1985-03-07-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
National Lijrarv
Second €lass .loiai
registration nmnbeir E S L E K A N D J ILMUB IGAL TEISff
JANEUAPÄEYAL
Nr. 19 (3132) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 7. märtsU 1985 — Thursday, March7,1985
' • ' ' • •iiiiM I iiiiiiiir ' ' ' • • ' ™ * ~ T i n i i i T , , i i . . n ^ ' •
Üksiknumbri hind 70 cen^
Tähtis päev TES Lasteaias. Kasvataja Aime.Saastamoinen siseneb Eesti Maja suurde
saali Eesti lippe lehvitavate lastega, temast paremal Aili Kuutan, Karin Maiiey ja Tiiu
Martin. \ Foto: Vaba Eestlane
„sof«kur|ateqiiate" probleemidest
m („Vaba Eesflase" kirjasaatjalt) .— Väga harva tuleb ette M
või Balti riike mainitakse mõne suurema Ameerika ajalehe juhtkirjas. 2 1o
veebruaril tegi seda aga „Washington Times" seoses praegu ÜhendriiMd päevakorral
oleva sõjakiu'jategnate probleemiga^ mis on fookusse tõusnud mitmete deporteerl-misotsustega
ja viimaii suurt tähelepanE saanud sadistliku saksa koonduslaagri ai^^stn
iosef. Mengele tagaajsunisega. ^: : '
^ nWashmgtoni Times'i" toimetuszabethHdtzmani poolt 1979. ä. aset leidnud jõledatele tegudele
võtab sõna mõlemas küsimuses esitatud seadusega, on heitriud võib tähelepanu kõrvale juhtida
juhtkirjaliselt, toimetusartildis, üleriigilise võrgu püüdmaks teisi nõukogude jätkuvatelt jaledustelt.
mis on pealkirjastatud ,,GetMen- natsidest sõiakurjategijaid
gele, get the KGB"^ (mida saaks ja järelaastätel pettusega libistasid Sõjakuritegude küsimus ajab ka
eesti keelde tõlkida „Püüdke kinni end läbi ühendriikide immigrat- J^^®^* mugavama kiilu Ameerika
Mengele, püüdke kinni KGB*'), siooniametnike.;Kuigi mitmed nen-^""^^^®^^ ^ "^^^^^^
Ameerika pealinna tähtsaimaks ja dest on sellestsaadik elanud korra^ baltiaste vahele, keUede kooskõla
suurimaks ajaleheks oh liberaalne Ukult produktüvset elu, ei halcka noukogudevaenulikkuses on tõesti
„Washington Post'', aga „Washing- keegi argumenteerima et nende
toix Times" on uus konservatiivse roimad tuleks andestada, kui neid Kui Kohtuministeerium töötab
kallakuga ajaleht, mis hakkas il- roimi saab kindlaks teha seadusil- ^^ss^^^^^^^
miima paar aastat tagasi. Nagu kus korras^ ti tegemist õigusmõistmise träves-'
selle lehe juhtkirjast nähtub on le- , - t . , . tla^a '
he toimetus kuulda võtnud baltlas- Selles aga peitubki probleem, ^i^ga.
te proteste USA kohtuministeeriu- Erijuurdlusamet naib olevat eiida-Lõppude-lõpuks Hitler oli see,
mi Erijuurdlusosakonna mõningate rahul, järgides normaalseid im- kes õppis siu-malaagrite asja Sta-tcgutsemisvüside
kohta. "^^S^^^^^ooni tavasid deporteerides jj^ j^äest,keÜ^
õnnetuid kahüusaluseid kohtu- Josef Mengele.
Juiitkiri käsitleb kõigepealt Jo- mõistmiseks Idablpki riikidesse,
sef Mengele küsimust ja ütleb et kus seadustest kinnipidav kohtu- Kohtuminister William Frencli
Mengele on hullem mees, kui kuri- mõistniine on tundmatu. Ja veelgi Šmith on pannud Mengele kõige
kuulus 19. sajandi prantslane mar- rohkem — nii nagu seda ütlevad rohkem tagaotsitavate kurjategija-kii
de Sade. Ameerika-baltlaste grupid, te nimekirja, mi
- . . . ..... , . . Edwin Meese'i üheks esimeseks
on Eryu^dlusanveU jarelum^^^ olema Erijuurd-ne
tehtud ^ageU koostöös noukc^ hisamett ja KGB seoste uurimine
ametmkega, l^asa ar^^^
KGB funktsionäärid, kelledele
süüdistuse tõstatamine oii sama Sellega lõpeb ,,Washington Ti-
Juhtkirjas avaldatakse lootust, et
Mengele saab kinni püütud Ja
leiab oma teenitud karistuse.
Edasi öeldakse juhtkirjas järgmist,
mida tsiteerime sõnasõnalt: mes'i" juhtkiri. Selle lõpus maini-mobiliseerimise
hea kui siiü leidmine.
y r^>^r. , ,^ . tud Edwin Meese oü tJhenärükide
Milleks tumieb KGB järsku .huvi järgmine kohtuminister, kmia se-vastu.
kohtuminister William Smith
..Tunnistades
mgeks, tõstatab uuendatud jahi- Ameerika^alüasedtes on kuiuiie- ~ ~ """^^^^
OTTAWA - Kanada parlament (Honse ot Com- Mitmed provintsid kaasaarvatud pidamtae natsidele siiski tõsisei^d ^ EriiuurdlusametUe suieks i|*„'^f?^'.^
\ . „ J !•/ J •• •!! 1 «• • Ontario, on mõnelgi korral teinud kusimusi, muurudüisi kui moraal-mons),
mille Inkmed on vahtavad ]a miUes konservaÜm- ettepanekuid, et provintsid määrak- seid. Kohtuministeeriumi Erijuurd- msS T/ak^^ siopnide aktiivsus selles küsimuses
M on SnurenkmUS,.võttis hilinti vastu seaduseelnõu sid senati koosseisu, ent need pole lusamet, millele anti mandaat tol- *«eo»<! iärie^t rahutum*a^ - saavutanud tälielepanu. Sõja-
19,3 miljardi doUari laenamiseks. Kanada senat, mffle ettepaneku seisust kaugemale jõud- leaegse Esindajatekoja lükme Eli- muutuvate B i t i - riikM^^^^
nud.
Milüned OM määratud ja miUes lib^^
ji 1 - 1 ^ • n Aastal 1978 Pierre Trudeau li- vitas seaduseelnõu fdnmtamisega peaaegu kuu aega. ^eraaiide valitsus esitas pariamen-
Kartes, edaspidiseid viivitusi sea- ettepanek ei soovita vaümistepõh- '^^^^^^^
duseelnõude Icinnitamisei ' senati jal moodustatud senatit, kuna pea- majlle põhjal oleksid provintsid
poolt, peaminister BriailMulroney ministri arvates oleksid provintsid määranud poole senati koo^ei-on
teinud' kohtuminister John sellele kindlasti vastu. sustja keskvalitsus teise poole,
Grosbie'le ülesandeks välja töötada , , , - ' .
põhiseaduse muutmise kava mis Põhiseaduse muudatused noua- See seaduseelnõu ei leidnud aga
piiraks senati võimu seadusandluse kinnitamist parlamendi poolt, kinnitamist ja leiti olevat hiljem
läbiviimisel. On kuulda, et Crosbie jamuti seitsme provintsi nousole- põhiseadusega vastuolus,
esitab vastava ettepaneku valitsuse- l""^' "^'^ esindaksid vähemalt 50%
le juba eeloleval nädalal: ^^^^^^ elanikkonnast. Senat ei saa
moiistreerides koUaboratsiooni natsidega.
Lsaks sellele, tähelepanupööramine
neljakümne aasta eest
IJSA immigratsiooniametile üleandev
Erijuurdlusbüroo, mida enn'e
(Järgik. 8)
TöPöiite
Käesoleva nädala esmä
üllatas Jeba kevade mõtetega harjunud
Toronto elanikke paarikümne
aasta kohta suurim lumetorm,
mis tekitas mõne tunniga liiklus*
Rootsi Eestlaste Esinduse 1985.
aasta kultuuriauhinna laureaat on
ummiku, kus sajad jätsid oma sõi-
Igal juhul on oodata Kanada dukid keset tänavat ja blokeerisid
rakendada veto-õigust säärasel jü- pariamendis elavaid vaidlusi ühen- liikluse. Mõned ei pääsenudki ko-tncs
parlamendi aruanne, mis hui, ent saab viivitada seaduseel- duses Kanada senati tulevikuga, ku- ju. vaid jäid hotellidesse, teised,
avaldati möödunud juuni?, soovitas nõu vastuvõtmist 180 päeva pärast ka NDP juht Ed Broadbent on kes püüdsid koju pääseda, jõudsM Neeme Jarvi, Göteborgi sumfoo-senati
moodustamist valimiste alu- selle kinnitamist pariamendi poolt, taline senati laialisaatmise pool- alles keskööks. miaorkestri peadingent ja eesti he-daja.
Tt . Idoojate „laia maailma" viija oma
' XJmmiStoud Mkluse tõttu ei rahvusvahelises tegevises.
• pääsenud paljud toole, nende hul-ps
ka ,,Yaba Eestlase" postitajad^^^^^^^A^
ja postUe viija, mistõttu käesoleyaii, veebruaril Stokholmi Eesti Ma-nädala
esimehe ajaleht saadi posti-^ j kokku astunud Esinduse külitada
alles teišipäevaL tuuriauhiima zhürii, millme sta-remilTea,
ii.'s'Ki-r"i pu-iadJ emv1ai tlmol1ei. s Bli1ui-kin -1lnu aso sjaMusb Ueai. ^po,ai -- , tkuourdrai sk ooh,ln ausdel t mouüu sk.iko, ao..s taa,lat u ,da u thjä',i n rjn.eaj-
BONN - Ettenähtud treening- B«d posti koju viimist, tona tSt."^^^!^^^- kuulusid
harjutus Pershing-2 tuumaraketti- valtänavaid ei jõuto^
sel ja ka suurendada lääne- ja „ j .• ,•
väiksemate provintside esindajate , °" Kanada senatis 72 Ii-
^^^jj / beraah, 25 konservatiivi, kolm ise-
/ . seisvat, üks iseseisev liberaal ja
Samuti soovitas mainitud aman- kohn vaba kohta •— kokku. 104.
m tühistada senati vetoõiguse.
välja arvatud keelelised ja kultuuriga
tegelevad seadused.
Konservatiivide ringkondadest kuuldub
siiski, et põhiseaduse muutmjse
USA loobus
Kuna sunduslik puhkepaigale kCitsstCiniis^Sl
siirdumine peab toimuma 75-e
aasta vanuselt, võivad liberaalid
oma enamuse senatis hoida küllaltki
pikka aega.
dega on edasi lükatud hiljutise saa- Seks puhastada, sest vahepeal sada- Leftmaa Ja Jw^^
tusliku õnnetuse tõttu, teatas USA nud jäävihm oli need mitmes p ^
armee esindaja. ' gaa liuväljadeks muutnud.
ge'is
MULKIDE SELTSI uLDPÄEV
ja
Sissepääs
MUUSIKAT, LAULU JA MULGINAOU.
Pühapäeval, 31. märtsil kell 3 poL
Eesti Majas, keskmises saalis
daja Vello Ventser ja auhinna
alaline sekretär fU.lic. Mai Raud.
„Neem e Järvi on oma erakordSse
muusikalise tõlgendusvõimega tõusnud
maailma sihnapaistvamate dirigentide
hulka, kelle tööväli haarab
sümfoonUisi muusikat ja
loomingut.
Neeme Järvi
\. • . JUHATUS
£^£^*^^^<^«^<^<NJ^|^^ kempositfsiooue, tutvustab ta eesti Rootsi krooni (ca $900).
Eestlastel on oluline tunnetada, meuspiat rahvusvahelisele publiku»
et Neeme Järvi esineb inaaÜma le. Suure energia ja järjekindluse-avalikkuse
ees kui eesti kultuuri- ga on ta alustanud Tubina loomin-saadac.
Võtte!s pidevalt oma reper- gu helipte^ sihiga vüa
tuaari eesti parimat heliloomingut, eesti muusika maaUnia teadvusse",
eriti Eduard Tubina, Arvo Pardi jt. Kultuuriauhmna suurus on 500(D
LAUPÄEVAL^
S.APIllLLiL
ELL 5 P.L
ESTI MAJAS
PUHASTULU EESTI MAJALE
MAAKONDLIK
ESINDUSKOGU
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 7, 1985 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1985-03-07 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e850307 |
Description
| Title | 1985-03-07-01 |
| OCR text | National Lijrarv Second €lass .loiai registration nmnbeir E S L E K A N D J ILMUB IGAL TEISff JANEUAPÄEYAL Nr. 19 (3132) XXXIV aastakäik Neljapäeval, 7. märtsU 1985 — Thursday, March7,1985 ' • ' ' • •iiiiM I iiiiiiiir ' ' ' • • ' ™ * ~ T i n i i i T , , i i . . n ^ ' • Üksiknumbri hind 70 cen^ Tähtis päev TES Lasteaias. Kasvataja Aime.Saastamoinen siseneb Eesti Maja suurde saali Eesti lippe lehvitavate lastega, temast paremal Aili Kuutan, Karin Maiiey ja Tiiu Martin. \ Foto: Vaba Eestlane „sof«kur|ateqiiate" probleemidest m („Vaba Eesflase" kirjasaatjalt) .— Väga harva tuleb ette M või Balti riike mainitakse mõne suurema Ameerika ajalehe juhtkirjas. 2 1o veebruaril tegi seda aga „Washington Times" seoses praegu ÜhendriiMd päevakorral oleva sõjakiu'jategnate probleemiga^ mis on fookusse tõusnud mitmete deporteerl-misotsustega ja viimaii suurt tähelepanE saanud sadistliku saksa koonduslaagri ai^^stn iosef. Mengele tagaajsunisega. ^: : ' ^ nWashmgtoni Times'i" toimetuszabethHdtzmani poolt 1979. ä. aset leidnud jõledatele tegudele võtab sõna mõlemas küsimuses esitatud seadusega, on heitriud võib tähelepanu kõrvale juhtida juhtkirjaliselt, toimetusartildis, üleriigilise võrgu püüdmaks teisi nõukogude jätkuvatelt jaledustelt. mis on pealkirjastatud ,,GetMen- natsidest sõiakurjategijaid gele, get the KGB"^ (mida saaks ja järelaastätel pettusega libistasid Sõjakuritegude küsimus ajab ka eesti keelde tõlkida „Püüdke kinni end läbi ühendriikide immigrat- J^^®^* mugavama kiilu Ameerika Mengele, püüdke kinni KGB*'), siooniametnike.;Kuigi mitmed nen-^""^^^®^^ ^ "^^^^^^ Ameerika pealinna tähtsaimaks ja dest on sellestsaadik elanud korra^ baltiaste vahele, keUede kooskõla suurimaks ajaleheks oh liberaalne Ukult produktüvset elu, ei halcka noukogudevaenulikkuses on tõesti „Washington Post'', aga „Washing- keegi argumenteerima et nende toix Times" on uus konservatiivse roimad tuleks andestada, kui neid Kui Kohtuministeerium töötab kallakuga ajaleht, mis hakkas il- roimi saab kindlaks teha seadusil- ^^ss^^^^^^^ miima paar aastat tagasi. Nagu kus korras^ ti tegemist õigusmõistmise träves-' selle lehe juhtkirjast nähtub on le- , - t . , . tla^a ' he toimetus kuulda võtnud baltlas- Selles aga peitubki probleem, ^i^ga. te proteste USA kohtuministeeriu- Erijuurdlusamet naib olevat eiida-Lõppude-lõpuks Hitler oli see, mi Erijuurdlusosakonna mõningate rahul, järgides normaalseid im- kes õppis siu-malaagrite asja Sta-tcgutsemisvüside kohta. "^^S^^^^^ooni tavasid deporteerides jj^ j^äest,keÜ^ õnnetuid kahüusaluseid kohtu- Josef Mengele. Juiitkiri käsitleb kõigepealt Jo- mõistmiseks Idablpki riikidesse, sef Mengele küsimust ja ütleb et kus seadustest kinnipidav kohtu- Kohtuminister William Frencli Mengele on hullem mees, kui kuri- mõistniine on tundmatu. Ja veelgi Šmith on pannud Mengele kõige kuulus 19. sajandi prantslane mar- rohkem — nii nagu seda ütlevad rohkem tagaotsitavate kurjategija-kii de Sade. Ameerika-baltlaste grupid, te nimekirja, mi - . . . ..... , . . Edwin Meese'i üheks esimeseks on Eryu^dlusanveU jarelum^^^ olema Erijuurd-ne tehtud ^ageU koostöös noukc^ hisamett ja KGB seoste uurimine ametmkega, l^asa ar^^^ KGB funktsionäärid, kelledele süüdistuse tõstatamine oii sama Sellega lõpeb ,,Washington Ti- Juhtkirjas avaldatakse lootust, et Mengele saab kinni püütud Ja leiab oma teenitud karistuse. Edasi öeldakse juhtkirjas järgmist, mida tsiteerime sõnasõnalt: mes'i" juhtkiri. Selle lõpus maini-mobiliseerimise hea kui siiü leidmine. y r^>^r. , ,^ . tud Edwin Meese oü tJhenärükide Milleks tumieb KGB järsku .huvi järgmine kohtuminister, kmia se-vastu. kohtuminister William Smith ..Tunnistades mgeks, tõstatab uuendatud jahi- Ameerika^alüasedtes on kuiuiie- ~ ~ """^^^^ OTTAWA - Kanada parlament (Honse ot Com- Mitmed provintsid kaasaarvatud pidamtae natsidele siiski tõsisei^d ^ EriiuurdlusametUe suieks i|*„'^f?^'.^ \ . „ J !•/ J •• •!! 1 «• • Ontario, on mõnelgi korral teinud kusimusi, muurudüisi kui moraal-mons), mille Inkmed on vahtavad ]a miUes konservaÜm- ettepanekuid, et provintsid määrak- seid. Kohtuministeeriumi Erijuurd- msS T/ak^^ siopnide aktiivsus selles küsimuses M on SnurenkmUS,.võttis hilinti vastu seaduseelnõu sid senati koosseisu, ent need pole lusamet, millele anti mandaat tol- *«eo» |
Tags
Comments
Post a Comment for 1985-03-07-01
