaamine vajadusest
ühiskodu järele. Aktiivselt asuti se­da
ideed teostama 1970. aastal, kui
Austraalia valitsus kinkis neile
krundi Põhja-|5ngadme'is. Lisaks
nende oma rahale,saabus 1971;'aas-tal
födefaälvaütsuselt rahaline toe­tus,
mis võim aidas ehitamise alus­tamist
Asula valmis neljas erijär-gus,
koosnedes lõppstaadiumis
ühishoonest, milles on raam atukogu,
köök ja saal koosolekute, jumala­teenistuste
ja väikeste kökkutule-kute
pidamiseks ja 17 iseseisvat
korterit. Suurearvüliste külaliste ja
ametiesmdajate osavõtul avati hoo­nete
komplekt 19. augustü. f \ ^
tee, tugeva suurtükitule all. Tuü autot, et "sellega midagi e i juhtuks.' õpetajat, Hemo Laaneots ja küla- mimkehale.. Suur tähtsus ja oskus
oU mi tihe, et raske saksa tank Kilomeetrit kuus või seitse kohta- E^^^ Viljandisse soitma hakka- lisõpetaja Helmut: Saabas, õpetaja on kmdas toite sdüitada, et nad ;
oU omale varju otsinud Västselüna sime esimesi saksa sõdureid kes "^^^ ^^^^^^ ^"^^ ^^^^^ oma jutiuses oleksid alati kõlblikud ja e i rikneks.
kiriku müüride taha.' Teel lamas olid oma patarei seal positsioomle ^^^^^^^^^ veterinaarala ülemuse meie praegust olukorda püblis kir- Korralik toitude läbüceetmine (üha,
suurtüki:rakendi 6 hobust, nad olid laskevah^^^ '^'^ ""^^^ et inimke-saanud
täistabamuse. Minu ja kaas- sime ka Võru Vana-Apteegi oma-^^^^ ^"^^^^ ka. teine vet. ala üle- ga, kuid nende järglastel avanes hasse ei satuks keha nõrgestavaid
laste pääsemine olenes veoautoju- nikupaari ja personali kes seisid ^^^^^''^^^ ^"^^"^^^^^^^^ siiki võimalus pääseda tagasi oma ja haigust tekitavaid idusid. .
hi julgusest ja otsustusvõimest, tee äärgs ja ^o^^^^ Nadpidasid nõu isade maale. Ta oükmdel, et see, ; . ^
Vastseliina kirikumõisast õnnestus võimalusi Vaevalt, et p '
meü%a tuua k a köstri abikaasa, sealt enam kedagi tulemas oli. "i^^ ™ f ^ " ^ ^ ^ juba näitavad. Pensionäride Khibi oktoobrikuu
Neid oü.:kuidniitt€ enam autoga. ^^^'^ ko . Tedenle, mis minuga on peaiekirikuteenistüst siirdus ena- kava on küllatki huvitav ja mitme- ^
PÕGENIKUNA VÕRUS ; Meie paotee kulges üle Kammeri, ^äujitunud. iema laitis Viijanciisse kiriku seltskondlikku ruu- kesme. Esimesel reedel, 5. okt. esi­kus
elas minu vana emakene. Koh- j"^^^^ on kant- ^ - ^ ^ oHd lauad rikkaükult kae- tas E . Kokker oma ümtud rauusücä-õnneks
külavaheta kulges kõr-tasin temaga; j lapsepõlve- /^^^ sarjas ...Muusikaradadel" Ludwig
gustiku ja; metsatukkade varius tuttavatega. Varsti:tuU^ lahkuda; ja ^ S * ^ ^ ' ^ " ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^"^^^ " ^ - ^ ^ leidis kiirelt endale sobivad iste- van Beethoveni loomingut sõn^s ja
ning seeei olnud vaenlase vaatlus-:need inimesed nuttes^j^^ kohad, sest õhtul oü veel ette näh- hemindil
punkti nähtav. Jõudsimeõnneükult maha jätta, ^^^^^k^^ kõik oma ™^'^^^^ • Tä.^mic. i . . . . I . T io u ,
Võrru, olles teelt võtmid autosse v^^^^^^ und. Tartumaal Kambja
veel paar põgenüdcu. öösel ründas^ ^Tt'' -,1 V ^''jf'^"^-^' tervitas Žiki kohalolijaid ja õpeta- ^ ' ^
V • i - 1 . ..:•••:-}:-. kirjutas mulle korralduse j a käskis . T ^ .... ^ , .mesesosas eesti rahvanaljad ja In^Tvnt. TŠ^'; K"' Kanunerist lahkusime Elva suu- sellega minna Soodla s t a p i k a a d - ^ ^ ^ ' ' . f ' ' / ^ ' ' ^ ' : . ^ ' ^ ^ n ^ ^ pr. E . LeithammelTette-
]end.:oU saanud täistabamuse, sa- ^as,.kuid meie sihtkohaks oü va- ri-alaülema Juurde. '"'^ m „kuulde-muti
seesolijad. Juba Vastseliinas 'J \ri- r u J ;
• . ^ , ... litud Villandi Imn, sealt edasi sus
Möldre, mainides seUe päeva tähis- I mäng", kus näidendis esinejad või-oh
sosistamisr, et yaenlane^on .saksamaa suunas või pääseda Laksin sellega sinna ja andsin Ta selgrtas^ka prae- kasutada teksti ettekandmisel
hma Rõugesse sisse tungim«i,aPet- saaremaale. Elva lähistel kohtasin paberi ühe kapteni kätte. Kapten Sust poUitüi^t dukorda Euroopas ^eUe mahalugemist paberilt. Esita- rSrt.l f -T'^^^ jamaalt^lugesseda jä hakkas sajatama, et f ^ ^ ^ t ^ j f 7**^^ ti katkend J. Linnankosld romaa-i
b M e katte jaanud. Enne te»dade kujunemises. ni ,.Laiü,. tulipunasest lillest" dra-luuast
jahkumis taganes smna tiks koormate, hobuste Ja muu kõik seganiini. E i ole .võimalik te- kõnele, järgnes ..kastiline ka- „.,ti3eer,ngust. Tegelased olid
ees 1 üksus, keUe hulgas oli mitu ^^m:mt^^^'''"y^^^^'^^ ja: Sügise; härrad
tuttavat, ka_ltn._Sunm.Sm,insoit,s^"^^^^^ Läksin koi. T ^ f ^ Esimesena Silvia Tael- ^ ^ ^ ^ . ^^^^^^^^
veoautoga la sõduritega a s a uun- V vwii, xiiiiiw L^IXX , •* . , Koppel kandis ette suurepärase sis- .
ma. K4-ta järgmill h i m i k u l '«*'^f" " ^ ' " ^ ^ Villm4 luuletu-. Reedel, 19. okt. kell 3 p.l. oli jär-
:ja meie p õ g e n Ä ei olnud ta- f f " ' ™ ^ ^ ; ? ^ ^ ^ Ä S t a ^ K i n ^ ^ se:,,Moüskks^^ järgnesid jekordselt film fiationall Füm
gasi t u l n u l siis arvasime, et 'mi- ^T^:^Ti'^^\^ lauluettekanded : Silvia Tael-Kop- Board'üt ja kuu viimasel reedel 26. :
dagi halba on juhtunud. Hiljem '^^^^ ' elle t^^h.vS k,^ I»^»™^^ ^-
kuulsin, et Itn. Simm õli or^ ^ ^ " ^ ^"^^ mk^i ^ ja põneva reisivest-meestega
pääsenud. Sama Rõuge f 7^
juttu 44 ka mm.Mm^'^''''^'^'^- 'm^StA^^^'^''''''^ vastu suurte aplausi- misega. V
selgust saada läksin postkontori ja .Järgmine peatus^ oli^Kolga-Jaa- ,^ H. H.
telefoneerism Rõuge vallamajja, nis Viljandimaal. Uunsime olukor- -
TOIMEtUS lA tAljrUS
V:-
avatud esmaspSemt
r^eni kella
Tslefonia; toimetus 444-4823
; taUtiis^^^v 4 ^ ^
on tasuv ajalehe
l e v i j a l t ^
üki3 toU ühel veerui:
^ kuulutuste küljel . :... $4,75
tekstis $5.—
caiküljel .;...):;;f.:...$5.5()
nädala esimesse ajalehte kuni
emasp. homm, kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map:
hömna. keUa ll-ni.
Leida M a r l ^ 223-0080
Pos^tiaadress:
9 Partavaoo Ct. i
WUiowdale, Ctot. M2R 3S8
teieiuiiemsm ivuuge va^ amajja, u^^^a^^^u^^^^^^ Tederi jüürde, ka tema kirju-sealt
avastati vene ke^es, s u .
visin komissariaat!, l a ^ s e a i t s am
v^ekeelse vastuse. Nmid o l i . asi Uit^vate^ endiste^-Eesti^^^^^^^ Maleva pealiku majori au-
M^^r^^o^^ .kai^aekstega^S^^
Oma peatuskohta tagasi: mmnes^^^^^^^ tu^orjujad oma^tu- ^.^ kapten Saidra juhthni-kohtasm
uht kapteni astmes sak- Jetorjeautoga. Viljandist ^^Iga-. ^^^^,
sa luureohvitseri, keda tundsin j u - Jaani tagasi sõites nägime UlÜa'""
ba varem. Rääkisin temale, mis elektrijaama suunas; s^^
Rõugest kuulsm ja küsisin, kas ve-:vapoole tõusvat ning plahvatusi
nelased on juba Rõuges? Viimane kostvat. Põgenikelt kuulsime, et
vastas karjudes, et see on vale Elva sild olevat ka saksa sõdurite
(das ist :mcht. richtig, lügen sie poolt õhkulastud,
nieht!) Kehitasinr õlgu ja^ sammusin - ' . '
edasi. Peatuskohta Jõudes seletasin K A S VIRTSUSSE VÕI ' ÜSURÄNDUR nr. 5 — 1984. Si-autojuhile,
mida kuulsin ja ütlesin, T A L L I N N A ? sus: E.Wübiks .,,Tunnistus: Jumä-et
meü ei ole palju aega siinviibimi- la juhtimine". Laine Sundja luu-seks,
et hakkame kohe minema. Kuna minu kaaslased ja tuttavad letus '„Kõüs: üha on. nägu rohi", 0 .
Autojuht oli sellega nõus jä meie lubasid Virtsu minna, et sealt edasi; T.„Paluge lõikuse Issandat",; A.
sõit algas Tartu. rriaanteecl kaudu Saaremaale pääseda, siis minu. mõ- : K C O S „Parajasti", V. P . luuletus .
Välja. Kogu tee o l i juba põgenikke te Oli Talhnna pääseda. Siin läksy .^Kadavusest", G Tamiho luuletus ;
täis. Ka o l i kuulda, et sakslased meie tee lahku. Nemad jäid veel Eesti -Baptisti Koguduste 100 aas-lasevad
varsti Kirepi siÜa: õhku. K i - kohale Kõlga-Jaani,; kuna . mma ta juubeHks", L . Toomsalu ,,H.aap-repist
edasi, metsatuka vahel rün-; läksm Võhma kitsarööpalise raud- saiu Baptisti Koguduse 100-a. juu­das
meid vene lennuk, tulistas par- teejaama. Jaama jõudes oligi täis- beüks"; R. Kaups ,JKristuskogudU"
darelvast ja puistas pisipomme na- kulutud rong väljasõidu eel, k a va- se pea", Lahkunuid mälestades: ,
g u k a r t u l i k o t i s t kartuleid, kuid gunikatustel oH inimesi. Otsisin või- Osvald Tärk, Jaan Müjan, Harald
meid need ei tabanud; samuü ei maiust vagunisse saamiseks, kuid ijus, Leena Olu, P. Auväärfi l u u - .
olnud ühtegi tabamust ega saanud see oüvõhnatu. Kõik vagunid olid letus ,,Sügis"^R.Vübaste luuletus
haavata ka teised põgenejad, sest puu-püsti Tallinna sõitjaid ••^täis, ..Tähtede l a u l " , E . M . „Artur Proos
mets varjas meid,ja pommid lõh- sest see pidi. olema viimane rong, 70'-, A Ruutsoo luuletus „Issanda-kesid
eemal. ^ mis Tallinna läheb, .õnneks leidsin päevline"K. R. ,,Asta Kaups 60-
ühe tühja vagunite-vahelise plat- aastane",;Frank Mangsi „Nõuan-vormi,
kus veel kedagi ei olnud. ne'\ teateid juubelü^onverentsist
: Värskemad nudised loete ^Okupeerisin" selle endale. Sealsa- Toronto Eesti Baptisti kirikus ja ESTO-84 ajal toimunud kü-jandus-muusikansel ennelõunal tõi kirjanik
„ V Ä B A E E S T I T E S T * " mas nägin:ühttuttävat,^õ^^ tuntud Toronto mngVancouveri koguduste Eün Toona huvitavaid katkeid oma teoksil olevas ^raamatust, niis^^kir-inimest,
Võru linnast pärinevat k i - tegerasest. Jeldab tema vanaisa, luuletajat Ernst Ennot. Foto: Vaba Eestlanö